Promenaadi ehib Elujõud

Transcripción

1 STIHL SÜGISTORM VÕRU Pikk 17b Telefon Hind 10 krooni Neljapäev, 17. september 2009 Nr 105 (2254) Promenaadi ehib Elujõud Arved Breidaks SKULPTUUR Tamula rannapromenaadi ehitusel Võrus jõuti teisipäeval olulise verstapostini: Roosisaare silla juurde kuhjatud vaatekünkale tõsteti Peeter Leinbocki ligi tonn kaaluv pronksskulptuur Elujõud. Leinbocki Elujõud meenutab autori varasemat tööd Pung, mida saatis mõne aasta eest edu Eesti Ema skulptuurikonkursil, kuid millest monumenti siiski ei saanud. Kui Pung oli kantud lapseootel naise motiivist, siis Elujõul on pung asendatud kahe eri kõrgusel asetseva puulehega. Leinbocki sõnul pole teise lehekese lisamisega püütud Elujõudu Pungast eristada. Sellist mõistet nagu eristuma kunstis ei eksisteeri, lausus ta. Tegemist on täiesti erinevate töödega. Elujõu valmimine sujus Leinbocki hinnangul hästi, kuigi esimene metallivalu ei õnnestunud. See on nagu keraamika: paned ahju ja pärast näed, mis välja tuli, lausus kunstnik. Elujõu tehiskünkale viib kaks treppi. Kivisillutis paigaldatakse nii, et kõrgusest vaadates on võimalik sellelt välja lugeda Võru. Linnavalitsuses loodetakse, et skulptuurist saab pulmarongide peatuspaik, Võru sümbol, mille juures inimesed end pildistada tahavad. Linnapea Kersti Kõosaare teatel läks skulptuur koos sillutisega maksma ligi 1,6 miljonit krooni. Konkurssi skulptuuri tellimiseks ei korraldatud. Linnapea on seda varem põhjendanud asjaoluga, et Leinbock on samalaadse tööga ühel konkursil juba edukalt esinenud, pidades silmas Eesti Ema konkurssi. Arvestades, et Tamula ääres on asunud iidne inimasundus, soovis linnavalitsus Kõosaare sõnul vaatekünkale skulptuuri, mis oleks seotud elujõuga, ning Leinbocki idee tundus sellega haakuvat. Üleeile Tamula ääres paika pandud Elujõud vabastati kattekilest, kuid kuni rannapromenaadi piduliku avamiseni 6. oktoobri õhtul jääb skulptuur huviliste silmadele varjatuks. Tamula promenaadi rajamine läks kokku maksma 13 miljonit krooni. Skulptor Peeter Leinbock takseerib Elujõudu. Foto: TOOMAS HÜTT Riik: ehituse eelarvest üks protsent kunstnikele ETTEPANEK Kultuuriministeerium soovib kohustada riiki ja omavalitsusi kulutama ühe protsendi avalike uusehitiste eelarvest kunsti soetamiseks. Võru tervitab seda nõuet. Kui Riigikogu riigihangete seaduse muudatuse eelnõu heaks kiidab, peavad avalikku ehitusraha kasutavad arendajad ehk valdavalt omavalitsused ja riik ostma rajatavatesse hoonetesse kunsti, mille rahaline väärtus on vähemalt üks protsent ehitise lõpphinnast. See ei too kunstnikule kaasa enneolematut rikkust ega palju rohkem tööd. Küll toob see kaasa aga selle, milleks see seadus mõeldud on muuta avalik ruum tunduvalt inimsõbralikumaks, ütles ministeeriumi kunstinõunik Piret Lindpere ERRi vahendusel. Minule see ministeeriumi ettepanek meeldib, lausus linnapea Kersti Kõosaar. Tema sõnul annab kunsti suurem eksponeerimine linnaruumis Võrule võimaluse eristuda. Samuti mõjutab see inimesi positiivselt. Kõigis meis on loovus olemas ja arvan, et lastes tuleb seda juba maast madalast äratada ja kasvatada, ütles linnapea. Parim viis selleks on kindlasti lasta neil selle keskel kasvada. Võru peaarhitekti Ülevi Eljandi sõnul on linnas uutele skulptuuridele kohti küllaga, sest avalikku ruumi pole kunstiga aastaid ülemäära poputatud. Viimati püstitati Kesklinna parki betoonist purskkaev Tõusev kalju, en ne seda sai Tartu tänavas koha Võru sõpruslinnadele pühendatud Lamav sõbralikkus ning eelmisel kümnendil püstitati mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele. Eljandi sõnul saab skulptuure panna Katariina alleele, Koreli äärde, kuhu tulevad laste mänguväljakud, Juudiparki. Kreutz waldi pargi järvepoolne äär võiks väikevorme täis olla. Monumentaalkunsti on Võ rus vähe, nentis ta. Arved Breidaks Uudised Eesti Posti vanad veokid müüdi Võru kaudu Iraaki. lk 4 Võsastunud rohumaast sai spordiväljak. lk 4 Elu Aare Kroonmäe mees, kellel on pidevalt käsil sada ja üks tegemist. lk 4 Kultuur Kangro-preemia saab Leo Kunnas. lk 5 Sport Tanel Leok tuli MMil seitsmendaks. lk 5 ILM C VÕTA VARUGA! Õhusoojuspump Samsung AQV09NSA Kasutegur (COP) 3,65. A-energiaklass Tualettpaber Serla 24 rulli, 3-kihiline Eerika SAJAD PAKKUMISED IGA PÄEV! Võru K-rauta Kreutzwaldi 89, telefon , avatud E R 8:00 20:00, L 9:00 18:00, P 9:00 16:00.

2 2 ARVAMUS VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 Kohalike omavalitsuste volikogude valimised 18. oktoobril Aastast 1995 Kunsti rahvale! Kultuuriministeerium soovib jõustada seadusepunkti, mis kohustaks riiki ja kohalikke omavalitsusi ostma oma uusehitistesse kunsti vähemalt ühe protsendi ulatuses rajatise kogumaksumusest. Võru on samasugust mõtet järgides püstitanud Tamula promenaadile skulptuuri. Kohustuslik kunstiost ei ole uus ega originaalne idee. Arenenud riikides on välja kujunenud tava, et kui riik või kohalik omavalitsus planeerib mõne hoone ehitust, siis arvestatakse projekteerimisel ka sellesse sobiva kunstitööga. Idee on kena ja selle rakendamine on toimetuse hinnangul õige. Veelgi enam, kunsti ei pea ostma ainult uutesse majadesse, mida praegu kerkib üsna vähe, vaid nn ühe protsendi seadus võiks kehtida ka hoonete, näiteks koolide renoveerimisel, miks mitte ka tänavatel. Iseasi on seaduse rakendamine. Kunstnikud on tundeline rahvas ja sellised riiklikud kunstiostud külvavad ohtralt kadedust ning kuulujutte, sest kunsti ostmisel on subjektiivsust tihti rohkem kui objektiivsust. Rohkem kui faktid maksavad arvamused ja kõhutunne. See on aga soodne pinnas nii korruptsiooniks kui ka laimuks. Tamula äärde püstitatud Elujõu skulptuuri soetas linnavalitsus meeldivuse põhimõttel, sest mingisugust konkurssi selle koha kujundamiseks ei korraldatud, isegi mitte ideekonkurssi. Sellistel puhkudel on jutud hõlpsad tekkima. Kindel on see, et kunsti tellides ei ole võimalik järgida riigihangete seadust samamoodi nagu köögitehnikat soetades. Kuigi ka kunstimaailmas kehtivad tootmisest tuttavad mõisted, nagu omahind, turuväärtus, kaubamärk, on taieste puhul oluline ka nende sobivus keskkonda. Kui kastrul sobib igasse kööki, siis iga skulptuur linnapilti ei kõlba. Odavuse eelistamine tähendab kunsti valdkonnas sageli amatöörluse eelistamist. Seda ei saa aga lubada. Avalik ruum tuleb sisustada kvaliteetsete töödega, mis muudavad meie igapäevaelu kenamaks, ja leida seejuures kompromiss igaveses vastuolus moodsa ja konservatiivse kunsti vahel. Avaliku raha eest ostetav kunst peab olema inimestele arusaadav, mis ei tähenda tingimata maitsetut kitši. VÕRUMAA TEATAJA VIIS AASTAT TAGASI 16. september Võrus algas kultuurimaja Kannel remont. Tööde esimese etapi lõpp on planeeritud järgmisse sügisesse. Võrumaa talupidajate liidu esimees Andres Soots tunnistab intervjuus Võrumaa Teatajale, et traditsioonilise tootmistalu loomine on peaaegu võimatuks muutunud, sest vaba põllumaad on väga vähe ning ka alternatiivne tootmine kätkeb endas palju riske. Maakonnaleht Võrumaa Teataja ilmub teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Toimetus: PK 1, Oja tn 1, Võru 65602, faks , e-post: Väljaandja: AS Võru Teataja. Tellimisindeks Peatoimetaja KALEV ANNOM Tegevtoimetaja MAIRE KRIIS Toimetaja PRIIT LÖÖPER Reporterid ARVED BREIDAKS KARL RUUDA ELINA KONONENKO (lapsehoolduspuhkusel) Keeletoimetaja KAILE KABUN Küljendaja PIRET RAUBA Müügijuht MIHKEL VANARI Kuulutused MARI-LIIS PIIRSALU (E-R 8-17, L 9-14) HELIN LEIS Kuulutused Antslas (Kreutzwaldi 1, E-R kella 8-10) Kuulutused Vastseliinas (Võidu 14, E-R kella 9-11) Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee, tel ). Trükk AS VõruTäht Käes on sügis ehk nagu vanarahva tarkus ütleb: tibude lugemise aeg. On õige aeg teha väike tagasivaade, mida on viimase nelja aasta jooksul tehtud ja mis ootab veel tegemist. Aga võib-olla ei ole see õige lähenemine. Usume nimelt siiralt, et nii inimese kui ka linnavõimu maine kujuneb tegude, mitte sõnade jär gi. Usume, et meie tege mi sed ja tegematajätmised on kõigile hästi näha ja katsuda, et oma hinnang anda. Tahame selle asemel anda oma hinnangu hoopis kõigile neile, kellega koos ja tänu kelle toetusele on Võru linn viimase nelja aasta jooksul arenenud. Kui miski seisab, siis pidavat see olema tagasiminek. Nii et kui tahta mitte tagasi minna, tuleks kindlasti liikuda ehk olla aktiivne ja ambitsioonikas. Kui jutt on ühest indiviidist, on asi selge, aga kui areng puudutab tervet organisatsiooni või koguni kogukonda, on selleks et edasi liikuda, vaja selle kogukonna kõigi liikmete panust. Ei ole kuidagi võimalik, et ainult linnapea, volikogu esimees või ka valitsus ja volikogu veavad üksinda kogu koormat. Õnneks ei ole me pidanudki seda üksi tegema, õnneks oleme igal sammul, igas oma ettevõtmises tundnud linna elanike toetust. Meil on turvaline linn ja seda tänu tublidele politseinikele ja päästeameti töötajatele, kes on näidanud oma Reformierakonna ja Keskerakonna võimuletulekust alates on Võru valitsemiskulud kaks korda kasvanud ning linna laenukoormus paisunud 30 miljonilt 200 miljonile kroonile. Palju laenuraha kulub toredusele ja hädavajalik on jäetud tagaplaanile. Vett läbilaskva koolikatuse remont on uue pargi rajamisest tähtsam. Investeering haridusse tagab inimesele töökoha ja maksude laekumise linnaeelarvesse. Pargi rajamine võib oodata jõukamaid aegu. Võimuliit on linna lõhki laenanud. Euroraha kasu tamine on sattunud küsimär gi alla. Armetus seisus on Võru Kreutzwaldi gümnaasium. Järge ootab 40miljoniline investeering KOIT-kavast, kuid rahandusministeeriumi otsuse kohaselt ei võimalda linna rahaline seis omafinantseeringut, sest laenukoormus ületab 2,5 korda lubatu, ja kooliremont jääb jälle tegemata. Arutu laenamine on viinud Võru pankroti lävele, suur osa linnaeelarve rahast kulub laenu tagasimaksmiseks. Eelistused on paigast ära. Seda ilmestab tabavalt ühe linnakodaniku ütlus, mille ta tõi kuuldavale Jüri ja Vabaduse ristile paigaldatud poste vaadates: Püksid on jalas Koostöö viljad VÕRU LINN Pindala13,2 km 2, elanikke ( ). Linnapea Kersti Kõosaar, linnavolikogu esimees Tõnu Anton. Linnavolikogus on 21 liiget. Eelmistel valimistel (16. oktoobril 2005) enim hääli kogunud erakonnad ja valimisliidud: Reformierakond 1908 häält, 8 kohta volikogus; Rahvaliit 1210 häält, 5 kohta volikogus; Keskerakond 895 häält, 3 kohta volikogus; Isamaaliit 847 häält, 3 kohta volikogus; Res Publica 495 häält, 1 koht volikogus; Sotsiaaldemokraatlik Erakond 488 häält, 1 koht volikogus; Eesti Kristlik Rahvapartei 235 häält; üksikkandidaadid 19 häält. Eelmiste valimiste suuremad häältepüüdjad: Ivi Eenmaa (Reformierakond) 657, Tõnu Anton 253 (Keskerakond), Andres Kõiv (Isamaaliit) 250, Toivo Teekel (Eesti Kristlik Rahvapartei) 161, Laine Mõtshärg (Keskerakond) 150, Jüri Miks (Rahvaliit) 143, Ilmar Sild (Reformierakond) 136, Mäidu Helistvee 126 (Keskerakond), Marko Tiisler 125, Ilmar Narusk 116, Kalev Ottis (kõik Rahvaliit) 103. Allikad: VT, vabariigi valimiskomisjon oskusi ametivõistlustel ning pakkunud linnaelanikele turvatunnet. Igal kevadel tunnustame oma linna tublisid aineolümpiaadidel osalenud õpilasi, ja neid on järjest rohkem. Kuid ega tark õpilane arene ilma targa õpetajata. Tänapäeva õpetaja on oma õpilastele juhendaja ja mentor ning arendab ka ennast. Võrus on toimunud palju huvitavaid sündmusi. Need saavad teoks ainult tänu pühendunud kultuuritöötajatele, kelle vaimne pagas teenib nii linnaelanikke kui ka külalisi. Ettevõtlus on ettevõtlikkuse alavorm ja ettevõtlikke inimesi meil on. Headel aegadel tehti suuri asju, loodi uusi töökohti ja muudeti linna üldilmet. räbalad, aga tuliuus nöps on ette õmmeldud! Linnakodanike arvamuse ga ei arvestata (Kreutz wal - di tänav), opositsiooni ettepanekuid ei kuulata. Linnapea on nõrk juht, aga truu parteisõdur. Volikogu istungitel kinnitatakse Reformierakonna koosolekutel otsustatu. Vaid mõne koha eest volikogus on Keskerakond saanud kaks abilinnapea kohta, volikogu esimehe ja komisjonide esimeeste kohad ning selle hea kauba eest koogutab Reformierakon nale kaasa. Harva kostab keskerakondlaste protestihääli, nagu pensionäridelt sõidusoodustuse äravõtmisel Reformierakonna ettepanekul. Aga töökohad on magusamad kui valijad ja nii hääletasidki Keskerakonna poliitikud koos reformierakondlastega pensionäri delt sõidusoodustuse äravõt mise poolt. Üks keskerakondlane ütles: Ma saan aru, et teen valesti, aga ma pole kunagi nii palju raha teeninud kui praegu. Volikogu seadusandlik olemus ei rakendu, võimuliit on teinud sellest kummitempli, millega oma erahuve kinnitatakse. Kahetsusväärselt on Võru võimuliit vastandanud end ülejäänud Võrumaale ja astunud välja Võrumaa omavalitsuste liidust, pärssides nii maakonnakeskuse arengut. Maakonnakeskusena peaks Võru linn täitma omavalitsuste ühendaja rolli, mitte eemalduma teistest omavalitsustest. Võimuliit on politiseerinud juhtivad ametikohad linnavalitsuses ja linna allasutustes. Linnavalitsuse varikabinet Reformierakond juhib linna ja parteile lojaalsed töötajad kinnitatakse ametikohtadele. Nõutud on lojaalsus, pädevust ei peeta oluliseks. Nii sünnivadki vildakad otsused, mis ei lähtu mitte linna kasust, vaid võimuliidu erahuvidest. Politiseerimine kõige madalamate ametikohtadeni välja põhjustab inimestes hirmu. Reformierakond on loonud müüdi, kui hästi Ivi Eenmaa ajal kõik sujus. Ivi Eenmaa kirjutas hiljuti maakonnalehes silmakirjalikult, kui halvasti praegu kõik on, kuuludes ise samasse, kriisi põhjustanud erakonda. Tuletame meelde, et pöörast laenurallit alustati just tema juhtimisel. Laen kulus eelkõige toredusele. Eenmaa läks ära Riigikokku, aga võla peavad tasuma Võru elanikud. Hoiatame Reformierakonna peibutuspardi eest, kes tuleb jälle valijat petma: Eenmaa ei tule Elus tuleb kõikidel ette olukordi, kui kõrvale on vaja inimest, kes toetaks ja edasi aitaks. Need inimesed on meditsiini- ja sotsiaaltöötajad. Just nendega jagavad võrulased oma halvemaid ja paremaid päevi. Linnavalitsus saab oma ülesandeid täita ainult tänu tublidele linnaametnikele, kes on kursis linlaste murede ja rõõmudega. Täname südamest kõiki, kes on meie linna arengule kaasa aidanud. Täname ka kõiki linlasi kannatlikkuse eest, mida te näidati üles ajal, mil linnas käisid ulatuslikud torutööd, ja nii jalgsi kui ka autoga oli raske liigelda. Samuti täname teid kannatlikkuse eest bussiliikluse ümberkorraldamisega seotud keeruliste aegade üleelamisel. Täname kõiki kaaslinlasi, kes juhtisid tähelepanu veel lahendamata ülesannetele ja tegid konstruktiivseid ettepanekuid linnaelu parandamiseks. Võru linn on ikka olnud koostööaldis. Head koostööd oleme teinud Võru, Sõmerpalu, Vastseliina vallaga, Setu valdade liiduga, linnade liiduga, sõpruslinnadega ning paljude teiste organisatsioonidega, tegutsedes ühiste eesmärkide nimel. Peab tõesti tunnistama, et nii tehes oleme silmas pidanud omakasu, Võru linna kasu, sest võrulased on seda väärt. Meie koostööoskused ja -tahe on parimal moel väljendunud selles, et koalitsioon on püsinud lahkhelideta juba viis aastat. Siiras tänu koalitsioonipartneritele! Ning viimase, kuid mitte vähem tähtsana täname ka opositsiooni mõistva suhtumise eest. Möödunud nelja aasta jooksul on linnas tehtud palju, kuid palju on veel teha. Kutsume kõiki valijaid osalema 18. oktoobril toimuvatel valimistel, et võimalikult suur osa linna elanikest ütleks oma sõna sekka uue volikogu koosseisu ja uue linnavalitsuse kujundamisel! Tõnu Anton, volikogu esimees Kersti Kõosaar, linnapea Võimu kuritarvitamine on toonud Võrru vaikiva ajastu Riigikogust ära! Opositsioonil on pakkuda lahendused, et Võrus elu edeneks. Kuna valitsemiskulud on paisunud lubamatult suureks, tuleb töötajate hulka ja töötasusid vähendada. Nelja abilinnapea tööga tuleksid toime kaks. Ühendama peab linnavara ja linnamajanduse abilinnapeade kohad ning sotsiaal-, hariduse ja kultuuri valdkonna abilinnapeade kohad kokkuhoid on kaks miljonit krooni. ASi Võru Vesi ja ASi Võru Soojus liitmisega saaks juhtimiskuludelt kokku hoida vähemalt kolm miljonit krooni ning seeläbi tagada optimaalse vee ja sooja hinna. Peame õigeks kaasata linnavalitsusse ettevõtjate esindaja. Võru linn koostöös Võrumaa ettevõtjate, omavalitsuste ja kutsehariduskeskusega peab uute töökohtade loomiseks asutama kompetentsikeskuse. Töökohtade loomine toob linna eelarvesse lisamakse. Rahval peab olema tööd ja leiba. Linnavalitsus peab teenima linnakodanikke! Linnavolikogu liikmed Kalli Uibokand, Tõnu Kulla, Henni Nassar, Andres Kõiv, Hasso Ploomipuu

3 VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 UUDISED 3 Võrus Kandle aias avati üleeile piduliku rivistusega 42. sõjaväelaste orienteerumise MM. Võistlused toimuvad Vastseliina vallas. Eile võisteldi tavarajal ning esikoha võitsid Daniel Hubmann (Šveits) ja Julia Novikova (Venemaa). Homme on kavas lühirada ja laupäeval teatevõistlus. Foto: ANREI JAVNAŠAN PANE TÄHELE! Meremäe valla valimisnimekirjades on võrreldes eelmises lehes avaldatuga muutunud mõne kandidaadi number. Meremäe vallavolikogu VL Aitame Kaasa nr 101 AARNE KIVISTE nr 102 REET ALLIK nr 103 MAINER JÄRVELILL nr 104 AAVE KAMPE nr 105 LEA LOHK nr 106 RAIVO MATTIS nr 107 LEA OJAMETS nr 108 EDUARD PEDASSAAR nr 109 MAARJA PLOOM nr 110 MARTIN SMORODIN nr 111 MARET UTSAL Isamaa ja Res Publica Liit nr 112 VALENTINA DJOMINA nr 113 AARE HÕRN nr 114 RIEKA HÕRN nr 115 ENNA JUHKAM nr 116 VIIVIKA KOOSER nr 117 URMAS KÕOMÄGI nr 118 VILLU LILLMAA nr 119 MIHHAIL LINK nr 120 MEELI MÖLDRI nr 121 MARGUS PALOK nr 122 KATRIN RAHUSOOV nr 123 TIIM SALUMÄGI nr 124 REIN TARROS nr 125 ENDEL TOOMEMÄGI nr 126 MART UIBOKAND nr 127 SIIM VALGE Reformierakond nr 128 LEO TAMM nr 129 KADRI VISSEL nr 130 KADI SAARSO nr 131 MATI LAANSALU nr 132 ÜLLE TALUPOEG nr 133 MERIKE MANDEL nr 134 ILMAR PLAADO nr 135 KULDAR VIITKAR nr 136 TARVET PÄKK nr 137 SIRJE RUMP nr 138 ANNE PALU nr 139 HELEN SOLOVJEV nr 140 EVE ELLERMÄE nr 141 EVELIN TURVAS nr 142 AIN RAAL VL Koduvald nr 143 ARNO VARES nr 144 HELGI METSIK nr 145 ARVO KAUPO nr 146 MATTI KÕIVIK nr 147 ARVO SARAPUU nr 148 IRMA KATTAI nr 149 IVO VALGE nr 150 MATI HALJASMETS nr 151 URMAS UTSAL nr 152 JAAN HEERING nr 153 ANDRES KUNNUS nr 154 MADIS LÕIV nr 155 SVETLANA PISUKOVA nr 156 MADIS KÜPPAR nr 157 REIN TOOMIK Keskerakond nr 158 AIME VISLAPUU nr 159 TATJANA TOOMIK nr 160 VÄINO JÄRV

4 4 UUDISED VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 Eesti Posti vanad veokid müüdi Võru kaudu Iraaki Mihkel Vanari ÄRITEHING Vaevalt oskasid OÜ Võru Autoaed omanikud Ivo Ossis ja Eston Kurvits mõne aja eest oksjonilt Eesti Posti veokeid ostes oodata nii eksootilist tehingut, nagu äsja toimus. Interneti kaudu leidis kaks Renault Premiumi veokit ihaldusväärsed olevat Iraagis Türgi piiri lähedases Zakho linnas tegutsev Ali Haji Omar. Omanimelist ettevõtet juhtiv araablane palkas Türgi alama Mustafa Uzuni ja Bulgaaria kodaniku Yksel- Sabit Sadaki diiselfurgoone ära tooma. Eestis postiveol olid need kaheksa aas taga läbi sõitnud ligi miljon kilomeetrit. Elukutselised sohvrid ei osanud Võrumaa Teatajale öelda, kas masinad toimetatakse Iraaki edasimüügiks või kaupa vedama. Arvestades autode mugavusvarustust, kehtivat tehnoülevaatust ja hinda, on vähe usutav, et 6000 eurot tükk [ligi Eesti krooni] maksvad veokid nii kaugelt pommikestaks viidi. Ivo Ossise sõnul läks paberite (Eesti transiitnumbrid ja kindlustus) vormistamine libedalt ja raha autode eest on käes. Küll olla harva esinev tehing tollis elevust tekitanud. Võru Autoaia üheteistkümne tegutsemisaasta senine kaugeim kunde oli Aserbaidžaani pealinnast Bakuust. Kui varem läksid Euroopast ja USAst toodud pruugitud autod kaubaks kohalikele, siis nüüd on masu tõttu autode hinnad meil ühed Euroopa odavamad ja umbes pooled kliendid tulevad mujalt. Autode müümine Soome, Rootsi ja ka Leetu on saanud tavaliseks asjaks. Haruldased pole ka juhud, kui mõne aasta eest Saksamaalt toodud sõiduk läheb sinna tagasi. Varasematel aastatel nii populaarne kasutatud sõidukite import on praeguse majandusolukorra ja tõusnud maksude (näiteks USAst toodud sõiduki esmase registreerimise hind ARKis on tõusnud 1600 kroonilt 5800 kroonile) tõt tu nullilähedane. Sisse tuuakse vaid üksikuid haruldasi automarke oma tarbeks. Kui varasematel aastatel müüs Võru Autoaed keskmiselt 350 autot aastas, siis tänavu ei julgeta prognoosida rohkem kui 200 auto müüki. Sohvrid Mustafa Uzun (vasakul) ja Yksel-Sabit Sadak. Mehed tulid Võrru läinud neljapäeval Riiast, kuhu nad saabusid Istanbulist Air Balticu lennukiga. Reede õhtuks olid müügipaberid korras, masinad üle vaadatud ning rataste alla võeti tagasitee, mida on läbi Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi kokku üle 5000 kilomeetri. Venemaa kaudu olnuks retk lühem, kuid Euroopas on paremad teed, vähem bürokraatiat ja kindlasti ka turvalisem. Foto: MIHKEL VANARI LÜHIDALT Konkurentsiamet peatas postkontorite sulgemise taotluse läbivaatamise Konkurentsiameti hinnangul pole Eesti Posti tegevus hajaasustusega piirkondades rahuldav ning amet peatas seoses sellega postkontorite sulgemise taotluse läbivaatamise. Võrus kogutakse vanapaberit Tänasest laupäevani kogutakse Võrus Vabaduse väljakul kampaania Vanapaber ei ole praht raames vanapaberit ning teavitatakse inimesi vanapaberi kasutamisega kaasnevast keskkonnasäästlikkusest. Punamütsikese kirbuturg MTÜ Võrumaa Naiste Ühendus korraldab laupäeval kella Võru lasteaia Punamütsike õuealal heategevusliku kirbuturu, mille käigus saab annetada raha lasteaia lõunapoolse rühmatoa akendele ruloode soetamiseks ja Lasva valda rajatava intellektipuudega noorte tugikeskuse Meiela toetuseks. Piiranguid pole, kaubelda võib riiete, kodutarvete, aiasaaduste ja muuga. Vaja on eelregistreeruda telefonil , , või e-posti aadressil gmail.com. VT Mees, kellel on pidevalt käsil sada ja üks tegemist SUVELUGU 2009 Tsoorus elav Aare Kroonmäe on sedasorti mees, kes kogu aeg midagi meisterdab. Ivi Kaarna Mõne aja eest ehitas Aare Kroonmäe pojale akutrelli pealt võetud mootoriga kartauto. Poeg Joosep on nüüd juba kaheksa-aastane ja soovib, et isa talle kiirema kardi ehitaks. Nii võttiski Aare masina uuesti ette ja see saab võimsama saemootori. Männiku talu garaaži all seisab veel minimopeed, mis näeb välja kui poest ostetud, kuid tegelikult on vanadest juppidest kokku pandud. Käisin nagu kotimees mööda küla ja otsisin jublakaid, mis mopeedile sobivad. Pudeli õlle eest võis vägagi väärtusliku osa saada. Eks nii ole minu teisedki riistapuud sündinud, seletab Aare, ise rõõmsalt oma hallides lokkides peaga kaasa noogutades. Männiku talu Tsooru külas ostis Kroonmäe pere kümme aastat tagasi. Tasapisi on Aare hooneid korda teinud. Elumaja juures on veel küllaga nokitsemist. Osa aknaid tahab vahetamist, sees mõni tuba tegemist. Köök ja tualettruum on igati moodsad, isegi linnas pole kõikjal selliseid. Talu ümbrus on kenasti niidetud, lilled õitsevad Viimaste eest kannab hoolt perenaine Angela. Tunneb peensusteni mootorite hingeelu Õuemurul seisavad rivis mõned autod. Saame teada, et Aare on üks neist vähestest Kaile Kabun meistritest, kes oskab ja võtab vaevaks automootoreid remontida. Mehhaanikast tean ma kõike, elektroonikaga on raske. Olen omal ajal õppinud nii traktori- kui ka autoasjandust. Automootoreid olen remontinud isegi soomlastele, ütleb mees. Autode vahel köidab pilku isemoodi traktor. Sellegi on Aare ise ehitanud. Kaks aastat nokitses, otsis kõikjalt vanu juppe ja seadis kokku masina, mis arendab kiirust 70 km tunnis ja millel on kõik põllutööks vajalikud riistad kas juba küljes või siis Uuel spordiplatsil peeti kohe maha kergejõustikuvõistlused. Foto: KAILE KABUN EHITUS Urvaste kool sai endale projektiraha toel uue spordi- ja mänguväljaku. See avati esmaspäeval võistlustega, milles võtsid esmalt mõõtu koolipere, vallavalitsuse, küla seltsi ja ehitajate esindajad ning hiljem õpilased. Kooli direktor Kalmer Sarv ütles, et sellesse ametisse astudes oli tal mitu unistust, ja lisas rahuloluga, et üks neist on nüüd teoks saanud. Spordiväljak asub üle tee kooli vastas ja paelub endise võsastunud rohumaa asemel pilku. Väljaku ehitus läks maksma krooni. Enamik sellest on ettevõtluse arendamise sihtasutuse vahendatud eurotoetus. Oma osa lisas kool, tööpanusega toetasid õpilased ja õpetajad. Kui rahast puudu tuli, ulatas veel abikäe vald. Spordiväljakut jagabki koolipere külarahvaga. Kergejõustikku harrastada joosta ja kaugust hüpata saab staadionil juba praegu. Kevadeks peaks valmima ka mänguväljak. See raja- kergesti juurde haagitavad, näiteks bensiinivaadist ehitatud ja lafetile kinnitatud universaalne niisutusagregaat. Traktorit veab edasi Mazda mootor. Ülevaatustel annab Aare traktor mõnelegi aiatraktori le silmad ette. Oma põld on haritud ja külamehigi aidatud, ütleb Aare. Teda tuntaksegi külas kui abivalmis meest, kes teistelegi mõtleb. Kodus toimetab Aare enamasti üksi. Raskeid mootoreid või muid rauajuppe tõstab ta omavalmistatud taliga. Vahel harva käib tal siiski ka INVESTEERINGUD Urvaste koolil valmis abi raha toel mõni aeg tagasi õuesõppe klass, toetajaks oli NATO naisteühendus. Projektirahaga on korraldatud õppesõite ja looduslaagreid, toetajaks keskkonnainvesteeringute keskus ja Eesti Ellujäämise Selts. Järgmiseks suureks ettevõtmiseks on kooli remont. SA Innove vahendusel on selleks eraldatud 22 miljonit krooni. mõni sõber abiks. Kroonmäe perepoeg Joosep on vaegkuulja ja ema käib temaga juba mitmendat aastat Tartus erikoolis. Esmaspäeval minnakse, reedel tullakse. Elus, näe, juhtub kõike: üks vale geen ja poiss ei kuule. Tegelikult on ta juba kuulja, sest meil vedas ja Joosepile paigutati kõrva implantaat. See maksab ligi krooni, enamiku kulust kandis haigekassa, mõned tuhanded meie. Igatahes on Joosepiga nüüd kõik kenasti. Ta peab lihtsalt harjuma kuuljana elama, õppima rääkides suhtlema, jutustab Aare. Kodus üksi igav ei hakka Kui nädalate kaupa üksi kodus olla, siis peab omale erinevat tegevust leidma, et igav ei hakkaks. Aare pole harjunud niisama käed rüpes istuma ja koera- kassiga tõtt vahtima. Tehnika on tema jaoks muidugi peamine, kuid peale selle on mehel vana kaamera, millega filmida, vahel õmbleb ta aga omale rõivaid või hoopis perele voodipesu. Kirikuinimesena on Aare tegev Vana-Roosa koguduse juhatuses. Seal on praegu keerulised ajad, olen sellepärast lausa mures, ütleb Aare ja lisab jutujätkuks mõtlikult, et kui unistada oskad, siis pole elu raske ja probleemidki lahenevad kuidagi iseenesest. Sadat sorti tegemisi on Männiku talu peremehel Aare Kroonmäel ja saja esimene on luuletamine. Kuigi suvi ja väljas nokitsemise aeg saavad otsa, on alati optimistlik Aare oma luulevihikusse kirjutanud: Hommikune kasterohi mulle meelde tuletab, et ka vananaistesuvi peatselt võib ju alata. Võsastunud rohumaast sai spordiväljak MUST KROONIKA 14. septembril kella ajal sai politsei teate, et Kääpalt sõidab Võru poole BMW, mille juht võib olla joobes. Politseinikud pida sid auto Aare Kroonmäe oma aiatraktoriga. kontrollimiseks kinni, seda juhtinud 35aastasel Marekil tuvastati alkoholijoove ja mees kõrvaldati roolist. Samal päeval kella Foto: JOOSEP AADER takse, pidades silmas Urvaste kooli erivajadustega õpilasi. Selleks ajaks on ilmselt staadionimurugi kamardunud ja võib jalgpalliväravad püsti panna. Meil on ju suuresti poistekool põhiline on ikka jalgpall, lausus kooli direktori asetäitja Aino Villem. Senini peeti Urvaste kooli sporditunde pargis. Kehalise kasvatuse õpetaja Vladimir Golubevi sõnul ei jäänud küll midagi tegemata, aga nüüd on tingimused sellised, nagu kergejõustikuks tarvis: mätasteta, sile maa, mitu jooksurada kõrvuti, korralik kaugushüppekast jne. Spordiväljaku avapäeval prooviti kõik järele. Kooli, vallavalitsuse, külarahva ja väljaku ehitaja Valmap Grupi esindajad võtsid mõõtu teatevõistluses. Võidu napsas omale ennast Contraga tugevdanud külaelanike tiim. Lustivõistluse järel asusid tõsiseid tulemusi tegema Urvaste kooli õpilased. Sündisid staadioni rekordid kaugushüppes ning 60, 100 ja 400 meetri jooksus. ajal teatati politseile, et Rõuge vallas Nursi külas sõidab sõiduauto Huyndai Accent, mille juht võib olla joobes. Politseini kud tuvastasid autot juhtinud 36aastasel Egonil 2,8promil lise joobe. Mees kõrvaldati roolist ja tema suhtes alustati kriminaalmenetlust. VT

5 VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 KULTUUR / SPORT / KUULUTUSED 5 Kangro-preemia tänavune laureaat on Leo Kunnas AUHIND Võru maavalitsuse Bernard Kangro kirjanduspreemia saab tänavu Leo Kunnas (37). Preemiakomisjoni liikme Liina Valperi sõnul otsustas komisjon üleeile üksmeelselt Kunnase preemia saamiseks esitada. Tähelepanu pälvis tema mullu detsembris ilmunud ulme romaan Gort Ashryn. I osa. Enne viimast sõda. Sellega juhatab autor sisse triloogia kapten Anton Irv VIII, meie Vabadussõja sangari kaheksanda kloonitud teisiku kasvamisest inimese ja sõdurina ligi tuhat aastat pärast meie aega. Gort Ashryni ei saa hinnata üksnes kui ulmepõnevikku. Nii nagu Kunnase realistlikes teostes, on ka siin palju eri kihistusi head ja halba, nagu meie praeguses ühiskonnaski. Reservkolonelleitnant Leo Kunnast teatakse taasiseseisvunud Eesti Vabariigi riigikaitse ühe juhtfiguurina. Ta on olnud nii kaitseväe lahingukooli, kõrgema sõjakooli kui ka kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem. Kuulunud Kaitseliitu aastast. Kui Kunnas sai Alveri auhinna, rääkis ta kohmetult, et on sõdur, mitte kirja- ega kõnemees. On küll kirjamees, kirjutagu siis MIS TOIMUB? Võru kultuurimajas Kannel 20. septembril kell 13 klubi Hõbedane Juus hooaja avapidu. 23. septembril kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskuses tegutseva Noorte Eksperimentaalteatri etendus Pööning. 26. septembril kell 20 kontsert Laulvad naabrid. Esinevad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi ja Parksepa keskkooli segakoor ning külaliskoorid Lätist Baldonest, Ogrest ja Jurmalast. Varstu kultuurikeskuses 17. septembril kell 20 film Viimane maja vasakul. Misso rahvamajas 18. septembril kell 14 õpetaja, koorijuhi, aedniku ja fotograafi Alfred Hollo sajanda sünniaastapäeva meenutamise hetked. Puigal 20. septembril kell 16 Krabi R ansambel MAIT & MARGUS Naistele kella 23ni sissepääs tasuta. L sõjaväelaste orienteerumise MMi afterparty Sissepääs kõigile TASUTA! Leo Kunnas. kauneid või kriitilisi sõnu! arvas üks kirjanduspreemia komisjoni liikmeid, kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg. Betti Alveri kirjandusauhinna pälvis Kunnas aastal romaani Sõdurjumala teener eest. Tema värskeimad teosed on Viiv pikas sõjas (2006) ja Takerdunud rünnak (2008). Esimene neist sisaldab märkmeid Iraagi sõjast, teises raamatus on autori pilgu all Eesti riigikaitse võtmeprobleemid ja lahendused. Võru maavalitsus annab oma kirjandusauhinna välja 20. korda. Auhind asutati aastal, selle esimene laureaat oli Bernard Kangro. Auhinna rahaline suurus on 4500 krooni, sellega kaasneb maavalitsuse tänukiri. VT külateatri suveetendus Ummbele vigatse pruudi, vol. 2. Rõuge rahvamajas 23. septembril kell 18 lastefilm Torm. Näitused Võru linnagaleriis Jaan Luige isikunäitus Märgid, tekstiilikunstnike näitus Gobeläänide manufaktuur ja Mari-Liis Laanemaa näitus Ruumiline mandala. Võrumaa muuseumis näitused Toimekas Võru ja Maagiline nurk. Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas Edgar Valteri maalinäitus Suvesõnumid ja näitus Saja aasta lasteraamatud. Pane tähele! Palume üritustest teatada telefonil või e-posti aadressil kultuur@vorumaateataja.ee! Paul Elken 100 Mälestuskontserdid Võrus Katariina kirikus 19. septembril kell 18, Rõuges Maarja kirikus 20. septembril kell Laulab bariton Jüri Pärg, orelil Urmas Taniloo. Kavas heliloomingut Bachist Oidini. Sissepääs tasuta. HAPPY HOUR iga päev Ostad ÜHE, saad KAKS! Saku Originaal 0,5 l 25.- Päevapraad 35.- (iga seitsmes TASUTA). Uuenenud ja kuni 20% soodsam menüü. Jüri 20c, Võru / Tel P-N 11-23, R-L / Tanel Leok tuli MMil seitsmendaks Priit Lööper MOTOKROSS Tanel Leok lõpetas tänavuse MX1-klassi MMi kokkuvõttes seitsmenda kohaga ehk koha võrra kõrgemal kui kahel eelmisel aastal. Tänavuse hooajaga jäi 24aastane Sõmerpalu motomees üldjoontes rahule. Muidugi oleks võinud veidi paremini minna ja vahepeal kogesin halba õnne, aga oli ka häid sõite, mida meenutada, ütles Leok Mxlarge.com i vahendusel. Parima sõidu tegi ta kohe hooaja algul, kui võitis Faenzas Itaalia GP. Halbade ilmaolude tõttu piirduti toona vaid ühe sõiduga. Autasustamispoodiumile oli Leokil asja ka sarja neljandal etapil Valkenswaardis, kus ta saavutas kolmanda koha. Sarja viimasel, pühapäeval Brasiilias toimunud etapil pidi Leok leppima 14. kohaga. 24aastane Sõmerpalu motomees sai Canelinha rajal esimeses sõidus kaheksanda koha, teise sõidu katkestas aga halva enesetunde tõttu kuuendal ringil 11. kohalt. Mul oli nii kõva peavalu, et ma ei suutnud sõitu lõpetada, kommenteeris Leok. Brasiilia GP võitis belglane Clément Desalle, kes kindlustas endale sellega tänavusel MMil pronksmedali. Kulla oli endale juba varem kindlustanud Leoki tiimikaaslane Yamaha Red Bull de Carli meeskonnas Antonio Cairoli (Itaalia). Hõbemedali võitis sakslane Maximilian Nagl. TMi tehasetiimis sõitev Aigar Leok Brasiilias ei startinud ja sai MMi kokkuvõttes 12. koha. Mullu oli ta MMil 14. Kokku jõudis tänavu punktikohale 68 tsiklimeest. OST Pakume õiglast hinda teie metsa ja maa eest. Tel OÜ Mets&Mets ostab raieõigust, metsamaterjali, metsakinnistuid. Tel AS Metsäliitto Eesti ostab kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuud. Tel , Ostan taas alates esmaspäevast bussijaamas jõhvikaid, kukeseeni, riisikaid, kivipuravikke. Tel MÜÜK Kruus, liiv, muld, killustik. Kopatööd. Tel Müüa kvaliteetset mulda, kruusa, sõelutud liiva ja valget liiva. Vedu. Tel Kruus, liiv, killustik koos veoga. Kopplaadur. Tel Kruus, liiv, killustik (koos veoga). Tel Müüa purustatud männikooremultši. Tel Müüa pakitud Sangla turbabriketti (alusel). Kohalevedu tasuta. Tel Tänavu istus Tanel Leok Yamaha sadulas. Mis marki tsikliga ta tuleval aastal sõidab, pole veel selgunud. Foto: DE CARLI MOTOKROSSI MM MX1-klassi lõppseis: 1. Antonio Cairoli (pildil; Itaalia) 561 punkti, 2. Maximilian Nagl (Saksamaa) 525, 3. Clément Desalle (Belgia) 508, 4. David Philippaerts (Itaalia) 497, 5. Ken de Dycker (Belgia) 495, 6. Joshua Coppins (Uus-Meremaa) 485, 7. Tanel Leok (Eesti) 395, 8. Gareth Swane-poel (LAV) 262, 9. Joshua Barragan (Hispaania) 229, 10. Steve Ramon (Belgia) 217, 11. Manuel Priem (mõl Belgia) 195, 12. Aigar Leok 188, 23. Gert Krestinov (mõl Eesti) 68. Tanel ja Aigar Leoki kohad ja punktid (sulgudes) tänavustel MM-etappidel: Etapp Tanel Leok Aigar Leok Itaalia GP, Faenza (üks sõit) 1. (25) 4. (18) Bulgaaria GP, Sevlievo 7. (30) 19. (5) Türgi GP, Istanbul 10. (18) 18. (9) Beneluxi GP, Valkenswaard 3. (38) 12. (16) Portugali GP, Agueda 6. (31) 11. (19) Kataloonia GP, Bellpuig 10. (20) 11. (18) Suurbritannia GP, Mallory Park 5. (28) 18. (8) Prantsusmaa GP, Ernee 4. (33) 8. (25) Saksamaa GP, Teutschenthal 7. (29) 9. (21) Läti GP, Kegums 11. (18) 7. (28) Rootsi GP, Uddevalla 6. (29) Belgia GP, Lommel 7. (28) Tšehhi GP, Loket 9. (20) Hollandi GP, Lierop 4. (35) 9. (21) Brasiilia GP, Canelinha 14. (13) Müüa puit- ja turbabriketti ning küttepuid konteineris. Tel või AS Silva-Agro, Müüa heitveemahutid ja -septikud (2 25 m 3 ). Hinnad soodsad, tähtajad lühikesed. Transpordivõimalus. Tel Müüa kasutatud eterniiti (soodsalt). Tel Poola eterniit (sh sile), aiavõrk, paberitoru, odavad katuseaknad ja vihmaveesüsteemid. Tel Müüa korralik lauaarvuti. H 3000 kr. Tel Digit turukaalud. Tel Müüa kaks kasutatud sügavkülmkirstu (200 ja 250 l), väike sügavkülmik, kaheosaline külmik, puidust laud ja kaks pinki, puidust ümmargune laud. Tel Müüa kuuse- ja männitaimi. Tel Müün laupäeval, 19.septembril Võru turul viljapuude ja marjapõõsaste istikuid. Edgar Haak Pollist. Müügil lai valik lillesibulaid ning sügisväetisi aeda ja põllule. Tel või AS Silva-Agro, Müüa 1a asustuskarpkala ja 3a kaubakarpkala. Tel Müüa kartulit, sibulat, porgandit, peeti, söödajahu. Tel Kolimiseelne tühjendusmüük Andruse äris Tartu septembril Võru taluturul KODUTEKSTIILI MÜÜK. Kirju tekikott (150x200) 80 kr. Kirju voodilina (220x220) 90 kr. Lambavillast padi (50x60) 90 kr. Soodsad tekid ja padjad! LINNUD/LOOMAD Ostame vasikaid, lõpptiineid mullikaid ja lehmi. Tel LÜHIDALT Siim Plangi tuli rallisprindis Eesti meistriks Siim Plangi võitis võistlusklassis V18 laupäeval Võru rallisprindi ja ühtlasi tänavuse Eesti meistritiitli. Spordiklubi G. M. Racing korraldusel Viitka ümbruses toimunud võistlusel võitis 17aastane Võru noor mees pisut üle 10 km pikkusel rajal kaks sõitu kolmest. Veel tulid Eesti meist riks Kert Uus (4WD), Priit Ollino (ralli 2WD), Martin Saar (sprint 2WD) ja Allan Popov (V16). Võrumaa autosportlastest sai Sander Tiisler (ralli 2WD) hooaja kokkuvõttes neljanda, Andre Kurg (sprint 2WD) viienda ja Pait Reiman (4WD) seitsmenda koha. Võru rallisprint. 12. septembril Viitka ümbruses. 4WD 1. Egon Kaur ja Erik Lepikson, 5. Pait Reiman ja Gabriel Müürsepp. Ralli 2WD 1. Kaspar Koitla ja Ain Heiskonen, 2. Sander Tiisler ja Gabriel Müürsepp, 4. Steven Viilo ja Taivo Tuusis, 5. Margus Ojaots ja Martin Meltsov. Sprint 2WD 1. Tarvo Mardiste, 4. Andre Kurg. V18 1. Siim Plangi ja Marek Sarapuu. V16 1. Miko- Ove Niinemäe ja Toomas Valter. Veoautod 1. Mait Mäesaar, 2. Sigmar Tammemägi, 3. Vaiko Samm. Võrus meenutatakse olümpiavõitjat Võru spordikeskuses toimuvad ülehomme Eduard Pütsepa 33. mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses. Eesti pikima traditsiooniga noorte maadlusturniiriga mälestatakse esimest Võrumaalt pärit olümpiavõitjat. Võistlus algab kell 11, finaalid kell 15. Tähelepanu, korvpallimeeskonnad! Homme kell 18 on Võrumaa korvpallimeeskondade esindajad oodatud Võrumaa spordiliidu büroosse, et kinnitada oma osalemine Võru spordiseltsi Kalev meistrivõistlustel, samuti võistluse juhend ning arutada muid olulisi küsimusi. Oodatud on ka nende võistkondade esindajad, kes soovivad liituda maakonna aasta meistrivõistlustega. VT Võru kodutute loomade varjupaigas ootavad peremeest Põlvamaalt Veriora vallast Meenikunna rabast leitud pruuni-valgelaiguline emane noor koer, Vastseliina vallast leitud pruunika karvkattega pisike isane koer ja Lasva vallast leitud emane hundikoer ning Võru linnast ja vallast leitud kiisupojad ja kassid. Uut ja hoolivat kodu ootavad sõbralikud koerad ja imearmsad kassid ning kiisupojad. Varjupaik asub Võrus Lühike 3 ja on külastusteks ning vabatahtlikele varjupaigasõpradele avatud T-L kella Võru varjupaik teenindab lisaks Võru linnale Võru, Vastseliina, Sõmerpalu, Misso ja Lasva valda. Varjupaik reageerib väljakutsetele T-R 8-17, L Väljaspool tööaega reageerime väljakutsetele, kui ohus on inimese või looma elu või tervis. Sellisel juhul saab meiega kontakti politsei kaudu. Info tel ja www. varjupaik.ee. PÕLLUTEHNIKA Müüa traktoreid. Kosel. Tel SÕIDUKID Müüa GAZ 51, 52, 53; ZILi esiklaas; teraviljakülvik SUK.Tel Müüa Opel Astra 1,6 (96.a). Vajab keretöid, sõidab. Hind kokkuleppel. Tel Müüa Opel Astra Caravan 1,6 (95. a, ülev ). Tel Ostan mootorratta K 750. Tel KINNISVARA Müüa ridaelamuboks Antslas. Tel Müüa renoveeritud ridaelemuboks Parksepas. Info tel Müüa elamumaa (9400 m 2, 91801: 003:0070), h kr. Tel

6 6 KUULUTUSED VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 Hea toit mõistliku hinnaga kuidas on see võimalik? Eurorahade kasutamine põllumajanduses aitab tarbijate seas kõrgelt hinnatud väiketootmist säilitada, konkurentsis püsimiseks uuenduslikke lahendusi välja töötada ja uusi tehnoloogiaid kasutada. Toidukultuur on osa rahvuskultuurist meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Kohalikud toiduained on värsked, harjumuspärase maitsega, usaldusväärsed. Seepärast eelistame ikka oma toitu ning peame oluliseks selle maitset, värskust, kvaliteeti, tervislikkust ning soodsat hinda. Just see viimane on meie murelaps, sest aasta-aastalt maadlevad põllumehed liigse kuiva või vastupidi, vihmaga. Ideaaltingimusi meie laiuskraadil kahjuks loota ei ole ja seepärast on põllumeestele vaja täiendavat kindlustunnet tootmise jätkamiseks ja teiste riikide tootjatega konkureerimiseks. Kuuludes Euroopa Liitu saame kasutada ühise põllumajanduspoliitika hüvesid. Eestis seisab põllumajandus- ja toidusektori hea käekäigu eest Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). Koja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on põllumajandustootjate sissetulekute kindlustamine üks EPKK prioriteetidest juba viimased 13 aastat. Põllumajandus on usin ja üks parimaid eurorahade kasutajaid Eestis. Ühiskond on põllumajandustootjate õlgadele pannud aina uusi nõudmisi, mida aga toiduaineid tarbides kinni maksta ei suudeta. Hooldatud maastikud ja loomade heaolu pole paraku kaup, mille eest toidupoodides arvet saaks esitada. Üha enam toidu tervislikkusele tähelepanu pööravad ning näiteks mahetooteid eelistavad inimesed ei teadvusta piisavalt, et selline tootmine on oluliselt aega- ja rahanõudvam kui tavatootmine. Tänased hinnad, mida tarbijad on valmis maksma Eesti talumeiereides toodetud kohupiimade või vabalt peetud kanade munade eest, ei suuda katta tootmisele tehtud kulutusi. EPKK juhi Roomet Sõrmuse sõnul oleks mahetootmine ilma euro- toetusteta väga raske ning kui tootjatel poleks euroraha abiks, oleks kemiseerimist märksa rohkem. Juhan Särgava, Ida-Euroopa ühe suurima mahetootja AS-i Saidafarm juht, selgitab, et mahetoodetega soovib ta edasi anda taastuvatest loodusandidest elamise oskust, paikkonna kultuuri ja toiduvalmistamise traditsioone. Iga müüdud toode annab võimaluse maal elada ja kodumulda harida. Meie tarbija on väga hinnatundlik, mistõttu mahekauba eest märkimisväärselt kõrgemat hinda küsida ei saa. Saidafarmil on eurorahadest suur abi näiteks masinapargi uuendamisel. Ilus Eestimaa eeldab ja vajab, et keegi teda järjekindlalt hariks. Küsimus on, kuidas tagada põllumeestele piisav sissetulek, et nad jääksid maale ja oleksid valmis head toitu tootma. Põllumehi puudutab valusalt see, et nad saavad kätte järjest väiksema osa hinnast, mida tarbija maksab toidu eest poes. Sageli ei kata see tootmiskulusidki, rääkimata õiglase sissetuleku andmisest. Näiteks läheb leiva hinnast vähem kui 5% farmerile. Piimandussektor on meie põllumajanduse üks olulisemaid tugisambaid, piima tootmine aitab vähendada põllumajanduse hooajalisust, ka on piimatooted meie põhilised ekspordiartiklid põllumajanduses. Piima kokkuostuhindade vähenemine paneb raskustesse väga paljud tootjad. Ühe kilo piima tootmine maksab üle 4 krooni, kokku ostetakse seda vaevalt 3 krooniga. Ilma euroraha kaasamiseta peaks värske piima pakk poes maksma vähemalt 20% rohkem kui praegu. Euroopa põllumajandustootmine sõltub üha rohkem turult tulevatest signaalidest. Kõik maailma riigid toetavad tegelikult otseselt või kaudselt omamaist põllumajandust. Piiranguteta maailmakaubandus tagaks küll võib-olla odavama hinna, kuid toit meie laual poleks kindlasti enam see mis täna. Täielik turu isereguleerumine ei saaks tagada ka kindlust meie põllumeestele. Toidu tootmine sõltub ilmast, mistõttu on turg siinkohal veelgi ebausaldusväärsem reguleerija kui teiste sektorite puhul. Põllumajandussaaduste tootmismahte on võimatu nupule vajutades reguleerida. Kampaaniat toetab Euroopa Komisjon, Põllumajanduse ja Maaelu Arengu peadirektoraat. Sisu eest vastutab Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. Euroopa Komisjon Põllumajandus ja maaelu areng Kuuluta Võrumaa Teatajas! Telefon või e-posti aadress kuulutused@vorumaateataja.ee. AMETLIKUD TEATED Võru vallavalitsus algatas 9. septembri istungil Võru vallas Võrumõisa külas maaüksuste Koit-157 (katastritunnus 91803:002:1870) ja Koit-156 (katastritunnus 91803:002:2120) detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korras. Planeeringu algatamist on taotlenud Aleksander Nikolajev sooviga liita maaüksus üheks krundiks. Planeeritava ala suurus on 1649 m2. Haanja valla arengukava tegevuskava muudatuste eelnõuga saab tutvuda Haanja vallavalitsuses või valla kodulehel (vald@ haanja.ee) 15. septembrist kuni 6. oktoobrini. Rõuge vallas Rõuge alevikus Oruoja kinnistu ja sellega piirnevate alade detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 2. oktoobrist kuni 2. novembrini tööpäeviti Rõuge vallamajas. Planeeritava maa-ala suurus on u 3,5 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on Oruoja kinnistule nelja elamukrundi, ühe teemaa krundi ning üldmaa moodustamine, planeeritavatel kruntidel ehitusõiguse täpsustamine ja nende tehnovõrkudega varustamine. Detailplaneeringu alas on hoonete ehitusõigus kolmel krundil: Oruoja olemasolevad hooned kõrgusega kuni 8,5 m), Keskuse t 2a (2 hoonet kõrgusega kuni 8,5 m), Võru mnt 15 (2 hoonet kõrgusega kuni 8,5 m). Planeeringuga saab tutvuda lingi all Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 11. novembril kell 11 Rõuge vallamajas. KIRIKUTEATED EELK kogudused Jumalateenistused 20. septembril kell 10 Vastseliina kirikus, kell Pindi kirikus (armulauaga), kell 11 Urvaste kirikus, kell 11 Võru kirikus, kell 11 Rõuge kirikus (armulauaga), kell 12 Misso kirikus, kell 14 Roosa kirikus (armulauaga), kell 14 Kraavi kirikus, kell 16 Antsla palvemajas. Uusapostliku kiriku Võru kogudus Jumalateenistus toimub pühapäeval, 20. septembril kell 11 Võru pensionäride päevakeskuse saalis. KINOS KANNEL G.I. Joe: Kobra rünnak Seiklusfilm Alla 12a ei soovitata! T, 15. septembril kell 19 ja 21. Metroorongi 123 röövimine Põnevik, Alla 12a keelatud! R, 18. septembril kell 21; L,19. septembril kell 21; P, 20. septembril kell 21; E, 21. septembril kell 19; T, 22. septembril kell 19; N, 24. eptembril kell 19. Adventureland - pöörane suvi Romantiline komöödia, 2009 Alla 12a keelatud! R, 18. septembril kell 19; L,19. septembril kell 19; P, 20. septembril kell 19; E, 21. septembril kell 21; T, 22. septembril kell 21; N, 24. septembril kell 21. Aeg mure ja leina kord kaugemaks muudab, kuid mälestust sinust aeg võtta ei suuda. Kuldne päike loojus, ööpimedus jäi. Unehõlma ema süda vajus, mälestused maha jäid. Kas kuuled, kuis nutab su kodu, su puudumist leinates seal. Talle saatjaks on vihmade sadu, kus piiskadel pisara hääl. Head ja kallid mälestused sinust ei saa muutuda tuhaks, ei kunagi südamest kao. Elu on laul, nii habras ta viis, helises korra ja katkes siis Meie hulgast on lahkunud Leinavad omaksed. Ärasaatmine 18. septembril kell 12 Navi seltsimajast Põlva kalmistule. On lahkunud kallis ema, vanaema ja ämm ADELE KÄGU Leinab tütar perega. Ärasaatmine 19. septembril kell 14 Antsla kabelist. On lahkunud meie kallis NIKOLAI LEIM Sügavas leinas abikaasa, lapsed peredega, ema. Ärasaatmine 19. septembril kell 11 kodutalust. Kallist HANNES ADAMSONI mälestavad 55. sünni- ja 21. surma-aastapäeval ema, õde, vend, lesk ning lapsed. Kallist ARNO MADISSOOD mälestavad 45. sünniaastapäeval omaksed. Ei kunagi, ei iial keegi saa asendada meile sind LUULE ORG Leinavad tütred peredega. Ärasaatmine 20. septembril kell 15 haigla leinasaalist. Helele perega kalli onu KALJU ADSONI Pille, Krista, Merike ja Agu On ääretult valus, miski seda ei muuda, ja kuidas ka ei paluks, ta tulla ei suuda. Kallist issikest T leinab Andra emaga. lähedastele. Ehk aitab teadmine, et valu kõrvale jääb alati ka mälestuste ilu. Avaldame sügavat kaastunnet Urvele kalli venna Töökaaslased Maria, Vilja, Helju Mälestame sõbralikku ja abivalmis naabrimeest T Siiras kaastunne kõigile omastele. Tsopa rahvas, Alli ja Enno Siiras kaastunne kallile Andrale emaga isa Meie kaastunne kõigile lähedastele. Jane ja Jaanika peredega Meie südameis sa ikka elad, jääd mõtteis meie keskele. Mälestame kurbuses varalahkunud lapsepõlvesõpra. Siiras kaastunne kõigile lähedastele. Ene, Talvi, Kaupo

7 VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 KUULUTUSED 7 Unehõlma süda vajus, mälestused head maha jäid. omastele kalli Perekonnad Linde, Ossip ning Enno kõigile lähedastele Perekonnad Saarnits ja Kikkas kõigile omastele Perekonnad Rosin, Jänes ja Siivask Nüüd vaikus kõnnib ümber maja, kodupaik sind leinab taga. Mälestame ja avaldame kaastunnet kõigile omastele. Perekonnad A.Zopp, K.Runtal, A.Tsirk ning Valli, Eevi ja Lia Süütame küünla ja meenutame head sõpra T omastele. Perekonnad Jeedas, Padar ning Tea, Heino, Helgi ja Andres Abivalmis ja toredat naabrimeest T mälestavad Kuldar, Viljar, Marika peredega, Heino ja Lehte. kõigile omastele. Mälestame head sõpra ja naabrit T omastele. Hinge, Merle ja Aivar Mälestame kauaaegset tublit maaparandajat ja töökaaslast T Avaldame sügavat kaastunnet omastele. OÜ Kagumerk Andrale Parksepa keskkooli 3. klass ja klassijuhataja Head sõpra T mälestavad perekonnad Trollad. Sügav kaastunne omastele. Urvele perega vend Jaagumäe talu töötajad taime- ja loomakasvatusest Kallist onu T mälestavad Maris, Maive, Kaire, Marge peredega. Sügav kaastunne lastele. Maiele ja Andrale kalli Kaie, Aigi, Aime peredega ja Jaan Andriasele isa OÜ Altor San Mälestame kallist sugulast. kõigile lähedastele. Siina Härm perega USAst Leinas langetame pea kalli sugulase mälestuseks. Sügav kaastunne omastele. Keeni talu pererahvas Silvile, Jaanile, Anti ja Tiia perele ema, ämma, vanaema, vanavanaema ELSA KIVI Piigli pere Jõudsid elus palju anda, jõudsid muret, rõõmu kanda, kuni lõppes elutee. Mälestame head naabrimemme ELSA KIVI omastele. Perekond Tuvikene, Mart ja Taivo Tuusis peredega omastele kalli ELSA KIVI Perekond Hurt Mõte emast ka siis annab sooja, kui aeg ta silmist on viinud valguse. Ilmele perega kalli ema ELSA KIVI Liivi, Leida, Linda, Ene, Maire ja Tiiu Vaikselt kustus elutuli, põlema jääb küünlaleek. Õiele perega kalli ema ADELE KÄGU Helene ja Mati Las küünlavalgus mälestusi paitab ja kaotusvalu leevendada aitab. Siiras kaastunne Õiele perega kalli ADELE KÄGU Viive ja Jaan Enam päike nii heledalt ei sära, sest emake kallis läks jäädavalt ära. Õiele perega ema, vanaema ja ämma ADELE KÄGU Aida, Anne, Maie, Olga, Ele, Maie, Linda, Heli, Vilve, Tiiu, Heldur, Tiiu, Lehti, Inge ja Tiina Mälestame head, töökat ja abivalmis naabrimeest abikaasa Siinale. Naabrid Eveli perega, Olli, Naima ja Toomas Mälestame ootamatult lahkunud kaastöötajat Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Sõmerpalu hooldekodu Sa andsid, mis sul oli anda, tööd tehes kulus eluniit. Sa kandsid, mida jõudsid kanda, ja rahulikult läksid siit. õde Siinale abikaasa ja lastele isa Sügavas leinas Alli, Mikk ja Mihkel peredega Meie sügav kaastunne Helve Hanile perega vend Maia ja Heino Meie südamlik kaastunne Helve Hanile kalli venna ja Gerli Pitkale armsa onu Töökaaslased Metsakohvikust Antile ja Katrinile Nele, Kristina, Margus, Laura, Margus Katrinile ja tema lähedastele isa, abikaasa ja vanaisa Ariane ja Janno Antile Marko ja Indrek Meie südameis sa ikka elad, jääd mõtteis meie keskele. Jutale, Antile ja Katrinile perega kalli Silvi, Viivi, Vahur, Mai ja Andres peredega Võtab saatus meie hulgast ikka neid, keda hoiame ja kes hoiavad meid, jättes järele igavese mure ja hella mälestuse. Antile Janno, Diana ja Danel Lõppenud on elurännak, puhkepaigaks kodumuld Sügav kaastunne Antile Vaido ja Helen Meie südamlik kaastunne Antile Indrek, Krislyn, Margus, Maarja-Liisa, Andri, Marge, Urmas Kallist klassivenda AARE MÕTTUST mälestavad ja avaldavad kaastunnet omastele Haanja põhikooli 1962/63. õppeaasta 8. klassi tüdrukud ja poisid. Puhkama, puhkama kutsuti sind, töökas ja sõbralik oli su hing. Antile Meelis perega, Raiko ja Kenti Sügav kaastunne Anti Mõttusele perega ASi Ramirent Võru rendipunkt Sügav kaastunne Anti Mõttusele perega AS KPK Teede Ehitus Anti Mõttusele isa OÜ Taustrek Sügav kaastunne Antile isa Koostööpartnerid RMKst Sügav kaastunne Anti Mõttusele OÜ Palmeks kollektiiv Katrinile Klassikaaslased keskkooli päevilt Tahaksime leina leevendada, muremõtteid vähendada. Siiras kaastunne Ülle Savile vend Majarahvas Sügav kaastunne Ülle Savile perega vend OÜ Loyde Sügav kaastunne Anti Mõttusele perega OÜ MRG Teenus Aigi Udrasele kalli ema LUULE ORU Margo ja Krista Elu on laul, on kurbus ta viis, heliseb hetke ja katkeb siis. Malle Nappule õde LUULE ORU KÜ Järve 2 Eike Koemetsale perekonnaga armsa ema ja vanaema LUULE ORU Töökaaslased Võrumaa muuseumidest Mälestame leinas endist metsaülemat. OLEV OTSUST lähedastele. Endised metsavahid Ülo, Riho, Viktor ja ristitütar Ülle Silvi ja Urmase perele ELSA-ROSALIE PALGI Kaja, Hillar ja Heiki peredega Alli Kooseri perele kalli õe ja tädi MARIA REMMELI Perekonnad Rahusoov, Kahu, Osi ja Hõrn Heljule MATTI VEIDE Maret, Maia, Niina, Vello, Leili, Anneke Külli Saarniidule perega VANAEMA Töökaaslased meditsiinikeskusest

8 8 KUULUTUSED / REKLAAM VÕRUMAA TEATAJA Neljapäev, 17. september 2009 KORTERID Müüa 1toaline korter Väimelas. Tel Müüa 2toaline ahiküttega korter. Tel Müüa Võrus järve ääres 3toaline korter (3/5). Tel Müüa 3toal k mug korter Vastseliinas (64 m 2 ). Tel Müüa 4toaline korter Kobelas. Tel Võrus üürile anda 1toal mugavustega, möbl korter. Tel Üürile anda 1toaline möbleeritud korter Kooli tänavas (h 1200 kr). Tel Üürile anda 4toaline ahiküttega korter Võru kesklinnas Uus 15 (sanremont tehtud, el.boiler, WC, dušš, puukuur). Tel PUIT Müüa voodri- ja põrandalauda ning ehituslikku saematerjali. Vedu tasuta. Tel Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, voodrilauda ja palkimmitatsioonilist välisvoodrit. Müüa koerakuute. Info tel , Müüa sisevoodri-, välisvoodri- ja põrandalaudu. Veovõimalus. Tel KVALITEETNE SAEMATERJAL SISEVOODRILAUAD VÄLISVOODRILAUAD PÕRANDALAUAD TERRASSILAUAD Võru, Pikk 4 E-R 8-17 Tel , Müüa kuivi küttepuid ja silikaatkive. Tel Müüa lõhutud küttepuid (kask, lepp). Vedu. Tel Müüa kuivi 30 cm pikkusi küttepuid 40l võrkkotis (kask 29 kr /kott ja lepp 27kr/kott). Tel Müüa küttepuid, kütteklotse, kaminapuid. Soodsalt. Tel Müüa küttepuid. Tel Müüa lõhutud küttepuid. Tel Müüa küttepuid. Tel Müüa kuivi pakitud kütteklotse ja kaminapuid. Vedu tasuta. Tel Müüa kuivi kütteklotse (27 kr 40 l). Vedu tasuta. Tel Ostame Antslas kuuse- ja 6m metsakuiva palki. Tm hind kuni 700 kr. Pakume veovõimalust. Info tel Ostame kuuse- ja männipalki hinnaga kuni 750 kr/tm (Ø 9 17 cm, pikkus 1,8 m + 10 cm või 3,6 m + 15 cm, kõverus lubatud, okste arv ei ole piiratud). Tasu kohe. Tel , ENAMPAKKUMINE Võru maavalitsus müüb avalikul kirjalikul korduvenampakkumisel korteriomandi asukohaga Meremäe küla, Meremäe vald, Võrumaa (eluruumi üldpind 72,3 m 2, 2. korrus, 4 tuba) alghinnaga 8000 krooni. Info Võru maavalitsuse veebilehel ee/, tel TÖÖ Vajatakse kogemustega võsalõikajaid. Info tel või info@ foreststock.ee. Ehitusfirma võtab tööle kogemustega, motiveeritud oskustöölise. Tel AS Ekso võtab tööle kogemustega remondiosakonna juhataja ja logistiku. CV palun saata ekso@ ekso.ee. Meremäe vallavalitsus on kuulutanud välja hanke remonditööde tegemiseks Meremäe-Obinitsa põhikooli Meremäe koolihoones. Tingimustega on võimalik tutvuda aadressil: ee/index.php?id=12. TEENUS Võlgade sissenõudmine. Tel Puitkarkass- ja palkehitiste projekteerimine. Konsultatsioon. Omanikujärelevalve. Tel OÜ Kodumix teeb ehitus- ja remonditöid. Tel , www. kodumix.ee. Ehitustööd. Tel Teen rem. töid. Tel Maalritööd. Tel Maalri- ja plaatimistööd. Tel Teen elektritöid. Tel Korstnapühkimine. Litsents olemas. Tel Paigaldame ääre- ja kõnniteekive. Soovi korral teeme ka eeltööd. Tel Viljapuude lõikamine ja pritsimine. Tel Ohtlike puude langetamine, võsalõikus. Tel Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Tel Kaevude puhastus 1500 kr ± 300 kr. Tel Remondin traktoreid T 16/25/40, MTZ, JUMZ. Tel Kaubikud Citroën Jumper ( a, kaubaruum 3705x1870x 1930), linnas 160 kr/tund, väljaspool linna 4,50 kr/km, miinimumtasu 200 kr. Võimalikud koha- ja kokkuleppehinnad. Tel , e-post info@attiste.ee. TEATED Tsiatsungõlmaa harjutusvälja graafik kl 9 18 lahinglaskmiste harjutused. Nursipalu harjutusvälja graafik kl 9 17 laskeharjutus kl :00 väljaõppeüritus; kl laskeharjutus kl väljaõppeüritus; kl laskeharjutus kl laskeharjutus kl 9 17 laskeharjutus kl laskeharjutus. BUSSILIIKLUS Alates 21. septembrist muutuvad Võru maakonnaliini 263 Võru- Luhamaa-Misso väljumisajad: Holsta 7.10, Tootsi 7.13, Räpo 7.17, Lohu 7.20, Kose AS Sebe TERVIS Enesekorrastamise ehk idamaade kehakultuuri shindo ja qigongi päev Võrus 27. sept kella Võru spordikeskuses Räpina mnt. 3a. Kaasa sportlik riietus, 150 kr. Tel (Mart), qigong.zzz.ee. KOOLITUSED Võrumaa Autokoolis B-, BC1-, C-, E-kategooria kursused, autojuhi ameti- ja täienduskoolitus, ning lõppastmekoolitus. Info ja registreerimine või tel , Tule autokooli Võru Automisse! B-kat e-kool (õpilastele soodustus). B-kat (laupäeviti algus ja õhtuti) kursus. Lõppastmekoolitus. Info ja reg tel või E-N kl 9-12 ja Jüri 32a, 2.k, tel AVATUD ATELJEE Algavad kursused: N, 24. sept keraamika, õp Aivar Rumvolt, E, 28. sept joonistamine, maalimine, õp Ruti Jõgi R, 2. okt õlimaalikursus, õp Aivar Rumvolt K, 14. okt graafikakursus, õp Tõnu Kilusk 25., 26. sept hõbeehete kursus, õp Stella Lillemets. Info tel , rutijogi@gmail.com. INGLISE KEELE KURSUS algajatele ja edasijõudnutele algab septembri lõpus. VENE KEELE KURSUS edasijõudnutele. INGLISE KEELE RING lastele. Info Regist kursused@reeder.ee. Tel Teeme metsa koos Ostame kasvava metsa raieõigust! Tule ja küsi lähemalt Stora Enso Lõuna-Eesti ostujuhilt Lõuna-Eesti piirkond: Ostujuht: Harri Puusepp Tel HANKETEADE. Vastseliina internaatkool teeb ettepaneku esitada pakkumine riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise ning konsultatsiooniteenuse osutamiseks Vastseliinas Võidu 32 kinnistul asuva koolimaja juurdeehitise projekteerimis- ja ehitustöödel. Hankemenetluse liik: lihtmenetlus. Pakkumiste esitamise tähtaeg: kell 12. Hankedokumentide väljastamine: huvitatud isikutel esitada taotlus dokumentide väljastamiseks e-posti aadressil vintkool@gmail.com Lisainfo: Ain Allas, tel , vintkool@gmail. com, Täna kell 15 Võru linnapea kohvitund Kalevite Kodus. Moodustan judo treeningrühma algajatest (1.-3. klass). Registreeruda telefonil või T ja N kella treeningtunnis Võru spordikeskuses. Enno Raag REI Võru judoklubi EESTI JALGPALLIMEISTRIVÕISTLUSTE II LIIGA LÄÄNE-LÕUNATSOONI MÄNG Pühapäeval, 20. septembril kell 12 Võru staadionil VÕRU JK - TÜRI JK GANVIX 4. LIIGA KOHTUMINE :00 VÄIMELA STAADION VS NAVI VUTISELTS FC ASPEN septembril Võrus, Haanja ja Vastseliina vallas 42. SÕJAVÄELASTE MM ORIENTEERUMISES 15. septembril kell 17 rongkäik Vabaduse väljakult kultuurimaja Kannel aeda. Avatseremoonia. 19. septembril kell 18 autasustamine ja lõputseremoonia Võru spordikeskuse staadionil. Info: