UUS EESTI. M-w lilallmn sili 10 aastaks.

Transcripción

1 TINAST LEHTE 10 LK. üksiknumber 7 senti. UUS EESTI /A Neljapäeval, 8. juunil IgzM Nr. 153 (1281) -5. aastakäik M-w lilallmn sili 10 aastaks. Allakirjutamine toimus eile Berliinis välisministrite K. Selteri ja von Ribbentropi poolt. Kokkulepe arvestab Eesti neutraliteeti ja normaalset kaubavahetust kõigiga. ETA. Ber 11 in, 0. juunil. (DNB.) Kolmapäeval ennelõunal toimus välisminis teeriumis mittekallaletungipaktide pidulik allakirjuta mine Saksa-Eesti ja Saksa-Läti vahet. Kell 10 välismi nister von Ribbentrop võttis vastu Eesti välisministri Selteri ja Läti välisministri Muntersl. Kell kirjutasid välisminister von R i b b e n t r 0 p, Eesti välis minister Selter ja Läti välisminister Munters pidulikul kujul alla Saksa-Eesti ja Saksa-Läti mittekallaletungi kokkulepetele. Al lakiri utamisakti juures viibisid Eesti poolt Eesti saadik Berliinis Inter ja välisministeeriumi direktor Kirotar njng Läti poolt Läti saadik Berliinis Krevinsh ja välisministeeriumi direktor Lampe. Saksa poolt olid allakirjutamise juures riigisekretär von Weizsäcker, alamriigisekretärld Wfirmann ja Gaus ning saatkonnanõunik von Grundherr. MiitekaHaietungiiepingu sisu. Eesti välisminister K. Selter. Saksa välisministri eine Eesti ]ä Läti välisministrite auks. ETA, Berliin, 7. juunil. (DNB.) Sak sa-eesti ja Saksa-Läti mittekallaletungilepin gute allakirjutamise puhul, Berliinis välismi nister von Ribbentrop andis Eesti välis ministri Setteri ja Läti välisministri Mun t e r s i auks kolmapäeva keskpäeval eine hotell wesplanades". Einest võtsid Eesti poolt osa veel Eesti saadik Berliinis Tofer ja saat konna liikmed, samuti Eesti välisministeeriu mi direktor Kiro t a r. Läti poolt võtsid peale välisministri ja Läti Berliini saadiku ei nest osa saatkonna liikmed ja Läti välisminis teeriumi direktor Csmpe. Saksa poolt vii hiefd einel riigi ja avaliku elu juhtivad isikud. Kolmapäeva õhtul Eesti ja Läti välisminist rid külastavad riigiooperis Richard Wagneri Lendava. hollandlase" etendust» Eesti iseseisvuse säilitamises Saksa näeb tähtsat rahuelementl. ETA. Berliin, 8. juunil. (DNB.) Pärast Saksa-Eesti Ja Saksa-Läti mittekal laletungi paktide allakirjutamist tolmus välismi nisteeriumis Saksa, Eesti ja Läti välisministrite vahel mõttevahetus. Üksmeelselt väljendati seejuures lootust edasi süvendada sõbralikus vaimus Saksa-Eesti ja Saksa-Läti suhteid. Inglise kuningapaar Ühendriikides ETA. Berliin, 8. juunil. (DNB.) Mitti* :allaletungikokkulep ped, mis sõlmiti Saksamaa ja Eesti ning Saksamaa ja Läti vahel, on ühesu guse sisuga. Saksa-Eesti lepingu sisse juhatuses kinnitatakse, et Saksa riigi kantsler ja Eesti president, olles kind lasti otsustanud igal tingimusel säilita da rahu nende riikide vahel, on kokku leppinud seda otsust teostada riikideva helise kokkuleppega. Kokkuleppe on järgmine: Art. 1: Saksa riik ja Eesti vabariik ei astu milgi juhul sõtta või milgi muul viisil vägivallategevusse teineteise vastu. Juhul, kui mingi kolmanda riigi poolt alustatakse aktsiooni ühe kokkuleppeosalise vastu, ei toeta teine kokku leppeosaline milgi viisil niisugust akt siooni. Art. 2: See kokkulepe ratifitseeri takse ja ratifitseerimiskirjad vaheta takse niipea kui võimalik Berliinis. Kokkulepe astub jõusse ratifitseerimis kirjade vahetamisega ja on sellest ajast alates maksev 10 aastat. Juhul, kui kok kulepet ci ütelda üles hiljemalt üks aas ta enne selle tähtaja möödumist ühe le pinguosalise poolt, pikeneb selle maks vuseaeg veel 10 aastaks. Sama on mak sev ka järgnevate ajaperioodide kohta. Kokkulepe ei ole jõus kauem, kui täna allakirjutatud vastav kokkulepe Saksa maa ja Läti vahel. Peaks kokkulepe sel Saksa poolt rõhutati seejuures, et Saksa valit sus näeb Eesti ja Läti poliitilise iseseisvuse säilitamises tähtsat elementi rahu kindlustami seks Ida Euroopas, ja et ta on seepärast valmis omalt poolt austama seda poliitilist sõltuma tust. Samas mõttes vihjati Eesti ja Läti poolt juba varem väljendatud seisukohale, et Eesti ja Lüti valitsuspd otsustanud ise hoolt kan da oma maade poliitilise Iseseisvuse kaitsmise eest ja kinni pidada karmist neutraliteedi po liitikast. põhjusel enne art. 2 ettenähtud tähtaega oma kestuse kaotama, siis alustavad Saksa valitsus ja Eesti valitsus ühe poole soovil viivitamatult läbirääkimisi kokkuleppe uuendamise üle. Saksa-Eesti kokkulepep tänasel alla kirjutamisel on saavutatud mõlemapool ne järgnev kokkulepe: Konfliktist mitte osavõtva kokkuleppeosalise poolt teos tamist 1. art. 2. lõike mõttes ei ole, kui selle osalise käitumine on kooskõlas neutraliteedi üldiste määrustega. Seda mööda ei vaadata kui lubamatule toe tusele, kui konfliktist mitteosavõtva kokkuleppeosalise ja kolmanda riigi va hel jatkatakse normaalset kaubavahe tust ja transiitkaubandust. Selteri ja Muntersi kõnelus Hitleriga. ETA. Berliin, 8. juunil. (DNB.) Saksa-Eesti Ja Saksa-Lätl mlttekal laletu.nglleplngute allakirjutamise lõpul Httler võttis välisminister von Ribbentropi juuresole kul vastu Eesti välisministri Selteri ja Läti vä lisministri Muutersi, kelledega tal oii uues rii gikantseleihooncs pikem kõnelus. Mõlemale mi nistrile osutas uue riigikantseleihoone õues au Adolf Hitleri SS-ihukaardi kompanii lipuga ja orkestriga. Saksa välisminister von Ribbentrop. Muntersile Saksa aumärk. ETA. Berliin, & juunil. (DNB.) Saksa välisminister andis Läti vä lisministrile Muntersile Saksa Läti mittekalla letungilepingu allakirjutamise puhul üle Hltlerf poolt annetatud Saksa Kotka ordeni suurristi. Vastukaja Saksa ajakirjanduses. ETA. Berliin, 7. juunil. (DNB.) Angriff" kirjutab pealikrja all Suur rahusamm idas", mittekallaletungi lepingute allakirjutamise kohta Eestiga ja Lätiga, et Saksamaa ei mõtle kutsuda oma naaberriike mõnda briti vaenul isse fronti. Saksamaa rahuldub täielikult sellega, kui te ma naabrid hoiduvad vaenulikkustest tema vastu ja kui nad säilitavad neutraliteeti kõi gil juhtudel, kus Saksamaa seda võiks oo data. «Hamburger Fremdenblatt" kirjutab, et lepingud Eestiga ja Lätiga on esimese järgu rahuteoks ja Saksa diplomaatia mõ juvaks võiduks sissepiiramise poliitika üle. Kui Nõukogude Liit püüab ka edaspidi Balti riikidele peale suruda sõjaväelist tagatist ja kui London annab sellele järele, siis võib kogu maailm veenduda, et lääneriigid riku vad neutraliteeti. Dipl. Poi. Korresp." kirjutab, et Saksa maa lepingud mõlema Balti riigiga on viima seks tõenduseks, et Saksamaa poolt ei ole karta mingit ohtu ka nende riikide iseseis vusele ja puutumatusele. ETA. London, 8. juunil (DNB.) Pärast pooletunnüist pea tust Inglise kuningapaar lahkus teisi päeva õhtui Ontariost. Kolmapäeval Pool miljonit inimest voolas kokku majesteete tervitama. Kanada piiril 1364 õpilast ei pääsenud vastas riigisekretär Hull. lõppes kuningapaari külaskäik Kanadas. Kolmapäeva õhtul kuninglik rong pidi saabuma Niagara kosele, piirilinna Ka nada ja Ühendriikide vahel. Siit kunin- progümnaasiumidesse ja reaalkoolidesse Vabu kohti iile riigi veel 618. Haridusministeeriumis valmisid kol mapäeval kokkuvõtted keskkoolide eksa mite tulemuste kohta üle riigi. Neist nähtub, et progümnaasiumidesse soovis astuda kokku 1617 õpilast, kelledest vas tu voeti Vastu jäid võtmata seega 537 õpilast. Vabu kohti progümnaasiu mide 1. klassides üle riigi on veel 244. Reaalkoolide 1. klassidesse soovis as- tuda 1865 õpilast. Eksamitega võeti neist vastu 1075, vastu võtmata jäi 790. Vabu kohti reaalkoolide 1. klassides on praegu 262. Progümnaasiumi 3. klassidesse soovis pääseda 53 õpilast. Neist võeti vastu 16, ning vastu võtmata jäi 37. Vabu kohti neis klassides on praegu üle riigi kokku 112. gapaar sõidab otse Washingtoni. Riigi sekretär Hull tervitab Ühendriikide esi mese esindajana kuninglikke külalisi piiril. (Reuter.) Pool miljonit immest voo lab kokku kogu riigist, et valmistada majesteetidele tormilist vastuvõttu, kui nad saabuvad öösel Niagarast. Kuning lik rong hilineb sõiduplaani järele pea gu ühe tunni, kuna ta on pidanud tege ma väljaspool kava ettenähtud peatusi, et rahuldada Kanada rahvahulkade suurt vaimustust. Havas teatab Washingtonist: Riigi sekretär Hull koos abikaasaga ja Briti suursaadiku sir Ronald Liindsay'ga lah kusid Washingtonist, et Briti kuninga paari vastu võtta Kanada piiril. lõlonia *l/afae +Saa/ 1. juunist 5. a. peale esinevad: MONDÄÄN'AKROBAATILINE TANTSUDUO ABY and Partner EMERICO DUO DONALDI" SISTERS VALERIE" Muusika algus kell Vi 9 õhtul. PÄRNU SUVE KASIINO MEREPUIESTEE TELEFON 377 I = CT' f; ~s4~vamine 10. juunil SS W MUUSIKA KABAREE TANTS f^uhkuõete e minnes J ILMUS PÕLLUMAJANDUS nr. 22 ARGE UNUSTAGE VVS EESTI TELLIMIST a on tänase Uus Eestiga" tellijail-sooviiail kaasas. SISUKORD: Põllutöökoja täiskogu koosolek. Muljeid karjasöötmise võist luse hindamisest Koeru konvendis. H. Selja. Kuidas mulda umbrohtudest puhas tada. N. Rootsi. Uuendatud maaomandite kaitse seadus. K. Jõgise. Umbroh tude tõrjest kultuurrohumaadel. H. Mäesepp. Elamu vesivarustusest. A. Kuuskvere. Põllumajandusmasinate ja -riistade proovimise tulemusi. Konsulent kirjutab... Põllutöökoja 1939/40, a. kulude ja tulude eelarve. Turuteateid.

2 KOIT KOTKA POEG õnnetus. Neli talu elamut hukkus tules Õnnetused Valgamaal, VSrumaal, Harjumaal ja Virumaal, üldine kahju iile krooni. Kolmapäeval lõana paiku hukkus tules Val gamaal, Põdrale vallas asuv Vesik järve talu elumaja ühes kogu seesoleva vallasvaraga. Kah jusaaja Marie Araku seletusel sai tuli alguse pliidi alt põrandale langenud tulest. Kahju ulatub 5000 kroonile. Tule vastu oli hoone kindlustatud kohalikus kindlustusseltsis 2500 krooni eest. Kasaritsa vallas Võrumaal süttis kolmapäe va õhtul kella 7 paiku põlema Veera Vaht rale ja Alfred Karule kuuluva talu elu maja ning põles maani maha. Tule levimist soodustas ka tugev tuul. Leekides hävines ka kogu majakraam ning ühes pooleldi valmis ehitatud ruumis asuv viljatagavara. Omanike hindamisel ulatab kogu kahju 3000 kroonile. Tule vastu oli kindlustatud ainult hoone 1000 krooni eest. Nagu selgunud, sai tult alguse pliidi alt Vaevalt oleme Jõudnud lõpule õppuste Jäl gimisega Valdek! laagris, kui kohale ruttab käskjalg teatega» et mõned kilomeetrid ee mal põleb mets. Kuna tuul on suur ia ümbrus purukuiv, pole uudis sugugi meelitav. Autode ga pääseme kilomeetrit paar lähemale. Juba eemalt paistab tõusvat paksu suitsu, millest üles löövad punased tulekeeled, hüpates suu re tuule toetusel imekiirelt ühe männi ladvalt teisele. Juba on kohal aga ka sõdurid laagris viibivast autotankide rügemendist, vahipatal jonist Ja pioneeridest. Sõdurid näikse kustu tustöös olevat suured asjatundjad. Labidad käivad välkudes, pildudes liivase pinna kama kaid tulekeeltele maapinnal. Kuumus võtab higi ojana voolama Ja suits kipub hinge mat ma, kuld kellel on sellest aega hoolida. Ja Valdekis põles mets. maha langenud tulest, mis levis kiiresti põran dal asuvas haorisus. Kui tuld märgati, oli hoo ne juba leekides. Teised kõrvalhooned tule ohus ei olnud, kuna asusid pealttuule. Kohal käis ka tuletõrje, kuid selle kohalejõudmisel olid leegid haaranud juba kogu maja, nii et seda päästa polnud- enam võimalik. Harjumaal, Saue vallas põles kolmapäeva õhtupoolikul maani maha Kõrtslw talu elu maja. Hoone kuulub August Truusöötlle, kellel jäi põlevasse hoönesse ka vallasvara. Tules hukkus ka Kõrtsi" talus elutseva Arnold Palmsaare varandust. Üldine kahjusumma ulatub omanike hindamisel 2150 kroonile. Hoo ne oli tule vastu kindlustatud Saue valla vas tastikuses kindlustusseltsis 400 krooni eest. Arvatakse, et tuli võis pääseda lahti korst nast väljalennanud sädemest, kuna tuld mär gati kõigepealt katusel. töö annal) tulemusi. Varsti kustub leek ka latvades, kuna ta maapinnalt ei saa hoogu Juurde. Arvatakse, et põles ära hektaarl line noore metsa ala. Tulele on suudetud panna piir ühelt poolt vaid mõnikümmend meetrit eemal Varepile kuuluvast ~Kaid/." tu lukese elamust Ja suurest mesilast, kus sõdu rite abita vist küll hävinud oleks sadakond mesipuud koos taluga. Hävinud metsaosa kuulub..tammiku" talule. Tuli arvati alguse saanud olevat samas lähedal asuvast soost ja vististi poolakast talusulase..plotskist". Kustutustöödele Jõudsid õige kiiresti ka Saue kompanii, tuletõrjujad. Neist la sõdureist jäeti tulikahjukohale valve. Suurema õnnetuse hoidis siin ära küll vald sõduriteväe kiire abi. Vasalemma marmorikaevandusele oma raudtee Aaspere vallas, Virumaal, süttis kolmapäeva õhtupoolikul kella 3 paiku põlema Auk Ulas asuv Oru talu elumaja, mis kuulus Rudolf Kase salule. Hoone põles maani maha ühes sees oleva vallasvaraga. Omaniku hindamisel ula tab kahju 5500 kroonile, sellest hoone väärtus 4500 krooni. Kas varandus oli kindlustatud, on esialgu teadmata. Leekides hukkunud hoone oli suur puust, ehitus ning võrdlemisi uus. Tõenäoliselt sai tuli alguse korstnast välja lennanud sädemest. Kohal käisid tuletõrje üksused Aasperest ja Haljalast, kuid tugeva tuule tõttu möllavast tu lest oli võimata jagu saada. Teised kõrvalhoo ned asusid pealttuule ning süttimisohus seega polnud. Koiqis põles talu. Soome Uhfstegelaste ekskursioon kandis põlevast majast kraami välja. Järvamaal, Koigi asunduses süttis kolmapäeva pealelõunal põlema asunik Johannes Leejneti elumaja. 'Kohalik tuletõrje jõudis ruttu kohale ja tulele pandi piir paari tunniga. Leegid hävi tasid.ainult katuse ja osa seinu. Oma niku kahju on 1000 krooni. Kinnitatud oli hoone..kestis" 2000 krooni eest. Tulekahju alguse ajal sõitis maanteel mööda ömnibus Soome ühistegelise kes kuse SOK ametnike ekskursiooniga, kes viibivad Eestis ETK külalistena. Ömni bus peatati ja 30 ekskursanti asusid kii res korras kraami põlevast hoonest välja kandma. Tänu ekskursantidele saadigi asunik Leemeti majakraam hoonest ter velt päästa. Ekskursantide; hulgas viibis ka SOK ärijuht maanõunik Alaj o k i, kes tegi agaralt kaasa päästetööd. Narva kogus tuleõnnetute heaks SäOOfcr. - Punase Risti Narva komiteel valmisid kok kuvõtted korjanduse tulemustest, mis teostati Vasknarva ja Petseri tuleõnnetute heaks. Nagu nähtub aruandest on saadud korjandu sel sularaha 3500 krooni, peale selle 100 paki ümber mitmesuguseid asju. Osa annetustest oh juba ka Vasknarvas tuleohvritele jagatud välja. Lõpliku otsuse annetuste jaotamiseks Vasknarva ja Petseri tuleõnnetute vahel teeb vastav seltskondlik komitee hiljem. Mööblit Petseri tuleõnnetutele. Rakvere puutöösturite ühing korraldas oma liikmete seas korjanduse Petseri tuleõn netute abistamiseks, milline andis häid tule musi. Kokku saadi 31 eset mitmesugust mööblit, koguväärtuses 153 kr. Mööbel saa deti Petserisse väljajagamiseks Marmorit Soome ja Rootsi. Rajamisel vangilaagrid Petseri travertiini ja Vastseliina liivakivi töötlemiseks. Ulatuslikud kavad Murru kaevanduse väljaarendamiseks. Kohtuministeeriumi vangimajade talituse! on kaalumise! suuremajooneli sed kavad Vasalemmas asuva Murru kaevanduse laiendamiseks. Kaevanduse laiendamise vajadus pole tingitud üksnes kodumaal järjest suurenevast nõud misest Vasalemma marmorile, vaid sellele väärtuslikule tarbekivile on suure mad turuvõimalused avanemas ka välismaal. Viimasel ajal on Vasalemma mar morist töödeldud katteplaate ja teisi artikleid eksporditud Soome ja samuti on Vasalemma marmorist huvitatud Rootsi. Sealsed tselluloositööstused vajavad marmorit tselluloosi tootmiseks vajalise lubja valmistamiseks. Kuna praegu Murru kaevandusel puudub raudteega otseühendus ja seetõttu valmiskau pade transport Tallinna toimub tülikana veo autodel, on algatatud kavatsus Mtyru kae vanduse ühendamiseks raudteega. Selleks tu leks Vasalemma jaamast Murru kaevandusse ehitada 6 km pikkune haruliin. ühtlasi on vangimajade talitusel käimas eel tööd tarbe- ja ilukivide valmistamiseks ka teistest Eestis leiduvatest kivisortidest, nagu Petserimaal leiduvast lubjakivist travertiinist, Vastseliina liivakivist ja mitmesugustest Saa remaa dolomiidi sugulaskividešt. Uute kiviliikide töötlemisele asumisel on vangimajade talitusel kavas kivilademete leiu kohtades asutada väiksemaid vangilaagreid. Maapõuest väljatoodud kivid saadetakse üm bertöötamiseks Vasalemma Murru kaevanduse töökodadesse, kus vastavad sisseseaded juba olemas. Edaspidi võiks ka kohtadel kõne alla tulla iseseisvate kivide töötlemise töökodade Torm paiskas Narva lahel paadi ümber. Paadisolijad pääsesid kaldale. Tormi kätte jäi mitmel kaluril mereriisasld. Kolmapäevane tugev torm tekitas Narvas ja Alutagusel mitmel pool ka väiksemaid kah jusid. Narvas purustas torm hulga raadio an tennimaste, eriti Peetri ja Kadastiku äärel! n nades. Samuti said kannatada tormis ka vilja puu aiad. Narva lahel sattusid hukkumisohtu TUrsa utäe Slivabriku ametnikud Aleksander Koro- I e v ja Nikolai Piiri, kes olid tagasiteel Sil lamäele lahtise pttrjejahiga. Tugev tuuleiil Salskas paadi Umber ja mehed langesid vette, unetust märgati rannast, kust sadamakapteni korraldusel saadeti paadid appi. Kuna Anne hispalk oli kaldast vald 300 mtr. Umber, siis suutsid merehädalised juba enne kaldale ujuda, kui abiks saadetud paadid kohale jsuhsid. Narva lahel jäi tormi kätte ka mitmel Nar va-jõesuu ja Meriküla kaluril mereriisasld. Neid on lootus siiski kätte saada tormi vaibu misel. 9-palline torm lõhkus vilja- ja ilupuid. Tuhapllved Kalarannas. Kolmapäeval tekkis Tallinna lahel ja lin nas 9-palliline läänetorm mis erilist kahju sün nitas aedades, ja pulrs!"-del. Aedades murdis torm maha viljapuude oksi, samal ajal. rapu tades puudlit maha rohkesti vastpuhkenud asutamine. Teiste kivisortide töötlemisele asumisel vangimajade talitus arendab koostööd Teede ministeeriumi ehitusosakonnaga. Kuna kunst krohv majade välisseinte kattematerjalina alati ei osutu küllalt vastupidavaks, Teedeminis teeriumi ehitusosakond kattematerjalina peab soovitavamaks Saaremaa dolomiidist ja Vasa lemma marmorist valmistatud plaate. Vii maste. laiaulatuslikum tarvitamine toob aga nende kivide ühtlase värvitooni tõttu kaasa ehituste välisilme monotoonseks muutumise ohu. Sellepärast Teedeministeeriumi ehitus osakond peab soovitavaks kattematerjalina ka sutada ka Vastseliina liivakivist, Petserimaa travertiinist ja Saaremaa eriliiki kividest val mistatud plaate, mis evivad erineva ilme ja värvitooni. Suurenenud tellimiste täitmiseks on Murru kaevanduses praegu ülesseadmisel mitmeid suurema töövõimega uusi masinaid. Uued võimsad saed võimaldavad saagida kiviplokke, millede pikkus 2,5 m ja kõrgus 1,5 tn. Uudse artiklina hakkab kaevandus valmistama ka po leeritud seina katteplaate. Õisi. Puiesteedel lõhkus torm samuti puid ja põõsaid; puude all leidus kõikjal tormist mur tud oksi. Tänavatel keerutas torm üles liiva ja toimu, mis lüklejaile oli väga tülikas. Eri list pilti pakkus Kalaranna ümbrus, kus torm keerutas üles kõrgeid põlevkivituha pilvi, mis kandusid tuulest aetuna sadamasse. Tormi haripunkt oli südapäeval kella kuni vahel, kus tuule kiirus märgiti pü sivalt 9-paililisena. Hiljem langes tormi tuge vus 8 pallile ja õhtul oli see juba 6,5 7 palli, vahel. Hiljem vähenes tuul veelgi. Raske tööõnnetus Sillamäel. Sillamäe ölikonsortsiumi vabriku vedurite depoo juures jäi tööline Johannes Annus, 46 a. vana, teisipäeval veduri ja vaguni va bele. Seejuures said muljuda mõlemad laba jalad. Vigasaanu toimetati pärast esmaabi andmist kohapeal Narva haiglasse. Siin tun nistati vigastus raskete liiki kuuluvaks ning mehel tuleb osa varbaid amputeerida. Poisike surmas revolvriga mängimisel naise. õnnetus Tartus. Revolvriga mängimisel laskis kolmapäeva Õhtul Tartus, Kindral Põdra tän. 8 elutseva kaupmehe Oskar Pe d raudse 13-aastane poeg Gunnar-Sigurd maha Henriette-Anette Rühini, 60 aastat vana. Kuul tungis nai sel kuklast sisse ja otsaeest välja, tuues sil mapilkse surma. Poiss oli saanud lauasahtlist kätte laetud brauningu ja hakanud sellega mängima. Pa rajasti läks toast läbi Pedraudse juures teeniv Rubin. Vaevalt jõudis ta uksele, kui kõlas pauk ning kuulist tabatuna langes maha. Surmasaanud Henriette Rubin oli vallaline ning Pedraudse perekonnas olnud teenijaks juba 13 aastat. Buenos Airese male-olümpia algab augusti lõpul. Eesti meeskond, eesotsas P. Keresega, sõidab välja juulil lõpul ja saabub tagasi oktoobri lõpul, olles ära ligi 3 kuud. Buenos Airese olümpia kohta saabus Argen tiinast nüüd lõplikke andmeid. Ülemaailmne riikidevaheline meeskondadevõistlus males peetakse tänavu 23. augustist kuni 19. sep tembrini, kestusega 27 päeva. Laevasõidu üle ookeani ja tagasi, samuti elamiskulud kohapeal kannavad argentiinlased, nagu varemgi luba tud. Eesti meeskonnal jääb enda kanda raud teesõit Antverpeni ja tagasi. Kõik Euroopast sõitvad maletajad (20 rii gist üle 100 inimese) viiakse Antverpenist üle ookeani a/l. Piniapolis'el". Merereis vältab 27. juulist kuni 19. augustini. Tagasisõit sün nib a/l..lopa Cabana'ga" ajavahemikus 27. sept. 2l. oktoober. Kokku kulub seega olüm piasõiduks nädala võrra vähem kui kolm kuud. Piletid saadab õigeaegselt Pariisis asuv reisi büroo. Nagu eile peetud maleliidu juhatuse koos olekul, millest võttis osa ka minister O. K as k, selgus, sõidab eesti meeskond kindlasti. Ka suurmeister P. Keres andis nõusoleku kaasa sõiduks, kuigi tal kahju oli ohverdada õpingu aega ülikoolis. Eesti meeskond evib järgneva koosseisu: P. Keres, I. Raud, P. Schmidt, Q. Friedemann ja Joh. Tiim. Järgnev kandidaat on L. Lau rine. Olümpiast võtab osa esialgseil andmeil 40 riiki, nendest 20 Euroopast. hs Ameerikast ia 2 mujalt. Võistlevad riigid, seatud umbkaudsesse tegevusiärjekorda. oleksid: Ühendriigid. Saksa. Poola. Ungari, Rootsi (Holland loobus ia Tshehhi on küsitav). Argentiina. Eesti. Läti. Jugoslaavia.. Briti, Soome. Prantsuse, Taani. Palestiina, Belgia. huuba. Itaalia, Shveits. Norra, Austraalia, Kanada. Brasiilia. Island. liri. Panama, Portugal, Bulgaaria. Tshiili. Bolii via, Peruu, Uruguai. Shoti. Equador, Venezue la, Paraguai, Porto Rico. Costa Rica. Mehhiko. Guatemala ja San Salvador. Enamiku riikide tugevus on meilp täiesti tundmatu, kuna nad ei ole kunagi Euroopas võistelnud. Kahjuks Sport-Esta kohtuvad reedel. Sport-Esta kohtumine jalgpallis Eesti esi võistluste sarjas toimub reedel, kell 19 staa dionil. Eelmüük Eesti-Saksa maavõistluseks jalgpallis avatud. Täna algab pääsmete eelmüük spordiäris Sport" Eesiti-Saksa jalgpallimaavõisthisele, mis teatavasti toimub 29. juunil Tallinnas. Hipodroom-mootorratturid jalgpallis 2:2. Hipodroomisõitjate ja mootorratturite va heline jalgpallivõistlus, mis toimus eile Ka levi väljakul, lõppes 2:2. Poolaeg 0:1 moo tormeeste kasuks. Algasid treeningsõidud lennuväljakul. Eile algasid Ülemiste lennuväljakul treening sõidud lennupäeva võistlustest osavõtjatele mootorratturitele. Esimesel treeningpäeval saavutasid sõitjad tavalistel mootorratastel lennuväljaku laiadel maandumisteedel võrdlemisi suurt kiirust. Tree ningut jälgima tulnud lendurid, kes lennupäe va 1 võistlevad mootorratturitega, arvasid ava meelselt, et mootoratturite võitmine võidu sõidul pole sugugi nii lihtne ülesanne. Treeningul tuli ette rida kukkumisi, mis õnneks lõppesid seekord vaid kergemate põru tustega ja kriimustustega. Tänasest treeningsõidust võtavad osa peale suurvõistlejate mootorratastel ka lendurid ja kunstlennu harjutusi sooritab lendur Kriisk. Böömi- ja Määrimaa jäävad iseseisvaks nlümoiamaaks. Rahvusvahelise olümpiakomitee esimesel töökoosolekul Londonis teatati, et Böömimaa ja Määrimaa jäävad iseseisvaks ohimpia maaks ja neid esindatakse kõigil tulevastel olümpiamängudel. Ettepanek võtta olüm piamängude kavasse rulluisukude võistlused, lükati tagasi. Teisipäeva õhtul olümpiakomitee liikmed viibisid külalistena Briti olümpiaühingu poolt korraldatud aastabanketil Londonis. Banke til esinesid kõnedega Briti jalgpa"üihingu esimus Athlone ja tervishoiuminister El - t, kelledele vastas rahvusvahelise olüm piakomitee esimees Baillet Lato u r. Ban ketil oli esindatud 28 rahvust. Brasiilia eestlased saabuvad 16. juunil. Nagu nüüd selgunud, on oodata ko dumaale sõitvate Brasiilia eestlaste esi mest esheloni Tallinna 16. juuni hom mikul. Nad jõuavad ookeniaurikul 14. juunil Gdyniasse, kust raudteega edasi sõidetakse! allinna. Seekord saa bub Eestisse tagasi 67 Brasiilia eest last, kelle hulgas on rohkesti lapsi. Teine eshclon Brasiilia eestlastega jõuab Eestisse juulikuus. Ameerika eestlasi tuleb jäävalt Eestisse. Tallinna reidile saabub 13. Juunil Roots! Ameerika liini ookeaniaurik ~Gripsholm" Amee rika ja Rootsi turistidega. Nagu nüüd kuu leme. sõidab sama laevaga kodumaale rühm Ameerika eestlasi, kellest suurem osa kavat seb Jäävalt asuda Eestisse. Tegemist olevat peamiselt Jõukamate inimestega, kes Ameeri kas töötades on suutnud koguda mõningaid ta gavarasid. puudub, nagu alati. Vene. ja ka Leedu. Iga riigi poolt on võistlustules 4 meest, viies on re resv. Võistlus peetakse kuulsale Hamilton Russeli igavesti rändavale karikale, mida Ühendriigid on võitnud juba kolmel korral, ühendriikide meeskonnas võistlevad ka Re shevski ja Fine. Holland loobus osavõtust põhjusel, et Euve ei saa kaasa sõita pedagoo gilise tegevuse tõttu. Peale meeskondadevõistluse peetakse Bue nos Aireses samal aial ka ülemaailmne daami de individuaal-turniir. Kauge maa tõttu iga riik. nagu Eestigi, sinna esindajat ei saada. Tänane Urn. Merel kõvu, maal keskmisest kõvani lääne kaarte tuuli. Vahelduva rohkusega pilvitus. Kohati kerget hoovihma. Temperatuur vähe madalam. Tallinna fondibörsl kursisedel 7. juunil a. Ostu- Müügi kurss kurss London 1... > < New York 1 $..»» « Berliin 100 marka. > « kliiring Helsingi 100 marka., Stokholm 100 krooni Kopenhaagen 100 krooni Oslo 100 krooni Riia 100 latti Kaunas 100 litti Amsterdam 100 kuldnat Pariis 100 franki Zürich 100 franki Brüssel 100 belgat. \ Milano 100 liiri.., kliiring Varssavi 100 zlotti. i Danzig 100 kuldnat VSärtpabertd. Nominaal Ost Müü Teb väärtus jad jad tud 6% Resti Hüpoteegi Panga panilehed a 1% Välislaen (dollarites) $ h% Eesti Maakrediit seltsi riigi poolt ga ranteeritud pantlehed WJ\ullU r-v TÄNA MINNA J Tallinnas, neljapäeval, 8. juunil. Riigi tööstuskeskkooll õppetööde näi tus Tehnika tän, 18 kooli ruumes. Ava tud kella H lb-ni. Solom-Aleihhemi 80 a. sünnipäeva mä lestusnäitus Juudi seltskondliku ühin gu ruumes, V. Kurja 1. Avatud kl ni Nukuteatri vabaõhuetendused Kadri oru noortepargis. Algus kel! 17. Estonia teater Eedo Karrisoo teiseks võõrusetenduseks G. Puceini ooper Bo heem", kell 20. Kino Ars..Elu hinnaga", peaosades John Howard ja Robert Cummings. Lisapalaks moodide revüü loomulikes värves. Kino Bi-Ba-Bo -..Madame X", peaosades Warren William ja Gladys George Kino Gloria Palace _..AlZür". peaosades Charles Rover ja Sigrid Gurie. KIIIII H^~OS ~ "Parsi tänav l 3"' Peaosades Olga TSehhova, Hilda Hildebrandt, Ivan Petrovita ja Theodor Loos. Kino Modern _..Vaikiv mets", peaosades Hansi Knoterk ja Paul Richter. Sõjafilm..Põrgu pidupäevad". Apteekide öövalve: TALLINNAS. ööl vastu reedeti R Georgin. Viru 15; Kuik. Liivalaia 34. R Lehhert ja K Schnei f. Apteegi 1; A Puksov Koidu 43; mag 1 Pilli apteek, V Kalamaja 7 a NÕMMEL. Trossini apteek. Apteegi 4. UUS EESTI" NR. 153, NET.JAUAEYAL. 8. JUUNIL LK. 2

3 Chamberlaini seletus alamkojas. Briti loodab rahuldada N.Venet. Valmis sülmima kokkulepet täielisel vastastikkuse alusel. Briti välisministeeriumi esindaja ssidah Moskvasse. Võimatu on koormata tagatisega riike, kes seda ei soovi," toonitas Inglise peaminister ETA. London, 7. juunil. (Reuter.) Peaminister Chamberlain andis eile alamkojas seletusi läbirääki miste käigu üle Moskvaga. Ta tähendas, et viimaseist mõttevahetusist Nõu kogude Liiduga on selgunud, et saavutatakse üldine kokkulepe tähtsamate punktide suhtes. Ma usun, et Briti valitsusel on olnud võimalik rahuldada Nõu kogude Liitu, olles valmis sõlmima kokkuleppe täielise vastastikususe alusel. Inglismaa on rõhutanud, et ta on kohe valmis ilma igasuguste reservatsiooni deta koos Prantsusmaaga andma Nõukogudele täielist sõjalist toetust igasuguse ägressiooniakti korral, millega viimane kistaks vaenulikustesse Euroopa rii kidega. Läbirääkimiste kiirustamiseks on otsustatud saata välisministeeriumi esin daja Moskvasse, et informeerida sealset Briti suursaadikut Briti valitsuse seisu kohast kõigi lahtiste küsimuste suhtes. Edasi Chamberlain teatas: Ei ole ka vatsetud, et sõjalist toetust, mida kolm riiki nõustuvad andma üksteisele, piira takse tegelikule agressioonile nende endi territooriumil. On võimalik kujutleda mitmesuguseid juhte, kus üks neist kol mest valitsusest võib tunda oma julgeole kut kaudselt ohustatuna mõne teise Eu roopa riigi aktsiooni tagajärjel. Niisu guseid juhte on kaalutud üksikasjaliselt ja ma loodan, et on võimalik leida vor mel, mis on vastuvõetav kolmele valitsu sele ja mis silmas pidades teiste riikide huvisid kindlustab koostööd nende kolme riigi vahel. Jääb vaid paar raskust, mis tuleb lahendada, eriti teatavate riikide seisukoht, kes ei taha saada tagatist põh jusel, et sellega nad rikuksid oma valju neutraliteeti, mida nad soovivad säilitada. On ilmselt võimatu koormata. tagatisega riike, kes seda ei soovi. Ent ma loodan, et õnnestub leida abinõu sid, millede läbi see raskus ja igasugused teised punktid, mis võiksid esile kerkida, ei muutu takistuseks vastastikuse abista mise põhimõttele suurima tõhususe and misel. Olles tähendanud, et otsustatud on saata välisministeeriumi esindaja Mosk vasse, Chamberlain ütles: Ma loodan, et nende meetoditega osutub võimalikuks kiiresti viia läbirääkimised lõpule, mis on ikkagi vajalik kolme valitsuse seisu kohtade harmoniseerimiseks ja seega lõp liku kokkuleppe saavutamiseks. Vastates Greenwoodile Chamberlain tähendas, et seni ei ole veel otsustatud, kes läheb Moskvasse, aga et esindaja saatmise eesmärgiks on kergendada ja kiirustada läbirääkimisi, aga mitte aeg lustada neid. (Järg 5. Ik.) 9 ;;. s\\v m *t s» Viimast au allveelaeva ohvritele. Leinajumalateenistus merel Thetise" hukkumise kohal omaste juuresolekul. ETA. London, 8. juunil. (Reuter.) Kogu rahvas leinas eile all veelaeva Thetise" katastroofi ohvreid. Sel puhul miinipüüdja Hebe" sõitis ul gumerele, et anda viimast au ~Thetise" meestele. Laeva pardal olid allveelaeva maetud 99 mehe lesed, emad, isad ja sõbrad. Paljud sugulased, kes ei suut nud seda teekonda kaasa teha, jäid vaik selt oma kodudesse või võtsid osa mäles tusjumalateenistusist mujal. ~Hebet" saa tis miinipüüdja Seagull", mis oli laadi tud täis pärgadega, mis lasti vette põhja läinud laeva kohal. Pühalik toiming koosnes koraalist, aupaukudest ja rah vusliku hümni laulmisest. Pühalikust toimingust võttis osa ka palju teisi sõja- Umbes tuhat >. isikut GammeiU - Lairdi tehasest läks jumalateenistusele Biikenheadi raekoja platsile, kus viibisid ka tuhanded teised. Tähtsamate hoonete lipud kogu maal lasti poolde masti. Kuningas on annetanud 100 ja ku ninganna 50 naelsterlingit linnapea poolt asutatud Thetise-fondile. Samuti on saatnud annetusi kuningliku perekonna teised liikmed. õnnetus Inglise allveelaeva Thetisega" juhtis Inglismaa ja kogu Euroopa avaliku ar vamise tähelepanu Inglise allveelaevastikule.' Milline on selle suurus, omadused ja organi satsioon? Neile küsimustele katsub vastata ndaily Mall" oma artiklis, mille autoriks on fiks allveelaevanduse eksperte. j Kus asuvad Inglise allveelaevastiku baa sid? Imelikul kombel tuleb vastata sellele küsimusele ainsuses. Inglise allveelaevadel on olemas ainult Uks baas, nimelt Gosport, kus alaliselt seisab ka allveelaevade emalaev Delphine". Sinna on koondatud 32 allvee laeva komando keskus. Samas asuvad ka töökojad allveepaatidele, laod jne. Allvee laevastiku komandöriks on Gosportis, viitse admiral B. C. Watson. Nagu selgunud, suudavad allveelaevad õn netuse korral üksteist õige vähe abistada. Selleks peavad nad pöörduma lähemalasuva pealveelaeva pole. Tavalist! saadab allvee laeva alati selleks määratud saatelaev, la nüüd on kerkinud üles küsimus, miks jäeti Thetis" sellise saatelaevata? Daily Mail" vastab sellele küsimusele, et Thetis" ei olnud veel võetud allveelaevastiku koosseisu ja te ma mereleminek sündis proovisõiduna. See tõttu saatis Thetist" harilik puksiir, kes ei suutnud tema abistamiseks midagi ette võt ta. Thetise" kauase kadumise puhul saadi sealt vaid pöörduda abipalvega '.dstjeja Brazeni" poole. Nagu selgunud, on allveelaevad ilma saa telaevadeta hädaohtlikud üldisele laevasõidu le. Laskunud vee alla nad ei ole ise nähta vad ega või ka teisi näha. Seetõttu võivad ette tulla juhtumid, nagu Inglise allveelaeva Poeeidoniga" a., mis veepinnale tõus tes uputas Hiina vetes auriku ja sai ka ise viga. Sel ajal võeti esmakordselt tarvitusele ka Davise aparaadid, mille abil päästeti Po- Laevatäis pärgi lasti vette. K.ogu Inglismaal valitseb surutud meeleolu allveelaeva õnnetu hukkumise üle. Pildil näeme läikest tütarlast, kes Birkenheadi sadamakailei suuda tagasi hoida pisaraid, sest ka tema isa kukkus madrusena allveelaeval. Miks ei olnud Thetisel" erilist saatjat kaasas? Eesti Valitsuse kaastundeavaldus Eesti välisminister K. Seller läkitas kolmapäeval Inglise välisministrile lord Haliifaxitle allveelaeva Thetise" hukku mise puhul alljärgneva telegrammi: Kõrgeauline lord Halifax London. Eesti Valitsus avaldab oma sügavaimat kaastunnet allveelaeva tabanud kurva õnne tuse puhul, mis on tekitanud rasket muret nii paljudele Teie maal. Se 11 er, Välisminister. Kui, Jhetise" õnnetuse puhul. Välisminister K. Selleri ]a lord Halifaxl telegrammide vahetus. Sellele telegrammiile järgnes samal päeval vastus lord Halifaxilt alljärgneva sisuga: Tema Majesteedi Valitsus avaldab süga vat tänu siira kaastunde eest, mida Eesti Valitsus on osutanud allveelaev..thetise" õnnetuse puhul. Palun üle anda Eesti Va litsusele otsekoheseim tänu Tema Majesteedi Valitsuse poolt. Halifax. FRIGI seidoni" meeskonnast 27 inimest, kuna 20 meeskonnaliiget hukkus. Allveelaevastiku baasi emalaev ei ole sõ na otseses mõttes päästelaevaks. See on en nemini ujuv töökoda, millel asuvad esmaabi vahendid allveelaevadele õnnetuse puhul, mis aitaks neil jõuda lähema sadama või dokini. Emalaeval asuvad ka tuukrid, päästeaparaa did jne. Suuremateks päästetöödeks, nagu käesoleval juhtumil Ihetisega", on selleks vajalikud erilaevad. Maailmasõja päevil moodustati allveelae vade meeskonnad vabatahtlike näol tavalisest laevastiku meeskonnast. Nlitid peab aga iga laevastikus teeniv meremees teatava aja tee nima allveelaevastikus. Gosportis need mere mehed võtavad läbi erilise ettevalmistuse kur suse, kus neid õpetatakse käsitama ka Davi se aparaati. Selleks on Gosporti ehitatud suured basseinid, mille põhjas asuvad her meetilised suletavad kambrid. Davise apa raadis madrus asetatakse sellesse kambrisse. Hiljem laseb mees ise sinna merevett ja peab selle järele tõusma "veepinnale. Kogu selleks operatsiooniks kulub kõigest viis minutit. Thetise" meeskond moodustati märtsi kuus. Kuna praegu on mitmetes Inglise lae vatehastes ehitusel seitse Thetisega" ühe ttiübilist allveelaeva, on arusaadav eriline huvi Thetise" õnnetuse vastu. Seda suu rendab veel asjaolu, et Thetise" pardal asus õnnetuse puhul rohkesti eraisikuid. Asja tundjad peavad suureks õnneks, et esimesena pääses Thetiselt" allveelaevade viienda flotilli komandör kapten Oram. Kahtlemata võib tema anda väga väärtuslikke seletusi Thetise" hukkumise tõeliste põhjuste kohta. Kindral Gamelin Londonis. Saab sõja korral Britl-Prantsuse sõjajõudude ülemjuhatajaks. ETA. London, 7. juunil. (DNB.) Kindral Game 1 i n, kes saabus teisipäeval Londoni, jääb siia kuni reedeni. Kolmapäeval ta külastas sõjakooli Sandhurstis ja samuti sõjaväe harjutusväljakut Aldershotis. Neljapäe val Briti valitsus korraldab tema auks eine ja õhtul antakse dinee alamkojas. Reedel kindral Gamelimil on läbirääki mine kaitseminister lord Chatfieldiga. Pärastlõunal kindral Gameliin lahkub Londonist. Tknes" teatab läbirääki miste kohta, et külaskäigu ajal aruta takse tähtsaid küsimusi. Daily Maili" teatel on Pariisis saanud teisipäeval tea tavaks, et Inglismaa väidab põhimõtte list valmisolekut selles, et sõja korral kindral Gamelin on ainuke kõrgem juht ühendatud Briti-Prantsuse sõjajõudude üle. Minister A. Oidermaa Narvas. Vene 'kijßiitrrffäcv; millest võtavad osa linna ja Narvataguste valdad; vene rahvusest kodanikud. Kultuurpäeva puhu! peetakse kell 8 õ. aktus Ilma rise" saalis, kus kõneleb minister A. 0 i d e rni a a. Minister A. Oidermaa jõuab püha- sõidab Narva ja Laurasse. Võtab osa vene kultuurpäevast ja maanaiste suvepäevast Miski ei lahuta meid". Eesti ohvitserid Poolas külaskäigul. ETA. Varssavi, 7. juunil. (PAT.) Eesti plirlvalveülem kindral-major Kurvits seletas, ~Express Poranny'le" antud intervjuus, et Poola-Eesti sõprus ei ole tühi ne diplomaatlik kõnekäänd...miski ei la huta-meid. Meie oleme ühendatud lahutama tute sõprussidemetega ja vastastikuse austa misega." Kindral-major Kurvits rõhutas, et ta on võinud konstateerida südamlikemate su hete olemasolu Poola ja Eesti sõjaväe esinda jate vahel. Eesti ohvitserid kindral-major Kurvitsaga eesotsas külastasid kolmapäeval kehalise kasvatuse ülikooli, Belvedore'i muuseumi ja rahvus- ja sõjaväelist muuseumi Varssavis. Hiljem ohvitserid viibisid Ossowieci garniso ni sõjaväelistel harjutustel, õhtul Eesti kü lalised alustasid sõitu Krakovi, et osutada au marssal Pilsudski mälestusele ja külastada Poola endist pealinna. edasi sõidab Laurasse, kus rnkl. G. fiolbergi täius pühapäeval peetakse JI. üleriikliku maanaiste suvipäeva. Hommikul peetakse peakoosolek, mille le järgneb vabaõhu-jumalateenistus. Edasi on kavas suur vabaõhuaktus, kus kõneleb ka minister A. Oidermaa. Tsehhide omavaheline kokkupõrge Briinnis. ETA. Brii n n, 7. junnil. (DNB.) ühenduses Tshehhi fashis tide juudivaenulike meeleavaldustega, oli Briinnis kokkupõrkeid Tshehhi fashistide ja Tshehhi politsei vahel. Seejuures olevat Uks Tshehhi fashist saanud raskesti ja seit se fashisti kergemini vigastada. Äge võitlus Mandzhuuria piiril. ETA. T ok i o, 7. juunil (DNB.) Nagu Domei agentuur tea tab, oli esmaspäeva öösi Mandzhuuria piiril Hantsunkou lähedal äge võitlus.mandzhuuria vägede ja umbes 400 ban düdi vahel. Mandzhuuria väed on kao tanud 12 meest surnutena ja umbes 20 haavatutena, nende hulgas kaks ohvit seri. Vastased, kes kandsid suuri kao tusi, löödi tagasi. TULEMÖLL VARSSAVI RAUDTEEJAAMAS Varssavi suures keskvaksalis puhkes teisipäeval tulikahju, mis tekitas rohkesti kahjusid. Raudteejaam oli pooleli ehitusel uiug tuli algas ehitustööde juures teadrnata põhjusil. Tu letõrje sai tulest võitu, kuid leekide ohvriks lauges vaksali keskmine osal, kus meie pildil tuletõrje peab parajasti leekidega võitiust. tt X? > s^ UUS EESTI" NR. 153, NELJAPÄEVAL, 8. JUUNIL LK. 3.

4 EeSti ja Saksamaa suhetes on nüüd jõu tud tähelepandawale tulemusele. Berliinis kirjutati eile pidulikult alla Eesti ja Saksa maa mittekallaletungi paktile, mis regulee rib mõlema maa wahclisi poliitilisi suhteid pikemaks ajaks. Samasugune leping sõlmiti samal ajal Saksamaa ja Läti wahel. Eesti ja Saksa riikide omawahelistes su hetes ei ole wiimascl ajal olnud nurinat kummalgi poolel ning läbikäimine wälispolii tilistel kui ka majanduslikkudel aladel ei ole põhjustanud mingit arusaamatust. Kuigi sõjapinewused maailmas on järjest kaswa nud ning kaks poliitilist wõimugruppi Eu roopas ikka selgemini hakkawad eraldama oma lahkuminewaid jooni, siis ei ole Eestil olnud huwi end segada neisse küsimustesse, mis õieti huwitawad ainult suurriike endid ning seetõttu kuuluwad ka lahendamisele ncn de endi wahel. Niihästi Saksamaaga kui ka Nõukogude Liiduga, millise mõlema suur riigiga Eestil on oma asendi tõttu suhteliselt elawaid kokkupuuteid, on Eesti hoolsalt sil mas pidanud oma neutraliteeti, nagu seda on deklareerinud ka teised Balti ja Skandi naawia riigid. Eesti-Saksa äsjasõlmitud mittekallale tungi lepingu mõte ei kaswanud wälja mit te sellest, nagu oleksid EeSti-Saksa senised suhted olnud nii ebamäärased, et säärase le pingu sõlmimine oli hädawajalik nende su hete korraldamiseks. Eesti-Saksa suhted olid täiesti normaalsed juba seniajanigi, sama suguselt normaalsed, nagu nad olid Nõuko gude Wenemaaga, kellega oli mittekallale tungi leping sõlmitud juba warem. Mõte uue lepingu sõlmimiseks ei kaswanud seega mitte wälja meie suhete ebanormaalsusest Saksamaaga, waid ennemini just nende su hete normaalsusest, mis lepingu näol leidsid ainult kinnitamist. Hui poolteist kuud tagasi Saksa riigi kantsler Adolf litter esitas oma ettepa neku Balti ja Skandinaawia riikidele mitte kallalewngi lepingute sõlmimiseks Saksa maaga, siis oli see õieti Saksa riigijuhi tea tawal määral waswscks Ameerika ühendrii kide presidendile Rooseveltile, kes oma läki tuseö oli annud mõista, nagu Lhwardaks ter wet rida riike Saksamaa poolt hädaoht. Sak samaa ettepanek nonagresstooni pakti sõlmi miseks oli õieti hea tahte kinnitus, et põhja poolsetel wäikcriikidel ei ole Saksamaa poolt karta mingit kallalewngi ega rünnakut. Saksa ettepaneku tegemisest on nüüd um bes kuu aega möödunud ning nüüd on juba kõik Balti ja Skandinaawia riigid selles kü simuses oma wastusc andnud. Taani-Saksa mittekallaletungi leping sõlmiti nädala aja eest ning nüüd sõlmiti eile samasugused le pingud EeSti-Saksa ja Läti-Saksa wahel. Rootsi, Norra ja Soome ei pidanud nende lepingute sõlmimist wajalikukö, kuigi Soome wäliskomisjoni esimees Swento weel neil päewil awalikult lausus, et tema weendu muste järgi Soome siiski oleks pidanud Sak samaaga niisuguse lepingu sõlmima. Seni awaldatud teated lepingu sisu kohta lasewad paista, et EeSti-Saksa ja Läti- Saksa wahel sõlmitud lepingud on ühtlased selle lepinguga, mis sõlmiti Taani-Saksa wahel. Nii on põhjapoolsed wäikeriigid oma lepingutega kõik ühtlastes tingimustes. Lepingu tekst on meie tänases lehes ära toodud eraldi. Kokkuleppest on näha, et mõlemad lepinguosalised riigid deklaveeriwad selgelt, et nad ei astu milgi juhul teineteise wastu sõtta ega teosta milgi muul wiisil kesti erapooletu tee. Mittekallaletungi leping Saksamaaga. wägiwallategcwust teineteise wastu. Kokku lepe on sõlmitud kümneks aastaks, ning kui üks lepinguosaline seda ettenähtud ajal üles ci ütle, on seda wõimalik automaatselt pi kendada ka järgnewateks ajaperioodideks, ühtlasi on aga märgitud, et kokkulepe ei ole jõus kauem kui eile allakirjutatud samasu gune leping Saksamaa ja Läti wahel. Seega on lepingus ette nähtud ühtlus EeSti ja Lä ti seisukohtade wahel, millega neis lepingu tes on arwestatud Eesti-Läti liidu olemasolu. Lepingu oluliseks osaks on ka kokkulepe selle kohta, kus rõhutatakse neutraliteedi ül disi reegleid. Selle kohaselt ei oleks ette näha takistusi konfliktist mitte osa wõtwa lepingu osalise ja mõne kolmanda riigi wahel nor maalse kaubawahetuse ja transiitkaubanduse jätkamiseks. Eesti kui erapooletu riigi seisu kohast omab selle seisukoha täpne fikseerimine kindlasti soodsat ja wajalikku tähendust. Mittekallaletungi leping Nõukogude Lii duga aastast ja eile sõlmitud sama sugune leping Saksamaaga tähistawad nüüd nii silmapaistwalt, kuidas see poliitilises elus wcel üldse on wõimalik, et meie ei taha alustada sõda ühelgi rindel. Eesti on end pühalikult sidunud erapooletuse kohustusega ning see neutraalsuse põhimõte on ainus tee, mida mööda meie sammume piinliku tähele panuga. Meie rahwas ei taha end siduda ühegi sõjaliidu wõi poliitilise blokiga teiste wastu, niikaua kui need rübmitüsed ei ole sihitud meie endi wastu. Kui wiimaseid taot lust peaks aga kusagil esinema, stis on meie rahwas selleks aegade kestel küllalt karasta tud, et julge pilguga ja kõigi jõududega as tuda wastu igale waenlasele, tulgu see siis mis suunast ja mis nime all tahes. Lpeetutor. Kõiki talsl tt 1 t a b Hulk eriauhindu käsitööstuse näitusele. ZENITH Omab täpsa käigu xakoidld. Osa võtab näitusest Itgl 200 ettevõtet. Väljapanekute registreerimine käsitööstu se näitusele on lõpetatud. Näitusest võtab osa ligi 200 kesk- ja väiketööstuslikku ette võtet mitmesugustelt tööaladelt, täites kolm suurt näitusehoonet viimase võimaluseni- Pea le selle on rida väljapanekuid lahtisel plat sil. Kõik eksponaadid auhinnatakse vastavate komisjonide poolt, milleks on Käsitööatuskoja poolt määratud kuni 2500 krooni. Näitusel esinejaile on Haridus- ja Majan dusministeerium määranud 550 krooni väär tuses eriauhindu. Tallinna metallitöösturite ühingu liikmete Väljapanekuile on A.-s. Eesti Aga" määra nud preemiana kokku 60 kantm. hapnikku ja 25 kg. atsetüleengaasi, jaotatult kaheks au hinnaks. Nimetatud preemial võivad aada metallitöösturid, kes om" "ämrmanekute konst rueerimisel on kasutanud kõige enam auto geenilist keevitamisviigi. Kohad väljapanijaile näidatakse kätte ree del, 9. juunil, ja laupäeval, 10. juunil, näitus väljakul kella 0- l7. Petseri dekreedikorras iimberplaneerimisele. Nõupidamine Peaminister K. Eenpalu juures. Majandusministeerium kaalub riiklike Petseri linna ttmberplaneerimise seadus õiguslike küsimuste selgitamiseks tolmus Peaminister K. Eenpalu eesistumisel nõu pidamine, millest võtsid osa teedeminister N. Vlll ak, majandusministri abi A. Kell e r, Valitsuse nõunik J. Klesment, Teedeminis teeriumi ehitusosakonna direktor J. O str a t ja Teedeministeeriumi üldosakonna direktor J. T i i t s o. Kuna Petseri linnaplaani muutmine uues ehitusseaduses ettenähtud tavalises korras oleks liiga aeganõudev, erakorralised asja olud aga tingivad kliremä tegutsemise, siis on nüüd koostatud dekreedi kava, mis üksik asjaliselt fikseerib Petseri uue linnaplaani, üldiste ehitusmääruste ja kruntide ümber planeerimise alused. Dekreedina kavatsetud anda seadus lühendab ehitusseaduses ettenäh tud tähtaegasid Petseri linnaplaani kinnitami seks ja edasikaebuste esitamiseks. Nõupidamisel tunnustati seaduse kava vas tuvõetavaks. See tuleb tänasel Vabariigi 35 Läti kohtu tegelast Eestisse külla. 10. juunil saabub Eestisse külla 35 Läti kohtutegelast, kes seekordsel külaskäigul võe takse vastu meie kohtutegelaste poolt Tartus. Külaliste võtuvõtuks sõidab Tallinnast Tar tusse umbes 20 kohtutegelast eesotsas kohtu minister A. A s s o r i ja Riigikohtu liikmete ga. Ktillasaabuvate Läti kohtunike seas on se natorid J. Sk u dr e, J. Ankravs, J, Ba lodis, T. Fergpal s, K. Dutsmanis, senati ülemprokurör F. S i 1 b e rs, senati pro kurör T. U d r i s, kohtuministeeriumi _ depar temangu dir. A. Mendelsons, Riia ringkon nakohtu prokurör A. Kartshevski ja rida kohtutegelasi mitmelt poolt Lätist. Külalistele serveeritakse hommikukohvi Eesti üliõpilaste Seltsi majas, mille järele tut vutakse ülikooliga ja Eesti Rahva Muuseumi ga Raadil. Ühine lõunasöök toimub Vane muises", mille järele sõidetakse Elva, kus tut vutakse sealse suvituskohaga. õhtu veedetak se Tartus ja külalised lahkuvad sealt rongiga öösel kell '/sl. Restaureeritakse Kadrina vana kirikumaal. Kadrina kirikust leiti a. suurema remondi puhul seinamaal, mis varemalt oli krohvikihiga kaetud. Maal vabastati krohvi kattest Asjatundjad leidsid pildil olevat suure kunstilise väärtuse, kuigi tema looja on tundmatu. Maali vanust arvati 500 aas tale. Maali keskel on ka puulõige, milline kujutab Kristust ja milline kuju on vaielda matult pärit... Küna maal hakkas viimase! ajal ilmutama lagunemise tundemärke, üksikud osad hakka sid maha pudenema, siis võeti muinsuskaitse inspektori korraldusel ette maali restaureeri mine. Töö teostamiseks saadeti kohale kunst nik Buchholz. Buchholz saabus Kadrinasse Juba möödu nud kesknädalal ja loodab töö lõpetada käes oleva nädala reedeks Maali restaureerimi seks tuli teha kirikusse tellinguid, kuna maal on suur, kõrgus umbkaudu 5 meetrit. Lambakari tuli üle piiri. Peipsiäärsesse Skamja külla ilmus paari päeva eest peremeheta 27-päine lambakari. Kuna Narva-tagustes valdades kusagil lam baid kaduma ei ole läinud, oletatakse, et lam bad tulid Eestisse üle piiri Nõuk. Venest. Se da oletust näivad kinnitavat ka piirijoonel leitud jalajäljed. Peremeheta lammaste lelust teatati nüüd ka Nõuk. Vene võimudele. toetuste ja laenude andmist Petseri linnavalitsusele. Valitsuse koosolekul läbivaatamisele, mille järele on oodata ta dekreedina maksmapane mist. Üldiselt toimuks Petseri ümberplaneerimi ne kooskõlas uue ehitusseaduse nõuetega. Linna iimberplaneerimisel pannakse rõhku tänavate Õgvendam i se 1 e ja laiendamisele. Mõnes kohas tuleb rajada ka uusi tänavaid. Sellega tekib uusi ehituskrunte, nii et täna vate laiendamise arvel pole karta ehitus kruntide üldise arvu nimetamisväärset vähe nemist. Majandusministeeriumis on ühtlasi selgi tamisel Petseri ülesehitamise rahalise toeta mise võimalused. Varem oli kavas Petseri ja Võru linnale palgata ühine ehitusinspektor, kuid erakorraliste ülesannete tõttu Petseril on möödapääsematu iseseisva ehitusinspektori palkamine. Kuna see suurendab linna välja- Uus huvitav kirjutiste sari. Kui kõneldakse uue sõja võimalu sest, mõnest suurest looduskatastroofist või sündmusest, mis paelub maailma tä helepanu, siis leidub ikka keegi, kes se letab, et Nostradamus olevat seda ette kuulutanud. Tema olevat ennustanud Maailmasõda, Hitleri võimuletulekut sõnaga kõike, mis meie päevil on juh tunud. Kuid kes oli see saladuslik Nost radamus? Millal ta elas? Ja mis ta tegi? Sellele annab vastuse meie lehes al gav kirjutiste-sari, mis jutustab Nostra damuse lapsepõlvest, ta õppeaastatest, Teisipäeval toimus Kodumajanduskoja koosolek, mille avas Ja juhatas Kodumajan duskoja esinaine proua Linda Eenpalu. Avasõnas ta märkis seda suurt tööd, mida on möödunud aastal tehtud meie kodumajan duse ja kodukultuuri tõstmiseks nii Kodu majanduskoja kui teda kandvates keskorga nisatsioonides Eesti Naisliidus ja Eesti Maa naiste Keskseltsis. Koja üld- ja rahalisest tegevusest andis ülevaate peasekretär Hilda Ottenson. Kodumajanduskoja toimkondade tegevuse aruanded esitasid toimkondade juhatajad pr. E. Susi, pr. A. Martin, prl. M. Green b e r g ja kodukäsitöö toimkonna juhataja prl. A. Koskeli puudumise tõttu pr. T. Ka d ak. Saladuslik Nostradamus. Kodumaa toiduainete minekuid, tuleb riigil ehitusinspektori P» miseks toetust sada. Samuti Petseri Unna kulud Unna ümberplaneerinuse ga tänavate alla omandatavate JfJ misega, ehituste tehniliste musterprojekttde koostamisega jne. Nende kulude ka... on riikliku krediidi hankimine moodapaase matu. Peaministri Juures toimunud nõupidamisel puudutati küsimust, kas tuleks ka Petseri Unna krediteerimiseks anda eriline seadus. Seda ei peetud aga vajalikuks, kuna Uimal võib ka tavalises korras laenu anda riikukui garantiil Pikalaenupangast või mõnest tei sest rahaasutusest. Võimalik, et kerkib esile vajadus ka Petseri krundiomanikele eruiste laenude andmiseks näiteks nendel juhtudel, kus linnaplaani muutmisega kaasaskaiv kruntide ühendamine ühele krundiomaniklile teeb kohustuslikuks naaberkrundi omanda mise. tegevusest arstina ja astroloogina, tema eksirännakuist, seiklustest võõrail mail ja kuningakodades. Tolle omaaegse kuulsuse elu oli põnev nagu romaan ja sama kaasakiskuv on ka jutustus sellest. Selles ajaloolises romaanis manatakse lugeja silme ette elu säärasena, nagu ta oli 400 aastat tagasi, kui võimutses ebausk ja hirm nõidade eest polnud veel vankuma löönud. Nostradamustki peeti nõiaks, keda kardeti ja austati ja kelle igast sõnast püüti lugeda välja sala pärast mõtet. koosseisud uurimisel. Kodumajanduskoja lai tegevuskava tulevaks aastaks. Pühapäeval V.-Maarjas laulupäev. Peaminister K. Eenpalu peab peokõne. Pühapäeval, 11. juunil toimub Väike-Maar jas kohalik 4. laulupäev, millise korraldajaks ühisgümnaasiumi toetamiseelte. Laulupäev on mõeldud ühtlasi ka V.-Maarja muusika seltsi lipu 60. juubelipäeva tähistamiseks. Laulupäevast võtab osa 27 koori 940 tegela sega, peale selle pasunakoorid. Laulupeo kõnelejaks on Peaminister K. Eenpalu. Võeti vastu toimkondade järgneva aasta töökavad, milledest võiks tähtsamatena märki da: aiasaaduste alalhoiu osas pannakse eri list tähelepanu kodusele mahlavalmistamisele; selle töö organiseerimiseks töötab Koja juu res eriline tööjõud; püütakse leida võimalusi mahlapresside valmistamiseks kodumaal ning meie oludele vastava tüübi leidmiseks. Tea duslikud uurimistööd kodumaa toiduainete koosseisu uurimise alal jätkuvad; imiku ja väikelapse hoogtöö -iäbnü" miseks vastavate õppe- ja demonstratsioon abinõude valmistamine omab tähtsa koha üksi kute toimkondade töökavades; pesupesemise ja -korrashoiuks otstarbekohaste abinõude ja vahendite leidmisele ning selle perenaise töö ala ajakohastamiseks püütakse jõudu mööda kaasa aidata; koduabil iste ja majateenijate teenistusolude korraldamine tunnustati samuti vajalikuks, ka tööstuskeskustes ja piirimaades kavatsetakse erilist tähelepanu juhtida tütar laste ettevalmistamisele koduabilise kutsele. Võeti vastu kõdumajanduskoja 1939/40. te gevusaasta eelarve. Koosolekul kuulati ära veel kaks referaati, Koja peasekretär H. Ottenson käsitas «Toiduainete tagavarade soetamise vajadust" ja proua Pant oma referaadis «Aiasaaduste alalhoidmise võimalusi" esitas lihtsamaid ja otstarbekohasemaid aiasaaduste sülitamise vii se. Koosolek saatis tervitustelegrammi Vaba riigi Presidendile. Koosolekust osavõtjaile korraldati ekskursioon Vabaõhukooli Kosel. M WmM MMIL Kliima tähtis osa ajaloos. - Meeleolusid Poola-Saksa piiril. Tulemas teine vlljarohke aasta. Berliin Juubeldas printsile ja Hispaanlast tagasi saabunud leegionäridele. UUS EESTI" KAASTÖÖLISELT. Berliin, 6. juunil. Täpselt 24 tunniga wõib nüüd päris hariliku raudteerongiga jõuda Tallinnast Berliini. Lennuk teeb selle teekonna meel kolm korda kiiremini. Selle lühiajalise teekonna järele on aga muudatus looduses wäga suur, eriti kewaditi. Kogu Eestis oli rohi üleeile meel ÜSna nooruke ja sooheinamaadel alles pistis arglikult ladwa wilude tuulte kätte. Berliini ümbruses aga mõis eile õhtul näha, kuidas wikattd wihisesid läbt rohu, mõnel pool oli juba loogu kokku pandud ja ristikheina nähti rõukudel kuiwamas. Saksas on praegu juba heinaaeg. See kliima mahe Tallinna ja Berliini ma hel on omal ajal mänginud ajaloos tähtsat osa. Möödunud sügisel Saksa pöllutööminis ter Darre, kõneldes põllumeeste päewal VoSlariS wäikepõllumehe tähtsusest, tuletas meelde Baltimaid ja tähendas, et neil maa del olnud 50 aasta eest meel wöimsad Saksa asutused ja sakslased mänginud seal tähtsat osa. Nüüd aga ei olewat Saksa wöimust Baltimaade! enam midagi järele jäänud. Kõt ge selle põhjuseks olewat asjaolu, et sakslased seda maad seitse sajandit tagasi alistades ei osanud siia koloniseerida saksa talupoegi, kes oleksid wõinub kinnitada saksluse kanna siin jäädawailt. Darre kõne puhul leidis see küsi mus arutamist ka mujal. Saksa põllumeeste kuukiri Odal" pühendas pika artikli sellele probleemile, miks omal ajal ei läinud korda koloniseerida Baltimaadele saksa talupoegi. Preisimaa, mis wanasti kuulus slaawlastele, on sakslased muutnud puht saksa maaks just saksa talupoja kaudu, kes kohapeal elades sa» jandite jooksul rahwustas ümber ja sulatas endasse kohalikud teist tõugu Pärismaalased. Baltimaadel aga säilitasid eestlased ja lät lased oma rahwuse ega olnud neil kukil üm berrahwustamise hädaohtu saksa talupoja näol. Waremalt arwastd ajaloolased, et saksa talupoeg et tulnud Baltimaadele seepärast, et ta kartis mereteed. See arwamine on nüüd kõrwale jäetud. On küll töst, et poolakad omal ajal purustades Ordu wäed, panid saks lastele tee maad mööda kinni Vallimaale tule kuks, aga enne seda oli ligi sada aastat tee maad kaudu Saksast Baltimaadele waba, kuid saksa talupojad siiski ei tulnud. Nüüd on leitud arhiimibest kirju, mida Liiwl ordumeift rid on saatnud Saksasse, et siit saadetaks ko lonisttbena talupoegi Baltimaadele, ja tõota takse kõiksugu häid tingimusi. Ühtlast on aga leitud kirju, kus seletatakse, mispärast Saksa talupojad neile kutsetele ei järgnenud. Seal üteldakse, et Saksa talupojad koloniseerusid ikka nõnda, et enne läksid wõõrstle mõned üksikud julgemad ja kui nende käsi seal hak kas hästi käima, läks sõnum sellest kodumaale tagasi ja alles siis tuldi suurel armul' ning loobi laialdased saksa asundused. Ka EeStisse ja Lätti on manal ajal sel wiisil tulnud üksi kuid saksa talupoegi. Aga nad et ole sitt häid sõnumeid tagasi saatnud, maid on selle maa ära laitnud. Nad on teatanud, et sellel maal on suwi liiga lühike. Alles maikuus saab kül wama hakata ja meel juunikuu? tuleb ette öökülmasid. Septembrikuus on suwi juba läbi ja saabuwad jälle öökülmad. Saksas oli omal maad küllalt, kus suwi oli hoopis pikem ning mõis juba aprillis wilja maha külmata. Sellepärast ei tahtnudki Saksa talupoeg Baltimaadele asuda, ja Baltimaade saaius kuju nes hoopis teiseks kui Preisimaa oma. Ka Preisimaa koloniseerimine on nüüd wä ga elamaks arutusaineks. Poolakad on prae gu need, kes seda ühtelugu meelde tuletawad. Selleks annab neile põhjust wahekordade klaa rimine sakslastega. Sakslased rõhutawad, et Danzig on saksa linn ja et Poola koridorist on neil eluline huwi oma koridori läbi tõin mata. Poolakad aga ei jäta ühtki mütsu was tamata ja kui sakslane ütleb ühe kangema sõna, siis poolakas paneb kohe üheksa meel kangemat wastu. Nõnda tuletawad poola ajalehed nüüd meelde, kuidas wanastt flaami mets Berliini külje all mühisenud ja kuidas sakslased on tunginud flaami rahmaste elu ruumi. Kuidas suhtumine nende kahe rahwa wahel praegu on, seda mõis maga selgesti märgata rongil. Kui rong jõudis Ida-Prei simaalt Poola koridori, siis tuli rongile Poo la raudteeametnik pileteid kontrollima. Saks lased wõtsid kolmanda klassi wagunis Poola pani" wastu kihwtiste ja pilkawate naera tustega. liks maike tüdruk tegi poolaka selja taga grimasse ning pikka nina ja kogu magun itsitas heast meelest. Ka rongiga juhtub kori doris ikka üks ja sama lugu, et ta kohe Poola piiridesse jõudes hakkab pikkamööda logista ma. Ida-Preisimaal sõidab rong pöörase kiirusega koridori piirile. Aga niipea km rong on Poola pinnal, näib. nagu õieks tee muu tunud auklikuks. Rong naksub ja müriseb ja jõuab üsna aeglaselt edasi. Jõuab ta aga koridorist wälja, siis paneb jälle otsekohe umb nelja ajama. Kurjad keeled kõnelewad, et sakslased tegewat kõike ieda päris sihilikult, et reisijatele näidata, nagu oleks Poolas kõik üks liga-loga märk ja et isegi poolakate raud tee ei kannata wälja üht kanget sõitu. Teised jälle kinnitawab, et raudtee olewat seal tõesti wilets ja kiiremini sõita ei saawat. Baltimaade ümber on praegu wäga valju juttu ja see tutwustab meie maad ka nendele, kes sellest enne mähe teadsid wõi üldse midagi ei teadnud ning arwasid, et eestlased kusagil Islandis asuwad. Kui Saksa konduktor näeb, kuidas eestlased oma kupees mängukaardid taskust wõtawad ja reisikohwri põhjapeal hak kamad wändra moodi lambapead lööma, siis käib konduktor natuke aega ringi ja toob mei le warsti magusa naeratusega lauakese, et sellel oleks mõnusam kaarte mängida. Ka tol lirewident on ladna mees, küsib ainult, kas wõid ja spekki" on ja ei lase pakke üldse lahti wõtta usub niisama. Warsti aga tn leb Hiiobi.sõnum teisest wagunist, kus ka lei dub eestlasi, et Saksa tollimees olewat seal eestlaste wöileiwad tolli alla pannud. Läh me asja uurima, ja siis selgub, et üks eesti noormees ja neiu on puhtast südamest üles tunnistanud, et neil on pakis shokolaadi, wõid ja keedetud sinki. Selle eesti amameelsuse peale et saanud siis saksa tollimees ka teisiti reageerida, kui lasi pmd lahti teha. shokolaadi ja singi ära kaaluda ning määras tolli. Teel Eybtkaust (mis pärast Memelimaa operatsiooni oma nime muutis) Berliini wõib igal pool märgata, et taliwtli on wäga ilus, samuti pole wiga ristikheinal ja suwiwilja ovastel. Nõnda näib siin tänawu kujunewat järgemööda juba teine rammus aasta, ttle minewane ikaldas suuresti, kuid möödunud aastal oli siin hea wiljaaasta. Wihma on tulnud tublisti, nõuda et Oderi haru Warthe on kallastest wälja tulnud ja laialdased alad üle ujutanud rukkiwäljadest pole muud näha, kui meest mäljapaistwad wiljapead. Berliin ise askeldab nobedasti heinaaegses soojuses. Täna on siin linn juba teist päewa lipuehtes. Punased haakristiga lipud maata wad igalt poolt wastu ja neid ei wõetud isegi ööseks maha. Eile põhjustasid selle pidulik kuse üks printsess ja prints, kes olid tulnud kaugelt maalt. Jugoslaawia prints-regent Paul ja printsess Olga said siin toreda wastu wötu osaliseks. Jugoslaawia on Berlitn-Roo ma telje joonel ja seda tuldi siia külaskäiguga kinnitama. Täna on aga lipud wäljas Saksa leegio närtde pärast, kes jõudsid koju Hispaania kodusõjast. Juba enne koitu tõmmati täna ma jadele Bismarki, Charlottenburgi ja Un-ter den Lindeni tänawate LäreS kahe majakorra kõrgused Saksa ja Hispaania kangaslipud. Kell 10 hommikul marssis Hitleri eest tehni lise ülikooli ees mööda Hispaaniast kojusaa bunud Condor-leegion üle mehe. Sajad tuhanded inimesed kogunesid juba wa rakult uulitsaäärtele, kust leegion pidi läbi marssima. Hitleri hiukaitsewäega - SS-mees tega palistati kõik uulitsaääred. Neid mehi ei jätkunud siiski mitme-kilomeetrvlise tee pii ramiseks muidu, kui mehed wõtsid õlarihmad ja ühendasid nende abvl oma käed. Tee, mida mööda leegionärid tulid, wiib läbi Branden burgi wärawate. Need wärawad on juba wa nast ajast saadik Saksa wöiduwärawateks ja juba warematel aegadel on Saksa wäed sõjast tulles korraldanud oma wõidumarssi läbi nende wärawate. Ka natsid korraldasid kohe peale wõimu oma kätte saamist siin oma wöi duparaadi. Berliinlased wõtsid leegionärid wastu suure juubeldusega. Wanem põlw seisis tee ääres küll rohkem tõsiste ja mõtlikkude nägu dega, kuid Me-eest noorem põlw, kes on Adolf Hitleri kõige innukam pooldaja, karjus ja hõiskas, mis jaksas. Leegionäride rinnas särasid aumärgid ja medalid, mis saadud His, paania kodusõjas ülesnäidatud wahmuse eest. Meestel olid kõigil lillekimbud wöö wahel ja kellel oli õige suur kimp, selle kohta tähendasid humoorikad berliinlased üksteisele: Noh, waata. Liesl, sel on ju terwe jõulupuu kõhu peal. üksuste ülematele, kelle rind aumär kidest eriti hiilgas, korraldas rahwas erilisi owatsioone. Mõni wiipas sõbralikult käega wastu, mõni aga ei teinud owatsioonidest wäljagi, waid kõmpis kõrwwle waatamata wahwasti edasi. Niisuguste üle pahandati kõma st i: Wist sõjas kurdiks jäänud", ütlesid noored Berliini näitsikud. Wõiduparaad on sakslaste silmis tõenduseks Adolf Hitleri po. liitika edust ja berliinlased juubeldasid talle tormiliselt, kui ta täna kell 12 sõitis Lustgar teni, et pidada leegionäridele kõnet nende ko jusaabumise puhul. J. Tõrmaküla. UUS EESTI" NR. 153, NELJAPÄEVAL, 8. JUUNIL LK. 4.

5 Briti loodob rabaldoda H.Uenel. Meeslaulupäeva kava Tartus. Vastates teistele küsimustele, peami nister ütles, et Briti valitsus on saanud mitmesuguseid teateid Soome, Eesti ja Läti valitsusilt, mis näitavad nende ka vatsust säilitada valju neutraliteeti ja milledes tõendatakse, et need riigid ei soovi endile mingeid tagatisi. ETA. London, 7. juunil. (DNB.) Londoni lehtede teadete järele Pa riisist tegi välisminister Bonnet tesipäeval mi nistrite nõukogu istungil teatavaks ettepaneku, millega loodetakse kõrvaldada inglise Prantsu se Nõukogude Vene läbirääkimistesse tekkinud raskused. Ettepanek näeb ette üldise status quo garanteerimise Ida Euroopas, ilma et nimeta taks eraldi sel viisil garanteeritavald Balti riike. Dally Express" teatab, et siin on te gemist uue kompromissettepanek uga, mis saa deti juba teisipäeva õhtul Londoni. ntime s", kaudselt kinnitab seda teadet. Asjatundjad ole vat juba välja töötanud vastuse Moskvale, mille algatus on tulnud Pariisist. Kolmes punktis ollakse juba üksmeelelt 1) Rahvasteliidu küsimuses, milles on üks meel kindel, 2) Nõukogude soovi puudutavas osas, et aöja korral ei tohi olla mingit lahuta tud relvaderahu või rahukokkulepped ja 3) kii aimuses, mis puudutab Nõukogude Vene poolt (AlgUB 3. lk.) Hispaania küsimus. Puudutades Hispaania küsimust Chamber lain ütles, et arvestades kõiki asjaolusid va litsus ei kavatse esineda protestiga Itaalia valitsuse ees Itaalia sõjamaterjali Hispaanias se jätmise pärast seni, kui seisukord ei ole muutunud asjade mingi muu arengukäigu lä bi. Edasi Chamberlain tähendas, et Inglise- Pariisi ettepanek: tagatis kogu Ida-Euroopale. nõutud kolme-rilgi-tagatist Soomele, Eestile ja Lätile. Mosva kolm minimaalset tingimust. ETA. Moskva, 7. juunil. (TASS.) Artiklis..Välispoliitilised küsi mused" Pravda" kirjutab: Viimaseil päevil välismaa ajakirjandus on laiaulatuslikult kom menteerinud Nõukogude Liidu välispoliitilisi küsimusi, ariti Nõukogude läbirääkimisi Ing lismaaga ;a Prantsusmaaga. On teada, et pä rast väliskomissar Molotovi kõnet Nõukogude Liidu ülemnõukogu ees 31. mail Nõukogude valitsus esitas Inglise ja Prantsuse valitsusile oma ettepanekud parandusettepanekud vas tusena Liglise-Prantsuse ettepanekuile. Peegeldades täpselt Molotovi kõnes esitatud seisukohta, Nõukogude ettepanekud määravad kindlaks Itaalia kokkulepet ei ole Üles üteldud Itaallast ja 6000 sakslast lahkus Hispaaniast, esindades seal suuremat osa välismaa väe osi. Itaalia õhujõude Majorca saarel on vä hendatud ja hulk piloote on sealt lahkunud. Ülejäänud lahkuvad sealt arvatavasti lähe mal ajal. Kõik sakslased, kes olid ühendu ses Majorca Õhubaaslga, on seal lahkunud, välja arvatud ainult kaks. minimaalsed tingimused, mis on vajalikud rahu- ja k&itsefrondi organiseerimiseks või maliku agressiooni vastu Euroopas. Need tin gimused on lühidalt järgmised: 1) Efektiivse vastastikuse abistamispakti sõlmimine agressiooni vastu Inglismaa, Prant susmaa ja Nõukogude Liidu vahel. 2) Nõu kogude abi viiele riigile, kelledele Inglismaa ja Prantsusmaa on annud juba oma tagatise agressiooni vastu. 3) Abistamine Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu poolt kol mele tuntud Balti riigile nende neutraalsuse riivamise vastu agressorite poolt, ja lõpuks konkreetse kokkuleppe sõlmimine abistamise meetodite, vormide ja ulatuse kohta. Partikulaarsus läbirääkimiste praeguses staadiumis on, et Nõukogude ettepanekud ei peegelda mitte üksi valitsuse seisukohta, vaid väljendavad ühtlasi Nõukogude ülemnõukogu enda tahet. Sellega seletub tõenäoliselt välis maa ajakirjanduse eriline huvi Nõukogude va litsuse viimaste ettepanekute suhtes. Pidustused laupäeval ja pühapäeval. Tartus 11. juunil toimuva 5-da ülemaalise meeslaulupäeva kava on nüüd lõplikult selgu nud ning korraldava toimkonna poolt ka heaks kiidetud. Pidustused algavad juba laupäeval 10. juunil, üksikasjaliku kava järgi kujunevad pidustused järgmiselt: Laupäeval kella 3-eks p. 1. saabuvad Tartu laulukoorid ja orkestrid. Korraldava toimkon na poolt võetakse saabuvad külalised vastu ning paigutatakse korterisse, õhtul kell hakkavad lauljad kogunema surnuaiale mine kuks, et asetada pärgi esimeste laulupidude tegelaste kalmudele. Kogunemine toimub Vabaduspuiesteel Vabadus samba juures. Ühiselt liigutakse kell 17 Vaba dussamba juurest kalmistutele. Tartu Maarja vanal surnuaial on leidnud endale viimase ra hupaiga kolm tuntud esimese laulupeo tegelast. Nii puhkavad seal J. V. Jannsen, D. O. Virk haus ja A. H. Willigerode. Saksa Jaani surnu aial puhkab dr. K. A. Hermann. Pärjad ase tab laulupäeva tegelaskonna nimel kalmu dele iga koor iseseisvalt. Pidustused Väägvcres algavad kell 5 p. 1. Seal pühitsetakse Väägvere laulu ja mängukoori" 100 aasta juubelit, millise tähtpäeva puhul avatakse Väägvere koolimajas mälestustahvel eesti pasunakooride isa D. O. Virkhausi'le. Laupäeva õhtul kell 7 toimub Tamme staa dionil Ühendatud meeskooride eel proov, millest võtavad osa kõik koorid. Sellega on lõppenud laupäevane tööpäev, kuna õhtul kell 9 on..vanemuise" teatris korraldatud teatrieten dus, kus kantakse ette näidend «Äripäev". Meeslaulupäeva pidustuste haripunkt kuhjub aga pühapäevale. Laulupäeva pidustused algavad hommikul kell 7.30 orkestrite äratusmänguga. Äratusmängud orkestritelt korraldatakse raekoja ees, end. Postimaja platsil, Karlova mõisa platsil, üli kooli Loomakliiniku kohal, Tähtvere pargis K. A. Hermanni tänava otsa kohal ja Tamme staadionil. Hommikul kell 8 on kõikidele puhkpillide orkestritele korraldatud peaproov Tamme staa dionil. Hommikupoolsete pidustuste sarjas tõotab kõige mõjukamaks ning kaunimaks kujuneda kell 10 Toome orus korraldatud suur vabaõhu jumalateenistus. Vabaõhu jumalateenistusel teenivad prof. J. Kõpp, praost J. Lattik ja abipraost A. Voore maa. Jumalateenistust kaunistab suurearvuline ühendatud meeskoor ja puhkpillide orkester ettekannetega. Õhtupoolsed laulupäeva pidustused algavad kell 3 p. 1. lauljate ja mängijate kogunemisega Vabaduspuiesteele, et sealt siis ühises rongkäi gus lippude ja orkestriga minna läbi linna Tamme staadionile. Kell Vz4 p. 1. alustab rong käik liikumist linnast laulupeoplatsile Tam me staadionile. Rongkäik liigub läbi Vabadus puiestiku Peeter Põllu Rüütli Võidu Riia Riia maantee Raudtee ja Elva täna vate Tamme staadionile Aukülalistele on rong käigu jälgimine korraldatud raekoja platsil. Kontsertosa algab kell 5 p da ülemaa lise meeslaulupäeva kontserte juhatavad J. Simm, Ed. Tubin ja F. Tammar. Pidustuste, kava Tamme staadionil algab Eesti Lauljate Liidu abiesimehe ministriabi ins. K. Jürgen si avasõnadega. Laulupäeva avab laulupäeva aupatroon Tartu linnapea kindral-maj. A. Tõ nisson. Avasõnade järgi lauldakse ühiselt hümni. Rootsi suurima ainuisikulise ettevõtte omanik ütles- Teisipäeval külastas A.-s. Eestimaa õli konsortsluml Sillamäe õlivabrikut ja kaevan dust rida aktsiaseltsi aktsionäre, eesotsas Enskirilda panga peadirektori J. Va 11 en bergi ja peakonsul A. Johnsoniga, Sel puhul viibis Sillamäel ka majandusminister L. Sepp, kellega koos käidi hiljem tutvu mas Kohtla-Järve õlivabrikutega ja kaevan dustega. õhtuks jõudsid rootslased Tallinna, kus nende poolt oli korraldatud hotell Kuld Lõvis" bankett Eesti majandustegelastele. Banketil peetud lauakõnes peakonsul A. Johnson tervitas majandusminister L. Seppa ja teisi külalisi. Ta valgustas väike rahvaste üldist olukorda majanduslikult sei sukohalt ja õlituru seisukorda maailmaturul ning Eestis. Ta tähendas, et Eestimaa ÕU konsortsium jätkab siin alustatud töüd. Kõne lõpul hüüdsid rootslased peakonsul Johnson! ettepanekul kolmekordse elagu Eesti tööstuse eduks. Majandusminister L. Sepp eelkõnelejale vustnun tähendas, et temal on hea meel nä ha nii suurt hulka juhtivaid Rootsi majan dustegelast Eestis, kes tegelikult on kümne aasta kestes Investeerinud kapitale siinsesse tööstusse. Eesti-Rootsi endised vahekorrad püsisid peamiselt ajaloolisel ja geograafilisel alusel. Nüüdne Rootsi majandustegelaste kül lasõit näitab, et edaspidi peaks muutuma ti hedamaks mõlema maa majanduslik läbikäi mine. Rootsiga ühenduse pidamiseks on Ees tis rakendatud tööle laevaliin, millele tänavu lisandub lennuliin. Minister Sepa kõne järele htittti kolme kordne elagu Rootsi külaliste auks. Kolmapäeva hommikul oli Uus Eesti" toi metuse esindajal võimalik sooritada Eestis kü laskäigul viibiva Rootsi majandustegelase pea konsul A. Johnson'iga kiir jutuajamine sadamas enne tema ärasõitu. Peakonsul A. Johnson on ühe Rootsi suurema laevandus ettevõtte Johnson Line peadirektor ja ainuomanik. Johnson Line on ühtlasi ka Root si kõige suurem ainuisikulik ettevõte, kuna tema teenistuses seisab umbes inimest. Peakonsul A. Johnson, kõrge, hallipäine vanahärra vastab meie toimetuse esindaja kü simusele tema külastuse eesmärgi ja muljete kohta, et see oli esimene sõit Eestisse kogu tema eluaja jook t sul, ning on jätnud väga sügava mulje. Eriti on mõjunud kõik need kuulsad ajalooli sed paigad, millistega tihedalt on seotud Rootsi ajalugu. Pärast seda, kui ratsionaliseerimise komitee kevadel asetati uuele teguvõim samale alusele, oli üks esimesi töid uues komitees paberi hinna alanda mise võimaluste selgitamine. Paberi hinna alandamise küsimuses töötas komitee üldsektsioon välja ette paneku, esialgselt hinda alla viia 10 prots. võrra ning edaspidise ulatusliku ma hinnaalanduse üle teostada täienda vaid uurimusi ja asuda läbiröäkimisse ettevõtetega. Ratsionaliseerimise komi tee pleenumis tulid üldsektsioon! ette panekud arutusele, kus arutusel leiti pa- Villem i- Klaara Eestist mulje kui töökast maast ja rahvast. Rootsi majandustegelased lahkusid Eestist. Külaskäigu peaeesmärk oli Sillamäe õli tööstusega tutvumine, kuid selle kõrval külas tati ka Narvat, tema vanu lahinguvälju ja kindlusi. Mis puutub Sillamäe õlitööstüsse, millise omanik on peakonsul A. Johnson pooles osas, siis tähendas külaline, et tööstusega on jää dud täiesti rahule. Eesti õli ekspordiks Root si on edaspidi suuremad väljavaated. Rootsis töötatakse selle küsimuse kallal pidevalt. Nii ehitab A. Johnson Rootsis üht suuremat toor õli rafineerimise vabrikut. Küsime edasi, kas kavatsetakse Sillamäele püstitada veelgi mõnda vabrikut? Sellele vastab peakonsul A. Johnson, et praegu min git konkreetset kava veel ei ole, ent kindel on, et ka Sillamäe õlitööstus edasipidi kasvab. ülemjuhataja kindral J. Laidoner Jägala laagris ja Valkla laskeplatsil. Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner viibis kolmapäeval õhu kaitse Jägala laagris, vaadates järele iaagris viibivaid lenwuväeosi ja laagri ehitusi. Pärast lõunat kindral J. Laidoner sõitis Jägalast Valkla suurtükiväe laske platsile, kust õhtuks saabus tagasi linna. Liina Reiman ja Andres Särev Estoniasse". Liina Reiman, kee siiani polnud ennast täielikult sidunud..estonia" teatriga, asub sügisest alates pidevalt Estonla" draama truppi tööle. Samuti läheb üle ~Töölisteatr ist"..estoniasse" Andres Särev. Mõle matega on juba kokkuleppele jõutud. Kullakiila saar peremeheta. Kullaküla saar Eesti-Ingeris, mille oman damisõiguse selgitamiseks läinud talvel astus kokku piiritülide lahendamise komisjon, on jäänud seni peremeheta. Komisjon tookord katkestas istungi kindlamat otsust tegemata. Saarekesele, mida varem Kullaküla mehed ka sutasid heinamaana, on nüüd kasvanud tihe paju- ja lepavõsa. Paberi hinda kavatsetakse alandada. Esialgne hinnaalandus oleks 10 prots. suurune. Lõpuks mainib külaline veel meie elavat ehitustegevust, mis igal pool silma torkab ja tähendab, et tal on jäänud Eestis viibitud päevade jooksul mulje kui ühest edasipüüdlikust ja töökast maast ning rahvast. Head reisi soovides enne laeva ärasõitu palub peakonsul A. Johnson veel tervitada kõiki neid, kes temale Eestis viibitud päevad on teinud meeldivaks oma südamliku vastuvõ tuga. Peakonsul A. J o h n s o n ja mitmed tei sed Rootsi külalistest sõitsid tagasi üle Soo me, kuna osa Rootsi majandustegelast eesot sas peadirektor J. Wallenbergiga sõi tis otse Sillamäelt ära juba teisipäeval. VASTUPIDAVAIM REHV IGASUGUSED REHVID ALATI LAOS A-S. ESTAKLAND Kuperjanovl partisanid Paju mälestusmärgi mullatiidel. Neljapäeval sõitis Paju lahinguväljale Ku perjariovi partisanide pataljon terves koos seisus, kõik ohvitserid ja sõdurid. Kuperja novlased tahavad kaasa aidata Paju mäles tusmärgi ehitustöödel. Tartust sõideti rongi ga kuni Raavitsa peatuskohani, kust iatkati teekonda jalgsi. beri hinna aiand, vajalikuks Ja ka teosta tavaks. Samal ajal üks paberivabrikutest, nimelt a. s. Johansoni paberivabrik Tal linnast avaldas juba oma nõusoleku pa beri hindade alandamiseks esialgselt 10 prots. võrra. Ratsionaliseerimise komitees avalda tud seisukohtade tegelik teostamine jäi Majandusministeeriumi hooleks, missu guses korras majandusminister esitas kõigile vabrikutele kirjaliku soo viavalduse paberi hindade alandamiseks 10 prots. võrra. Majandusministri poolt esitatud sooviavaldus on siiamaani olnud paberivab rikutes kaalumisel. Nagu nüüd üks leht kuuleb, on ka paberitööstuse ringkondades arusaamine maad võtmas, et paberi hinna alandamine on paratamatu ning seda kavatsetakse teha keskmiselt 10 prots. piirides. Ka 10-protsendise paberihinna alan damise teokssaamine on tervitatav näh tus. Muidugi aga ei ole see veel küsi muse lahendus, ning materjalide läbitöö tamist edaspidise paberi hinna kujune mise kohta kavatsetakse vastavates koh tades jatkata. Saadik J. Markus esitas volikirjad Türgi presidendile. Eesti saadik Poolas ja Rumeenias J. Markus, kes on ühtlasi nimetatud saadikuks ka Türki, esitas 6. juunil omad volikirjad Türgi presidendile. Rahvusliku jõukomitee üld kogu ümbermoodustamisele. Eesti rahvusliku jõukomitee üldkogu, mis valitakse kolme aasta peale, tuleb 12. juunil ümbermoodustamisele. Valimistega tuleb üldkogusse 6 uut liiget, k»s valitakse jõuko mitee järelevalvele alluvate seadmete valda jate poolt. Iga üksiku ala poolt valitakse ka kaks üldkogu liikme asemikku. Määramise korras saab jõukomitee üldkogu 16 liiget mi nisteeriumide, Põllutöökoja, Kaubandus-töös tuskoja, Insenerikoja, Linnade Liidu ning Tar tu Ülikooli ja Tehnikaülikooli esindajaina. Peale nende määrab majandusminister kolm liiget põlevkivitööstuse, turbatööstuse ja met satööstuse alade esindajaina. Määramised selguvad 15. juuniks. Kuu lõpul tuleb uus üldkogu kokku, et valida juhatust. Isamaaliidu Viljandi maakomitee koosolek peetakse Viljandis teisipäeval, 13. juunil. Päe vakorras on sõnavõtud O. Piirsalult, Riigi volikogu Viljandi saadikuilt, aruanded, eel arved ja muid jooksvaid küsimusi. Majaomanike seltsid linnavolikogu valimistele ühiselt. Tallinna majaomanike seltsi juhatuse koosolekul tuli arutusele mitmesuguseid kü simusi ühenduses eeloleval sügisel peetavate linnavolikogude valimistega. Kuna uue vall misviisi tõttu on majaomanike pääs linnavoli kogusse raskendatud, siis peeti vajalikuks minna valimistele koos teiste pealinna maja omanike organisatsioonidega. Sellekohaste läbirääkimiste pidamise volitus anti seltsi esi mehele J. Mürgile. Teine majaomanike päev 2. juulil Tapal Majaomanike Seltside Liidu juhatuse koos olekul otsustati eelmise aasta eeskujul ühel ajal liidu asemike kogu peakoosolekuga ära pidada 2. üleriigiline majaomanike päev. See korraldatakse pühapäeval, 2. juulil, Tapal, Noorsookasvatuse Seltsi ruumes. Päev al gaks kell 12, kuna tund aega enne seda pee takse liidu asemike kogu koosolek. Majaoma nike päeva kavasse otsustati võtta ülevaateid uuest ehitusseadusest, linnavolikogude va limisseadusest ja loomapidamise võimalustest väikelinnades. Kutsed päevast osavõtuks saa detakse kõikidele majaomanike organisatsi oonidele ja Majaomanike koja liikmetele. Huvirongid Tartu ja Keila. Tallinnast Tartu. Väljumine Tallinnast laupäeval 10. juunil kell 13.10, jõuab Tapale kell 14.38, Tamsallu 15.06, Jõgevale ja saabub Tartu kell Tagasisõit Tartust pühapäeval 11. juunil kell 22.40, Jõgevalt 23.48, Tamsalust 0.45, Tapalt 1.10, jõuab Talinna kell Sõiduhind sinna ja tagasi kr Tallinnast Keila. Väljumine Tallinnast pühapäeval 11. juunil kell 8.50, Nõmmelt 9.06, Pääskülast 9.12, jõuab Keila kell Tagasisõit Keilast kell 20.15, jõuab Pääskülla 20,38, Nõmmele 20,44 ja Tallinna kell Sõiduhind sinna ja tagasi kr Keila huvirong koosneb kaubavagunitest. (Jjüujl kao ha o. tajult ojlmjüull, tl JjILl cuuuajujl VttumM PALMÕU SAUMEEPt (fiohei/ses KARBIS, PALM/SEGA) -.*/tp: km 4ee/n QJt nutihuüul Siseminister Urvaste rahvuspäevale. Pühapäveal, 9. juulil s. s>. toimub Võru maal Urvaste vallas kihelkondlik Urvaste rah vuspäev. Päevale kõnelema sõitmiseks andis korraldavale komiteele oma nõusoleku sisemi nister R. Veermaa. Leedu aumärk Pärnu tuletõrje juhile. Ülemaalistel tuletõrie päevadel Pärnus an dis R. V. Tuletõrje Tiidu esimees B. Melts Pärnu vabatahtliku tuletõrje ühingu esimehele P. Suvele üle temale Leedu tuletõrjeliidu poolt annetatud aumärgi Leedu tuletõrje kuldristi. Võru Kand!e" laulupäev. Võru selts..kannel" korraldab Võrus, seltsi aias pühapäeval, 9. juulil s. a., laulupäeva. Päevale oodatakse kogu maakonnast 1000 lauljat Laulupäeva sissetulek läheb Võru uue teatrimaja ehitamise fondi. Ahv Valgamaa metsas. Käesoleva nädala alul, ligaste elanikud Valgamaal leidsid metsast ahvi. Haruldane metsaelanik püiiti kinni ja leiust teatati ameti võimudele. Arvatakse, et ahv on pärit mõne nädala eest Tsirgulinna laadal esinenud tsirkusest. Politsei korraldusel ahv jäeti esialgu elanik» hoole alla. Lõi kirvega võlanõudjat. Lihula rajooni konstaablile Läänemaal aval das Lihula vallas Tuudi külas elutsev Z4-aasta ne Aleksander Jõepere, et sama küla elanik Feodor Vahar on temale löönud näkku raske haava kirvega. Jõepere oli läinud Vahari poole saadaolevat võlga küsima. Selle juures tekkis meeste vahel sõnelemine, mille järele läksid käsitsi kokku. Jõeperel õnnestus aga lahti ra belda ning asunud koju minema. Siis aga jook sis temale Vahar järele ning lõi hoobi kirvega näkku, purustades lõualuu ja huuled. Yaras müüs maha piimaühingu küttepuud. Tarvastu piimaühingu raamatupidaja Jaan Pallop avaldas kriminaalpolitseile, et 5. ja 6. juunil on varastatud Tuhalaane vallas 5 sül da piimaühingule kuuluvad! küttepuid 70 kr. väärtuses. Vargus tuli avalikuks järgmistel asjaoludel. Keegi isik, kes nimetas end Mahlapuuks, ilmus neil päevil Viljandi puukaupmehe Lii tani juure ja pakkus müüa Tuhalaane vallas asuvaid puid. mis varem kuulunud Tarvastu piimaühingule, kuid mis tema piimaühingult ära ostnud. Kahtlema hakates, päris SUtart piimaühingult asja kohta järele. Selgus, et puud kuuluvad piimaühingule. Vahepeal sama mees pakkus puid müüa ka teistele ning toimetas need veoautoga Viljandisse, müües küttepuud Viljandi lina vabrikule. Politsei selgitas, et puudemüüjaka oli tuntud redsidivist Aug. Seero, kes on te gelikult 1. jalaväe rügemendis aega teeniv sõdur. Ta kandis vahepeal karistust Viljan di vanglas, kust vabanes mai viimastel päe vadel. Seero oli kohustatud paari päeva jooksul ilmuma oma väeosa juure, kuid selle asemel tegi vargusetehingu Tarvastu piima ühingu puudega. Auto purjus meeste käes. Teisipäeval juhtus liiklusõnnetus Viljandi- Vastemõisa teel 10 klm. Viljandist sõiduauto V-187-ga, mida juhtis Suure-Jaanis elav Ar tur Lauk ja kellel puudub sõiduluba. Laukil oli kaasas keegi Tauli nimeline meesterahvas ja mõlemad olid viinastanud olekus, mis põh justaski kraavilendamise. Sõduk muutus sõidukõlbmatuks. Kiriklikke uudiseid. Vakantsed õpetajakohad Pühas ja ROOM*. Püha koguduse õpetaja koha konsistoo rium kuulutas vakantseks. Kandidaatide üles andmise tähtpäev on 1. juuli Samuti Roosa koguduse õpetaja koht kuu lutati vakantseks. ülesandmise tähtpäev õpetaja kandidaatidele on 1. juuli Korjandused tuleõnnetute heaks. Korjandused Petseri ja teistel suurema tel tuleõnnetustel kannatada saanute abista miseks kohtade peal kogudustes konsistoo rium palub saata või sisse maksta konsis tooriumi jooksvale arvele. Siseraisjoni Seltsi..Petaania" asutuse avamine toimub pühapäeval. 23. juulil jumalateenistu sega Kose kirikus, mihele järgneb aktus ja koosõlek..petaanias". Tallinna Evangeelne Vennaste Ühing registreeritud hiljuti Siseministeeriumis. Eesti Baptistide Usuühingute Liidu konverents peetakse Kohilas juunini s. a* WSS EESTI* NR, M. MEO(AI?ÄEWIA A PWRK JMft ii. )

6 Koolinoored kümme päeva sõduriteks. Keskkoolide vanemate klasside ja gümnaasiumide meesõpilastele korralda tud kevadised riigikaitselise õppuse eri päevad on jõudmas lõppjärku ja ühes sellega lõpeb neil ka koolitöö käesole vaks õppeaastaks. Üle riigi võtab neist õppustest osa ligi 6000 õpilast, neist Tallinnas üksi ligi Harju sõjaväeringkonna ülema koi. J. Jun kuri lahkel vastutulekul või maldus ajakirjanikel kolmapäeva hom mikupoolel tutvuda õppuste käiguga Tallinnas. Ringkäigu teeb kaasa ka Ha ridusministeeriumi noorsoo osakonna dir. koi. J. Ve 11 eri n d. Kogu Tallinna ja Nõmme 2500-liik meline õpilaspere on õppuste läbiviimi seks jaotatud 12 kompaniisse ja need omakorda kolme erikursusesse alga jate, nooremasse ja vanemasse kursu sesse. Vastavalt kursustele on poistel ka õppekava. Nooremad tutvuvad riigi kaitselise õppuse ~saladustega", õppi des rivi, proovides laskmist jne, unusta mata sealjuures ka tähelepanu pöörata sõjaväelisele esinemisele ja sõdurlikule käitumisele ning olemisele. Kohe alul peab märkima, et poisid nii noore mad kui ka vanemad õppustesse suhtu vad suure huviga, mis ei jäta mõju avaldamata selle edukusele. Koi. J. Junkur tähendas, et õppustelt puudujate protsent on väga väike ja terves reas üksustes puudujaid üldse ei oleigi. Küll on tulnud ette juhtumeid, kus varem haiged olnud õpilased kooli arstilt on nõutamas käinud luba, et nad ikka saaksid õppustest osa võtta. Esimese peatuse teeme Pelgurannas. Lahe künklikul ja liivasel, kohati võsastikuga kaetud rannal, mis nagu loodud maastikuliseks tege vuseks, on parajasti käimas kibe tegutsemine. Tehnikumi noorema kursuse poisid harjutavad pealetungi. Päss tugevalt käes, sõduri labidas ja padruni taskud vööl, hiilitakse ja joostakse ühelt kün kalt teisele, varjates end hoolsasti, kui vaja kaevates end kiires korras maasse, mis pakub kaitset oletatava vaenlase kuulide eest. Käsk lused, mida annavad instruktorid-ohvitserid ja -allohvitserid, leiavad kohest ja täpset täitmist, mis tõendab, et asjaga ollakse ehtsõdurlikult kursis. Veidi eemal on teotsemas samade ülesannete juures Prantsuse lütseumi ia Õpe tajate seminari õpilasterühmad. Pelgurannast siirdume Kalevi pataljoni õp peplatsile Koplis, kus kibedas oopuses on jäl le Tehnikumi noorem kursus ühes seminaristi dega. Uks grupp on ametis rivihariutustjga. teine harjutab granaadiheidet, kolmas teostab laskmist ning neljas on tööl laskmise klassikat seteks ettevalmistusega. Laskjate juures on instruktori abina teotsemas seminari õpilane feservlipnik. Härra kolonel, õpilane Müür. neli kell kuus", teatab laskmist lõpetanud õpilane sõja mehelikult oma lasu tagajärgedest jälgivaile koi. J. Vellerindile ja koi. J. Jun k u rile. Sama teevad ka teised, nii kuidas kee gi oina lasu märklauda on jõudnud saata. Klassikatse vastu valmistajate juures het keks peatudes kuuleme, et õpilaste peres on haruldaselt häid laskureid ja et sugugi ei pruu gi imestada, kui nii mõnigi neist ületab taga järgedega suurmeistri normi. Edasi läheb teekond pioneerpataljoni ka sarmutesse. Kohtame seal Nõmme progüm itaasiumi 4. kl. algajate rühma. Poisid on tegevuses laskmisega väikekaliibrilisest püs sist. Asja juures ollakse kõige suurema in nuga. Jälgitakse tuult ja päikest, mis võivad segada tagajärgi. Instruktor-ohvitser näitab märklehti, ja kuulidest neisse puuritud augud kõnelevad, et 6000 keskkooli- ja gümnaasiumi meesõpilast võtab üle riigi osa riigikaitselise õppuse eripäevadest. õppused on huvitavad puudujate arv niisuguse poisiga pole kasulik olla vaenlane, kui ta seisab kas või kauge maa taga sinu vastas. Selle juures on noored riigikaitsjad väid 15 kuni 17 aastat vanad. Järgmine peatus on Männikul, autotankide rügemendi laagris, kuhu on saabunud ligi 250 liikmeline õpilaspere vanemast rühmast. Siin on juba kõik gümnaasiumi lõppklassi minejad poisid, seega kooliõpilaste vanem pere. Nad on tulnud rännakkorras linnast ja teinud läbi tubli vastupidavuse proovi, kuna seljataga on käiku ligi 14 kilomeetrit. Kell on 12 ja Õp puses tunniline vahe, mis määratud lõunata miseks. Kompaniid rivistuvad suplsabaks. Kahekaupa üks poiss katlakesega. teine il ma, liigu.vad nad mööda katlast, kust suure kulbiga iga katlakese mees saab kahemehe poitsjoni. Lusikas peab igal kodust kaasas olema. Mõni on aga selle kaasaskandmist pi danud raskeks ja peab nüüd ootama kuni mõni..tööriist" vabaneb...kas lusikat pole", pärib ülemus ühelt gümnasistilt. Kodus kõik hõbelusikad. ei antud kaa sa" vastab õppur naljatades. Ka ülemus võ tab seda naljana seekord. Kuid õppur peab jääma viimaseks paratamatult sest korraldused sõjaväes ei tehta naljapärast. Tartus ja Tartumaal õppustel 1300 õpilast haruldaselt väike. Laskealal suurepäraseid tagajärgi. Viis tundi jälgimas Tallinna õppursõdureid PILTE TALLINNA KOOLINOORTE RIIGIKAITSELISE ÕPPUSE ERIPAEVALELT. Ülal: vasakul raske'tank upitab end üles kraavipõhjast, mille ta läbistanud. Keskel vanema rüh ma õppurite rivi marsib Valdeki laagris õppeväljakule. Paremal tähe lepanelikult jälgitakse allohvitseri seletusi tankidest ja tema võimetest. A'll: vasakul Tehnikumi poisid pealetungil. Keskel õppur Telve algajate rühmast näitab oma häid lasketulemusi koi. J. Junkurile. Paremal vaenlast on oodata; kiiresti tuleb kaevata end maasse. Samal ajal on teise jao õppur saanud käsu hüppe sooritamiseks. VebomJcd. MJW A ijrikylcla! ff ftiftionauseerimqt tomt teablvabrik *vineika'la#t,t$ aprillil.» a S9a I» T t o >. liakaafr&rl li Nf JSt. JUtaiaiiallaaarlaUa Somltaa aateatfrltat e* retaja tilttviki Taia aaalduaa, «t Tala paalt ralalatatarad Ja turgatatavad aaabid vaatavad RatalanalliaartalM r.oaltaa. 10 päeva pärast. paalt W. alrtail 1939.a. vaat» rdatud Ja Kajaitduaalftlafr ri paalt kld&ltatud aaaplda nanddala. (Jdla. VebmjJca. aimi! Mittekortsuvaid sild-, villaseid ja puuvillaseid kleidirildeid soovitab M. KAB A L (Helsingi riidekauplus) TALLINN, V. KARJA 7. TELEF Lõunasupp on kõigiti korralik, nagu selles veenduda võib ka leherahva pere külalistena. Lõunale järgneb jälle töö. Seekord seisab see tutvumises rügemendi lahingmasinatega. Oleme näinud osa riigikaitselise õppuse eri päevade tegevusest. Suured rühmad õpilasist teotsevad veel teiste väeosade juures, kogu des kogemusi riigikaitseliseks valmisolekuks. Taimekaitseteade. Põhja-Eesti rannikul tuleb teine viljapuude pritsimine lõpetada, sest lähematel päevadel on oodata õiepungade puhkemist. Kolmandat ploomi- ja kirsipuude pritsimist tuleb alata veel Pööraveres ja Põltsamaal. Kapsa taimede kaitseks kapsakärbse kahjustuse vastu tuleb taimi kasta päeval pärast istutamist 0,3- prots. viljapuukarbolineumilahuga. Ühest liit rist viljapuukarbolineumist saab seega 330 liit rit lahu. Kastmisel tuleb arvestada, et ühest liitrist lahust jätkuks umbes 15 taimele, kus juures tuleb hoolitseda selle eest, et lahu ei sattuks taime lehtedele. Kastmist tuleb korrata Uusi ehitusprojekte. Lirmavalitsus kinnitan järgmised uued ehi tusprojektid: Eduard D on a 1 d i kahekordne puust elu maja Koidu tän A. Strutzkini hoonete lammutamine Roosikrantsi tän. 13. Joosep Jüriske kahekordse puust elumaja keldrikorra ümberehitus Raudtee tän. 16. Korteriühing Vari" Gonsiori ja Aspe tän. nurgal püstitatava elumaja projekti muut mine. Vihm tõstis Ülemiste järve veeseisu. Ülemiste järve veeseis oli maikuu algul 167 sm, mis langes 28. maiks 148 sm-ni. Mai lõpul sadanud suure vihma järele tõusis jär ve veeseis paari päevaga 162 sentimeetrini. Pirita jõest maikuu kestel järve vett juure ei pumbatud. Kadrioru suvemuusika kava Neljapäeval 3. sümfooniakontsert. Beethoven: Avam. Egmont", Beetho ven: Sümfoonia nr. 2 D-dur, a) adagio mon to, allegro eon brio, b) largbetto, c) Scher -20, d) allegro molto. Veber: Avam. Obe ron", Chopin: Polonees A-dur, Mendelsohn: Noktürn ja öaikovski: Slaavi marss. Juha tab N. Goldschmidt. Algus kell pool 6 õht. Linn võtab iile kaks Mootori" bussiliini. 13 bussi eest maksetakse..mootorile" krooni. Siselinnas jääb..mootori" kätte i aastaks vaid Lilleküla liin. Teedeministri vaheltsobitusel Jõuti kokkulepete Tallinna linnavalitsuse la oü. «Mooto ri" vahel Pelgulinn Magasiini la Toompea Sadam bussiliinide üleandmiseks linna kätte koos 13 bussiga l. Juulist s. a. Küsimus oli arutusel kolmapäevaõhtusel linnavolikogu era korralisel koosolekul, kus linnavalitsuse ettepanekul otsustati bussiliinide ia busside ülevõt mine Jaatavalt. Veneturg Lilleküla bussiliini ülevõtmine toimuks l. Juulil su. millega oleks kõik siselinna bussiliinid koondatud linna kätte. Linnavolikogu kolmapäevaõhtuse erakorra lise koosoleku' päevakorras seisis vaid kaks küsimust: omnibuseliinide korraldamine ja toe tuse määramine Petseri tuleõnnetuse ohvrite heaks. Asudes arutama bussiliinide ülevõt mist. esitab lnv. A. Gustavson küsimuse, kuidas on asja rahalise küljega. Ülemlinnapea J. Loots vastab, et o/ü...mootor" on nõud nud 13 bussi, eest krooni, kuna linna komisjon on hinnanud nende väärtuse vähe maks. Omnibuseliinide korraldamise seaduse alusel läinud küsimus otsustamiseks maanteede talitusele. Seal määratud 13 bussi ja nende tagavaraosade hinnaks krooni. mis on vahepealne..mootori" nõudmise ja linnavalitsuse pakkumise vahel. Seaduse ko haselt on see hind lõplik. Lnv. Ma ika 11 o märgib, et bussiliinide ülevõtmisel tuleb parandada liiklemise sage dust Pelgulinn Magasini liinil. Samuti peaks linn võtma enda teenistusse..mootori" juurest vabanevaid inimesi. Ülemlinnapea J. Soots lisab juure, et..moo toril" on bussiliinide üleandmise juures veel li satingimusi. Üheks neist olnud busside hin na otsene tasumine sularahas ja teiseks se nise Veneturu busside paviljoni jätmine..moo- Politseiprotokolle Nõmmel. Purustas kiwiaa 2 aknaruutu. Juuli Trepp, eluk. Aia tän. 6, kaebas politseile, et tema lahuselaw mees Harald Trepp on rik kunud rahu tema korteris. Wiimane purus tas ühtlasi kiwiaa kaks aknaruutu. Jättis sõiduarwe tasumata. Taksiauto H-60 juht Arseni Kaasik awaldas politseile, et Tallinnas. Wilmsi tän. 30 elutsew Peeter Lembra lasknud end sõidutada Nõmme turu platsilt Tallinna, Wilmsi tänawale. kuid iät nud sõiduarwe 5,90 kr. tasumata. Süüdistab Lembrat kelmuses. tori'" kätte ühes selle ees asuvate bussiseisu kohtadega. Busside hinna tasumises on saadud kokkulep pele Krediit Pangaga. kes arvab selle summa..mootori" võlast maha. andes linnale aega raha tasumiseks 2 aastat. Paviljoni kohta ei ole seni kokkuleppele jõu tud..mootori' personaalist peakid meile üle tu iema parimad jõud. kuna linna maksutingimu sed on soodsamad. Lnv. Pik k o v küsib, kas linnavalitsusel on kavatsus parandada bussiliinide alla mine vate tänavate katet. kuna. näiteks. Oskari tä nav tolmavat hirmsasti. Lnv. J. Mürk küsib, kuhu on tulevikus ka vatsus püstitada maa bussiliinide jaam. kuna Vene turul seisvad bussid takistavad liiklemist. Ulemlinnapea J. Soots vastab, et tänavate sillutamine sünnib eelarves ettenähtud kor ras. Maaliinide bussijaam on ette nähtud uue Linna Panga hoone õuele, senise vana pritsimaja kohal, kuid bussijaama ehitamine ei ole linna ülesanne. Hääletusel võetakse linnavalitsuse ettepa nek bussiliinide ülevõtmiseks muutmata kujul vastu, kusjuures asja rahalise külje kohta lin navalitsus esitab lisaeelarve järgmiseks voli kogu koosolekuks. Tagasi lükatakse lnv. Gus tavsoni sooviavaldus, et esimeses järjekorras võetaks ette Oskari tänava asfalteerimine. Siia juure peab märkima, et linna valdamisele minnes pikeneb senine Magasini Pelgulinna liin mõlemast otsast ja kannaks edaspidi va rema linnavolikogu otsuse kohaselt Veerenni Oskari bussiliini nimetust. Sõnavõttudeta võetakse vastu 5000-kr. suuruse toetuse määramine Petseri tulikahju tagajärgede likvideerimiseks. milline summa antakse Petseri linnavalitsuse käsutusse. Volikogu koosolek kestis vähem kui tund aega. TARTU KOOLINOORED LASKEHARJUTU SEL. Kas on käsi kindel ja silm selge ning kelle märklaud on hiljem kuulidest keskelt läbi puuritud? Kolmapäeval korraldas Tartu sõjaväering konna ülem kolonel G. Lee l s ajakirjanikele tutvumiskäigu Tartu koolinoorsoo riigikaitse listele õppustele. Tartu ja Tartumaa õpilastest on moodusta tud rügement, mis koosneb kolmest pataljon i*' ja neljast üksikust kompaniist, millistest kafc on väljaspool Tartut. Kogusummas võtab Tartus ja Tartumaal riigikaitselistest õppustest osa 1300 õpilast. Õppetöö noortega edeneb jõudsasti, õpilaste hulgas on märgata erilist huvi laskeasjanduse ja lahingulise ettevalmistuse vastu. Tutvumiskäigul siirdut! esiteks Tähtvere las kerajale, kus käis kibe laskmine. Samas toi musid õppused ka muudel sõjalistel aladel. Järgnevalt käidi Lembitu kasarmus. Siin teostati riviõppust, kus noored parajasti ise õp pisid käsklusi andma. Kogu õppeplats kõlas u-nile korraldustest, Võis näha noorte julget ia sf :umehelikku ülesastumist. Samas käisid ka harjutused laskmises ja muudel aladel. Öc iste järgi mindi ühisele lõunale. Hea kapi- pp maitses nii külalistele kui ka õpi lastele last saadetakse suveks maale. Vääna lastekodusse läheb 19. juunil 50C last. 400 mudilast maale taludesse. Unna sotsiaalosakonnas on praegu käsil eeltböd nõrga tervisega kehvemate laste su veks maale saatmiseks. Üldse avaldati tänavu soovi linna kulul suvekodudesse ja perekonda desse paigutada 2100 last. Nendest saadi 300 last paigutada suvekodudesse eraorganisatsioo nide, peamiselt Punase Risti kaudu, kuna 1800 nõrga tervisega lapse suvitusvõimaluste eest tuleb hoolitseda sotsiaalosakonnal. Umbes 400 last paigutab sotsiaalosakond maale perekondadesse, peamiselt taludesse, ku hu lapsed juba lähemal ajal välja saadetakse. Umbes 700 last võtavad vastu laste suveko dud, nendest linna suvekodu Väänal 500 last ja Sotsiaalministeeriumi suvekodud Porkunis ja Narva-Jõesuus kuni 200 last. Peale selleko hase filtri, kusjuures esmajoones pandi rõhku laste tervislikule seisukorrale ja teises järje korras arvestati majanduslikku olukorda, jäi veel üle 200 last, keda tuleks suvel kogukon na kulul maale saata. Nende paigutamiseks perekondadesse ja lastekodudesse on teatud väljavaateid. Seega saaks linn tänavu maale saata 1600 last. Vääna lastekodusse viiakse lapsed 19. juu nil linna omnibustel. Porkuni ja Narva-Jõe suu lastekodudesse toimub väljasõit raudteel arvatavasti 14. või 15. juunil. Enne lasteko dudesse paigutamist alluvad lapsed arstlikule järelevaatusele, kusjuures pannakse erilist rõh ku difteeria pisilaste leidmisele. Väike osa Vääna saadetavaist lastest tasub jõukohaselt osa sealsetest ülalpidamise kuludest. Perekonnaseisu teated. Registreeritud Tallinna linna perekonnaseisu ametis. Sünde: Juhan ja Leida (neiuna Kerja) Kaljaspoolik'u poeg Tiit. Abiellumissoove: Gustav Vilbaste ja Annette-Marie Rüdmik; Heinrich-Voldemar Selav ja Elfriede Indus; Rudolf Kund ja Hllda-Elvine Küüsiker; Leho Aenlo ja Hertha- Vilhelmine Tomson. Abiellumisi: Karl-Rigot Kivistik ja Johanna Juurak; Rudolf Berg ja Gerda Bre sinsky; Helmar-Martin Laurima ja Lea, Orav. Surmajuhtumeid: Antoni Lill. 64 a. v.; Juhan Orasmäe, 48 a. v.; Hermine Hellat, 63 a. v.; Karl Telvet, 77 a. v.: Ella Rodima, 23 a. v.; Jüri Villard, 76 a. v.; Liisa Adamson (neiuna Uulits), 76 a. v.; Saveli Ossokin, 23 a. v.; Jaan Rohtla, 50 a. vana. Tallinna Kaarli koguduses. Abiellumis soove: Eduard Joll ja Ilse-Juliette Sillenberg; Richard ööbik ja Sinaida Murd. Tallinna Toompea Aleksandri koguduses. Abiellumissoove: Arnold-Voldemar Lapner ja Viktooria Sepp. lisaku ev.-lut. koguduse» Abiellumissoove: Ernst Raatma ja Aleksandra Idus. UUS EESTI" NR. 153, NELJA TAEVA!. 8 JUUNIL LK. 6,

7 MAJANDUSLIK ELU Eesti laevade liikumine. Metsamaterjali hindade kiire tõus. Inglismaal on nõudmine ületanud pakkumise Eksportijad maad siiski tagasihoidlikud. Praegu on olukord metsamaterjalide turul erakordselt hea. Suurimas metsamaterjalide Unportmaas, Ingli ses, on käesoleval ajal nõudlus metsamaterjalidele, eriti saemater jalidele niivõrd suur, et Import ei suuda nõudmist enam katta. Metsamaterjalide müük ületab praegu Ing lise» impordi peagu kolmekordselt, põhjusta des olemasolevate tagavarade kiire vähene mise. Kuna 1. jaanuaril s. a. oli Ingllses met samaterjalide tagavara veel ligi 880 tuh. standardi, langes see 1. maiks s. a. 625 tuh. standardile, saavutades seega harukordse ma dalseisu. Juba jaanuarikuust s. a. alates hakkas inglise eksportijate poolt teostatav metsama terjalide müük tarvitajatle ületama impordi, millega käis käsikäes ka hindade tõus, naga Mltost varemaltki oleme teatanud eeleesti Panga aruanne Miljonites kroonides. les lehe*. Et Inglises on elavnenud eriti ehitustegevus, siis loomulikult on hin dade tõus esmajoones kõige rohkem mõju avaldanud ehitusmaterjalile. Praegu on Ing lise» nõutavaim sort saematerjale 2X4" ja mõningal määral ka 2X3". Kui varemalt oli selle sordi hind vabalt Inglise sada mal», siis viimasel ajal on ta olnud juba 14 naela ja rohkemgi standardilt. Metsamaterjalide hindade üldine järsk ja ka paberitööstustoodete turul märgata elavnemist. Seda eriti ajalehepaberi suhtes, kus nõud lus on olnud võrdlemisi hea nii Euroopas kui ka väljaspool. Ameerikas on juba nõud lus-pakkumine saavutamas tasakaalu. Aja lehepaberi tarvituse suurenemine on osalt ju Möödunud aastal oldi raietega erandlikult vägagi tagasi ba mõjutanud ka tselluloosi hindu. Suuremad metsaeksportmaad on praegu metsamaterjalide pakkumisega vaatamata tagavarade vähesusele tagasihoidlikud kül lalt, et turgu kaubaga mitte üle kuhjata ja sellega hindu alla vila. Siin valitseb eksportijate vahel endiselt metsaturul valitseva madalseisu tõttu. Prae gune seisukord eeldab tänavu sügiseks selle ja mitte kaua aega tagasi omaks võetud printsiip teostada mttttke nõudlust teravalt suur tõus ei näi veelgi saavutanud olevat oma kõrgseisu, sest nõudlus ei osuta vähenemist, küll aga vähenevad ekaportmaade mttügi tagavarad. hoidlik vastu elavat metsaturgu. tihe kontakt silmas pidades. sesooniüne tagasi tõmme, mis seekord ulatus 3,7 milj. kroonile m. a. 1,9 milj. kr. ja a. 2,1 milj. kr. vastu. Tagasiminekut põh justas aktivas kahanemine välisrahas 2,0 milj. kr. m. a. 0,6 milj. kr. vastu, mis tek Kuld 40,9 40, Välisraha 15,7 17,7. 17,3 15,4 Kattevara ,5 51,8 49,6 Sisevekslid 12,9 13,6 13,4 10,5 Laenud 15,7 15,5 16,2 12,6 Pangatähed ,5 51,7 48,3 Jooksv.' arv. 38,8 39,4 37,5 32,9 väliskaubanduses; siis oli vähenemine kredii tides 0,5 milj. kr. võrra m. a. 1,0 milj. kr. asemel, seda siseveksütes 0,7 milj. kr., kuna laenudes tõus 0,2 milj. kr. Need muudatused mõjutasid passivas panga jooksvaid ko valitsuse 21,1 21,2 19,0 17,5 pankade 15,1 15,7 16,0 13,0 Jooksv. kohust. 91,6 94,9 89,2 81,2 Muud. aktiv. 30,4 31,5 32, Muud passiv. 18,1 18,5 22,5 14,9 Bilanss 120,1 123,8 117,8 102,2 Kattev, prots. 61,79 61,67 57,84 61,06 Eesti Panga maikuu arveteseisuga algas m. a. 2,2 milj. kr. vastu. Pangatähed ring voolus kahanesid 2,7 milj. kr. m. a. 2,3 milj. krooni vastu ja jooksvad arved 0,6 milj. krooni m. &. 0,1 milj. krooni tõusule. Eesti Panga aruanded viie kuu kes tel näitavad tänavu soodsamat arengut kui aastal. Osalt põhjustas seda ehk ka kellest: Seoses metsamaterjalide turul valitseva elevusega, on A-S. Tallinna LaevaiiMßii«A laevni?. A-1. Vapper möödus 3. juunil St. Vicentist Fall mouthi orderi peale; a-1. Kajak väljus 7, juunil West Hartlepoolist Kanadasse; a-1. Ma ret saabus 4. juunil Halifaxi; a-1. Piret väl jus 30. mail Arhangelskist Hulli; a-1. Sulev väljus 3. juunil Bordeauxlt Barry; a,l. Torni väljus 5. juunil Arhangelskist Grange mouthi; a-1. Kalev väljus 2. juunil Arhan gelskist Londoni; a-1. Mall väljus 5, juunil Arhangelskist Londoni; a-1. Mai saabus 30. mail Bordeaux'sse; a-1. Juta saabus 30. mail Bordeaux'sse; a-1. Alev saabus 5. juunil Ma tozinhosi; a-1. Olev väljus 6. juunil Cardif fist Bordeaux'sse; a-1. Mari väljus 7. juunil Arhangelskist Poola; a-1. Järvamaa väljus 5. juunil Kullist Tallinna; a-1. Kai väljus 28. mail Arhangelskist Sutton Bridge'!; a-1. Kodumaa Tallinnas; a-1. Pearu väljus 6. juunil Hamburgist ltotterdami; m-1. Lääne maa Tallinnas; m-1. Virumaa Tallinnas. Käsmu Laevaomanikkude laevad. A-1. Elna saabus 2. juunil Londoni, sealt Hulli; a-1. Maia Newcastle-on-Tynis; a-1. Hildur saabus 6. juunil Tallinna, siit Grangemouthi kaudu Aberdeeni; a-1. Signe väljus 6. juu nil Tallinnast Zaandami; a-1. Sigrid saabus 6. juunil Oulu, sealt Newcastle-on-Tyni kau- kis arvatavasti maikuus suurenenud sisseveost hustusi. mis vähenesid 3,3 milj. kr. suuruses, tonis. L-ü. Eeroo laevad. A-1. Eos Londonis; a-i. Hcrmes Tynis; a-1. Helios teel Stokhol mist Nordmalingu; a-1. Argos Immingha mis, sealt Rootsi. O-ü. Kalanduse laevad. A-1. Eestirand Tallinnas; a-1. Kalarand ajalepingul, sõidab Bombay ja Karachi vahel; a-1. Harjurand saabus 4. juunil Makslahti; a-l Virurand kull are servide ümberhinnang, mis tõstis kat tevara kui ka jooksvaid kohustusi. Nii on käesoleval aastal kullas tõus 6.6 milj. kr., Päevaküsimusi. Tööturg ja selle probleemid. Tööjõu küsimus on üks viimaste aas tate aktuaalsemaid küsimusi Eestis. Töö jõu saadavuse seisukoht on praegu mõõ duandvam tööstuse arendamise kavade juures, tööjõu puudus annab end tunda põllumajanduses, tööjõu probleemi ar vesse võttes on vähendatud suviseid ava likke töid, samuti toodud sisse välistöö jõudu jne. Oma majanduse ülesehita mise pingutuses ön rakendatud olemas olevad tööjõud ning mitmedki uued al gatused on jäänud seisma tööjõu saada vuse küsimuse taha. Tööjõu vähesuse probleem peaks ole ma lahendatud tööjõu otstarbekohasema rakenduse, teatud tööturu ümberkorral duse ja seni kahe silma vahele jää nud reservide või puudulikult tööprotses si kaasatõmmatud isikute tõsisel viisil tööle panemise kaudu. Neist küsimustest on küllalt kirjutatud, ent seni siiski on mainitud väited tegelikkuses leidnud vä hest tähelepanu. Kuivõrd tõsiselt tööjõu puuduse prob leemile vaadatakse mujal, näeme kas või Läti vastavatest sammudest. Seal loodi uue asutisena töökeskus, millise üles andeks on otseselt tööjõudude jaotamise ja suunamise tegevus, tööturu jälgimine ja tema reguleerimine vastavalt majan duselu nõuetele ja sihtjooniele. Töökes kus Lätis teostab tööjõudude vahendust ja paigutamist ühest kohast teise. Eestis puudub seni aktiivselt tööturgu korraldav keskus. Kuid meil on peale selle veel tööturu olukord veel väheselt läbi uuritud. Kui hakatakse rääkima töö jõu küsimusest, siis harilikult tuleb iga ringkond oma andmetega, mis tihti on kaunis vastukäivad. Ratsionaliseerimise komitee juures on loodud tööjõu sektsioon, missugu ne oma ülesannete järele käsitleb tööjõu ratsionaalsema rakendamise porbleemi, selle uurimist ning ka vastavate põhimõt tele koostamist. Tööjõu sektsiooni tööle peaks siiski rohkem tähelepanu suunama senisega võrreldes, kuna tööjõu puuduse pehmendamine on ka Eesti majandusliku arengu ühe piduri kõrvaldamine. Ini mese elavjõudu võimalikult õigemini ja suuremate tulemustega majanduses ra kendada, tööjõu raiskamisi vältida, vä hemolulistelt aladelt viia tööjõudu oluli sematele aladele, inimest asendada ma sinaga, seal kus võimalik, ja muud see ei ole sugugi väikene ülesanne vas tavale uurimise keskusele. Hästikorraldatud elavjõu jaotus rahu ajal on eelduseks ka tööjõu probleemi lahendamisele mobilisatsiooni korral. Kui nooremates aastates töötajad jätavad ma ha oma töökohad, siis peab olema ka ot sekohe selge, kes tulevad nende asemele. Nõrgalt korraldatud tööturg jätab sel ju hul aga rahvamajanduse hätta. Lisatöõjõududele ka varakult vajaliku tööpraktika andmine on ettenägelik samm, mida mitmel pool on juba tun nustatud. Nii on mitmes riigis naised käinud praktiseerimas tööpinkide taga, noored harjutanud suvel suuremate hul kadena pclljiöud jne. Kas ei tuleks meil gi midagi säärast teha? Mr. UUS EESTI" NR. 153, NELJA PÄEVAL, 8. JUUNIL LK. 7, kuna välisrahas kahanemine 1.6 milj. kr., mis on võrdne a. muudatusega. Panga jooksvad kohustused suurenesid 2,4 milj. kr. m. a. 5,6 milj. kroonisele vähenemisele. Vii mane sündis jooksvates arvetes 4,8 milj. kr. suuruselt, seda valitsuse arvetes 4,7 milj. kr. Tänavu on jooksvates arvetes tõus 1,3 milj. kr., kus valitsuse arvetes tõus on 2,1 milj. kr., kuna pankade arvetes on 0,9 milj. kr. vähenemine m. a. 0,4 milj. kr. suurenemisele. Pangatähtedes on tõus 1,1 milj. kr. m. a. 0,8 milj. kr. kahanemisele. Kattevara prot sent suurenes 57,84% pealt 61,79% peale, seega 3,95% m. a. 2,3% vastu. Mis puutub krediitidesse, siis on siin ka teatud muuda tus kredüdipoliitikas. Krediitide vähendami ne sündis võrdselt nii siseveksütes kui ka lae nudes, kummaski 0,5 milj. kr., kuna möö dunud aastal oli siseveksütes 3,0 milj. kr. vähendamine ja laenudes 0,6 milj. kr. Möö dunud aasta suhtes on krediitides tõus 5,5 milj. kr., seda laenudes 3,1 milj. kr. ja sise veksütes 2,4 milj. kr.; nii suurenesid laenud 12,6 milj. kroonilt 15,7 milj. kr. ja siseveks üd 10,5 milj. kr. pealt 12,9 milj. kr. Võrreldes Eesti Panga arveteseisu mullu sega, on bilansis tõus 17,9 milj. kr., mis tekkis aktivas kattevara suurenemisest 7,0 milj. kr. võrra, seda kullas 6,7 milj. kr. ja välisvaluutas 0,3 milj. kr.; siis ka krediitides, nagu eelpool mainitud. Passivas on tõus du Kopenhaageni; a-1. Maria Tallinnas, siit Grangemouthi; a-1. Ella.väljus 7. juunil Rouenist Pärnu, sealt Tallinna; a-1. Nemrac saabus 3. juunil Raumo, sealt Uurasse; a-1. Minna väljus 7. juunil Fort Williamist Fal mouthi orderile; a-1. Linda väljus 31. mail Danzigist Nantes'i; a-1. Everosa Tallinnas; a-1. Kotkas väljus 6. juunil Casablancast Riemi; a-1. Julia saabus 3. juunil Imming hami, sealt Luleasse; a-1. Romeo väljub 8. juunil Tallinnast Vaiste kaudu Hulli; a-1. Meero saabus 5. juunil Imminghami, sealt Firth of Forthi; m-p. Merilind saabus 4. juunil Viipuri, sealt Kotka kaudu Esbjergi; m-p. Helene väljub 8. juunil Kopenhaagenist Viipuri; p-1. Anette saabus 5. juunil Borga, sealt Faxi. E. Bergmann ja Ko. laevad. A-1. Koidula väljus 3. juunist Grangemouthist Methili; a-1. Keila väljus 20. mail Rosariost Las Paimasse; a-1. Kadri väljus 3. juunil Gars tonist Leithi; a-1. Liina Viipuris; a-1. Kulda saabus 3. juunil Gdynia; a-1. Kadli väljus 3. juunil Bonessist Soome; a-1. Kaida Tallinnas. J. Rang, G. Otmann, J. Kurgo jt. laevad. A-1. Arcturus saabus 1. juunil Londoni; a-1. Mars saabus 6. juunil Hulli; a-1. Merkur saabus 6. juunil Hudiksvali; a-1. Uranus saa bus 5. juunil Hulli; a-1. Kastor Tallinnas; a-1. Pollux Tallinnas; a-1. Regulus saabus 7. juunil Tallinna; a-1. Polaris saabus 5. juunil Slite'i; a-1. Vega saabus 5. juunil Danzigij a-1. Saturn väljus 6. juunil Slite'ist Gdynia; a-1. Orion väljus 6. juunil Danzigist Wis bysse. A-S. Merilaid & Ko. laevad. A-1. Kures saar saabus 4. juunil Hammerfesti; a-1. Me risaar saabus 4. juunil Gdynia; a-1. Osmus saar väljus 31. mail Sevillast Glasgow'sse; a-1. Naissaar väljus 4. juunil Lissabonist Bristol Cnali. R. Nelberg jt. laevad. A-1. Tiiu Wästero sis; a-1. Cathrine Gdynias; a-1. Viiu Stokhol mis; a-1. Toomas Jarrows; a-1. Lake Lucerne teel Inglismaale; a-1. Lake Hallvil Working Tallinnas. Läti metsateadlaste külaskäik Eesti. Teatavasti viibis Läti metsateadlaste ekskursioon Eestis. Ekskursioon koosnes 29 isikust, ning selle juhiks oli Riia ülikooli metsaosakonna õppejõud prof. A. Markus, Läti ekskursioon, mille juhiks Eestis oli prof. A. Mathiesen, läbistas marssruudi Suur-Muna mägi Tartu Ülikooli öppemetskond Tartu Kambja Viljandi Järvakandi teha sed Kuusiku Märjamaa Vigala Pärnu Ikla, viie päevaga. Lahkumisel Eestist saatsid külalisi Pärnust Läti piirile prof. A. Mathiesen, Pärnu linna metsaülem A. Pulst ja rev.-metsaülem B. Tuiskvere. Pildil: Läti metsateadlased Vigala metskonnas tutvumas kännutõstjaga. jooksvates kohustustes 10,4 milj. kr., millest 5,9 milj. kr. jooksvates arvetes ja 4,5 milj. kr. pangatähtedes. Neist tähtsamatest muu datustest annab ülevaate alljärgnev tabel (milj. kr.): Kuld 40,9 34,3 34,2 34,2 Välisraha 13,7 17,3 15,4 17,0 Kattevara 56,6 51, ,2 Pangatähed ,7 48,3 49,1 Jooksv. arved 38,8 37,5 32,9 37,7 Sellest: valitsuse 21,1 19,0 17,5 22,2 pankade 15,1 16,0 13,0 12,6 teised 2,6 2,5 2,4 2,9 Jooksv. kohust. 91,6 89,2 81,2 86,8 Kanamunade hinnad tõusmas. Alates 7. juunist on siseturu kanamunade hind tõusnud senise.60 sendi pealt 65 senti kg. Eksportmunade hind on jäänud seniseks 70 senti kg, seega on tänavu hooajaline kana munade hinnatõus paar nädalat varem kätte P. Rass ja Ko. laevad. A-1. Uhti saabus 3. juunil Paskalaviki; a-1. Keri väljus 6. juunil Burntislandist Ystadi; a-1. Äksi väl jus 6. juunil Kotkast Lapaluotosse. G. Sergo ja Ko. laevad. A-1. Hiiula Lie pajas; a-1. Vohi teel Kopenhaageni; m-p. Hil dana Narvas. J. Teng ja Ko. laevad. A-1. Vahva Hui lis, sealt Arhangelski; a-1. Arno Tallinnas. A-S. Eesti Laevanduse laevad. A-1. Nau üc teel Rotterdami; a-1. Borghild Gooles. Treikelderi, Marksoni jt. laevad. A-I. Au rania Newportis; a-1. Urania Tallinnas. T. Vompa jt. laev. A-L Übari Roches teris. ' Neeme L-ü. laev. A-1. Neeme väljus 17. mail Levenfifist Forrsboro'sse (Nowo Scofc tia). C. F. Gahlnbäcki laev. A-1. Baltonia Os tendes. G. Roos vee tj. laev. A-1. Tõnu Maria jõudnud tavalisest. seris. Soome valitsus tõstis võlpreemlat. Soome valitsus kõrgendas hiljuti või välja veopreemiat ajutiselt 1,50 marga võrra 7 J. Adamson jt. laev. A-1. Taara ajalepin gul, sõidab Prantsuse ja Saksa sadamate miat ei ole Soomes veel kunagi varem maks L. Aulik jt. laey. A-l. Leola saabus 8, juunil Svendborgi. margalt 50 pennilt 9 margani. Nii kõrget pree tud. vahel. U-ü. Jakobson ja Ko. laev. A-1. Lake Ge neva Birkenhead'is.,Uus Eesti" armastusromaan SUdamete okastee". 18 S Mis see siis peab tahendama? Litti pisarais? Ja sitta, Erwin, teed näo, nagu oleks wälk selgest tacwast su kõrwal sisse löönud?" Nii see ongi, ema," wastas Erwin tõsiselt. Egon, kes nagu alati oli süwenenud spordiuudistesse, muuws äkki tähelepanelikuks. Mis teil ometi on? Näib, nagu oleks te eile käinud matusel, aga mitte pulmas! Wist ei olnud teil küllalt lõbus. Mulle igatahes meeldis wäga." Ta pöördus naerdes ema poole. Tead, ema, see Hedda on " Kuid Erwin katkestas tal kannatamatu käeliigutusega lause. Ta ilme muutus weel karmimaks. Erutatud häälel seletas ta: Nüüd pole aega eilsele mõtelda. Tuleb läbi raakida tähtsamaid asju." Lilli hakkas uuesti nuuksuma. Ah, emake, eile saabus üks telegramm " Waiki!" käratas Erwin. Las mma seletan." Hellalt haaras ta ema käe. Ema, ma pean mul on sutte teatada tõsiseid asju. Luba, et jääd täiesti rahulikuks." Erwin, sa hirmutab mind! Mis on juhtunud? Mingi õnnetus?" Ka Egon muuws uudishimulikuks. Räägi ometi kord, inimene! Mis sa keemtad, nagu kass ümber pa lawa pudru!" Erwin tõmbas käega üle lauba. Lilli juba ütles. Eile saabus üks telegramm." Ah, ette saabus ju paar tosinat telegrammi," tähendas Egon kanna tamatult. Kuid nende hulgas oli üks " Herbert Falkilt!" ei suutnud Litti end walitseda. Pro.ua Seidler haaras erutatult Ermini käsiwarrest. Ta puuris pil gu poja silmadesse. Herbertilt?" kordas ta wärisewal häälel. Herbertilt telegramm?" Erwin noogutas. Ta elab," sõnas ta ja tõmbas kuuetaskust telegrammi. Siin see on." Kas tõesti Herbertilt?" küsis proua Seidler uskumatult. Erwin kummar! is paberi kohale ja luges sette sisu ette. Hetke waikisid kõik masendatult. Päris pöörane lugu," pomises Egon Seidler ja sügas kõrwatagust. Setteft wõib wlla korralik katastroof, kui Herbert leiab, et ta pruudist on wahepeal saanud ta wõõrasema!" lah, katastroof," kordas Erwin, tõusis sa hakkas toas rahutult sam muma edasi-tagasi. lumalale tänu, et ma ei kaotanud eile enesewalitsust," jatkas ta. Nn jäi wähemalt pulmapeo ajal skandaal ära. Nõudsin ka Lillilt, et ta kuni täna hommikuni waikiks." Ma ei saanud üldse silma kinni," kurtis Litti. Mina ka mitte," kinnitas Erwin. Kuid tahtsin, et wähemalt ema pärast wiimaste nädalate pingutusi saaks rahulikult pubata." Pagana päralt, ma imetlen sind!" ütles Egon siira tunnustusega. Mina poleks küll suutnud waikida. Aga mida mõtled nüüd teha edasi?" Tuulekeerisena tantsis Lilli Seidler läbi kõigi wbade. Igaüks pidi talle ütlema, kas ta roosa, hõbedaga tikitud pulmakleit sobis talle tõesti hästi ja kas orhidee tuli asetada paremale wõi wasakule õlule. Proua Scidlcril oli mõrsja emana rohkesti tegemisi. Ta hoolitses, et ta perekond enne laulatust sai weel weidi kehakinnitust; ta wõttis wastu naabrid, kes saabusid juba õnnitlema; ta imetles poegade uusi frakke ja kiitis Lilli siidkleiti ning kinnitas siis oma käega mõröjaloori ja mürdi pärja Cbrista blondidele juustele. Christale oli hea, et maja oli elewil nii ei jäänud tal aega mötifk lusteks. Enne kui ta õieti jõudis toibuda, saabus Robert Falk uuesti ja wiis ta kirikusse. Nad mõlemad olid sisemiselt niiwõrd erutatud, et ei wahetanud sõidu kestel ainustki sõna. Ent Robert Falk ei pööranud pilku mõrsja kitsalt kahwatult näolt. Weel kunagi polnud Christa talle paistnud nii kaunina ja weetlewana, kui täna! Ta ei suutnud seda uskuda, et see tüdruk kuulus nuud tõepoolest temale. Ja kui ta Christat autost wälja aitas, wärisesid ta käed weidi. Tihedalt tungles uudishimulikke kinkuukse ees. Imetluskahin läbis pcaltwaatajatc ridu, kui Christa aeglaselt Robert Falki kõrwal sammus ki rikuukfe poole. Kuid äkki wopatas Cbrista, seisatas sa waatas taha. Robert Falk heitis talle mureliku pilgu. Mis sul on?" küsis ta imestades. Cbrista nägu oli muutunud weelgi kahwatumaks. Kuid kiiresti kogus ta end. Ei midagi," sosistas ta. Mulle tundus äkki, nagu hüüaks mind keegi." Robert Falk tõmbas kulmud kortsu. Ta taipas waistlikult, et ta mõrsja mõtles sel hetkel teisele ta pojale. Ja teda waldas armukade dus surnu wastu. See smu-cncs weelgi, kui ta pealtwaatasate ridades kuulis üht wana naist teisele ütlewat: Tagasi waadata teel kirikusse! Ei see täbenda head? Küllap ta waa tab ka abielus mõne teise järele ringi!" Süngelt astus Robert Falk Christa kõrwal edasi. Aga kitt orelibelid talle kõrwu kostsid ja waimulik alustas kõnet, unustas ta pahameele ja kuulas tähelepanelikult pastori sõnu. Cbrista tundis end balwasti. Wabel kartis ta koguni, et minestab. Aga kui pastor esitas talle otsustawa küsimuse, wõttis ta end kokku. tasa tuli siduw jaa-sõna üle ta huulte. Kuid käsi, mille ta ulatas Robert Falkilc oli jääkülm, ja külmajudin läbis teda, kui sile kuldsõrmus lükati ta parema k"c sõrme. Eiis kohtas ta Roberti pilku.?'a äkki tundis ta hingepiina. Nagu andekspaluwalt asetas ta käe Ro bcrti käele, kui nad istusid autos, mis pidi nad wiima Inglisc aeda". Tahan sulle olla hea naine, Robert," ütles ta tasa, kuid kindlalt, nagu

8 Nagu varem teatasime, paigutati nädala alul Valgamaal maavalitsuse Tõlliste vanadekodusse Petserimaalt Senno vallast pärilolev Aleksei Sabalkanski, keda võib pidada vanimaks elani kuks Eestis. Perekonnaseisukirjade järgi on Aleksei Sabalkanskl sünniaastaks Arves tades nii haruldast vanust, meie kaastööline külastas Tõlliste vanadekodu, et vestelda selle uue. hoolealusega. Aleksei Sabalkanski teeb parajasti pärast lõuna uinakut, kui vanadekodu juhataja härra Kivimaa teatab, et on tulnud külaline. Aga muidugi, külalisi võtab Aleksei, kes sünnilt venelane. vastu hea meelega. Ta si kutab end nööri abil, mille üks ots kinnitatud voodi jalutsisse ja teine lebab padjal, istukile...näete, häda nende ristluudega, jei bogu, kangeks kisuvad. Aga ega tervisel muidu viga ole," seletab rauk hambutu suuga. Saja aasta piiri ületanud Aleksei Sabalkans ki jätab tõepoolest väga kõbusa mulje. Tema nägu ja käed on küll kondised, ning põsed, mida katab pikk valge habe, lohku vajunud, kuid pilk on vilgas ning kuulmine hea. Hinge näib sel vanakesel elamiseks olevat veel mit mekskümneks aastaks. Seda ta kavatsebki. Vähemalt 30 aastat tahab veel elada, et siis näha oma silmaga maailma suurimat sõda, mis ei laskvat kellelgi edasi elada. Praegu ta ei ole vat aga vaid 105 aastane. Seda ta teadvat kindlasti. Kuidas eksitus perekonnaseisukir jadesse tulnud, seda tema ei tea. Küsimusele, kuidas talle meeldib uues ko dus, vastab Tõlliste «Metusalem", et elu on tae valik ja tore. Ja meie polkovnik (see aukraad on antud kodu juhatajale härra Kivimaale) on tore haarin." Ainult ühest on vanal Alekseil kahju vanadekodusse tulles pidi ta vanade kodu kodukorra kohaselt loobuma oma pikka dest valgetest juustest. «Ka habet tahtsid mul ära võtta, kuid ütle- Sünnipäevi: Koolijuhataja R. Mlkkelsaare kahekordne juubel. 8. juunil saab 50-aastaseks Helme algkooli juhataja Rurik Valter M ikkel s a a r, kes on sündinud a. Võrumaal Linnamäe vallas. Juubilar on töötanud 30 aastat kutselise peda googina, olles selle aja kestel õpetajaks ja ju hatajaks Kärgula, Laatre, Särevere, Lokuta, Narvavalla, Kallivere ja viimased kaks aastat Helme algkoolis, õpetajaameti kõrval on Mik kelsaar kõikides neis kohtades võtnud agaralt osa seltskondlikust tegevusest. Helmes on ta io 102-aastane tahab veel elada 30 aastat. Mees, kes Balkanil loopis türklasi nagu kotte. Kuidas elab Tõlliste vanadekodu Metusalem. Tõlliste vanadekodu vanim hoolealune A. Sabalkanski. Nämme linnal kr. ülejääki. Kesknädalasel Nõmme linnavalitsuse koos olekul oli läbivaatamisel äsjavalminud aruan ne Nõmme linnavalitsuse tulude ja kulude kohta möödunud 1938/39. majandusaastal. Nagu selgus, olid linnavalitsuse tulud:ja ku lud möödunud majandusaastal tasakaalus kr. ning aruandeaasta lõppes ümmar guselt kr. suuruse ülejäägiga. Pühapäeval on Nõmmel tuletõrjepäev. Nõmme tuletõrje divisjon korraldab püha päeval, 11. skp. Nõmmel divisjonipäeva. mis algab kell 12 p. tuletõrje paraadiga Turu platsil. Leivatööstustes leiti puudusi. Hiljuti vaatas vastav komisjon üle Nõm mel töötavad 15 leiva- ja pagaritööstust. Mõnedes tööstustes leiti ülevaatusel mõnin gaid puudusi, milliste kõrvaldamiseks linna valitsus nüüd tähtajad määras. Nõmmel puudus puutöömeestest. Nagu Nõmme linna tööbörsist kuuleme, tuntavat seal praegu puudust puutöömeeste järgi. Nõudmisi puutöömeesteie ei saada > tööbörsis rahuldada, kuna registree ritud 11 meestööotsija hulgas ei ole ühtegi puütööala tundjat. ÜENÜ osak. esimeheks, noortekotkaste rühma juhiks, tuletõrje ühingu esimeheks jne. Vabadussõjast võttis juubilar osa kalevlaste ridades, hiljem ohvitserina teistes väeosades. Aleksander Simon, sünd. 9. juunil a. Põltsamaal. Erukolonel ja seltskonnatege lane Tallinnas. Peeter Akerberg, sünd. 9. juunil, a. Pärnumaal Pööglis. Põllumees, omavalitsuse ja seltskonnategelane. andes pühalikku tõotust. Sul ei 'pea kunagi olema põhjust minu üle nuriseda." Robert Falki nägu lõi särama. ChriSta, sa ei tea, kui õnnelik olen täna!" wastas ta liigutatult. Sõ nadega ei saa seda üldse wäljendada. Nüüd jääd sa alati minu juurde." 3ah, Robert, nüüd jään alati sinu juurde," kordas Christa. Robert kummardus ja tahtis teda suudelda. Kuid auto peatus järsult. Nad olid jõudnud Inglise aia" ette. Nende järele saabusid loendamatud autod pulmakülalistega. Kõik sugulased, tuttawad ja ärisõbrad olid palutud pidustusest osa wõtma. Igast küljest sadas noorpaarile õnnitlusi. Igaüks tahtis nende kätt suruda. KeStis kaua, enne kui kõik olid asunud lauda. Jällegi ei jäänud Christale üldises rõõmsas meeleolus aega mõtisk lusteks. Lauas istuti mitu tundi. Kallihinnalised weinid aitasid omalt poolt kaasa peomeeleolu tõstmiseks. Peeti tõsiseid ja lõbusaid kõnesid. Järgnesid ettekanded. Wahepeal imetleti pruutpaarile saabunud kingitusi. Kaarte ja kirju ko gunes nii palju, et wõimatu oli neid kõiki samal õhtul lugeda. Sellepärast otsustati awada ainult telegrammid. Erwin Seidler oli selle ülesande wõtnud endale. Ikka jälle pidi ta paluma waikust, et saabunud telegramme ette lugeda. Enamik neist oli wälismaa firmadelt, kellega Robert Falkil oli ärisidemeid. Kuid lõpuks oli Erwin Seidleril ka kohustusi oma lauadaami wastu ja nii laskis ta mõnda aega telegrammidel kuhjuda. Kui serweeriti mokkat ja orkester häälestas pille, et alustada tantsumuusikat, meenus Erwinile ta ülesanne ja ta hakkas uuesti lugema telegramme. Õnne ja õnnistust noorpaarile! Güther ja Kunz, Dortmund." Südamlikud õnnitlused abiellumise puhul! Wennad Frank, Danzig." Hooletult rebis Erwin Seidler lahti kolmanda telegrammi. Nende ette lugemine oli talle igaw ja teda pahandas, et kuiwad äriinimesed ei osanud koostada algupärasemaid õnnitlusi. Aga kui ta oli üle waadanud kolmanda telegrammi sisu, kummardus ta äkki erutatult ettepoole. Ta näost kadus wiimane werepiisk. Pikikade eksirännakute järele jõudsin Kalkuttasse. Elan ja tulen koju sinu ning Christa juurde. Igatsen teilt teateid. Warsti loodan olla teie juures. Herbert." üllatunult silmitsesid pruutpaar ja külalised Erwin Seidlerit. Lilli, kes istus wenna kõrwal, müksas teda ja sosistas: Loe ometi kord! Mis sul wiga on?" Erwin Seidler äigas endal närwiliku liigutusega üle silmade. Andestust! Kardan, et olen joonud liiga palju sekti. Tähed tantsiwad mul silmade ees." Ta haaras kobwitassi ja rüüpas. ümberringi naerdi. Lilli tõmbas tal telegrammi kaest ja hõikas: übehäälne otsus, austatud härrased: Erwin wabastatakse ametist ja mina loen edasi." sin, et ennem suren kui habemest loobun. Mis on mees ilma habemeta, ja habemeta ei saa ristiinimene taeva." Oma sõnade kinnituseks Aleksei lööb ristimärgi ette. Nagu vestlusel selgub, on vana Aleksei hea jutumees. Kord hoogu sattunud, on teda ras ke pidurdada. Kõneleb rahvapärast vene keelt...olete vist vana tsaari soldat, kuna nimeta site esiteks sõna..polkovnik"?" «Aga muidugi olen sõjamees. Sündisin Pihk va kubermangus. Viis aastat õppisin Peterbu ris kingsepaametit, aga puusepp minust viimaks, sai. Seitse küla olen jumala abiga üles ehitanud enne ja pärast sõjameheks hakkamist. Kuni 40 aastani marssisin püssi all ja sõjas käi sin. Nimigi sõjast saadud. Sabalkanski taga Balkani. "Balkanil loopisin türklasi nagu. kotte. Vigastatud nina ja sõrm, need on sõjamäles tused. Aga veltveebliks ülendati. Jumala eest, oleksin osanud lugeda ja kirjutada, oleks mi nust saanud leitnant." Kas teil perekonda ei olnud, kes nüüd teie eest hoolitseks?" «Perekonda? Ei, olen põline poissmees. Aga tüdrukud mind armastasid ja mina neid. Hästi tantsisin ja laulsin ning garmoshkat mängisin. Aga võõrast naist oma majja jei bogu, seda ei lubanud ma endale kunagi," seletab Aleksei, tele on võimaldatud raudteel kursustele sõi na seaduslikult fikseeritud k/ndel kord. lüües uuesti ette ristimärgi. Ah, kaua ma olen elanud Eestis?" tähen dab ta sellekohase küsimuse peale. 55 aastat. Sennos kogu aja. Jegori, Ivani ja teiste juures elasin. Aga viimane peremees oli halb. Lõi mu õlast vigaseks ja jõi maha mu toetusraha. Nüüd on ta tõölaagris." Kuuldes, et teda soovitakse pildistada, lööb vanamehe nägu muigele. Toast õue sammu misel püüab teda vanadekodu naisteenija toe tada. See ei meeldi vanale sõjamehele. Kärsi tult tõukab ta avitaja käe eemale. Silub oma habet ja seletab, et teda on varemgi pildistatud. Mind on rohkem pildistatud kui mõnd pol kovnikut," ütleb ta. õuel mängib väike viieaastane tütarlaps. Äkki vanake soovib, et teda pildistataks koos selle lapsega. Ta armastavat lapsi. Nii saabki Aleksei Sabalkanski oma isikliku pildi, kus viie aastane seisab kõrvuti 1 <l5 aastasega, kes tahab elada veel vähemalt kolmkümmend aastat, sest siis tuleb suur sõda» mis kellelgi ei lase enam elada." Kuressaares 100 mudavanni päevas. Mudaravilate tegevus Kuressaares muutub päev-päevalt elavamaks. Viimaseil päevil on antud keskmiselt 100 mudavanni päevas, kuid see arv näitab õige jõudsat tõusu. Suvita jaid on Kuressaares registreeritud ümmargu selt 100. Iga päev tuleb juure paarkümmend suvitajat. Tuletõrjele määrati propagandapealik. Politseitalituse direktori käskkirjaga nime tati tuletõrje Saaremaa brigaadi propaganda pealikuks vandeadv. J. Treufeldt. Saare maavalitsus ostab gümnaasiumi hoone. Saare maavalitsus otsustas omandada ostu teel Saaremaa ühisgümnaasiumi hoone, mis kuulub Haridusministeeriumile ja asub Kures saares. Pärast hoone omandamist tahab maa valitsus teostada hoones oõhjaliku remondi. Haapsallu koguneb 2000 tuletõrjujat. Augustikuus otsustati korraldada Haapsa lus tuletõrje Läänemaa brigaadi päev. millele üle maakonna tuleb kokku 200 tuletõrjujat. Päeval peetakse võistlused, suurem manööver ja paraad. Uusi tüleforje pealikuid Läänemaal. Läänemaal määrati rida uusi tuletõrje pea likuid. Haapsalu kompanii Cfcalilui abiks mää rati H. Jaanson, senine abi 0. Heinlaid mää rati Haapsalu divisjoni tulekaitse pealiku abi kohale. Lihula divisjonis määrati tulekaitse pealikuks A. Roos, noorte pealikuks A. Müür sepp. sanitaarpealikuks dr. Mikk, gaasikaitse pealikuks J. Roos, Lihula kompanii pealiku abiks määrati A. Laimets ia Lihula divisjoni spordipealikuks V. Niineorg. Õpetajad soovivad 50 prots. hinnaalandust kursustele sõiduks. Õpetajate koja poolt esitati Haridus- ning Teedeministeeriumile märgukirjad 50-prots. sõiduhinna alanduse võimaldamiseks ' õppe jõududele edasiharimise kursustele sõitmiseks senise 33-prots. sõiduhinna alanduse asemel. Märgukirjades tähendatakse, et õppejõu dude edasiharimise alal omavad keskse täht suse õppejõudude edasiharimis- ja täiendus kursused ning õppereisid. Eeloleval suvisel õppevaheajal, korraldab õpetajate koda õppejõududele rea edasihari miskursusi. milleks kulub ligi 8000 kr. ja mil lest võtab osa 1800 õppejõudu. On vajalik ja põhjendatud, et õppejõudu dele määratud täienduskursused oleksid kät tesaadavad võimalikult laiadele õpetajate hul kadele. Suureks takistuseks aga on täiendus kursustest osavõtmiseks asjaolu, et õpetaja duks vaid 23-prots. hinnaalandus. Ku na õppejõudude palgad on väikesed ja kur sused sageli asuvad eri kohtades, ei ole õp pejõududel aga võimalik neist tarvilikul mää ral osa võtta. Et võimaldada riigilt saadavate õppejõu dude edasiharimiseks määratud summade otstarbekohast kasutamist, tuleks võimaldada õppejõududele 50-prots. hinnaalandusega sõit raudteedel kõigile kursustele. Samuti tuleks anda õpetajate koja käsu tusse teatav arv priisisõidukaarte kursusi or ganiseerivaile isikuile ja kursuste lektoreile väljaandmiseks. Võrumaa külib vähem lina. Võrumaa põllumeeste konventide konsu laatidelt saadud teadete järele on Võrumaal külvitööd lõpetatud. Märkimist väärib asja olu, et ebakindla turu ja tööliste vähesuse tõt tu on tänavu külvatud lina tublisti vähem kui eelmisel aastal. Laulupedagoog Hermiine Hellat f ' Teisipäeva õhtul kell kolmveerand 10 suri lühikese haiguse järele tuntud laulupeda goog Hermiine Hellat, 63 a. vanuses. Surm järgnes peaaju veresoone lõhkemisele.. Kadunu töötas pikemat aega Tartu kõr gemas muusikakoolis lauluõpetajana. Ka esines kadunu rea kontsertidega omal ajal. Hermiine Hellat sündis 5. aprillil a. Tartus kaupmehe tütrena. Leinama jäävad teiste seas Hermiine Hei latit ta kolm venda:'riigikohtunik Aleksander Hellat, end. välissaadlk Hermann Hellat ja arhitekt Georg Hellat. Erwin Seidler wõpatas, nähes saawslikku telegrammi õe käes. Kuid liiga hilja. Lilli pilk oli juba libisenud üle. ridade. Katastroof näis wäl tnnatu. Kuid sel hetkel tõusis Robert Falk. Jätame kord selle telegrammide ettelugemise! Noorus tahab tantsida." Vaimustusega plaksutasid kõik käsi. üldist kära kasutades sosistas Er win Seidler Lillile: Häda. sulle, kui telegrammi sisust kõneled!" Ja ta rebis õe! telegrammi käest. Hirmunult waatas tütarlaps talle otsa. Aga.aga Christa " Christa on saanud Robert Falki naiseks. Nüüd ei saa enam midagi muuta. Keegi ei uskunud, et Herbert weel elab. Peab see telegramm nüüd rikkuma kogu peo? Sa ei lausu kellelegi sõnakestki, Lilli! Mõistad?" Wenna järsud sõnad hirmutasid Lillit sedawõrd, et ta noogutas kuu lekalt.,/jaa, jaa, ma waikin." Kuid kaastundlikult waatas ta Christa poole, kes Robert Falkiga awas tantsu. Waene, waene Christa! mõtles ta. Äkki oli ta pidutuju nagu pühitud. Meelsasti oleks ta nutma puhkenud, kuid Ermini karm pilk sundis teda end walitsema. Kui aga Christa tuli temaga jumalaga jätma ta tegi seda pulma külaliste eest salaja, kes ei pidanud märkama noorpaari lahkumist puh kes Lilli südantlõhestawalt nutma ja kaclustas Christat nii ägedalt, et see imestades pead raputas. Mis sul on, wäike? Tulen ju warsti jälle tagasi! Ega me igaweseks ei lahku!". AH, Christa, kui saaksid waid õnnelikuks!" kogeles Lilli. Mul mul on sinu pärast hirm!" Erwin Seidler, kes seisis õdede kõrwal ja kuulis iga sõna, wabastas järsu liigutusega Lilli käed mõrsja kaela ümbert ja juhtis Christa nalja tades edasi.. Pariisi rong ei oota pruutpaari pärast minutitki kauem," sõnas ta naerdes. ~Kabju oleks, kui rongile ainult sellepärast hilineksite, et Lilli tun neb äkki õelikku armastust!" Ja Erwin wiis õe autosse, kus Robert Falk juba ootas. * Jälle istus Seidleri perekond kohwilauas. Ainult Christa koht oli nüüd tühi. Jaa-jaa, nii on elu!" ohkas wana daam ja kuiwatas silmanurgast pisara. Aina muretsemine laste pärast, aga.. Erwin katkestas teda. Jäta nüüd, ema. Mul on sinuga kõnelda tähtsaist asjust." Lilli, kes aralt ja rusutult istus wanema wenna kõrwal, oli täna kah watu, sest ta polnud õõ jooksul saanud silmagi kinni. Dkki puhkes ta mee leheitlikult nutma. Jmci unult waatas proua Seidler ühelt lapselt teisele. Ii Eratundide andjad kontrolli alla. õpetajate Koja ableslmcheks E. Murdmaa. õpetajate koja juhatus oma koosolekul valis koja abiesimeheks koja endise esimehe ja praeguse algkooliõpetajate ja lasteaednik kude sektsiooni esimehe Enn Murmaa, Tallinnast. õpilastele antavate abitundide andmisega seosesolevais küsimusis asuti seisukohale, et abitundide andmise alal tuleks maksma pan Abitundide andjad peaksid kuuluma registreerimisele kohalikkudes koolivalitsustes ja abitundide andmise loa andmisel tuleks selgitada kaa loa soovija on abitundide andmiseks võimeli ne ja vastuvõetav oma võimiste ja moraalsete omaduste poolest. Abitundide andmine al luks kontrollile avalikus korras ja abitundide andmise korra rikkumise juhtudeks tuleks ette näha karistused ja abitundide andmise loa äravõtmine. Välja otsustati töötada ka parandusettepane kud pensioni seaduse muutmiseks õppejõudu desse puutuvais osades. Ettepanekute välja töötamiseks loodi toimkond, kuhu kuuluvad esimees A, Veiderma, A. Vihman ja E. Murdmaa. Kaaluti ka õppejõudude las tele soodustuste andmisi õppemaksude aial ja asuti seisukohale, et õppejõudude lapsed tu leks õppemaksude tasumisest vabastada. Selleks otsustati esitada vastavaile asutus tele märgukiri. Kõne au oli veel ka standardkoolipingi kü simus, mis anti kaalumiseks sektsioonidele. Majandusministeeriumi poolt väljatöötatud kolme-klassikomplektilise algkooli hoone stan dardprojekt otsustati anda seisukoha võtmi seks algkooli sektsioonile. Eesti-Soome 111 koolikongressile otsustati saata koja esinda jatena esimees A. Veiderma, juhatuse liikmed A. Vihman ja E. Murdmaa ning peasekretär J. Pulk. suurematest kahjutuledest kannatanud õp piva noorsoo abistamiseks määrati 150 krooni toetust. Arutusel olid veel õppejõudude puhkeko dudega, koja aukohtu korra, õppejõudude in ternaadi tasude ja koja seaduse muutmisega seoses olevaid küsimusi. 50 vankrikoormat õunu kahelt õunapuult. Pärnumaa loodusimed tõotavad Imet. Möödunud aastal võeti looduskaitse alla kaks haruldast metsõunapuud, millised kasva vad Pärnumaal Halinga vallas Kuninga Auni talu maa peal. Need puud on erakorraliselt suured ja nende iga arvatakse mitmesajale aastale. Tänavu on kõnealused õunapuud era korraliselt õisi täis, nii et nad sarnanevad eemalt vaadatuna kahele kõrgele lumehangele, õied tõotavad erakorralist saaki ning asja tundjate arvates võivad nad kokku sügisel an da umbes 50 vankrikoorma täit õunu. Viljapuude õitsemine on tänavu üldse väga soodne. Jahedate ilmade tõttu pole õitel putu kaid ja söödikuid. Ka pole õied tugevate tuulte tõttu vintsutada saanud. Loomade ja liha hinnad Põllutöökoja alatisel elusloomade- Ja lihaturul. Kolmapäewal. 7. juunil. Pöllutöökoia Tallinna alalisel tapalooma k>e- ja lihaturul weiste pakkumine keskmine. Nõudmine taaasihoidlik. Nii maksid: Suuremad pullid s. piires ja wäik semad s. tapakaalu kilo. Eluskaalu jä rele maksid pullid s. kilo. Lehmad nuumatud s., rammusad s.. keskmised s. ja lahjad 45 s. alates tapakaalu kilo. Eluskaalu järele mak sid rammusad lehmad 29 s. ja keskmised 23 s. kilo Ṁullikad rammusad ja keskmised wasta mate pullidena ühes hinnas. Wasikate pakkumine keskmine. Nõudmine tagasihoidlikum. Tapetud wasikad ühes naha na maksid s. kilo. Eluskaalu alusel 28 kuni 42 s. kilo. Lammaste pakkumine-nõudmine püsib juba mõnda aeaa tagasihoidlikuna. Tapetud lam bad maksid s. kilo. Sinade pakkumine on möödunud nädalase kõrae hinna tõttu suur. Nõudmine suurene nud pakkumisest tinaituna nõrk. mille tõttu ka hinnad köwasti nõrgneüd. Tavetud sinadest ühes pea-jalnadena makseti s. kilo. TALLINNA POLITSEI KROONIKA. Rahurikkuja wõõras korteris. Priidik All man. eluk. Sitsi tän. 24 1, wõeti wastutusele lärmitsemise varast A. Altmäe korteris ning maja ühises koridoris. Rüselesid wöõra maja wärawas. Kopli tän. restoran Grandi" maja wärawa juures rü selesid omawahel nina lärmitsesid Theodor Õunpuu. Valentin Ewaldt ja Elise Lõokene, eluk. kõiail Orale tän Rahurikkujaile koostati Protokoll. Vargus aurik Ewerosalt". Eesti auriku Ewerosa" esimene tüürimees tabas laewal raudpleki Marguselt Aleksander Stepanowi, kes ilma kindla elukohata. Stepanow toime tati politseisse, kus selgus, et ta on ühtlasi ka üleriigiliselt tagaotsitaw. Mees saadeti man gimajja. Tülitasid tänawal jalutajaid. Erich Tar ning. eluk. Sõja tän ja Friedrich Supp, eluk. Kopli tän. 18 5, wõeti wastutusele ra hurikkumise ja naiskodanike tülitamise pärast Kuninga ning Harju tänawatel. Arestimajja toimetati 3 joobnud isikut. Vargusi. Priidik Weidel warastati Rei mani tän. 22 korterist riideid 60 kr. wäärtn ses. Narma mnt. 40 maja ehitustööde juures läks kaduma töölisel Mart Andersonil 7,20 kr. raha. Edgar Nreibergil wiidi korterist. Ka lewi tän. 42. püstol 25 kr. wäärtuses. kusjuu res waras oli sisse pääsenud walewõtme abil. V.-Posti tän. 5 kuurist warastati mit mesuguseid asju 15 kr. wäärtuses. mis ku«- lusid Jaan Metsapihkile. Eesti Panoa e-st warastati a/s. Tallinna Paberiwabrikulc kuu luw jalgratas, mille wäärtus 130 krooni. UUB EESTI" Nr. 153, NELJA j PÄEVAL, 8. JUUNIL LK. 8. ;

9 .Võidupüha pühitsemiseks on Tartumaal alustatud eeltöödega. Kohtadel on moodusta tud vastavad toimkonnad, kes töötavad välja pidustuste kava. Kuna tänavu esmakordselt tuleb võidutuld põletada laiendatud ja ümber korraldatud piiridega valdades, siis toimuvad mõnel pool pidustused valla eriosades. Nii näiteks on ette nähtud võidutulede põ letamine Elva vallas koguni neljas erikohas (Hellenurme-Ilumäel, Uderna-Mäkumäel, Pan godis Suntsi talu maal ja võimaluse korral ka Peedu suvituskohas). Nõo vallas toimub või dutule põletamine kahes kohas (Nõo alevikus ja Lukel koolimaja juures). Seevastu aga korraldavad Otepää Linnamäel ühise võidu püha tähistamise pidustuse Otepää linn ja Otepää vald. Pühajärve tutvustamiseks ilmus raamat. Pü hajärve ja Otepää suvituselude tutvustami seks ilmus otpäälase J. Vaheri sulest väiksem üleväate-raamat. Alandusassistentide nõupidamine Paides. _ Paides toimus Järvamaa aiandusassistentide nõupidamine, mis oli esimene sellelaadiline. Kohal olid kõik 10 Järvamaal töötavat assis tenti. Nõupidamise avas Järva maatulundus konsulent H. Lipp ja sellest võtsid osa ka Põl lutöökojast taimekasvatuse nõunik R. Leetoja ja mesinduskonsulent J. Roots. Arutati aian duse olukorda Järvamaal. Vajalikuks peeti tänavu maakondliku aian dus-mesinduspäeva korraldamine. Võidupüha kava Türil. Türi organisatsioonide esindajate koosolekul koostati 6. võidupüha pühitsemise kava Türi kohta, mille kohaselt päeva tähistamine kuju neb pidulikuks. Tähtsamate üritustena on ka vas hommikkontsert tuletõrjeühingu aiast, lan genute mälestamine mälestussamba juures, pi dulik rongkäik läbi linna Supelparki. kus toi mub vabaõhuetendus. Korraldava komitee ju hatusse kuuluvad linnavanem A. Viirmaa, mal plk. H. Puupill, dr. Ö. Pihlak ia O. Piiber. Tartu 2. jaoskonnakohtunik, tsiviil kohtup. sead. 1967, , 2079 ja Balti erasead põhjal ja Melanie-Theone-Eityenie Mahlmann'l vol. v. a. Otto Luck'i palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlausku jatel jne. nõudmisi, õigusi ja vaielusi on 30. novembril a. Tartus. Kindral-Põdra t. nr. 5 surnud Karl-Artur Adami p. Mahlmann'i testamendi vastu, mis on tehtud 22. oktoobril a. ja avatud avalikul kohtuistungil 25. mail a., kui ka tema päranduse kohta, omi õigusi, vaielusi ja nõudmisi jaoskonnakohtu nikule üles andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päe vast Riigi Teatajas", hoiatusega, et kõik õigel ajal ülesandmata jäetud nõudmised, õigused ja valelused kustunuteks ja testament seadusejõusse astunuks tunnustatakse. Sl. mail a. Nr. 38. Jaoskonnakohtunik: allkiri) Sekretär: (allkiri) OTSITAKSE kahetoalist köögiga KORTERIT, soovitav 111 linnajakku. Teat. slt..jkorter 2". Tartu 2. jaoskonnakohtunik tsiviil kohtupid. seaduse 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Paul Johannese p. Uudel'l palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlausku jatel jne. õigusi, nõudmisi ja vaielusi 27. juunil a. Tartus, Puu tn. 5 surnud Marie-Elisabet Kesa järelejäänud päranduse kohta on, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise nas vast Riigi Teataja" lisas, kohtule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral kõik Ülesand mata õigused Ja nõudmised kustunuteks tunnustatakse. 31. mail a. Nr. 37. Jaoskonnakohtunik: (allkiri) Sekretär: (allkiri) Suure-Jaani jaoskonnakohtunik tsi viilkohtupid. seaduse , 2014 ja 2019 põhjal ja Herman Taimre palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel on kui pärijatel, võlaus kujatel jne. õigusi, nõudmisi ja vaie lusi 3. detsembril a. Pärnumaal, Vändra vallas, surnud Aleksander Taimre, end. Haberland, järeljäänud päranduse kohta, omi arvates selle kuulutuse ilmumise päe nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, vast Riigi Teatajas", jaoskonnakoh tunikule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral kõik üiesand mata õigused ja nõudmised kustunuteks tunnustatakse. 1. juunil a. Nr. 74^ Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Võidupüha eeltööd Tartumaal. Taluhoone läheb lammutamisele. Otepää vallas toimetasid ametivõimud Sõstramäe ta lu eluhoone ülevaatust. Karl Valgepääle kuu luv hoone on äärmiselt lagunenud ja hädaoht likus seisukorras. Kontrolli teostasid abimaa vanem Mjller, maaarhitekt Saar ja Elva polit seikomissar Põldsam. Pühajärvel suvituselu alanud. Pühajärve le on saabunud juba esimesed pikemaaja suvi tajad. Ekskursioonide hooaeg hakkab ka lõ pule jõudma. Praegu on vabu suvituskorte reid leida taludes kui ka turistidekodus. Riigijärvedel õngitsemine lubadega. Ote pää ümbruses on riigijärvedel õngitsemine lu batud ainult rahaliste lubadega, milliseid an takse metskonna kantseleist. Pühajärve riigi osas on õngitsemine kõigil vaba ja lubatud, Kaarna-, Käru- ja Valgjärvel aga võimalda tud lubadega. Mõned järved on renditud aastase püügiõigusega välja. Peedul juba suvituselavust. Peedul on ju ba kohal üle saja suvitaja, peamiselt tartla sed, kes omavad kohapeal suvilad. Alustatud on ka turupidamisega. Elvast. Konvendi edukas tegevus. Elva konvendi täiskogu kinnitas konvendi mööd. aasta aru ande 2118 kr. suuruses ja võttis vastu eelarve 3400 kr. suuruses. Konvendis on uudismaaharijate arv tõus nud 180-lt 290-le, traktorijaamade arv 4-lt 6-le, poolakaid töötab tänavu 149 mulluse 105 vastu, aiandusringide arv on tõusnud 2-le, maanoor teringe on 7, maanaisteseltse 6. Konvendis töötab 13 jäära jaama, 14 kuldi jaama, 11 pulli jaama, 7 sugutäkku, 5 kontrollühisust. Avati Madismäe tee. Paljude Elva valla ja linna elanike allkirjadega varustatud palvekir jas, mis esitati ametiasutistele, paluti suletud Mahlamäe tee arvata avalike teede võrku. Tee avamisest oli huvitatud ka Elva linnavalitsus, sest suvel kasutatakse jõeäärset Mahlamäe lii varanda paljude Elva suvitajate poolt. Nüüd on maaomanikuga saavutatud vabatahtlik kok kulepe ja tee on jälle avatud ning sild jõele peale ehitatud. Põllutödminisleerluml Asundusamet annab välja segavähempakkumisel 21. juunil 5. a. kell 9 hommikul Tallinnas, Lai t. 39, tu ba 23, alljärgnevad tööd: Tartumaal: 1. Mustv ee maakorralduse piirkonnas asuvate peakraavide kaevamise tööd. Töö suurus m 3. pikkus 4272 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 10. dets Märgusõna: Mustvee peakraavitööd. 2. Kasepää maakorralduse piirkonnas asuva peakraavi ja teemuldkeha ehitami se tööd. Töö suurus 8482 m 3. tee pikkus 2592 mtr, kraavide pikkus 4814 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 1. dets a. Mär gusõna: Kasepää peakraavitööd. 3. Laiuse maakorralduse piirkonnas asu vate Palupere ja Iravere peakraavide kaevamise tööd. Töö suurus m 3, pik kus mtr. Töö.õpetamise tähtaeg 10. dets a. Märgusõna: Laiuse peakraavitööd. 4. Lohusuu maakoiralduse piirkonnas asuvate eelmise ettevõtja poolt alusta tud peakraavide nr. 1 ja 2 kaevamistöö de lõpetamise ja kordaseadmise tööd, töö suurus 8452 m 3. pikkus 4812 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 1. dets a. Märgusõna: Lohusuu kraavide 1 ja 2 kaevamistööd. 5. Lohusuu maakorralduse piirkonnas. asuvate eelmise ettevõtja poolt alustatud peakraavile nr kaevamistööde lõpetamise ja kordaseadmise tööd. Töö suurus m 3, pikkus 7112 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 10. dets a. Märgusõna: Lohusuu kraavide 8, 9 ja 10 kaevamistööd. Viljaudlmäal. 1. Liivasaare as. peakraavide kaeva mistööd. Töö suurus 6763 m 3. pikkus 2959 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 1. dets a. Märgusõna: Liivasaare as. peakraavitööd. Harjumaal. 1. Va ida maakorralduse piirkonnas asu vate peakraavide kaevamistööd. Töö suurus 6709 m 3. pikkus 5479 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 1. dets a. Mär gusõna: Vaida kraavitööd. Läänemaal. I. Aulepa maakorralduse piirkonnas asu va pea-tee muldkeha ehitamise töö. Töö suurus 3647 m 3. tee pikkus 2481 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 1. dets a. Märgusõna: Aulepa tee muldkeha ehita mise töö. Pärnumaal. 1. Riim a r u as. peakraavide kaevamis tööd. Töö suurus 5709 m 3. pikkus 1834 mtr. Töö lõpetamise tähtaeg 1. dets a. Märgusõna: Riimaru peakraavi kaevamistööd. Pakkumise avaldused esitada Asundus ametile hiljemalt 21. juuniks s. a. kell 9 hommikul Riigi hangete seaduse 42 nõue tele vastavalt, kinnistes ümbrikkudes va rustatult vastava märgusõnaga. Vähempakkumisest osa võtta soovijail tuleb pakkumisel maksta tagatistrahvi kind lustuseks s /# pakutavast töö koguhinnast. Asundusamet jätab endale õiguse tööd mitte välja anda ka kõige vähema pakku jale. Lähemaid teateid materjali, töö ja pak kumistingimuste kohta saab Asundusame tilt, Tallinnas, Lai t. nr. 39. tuba 32. tel. nr ASUNDUSAMET...UUS EESTI" ja..tallinna POSTI' tellimisi ja kuulutusi 8 o o tao a, Tar tumaal. vfttab vastu VALTER PEIKER Professor TARKPEA Turistidele parimaks ja odavamaks peatuskohaks on Munamäe Turistidekodu Haanja ilusal Munamäe jalal. Täielik pansion. Maitsvad ja odavad söögid. Ekskursioonidel ette teatada. Tel. Rõuge 21-e. Pärnu maavalitsuse uus hoone valmimas. Juba möödunud aastal alanud Pärnu maa valitsuse uue hoone ehitustööd Karia ja Suur- Sepa tänavate nurgal arenevad jõudsasti ning Pärnu esinduslikum ametimaja, mis on ühtlasi kogu Eesti moodsamaks maavalitsuse hooneks, valmib lõplikult eelseisva suve teiseks pooleks. Tõenäoliselt võib maavalitsus juba augusti lõ pus, hiljemalt aga septembri alguses kolida uude majja. Sisemised ehitustööd Pärnu maa valituse uues hoones on praegu käsil ja lõpe tamisel. Juba käesoleval nädalal viiakse lõpu le sisemine krohvimistöö, mille järele algavad põrandate panek ja värvimine. Uus hoone läheb maksma ümmarguselt krooni. Pildil: Valmiv Pärnu maavalitsuse uus hoo ne. ÜENÜ Pärnumaa 2. suvepäevad Toris. ÜENÜ Pärnumaa Keskkorralduse koosole ku], mis toimus Tootsis, otsustati tänavused ÜENÜ Pärnumaa teised suvepäevad korralda da Toris. Suvepäevad toimuvad kas 23. või 30. itiulil ja sellest võtavad osa peagu kõik ÜENÜ Pärnumaa osakonnad, kokku mitmesaja osavõtjaga. Vfiidutuled igasse külla. 6. võidupüha pühitsemist korraldav Pär numaa komitee pöördus neil päevil üleskutse ga kõikide kohapealsete seltskondlike ja kul tuuriliste organisatsioonide, omavalitsuste, koo lide ja koguduste poole, paludes nende kaasabi Kohtukutse. Viljandi 1. jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. Kohtup. sead. 293, 295 ja 3091 põhja! Mihkel Kesu, kelle elukoht teadmata, kui kaaskostjat Tallinna Manu faktuur- ja Kaubanduse A/s'l nõu de asjas tema, Anton Evert'l ja Ernst Kirikan, kes tegutseb firma all K/m. Ernst Klrikal & Ko vastu 270 krooni suuruses, nelja kuu jooksul, arvates selle kuulutu se Riigi Teatajas" ilmumise päevast, oma elukohta ülalnimetatud jaoskonna kohtunikule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral kohtukutse temale kät teantuks loetakse ja nõudeasi tagaselja arutatakse, ja otsustatakse.. Mitjei]mumise tagajärjed on Tsiv. Kp. seaduse 145 ji t. äratähendatud. Nõudepalvele on juurde lisatud volikiri ja ostu-müügi leping. Viljandis, 2. juunil a. nr Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Loodushoiu- ja Turismi-instituut annab välja 15. juunil a. kell 10 homm. Tallinnas. Veizenbergi tän. 22* suulisel enampakkumisel fru linnuse ümbruse heinamaa (ca 6,5 hai. Pakkumise tagatistrahvi kindlustuseks tuleb enne pakkumisele asumist 10 / o paku tavast summast sisse maksta Loodushoiu ga Turismi-instituudi kantseleisse. Lepingu kavaga võib tutvuneda Veizen bergi tän. 22 igal äripäeval kl Tartu Kelnerite Ametiühing teatab oma liikmetele, et Paul Jakobson ei ole enam ühingu juhatuses ega liik mete nimestikus. Rahalisis asjus palu takse pöörata juhatuse poole. Austusega Juhatus. Narva töölistele suvepuhkust laanipäewal alaab kõikides Narma teks tiilwabrikutes töölistel sumepuhkus. Puhkust saamad linawabriku, A.-s. Willa" ia Kreen- Holmi wabriku töölised 11 päewa nina kalemi wabriku töölised 13 päewa. Puhkuse ajal kor raldatakse töölistele mitmeid wäljasõite kodu maa looduskaunimatesse kohtadesse. Paljud töölised on end aga ka kaubelnud linnalähe dastesse taludesse heinale. Suwepuhkuse ajal wiiakse wabrikuis läbi põhjalikum remont. Kukkus kõnniteel pea lõhki. Narma linna haialasse toimetati 6.-Peetri 24 1 elunew Paul Suthos. 49 a. mana, kes tänawal kukku misel õli saanud pähe raskekujulise haawa. 6. võidupüha väärikaks ja sisukaks läbivii miseks kohtadel. Algatus selleks kohtadel la sub kaitseliidu Pärnumaa maleva üksuste pea likutel, kes kutsuvad kokku organisatsioonide ja asutuste esindajate koosolekud komiteede loomiseks kohtadel. Maakomitee avaldas soovi, et eelseisval või dupühal Pärnumaal süüdatavate võidutulede võrk tiheneks, milleks võidutulede põletamist tuleks organiseerida nii. et neid oleks igas kü las. Tõrvikud soetatakse õige varakult. Maa komitee palvel tuleks erilist rõhku panna ka Vabadussõjas langenud kangelaste mälestus sammaste ümbruse korraldamisele. Võidupü hal tuleb mälestussammastele asetada vastava pidulikkusega pärg. Ka peab maakomitee soo vitavaks, et võidupühal, kantaks võimalikult rohkelt rahvariideid. Pühapäeval algavad Pärnus suvemuusika kontserdid. Pühapäeval, 11. skp. algavad Pärnus su vemuusika kontserdid. Esimene kontsert toi mub, nagu see traditsiooniks saanud, hüm niga. Orkester koosneb tänavu 29 mehest kapellmeister V. Tago juhatusel. Suur kontsert Petserl tuleohvrite abista miseks. Kolmapäeva õhtul korraldati Endlas suur kontsert orkestri, laulukooride ja so listide osavõtul,' mille puhas sissetulek oli määratud Petseri tuleohvrite toetuseks. Ühistegelik Kindlustusselts Eesti Edasikindlustuse Keskühisus Kohtukutse. Viljandi 1. jaoskonnakohtunik kut sub, Tsiv. Kohtup. sead. 293, 295 ja 390' põhjal Hans Pärnamets'a ja Hendrik Piirojal, kellede elukohad teadmata, kui kaaskostjaid Tallinna Manu faktuur ja Kaubanduse A/s'i nõu de asjas nende ja Ernst Kirikati, kes tegutseb firma all K/m. Ernst Kirikal & Ko vastu 260 krooni 70 sendi suuruses, nelja kuu jooksul, arvates selle kuu lutuse Riigi Teatajas'' ilmumise päe vast, oma elukohta üles andma ülalni metatud jaoskonnakohtunikule, hoiatusega, et vastasel korral kohtuktuse neile kätteantuks loetakse ja nõudeasi taga selja arutatakse ja otsustatakse. Mjt teilmumise tagajärjed on Tsiv. Kp. Seaduse 15 j. t. ära tähendatud. Nõudepalvele on juurde lisatud vo likiri ja ostumüügi leping. Viljandis, 2. juunil a. Nr Jaoskonnnakohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). ESTOŠAMOTT" kodumaa ŠAMOTTKIVID IH Kontor: Tallinn. Pärnu m 28 Kaiu p-ag. võtab Uus Eas»,' tellimisi vastu Georg Kaskmaa 2 keskkooli haridusega noormeest leiavad teenistust Aug. Amos'e osakondades. Isiklikult il muda ärisse, Pärnu mnt. 10. Raadio saatekava Neljapäev, 8. juuni Äratusmäng. Võimlemine õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hom mikukontsert (helipl.) Hommikupal vus õp. R. Koolmeister (Jaani kirikust) Teated ja reklaam Luigini ballette (hpl.) Mudilasrahva lemmik helindite kontsert (mudilastele) Trio muusika. Corso-trio Majanduslik ring vaade toimetaja Leo Grandberg Linnulaulu sõnas ja muusikas. Aleks. Jür gens ja heliplaadid Päevauudised ja sporditeated Õige aeg. Teated Viis minutit tervisele Dr. med. M. Kask (Tartust) Denza laule (hpl.) Mirjami roheline kostüüm", Valve Saretoki kuuldemäng Õhtu Lehari juures (hpl.) Õige aeg. Päevauudised ja spordi teated. Reede, 9. juuni Äratusmäng. Võimlemine õige aeg. Ilmateade. Päevauudised Hom mikukontsert (helipl.). 8,15 Hommikupal vus kand. L. Stilverk (Jaani kirikust) Tallinn ja Türi: Turu teated Teated ja reklaam. 18,00 Muusika kohvikust Harju". Mackeben: valss filmist Kodu". Jones popurrii op. Geiša". Wald teufel: valss..barkarool" H. C. Ander sen: Inetu pardipoeg (lastele) Mehhi ko päikese all (hpl.) Toimetaja Ivo Ajandi: 100 aastat Pärnu kuurorti Lauluansambi ~The Andrews Sisters" (hpl.). Riley: Oh Boom! Lombardo-Loeb: Kergem on ütelda kui teha. Woods-Wolfe: Shorfnin' Bread. Vallee-Citorello: Oh! Ma-Ma! Sisepoliitiline vestlus Ilmar Raudma Sõnadeta laule (hpl.) Päevauudi sed ja sporditeated Õige aeg. Teated Kitarrisoolosid. Valter Aas. Waldteu fel: Sireli valss. Vana eesti polka. Glinka: Ära piina mind. Marss..Kevade tervitus" Türi: Metsateadlane Egd. Vester: Met sapõlemise hädaohust Türi: Põlluma janduslik päevaküsimus Tallinn ja Tartu: Saksa lauljaid" (hpl.) Londoni sümfooniaorkestri kontsert (hpl.) Õige ar~ Päevauudised ja sporditeated. Petseri Maavalitsus annab välja avalikel kirjalikel valikpak kumistel 21. juunil 1939 kell Petse ris, Maavalitsuse majas, Vaksali tän. nr. 6, maavolikogu saalis PETSERI MAAVALITSUSE AMETIHOONE ehitustööd, mida töövõtja on kohustatud täitma ljas koguulatuses oma materjalist või tööand ja poolt ehituse jaoks antavatest telliski videst ja katusekividest, kusjuures üle jäänud materjalid oleksid töövõtja omad, töövõtja teenijate, tööliste, tööriistade ja kõigi teiste abinõudega. 1. Pakkumised esitada Petseri Maava litsuse nimele kinnistes ümbrikkudes märgusõna all ~Petseri Maavalitsuse ametihoone ehitustööd" kuni valikpakku mise alguseni, s. o. 21. juuni 1939 kella Pakkumised peavad sisaldama RHS 42 ettenähtud andmeid. Pakkumiste tingimuste, lepingu kava, tööde kirjelduse ja projektiga võib tut vuda ja neid saada 10-kroonise tasu eest Petseri Maavalitsuse Majandusosakonnas (tööpäeviti kella ; samas-.-asi takse ka- seletusi täwvõtte- kohta. - Maavalitsus jätab endale õiguse vaftda kontrahenti, arvesse võtmata pakutavate hindade odavust või jätta töö välja and mata. Petseri Maavalitsus. RIIGI PIMEDATE-ASÜTÜSED Tartus. Kauplus Narva tän Telefon 0-24 Soovitame iga liiki põranda-, tänava-, käsi- pesu-, küüne-, küürimise-, kännu-, meierei-. poonimise-. kloseti-. saapa-, riide-, lae-, tõrva-, budeli-. lambi-, ho buse-. looma- jne harju, jala matte, korve. Müük suurel ja väikesel arvul Ostame iõhvi, lakka, harfsat la pa o v 11 ao. Tartu 2. jaoskonnakohtunik, tsiviil kohtup. sead. 1967, , 2079 ja Balti erasead põhjal ja Elmire Vander1! palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlausku jatel jne. nõudmisi, õigusi ja vaielusi on 3. veebruaril a. Tartus, Filo sofi t. 13 surnud Eliisabet-Marie Vander'!, sünd. Hansen testamendi vastu, mis on tehtud 3. novembril a. ja avatud avalikul kohtuistungil 25. mail a., kui ka tema päranduse kohta, omi õi gusi, vaielusi ja nõudmisi jaoskonna kohtunikule üles andma kuue kuu kes tel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast ~ Riigi Teatajas", hoiatusega, et kõik õigel ajal ülesandmata jäe tud nõudmised, õigused ia valelused kustunuteks ja testament seadusejõusse astunuks tunnustatakse. 31. mail a. Nr. 36. Jaoskonnakohtunik: (allkiri) Sekretär: (allkiri) UUS EESTI" NR. 153, NELJAPÄEVAL, 8. JUUNIL LK. 9.

10 ESTONIA TEATER Neljapäeval, 8. juunil kell 8 õhtul Eedo Karrisoo teiseks võõrusetendu seks Boheem" G. Puccini ooper 4 v Harilikud hinnad. Pääsm. kr s. Reedel, 9. juunil kell 8 õhtul 13. korda harilike hindadega NlskamSe leib" Hella Vuolljoe näi dend. Niskamäe naiste II osa 8 vaat. (4 piid.) Pääsm kr. 1 *o 2o s Laupäeval, 10. juunil kell 8 õhtul 13. korda harilike hindadega..karneval Roomas" Johann Straussi ope rett 8 vaatuses. Pääsm. kr kuni 40 senti. Pühapäeval, 11. juunil kell 8 õhtul 14. korda harilike hindadega..nlskamäe leib" Hella Vuolijoe näi dend. Niskamäe nais te II osa 3 vaatuses (4 pildis). Pääsm. kr s. Teatri kassad avatud: kella 12 4 p. 1. ja Õhtul kella 6 )ifi*iii. IMMED Abja-Paluoja Haridusselts ldu" vajab LASTEAIA JUHATAJAT Sooviavaldused ühes dokumentidega esitada Juhatusele hiljemalt 12. juuniks s. a. Palk Kr. 45. kuus. Posti aadress: Abja kaudu. JUHATUS. Annamiisa erapilmatalitus vajab vallalist meierit. Palk kokkuleppel. Sooviavaldused saata Viljandi m., Kõo p.- ag., Annamõisa, Hüm ni ei, kuni 15. juunini. Vara vallas, Vara asun duses vatab EESTI" ja..tallinna POSTI" tellimisi vastu härra Aksrl Henntn* Sõjaväg. Varustusvalitsus annab välja kirjalikul vähempakkumisel maaväe sõduri palituriide, maaväe sõduri üiikonnariide, kaitsevärvi villase pluusirii de, kaitsevärvi voodririide, vortriinööpide la kiivrialusmütside hankimise sõjaväele. Kirjalik vähempakkumine toimub 22. Juunil 1939, a. maaväe sõduri palitu- ja üiikonnariide ja kaitsevärvi villase pluusi riide peale kell 10, kaitsevärvi voodririide peale kell 11, vorminööpide ja kiivrialus mütside peale kell 12 Tallinnas, V. Patarei tn. 10, Sv. Vv. Intendantuuriosakonnas. Ta gatistrahvi määraks on 10 /» pakutava han ke hinnast. Vähempakkumise Ja hanke tin gimustega võib tutvuneda eelpoolnimetatud kohal igal äripäeval kella Sv. Vv. Intendantuurlosakond. FANTOOM NEWYW 30. aprillilt kuni 81. okt a. Alandatud, ringsõidu hinnad pii ratud maksvusega (s. o. peatu eega Ameerikas mitte üle 28 päeva). * La",ut?ge Whust ja külastage ühtlasi ka oma sõpru ja sugulasi Ameerikas. Sõitke ROOTSI -AMEERIKA UINI Valge laevastikuga! Väljasõidud Göteborgist:..DrotÜngholto" 30. VI 89...Gripsholm- 14. VII 89. Soodus ühendus Tallinnast. Teateid annavad ja pilet, müüvad: P. Bornholdt ja Ko, Tallina. Ole vimägi 10.. Tel Eesti Turistide Ühing, Tallinn. Raekoja pl. 0. Tel ja A/S. Eesti Reisibüroo Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Viljandi Linnavalitsus vajab Ehitus-Majandusosakonnale tehnikut** asjaajajat. Palk kr kuus + vanusetasü ja peiekonnaaniraha. Sooviavaldused esitada hiljemalt 20. juuniks s. a. linnavalitsuse nimele ühes ha ridust tõendavate dokumentidega ja lühike se eluloo kirjeldusega. Viljandi linnavalitsus. KIIU PIIMAÜHING vajab kohe oma Kodasoo mootori j õul töö tavale koorejaamale koorejaama juhatajat. Sooviavaldused ühes tuhhlstuste ärakirjade ga ja palga tingimustega saata juhatuse ni mele Kiiu postiagentuur. Juhatus. Rakvere Ringkonnakohus kuulutab tsiv. kp. aead põhjal, et kohtumääru sega 12. maist a. on Apes Purki palvt rahuldumiseks tunnustatud tasutuks margalfna võlg. mis 26. oktoobril a. kinnistatud Aleksander Turmanni kasuks Aleksander Tamme nimele kinnistatud Järvamaal, Roosna mõisa järele asuvale talumaakohale «Kitse", kinn. nr ja asjaalgatajale Agnes PurkHe on antud õigus eeltähendatud võlg kustutada ilma võlauskuja nõusole kuta ja võladokumendi esitamiseta. Rakveres, 31. mail a. Ringkonnakohtu esimees: (allkiri) Sekretär: (allkiri) Piirivalve Talituse Malandusosakond annab välja suusõnalisel vähempakkumisel 70 postikasuka ja 30 poolkasuka muretse mise. Pakkumise ja lepingu sõlmimise tagatis trahvi kindlustuseks tuleb maksta enne pakkumiste algust kautsjonit kr või anda selle summa peate Majandusministee riumi poolt usaldusvääriliseks tunnistatud panga garantii. Pakkumine peetakse Piirivalve Talitu se Majandusosakonnas, Tallinnas. Toompea lossis tuba nr juunil s. a. kell 1000; samas võib näha kasukate proove, tutvuda lepingu kava ja pakkumiste tingimustega igal tööpäeval kella QQ. Aakre vallamajas võtab UUS EESTI" tellimist vastn ablsekrelir Ilmar Noormets. Alati laos Ehitajaile! Kohale jõudnud Belgia päritoluga asbest-tsement-katuseplaadid ETERNIIT Ideaalne katusekatlemalerjal. Odav, nägus ja püsiv. KEHRA TAPEET Valmistatud sulfaat-tselluloosist Kehra tehases. On õlivärvidega värvitav ja isoleerivate omadustega külma, sooja ja kõla suhtes. Asjahuvilistele selgitavad prospektid. Müügil tarvitajate- ja majandusühinguta. Suurmüük ETK-s Tallinn, Narva mnt. 27. Katusetõrva-vabrik EESTI-TÕRV" Lakk-okaspuu KATUSETÖRVA ei pleegi päike ega pese maha vihm, teeb papi painduvaks ja vastupidavaks tuultele. MÜÜK SUUREL JA VÄIKESEL ARVUL. Asjatundjate juhatusel parandame, tõrvame ja teeme uusi katuseid. Töö eest aastane vastutus. Järelmaks 6 kuud. Kontor: TALLINN, MÜÜRIVAHE 29, telef I sordi kuuseslndleld ostate kõige soodsamalt F-ma R. Andreae'lt Tartus, Tiigi nr. 69, tel Õiendus. Uus Eesti's nr juunil s. a. ilmunud kuulutuses Meeksi vallavalitsus vajab kutse õiguslist sekretäri, on eksikombel Leisi vallavalitsuse asemel trükitud Meeksi vallavalitsus", mida siinkohal Õiendame. \ Rakvere Ringkonnakohus kuulutab täiv, kp. sead. g 2086 põhjal, et kohtumääru* sega 12. maist a. on Unda Räni palve rahuldamiseks tunnustatud tasutuks tema päralt olevale kinnisvarale, mis asetseb Narvas, Narva linna, Peetri linnajaos, krunt nr. 358, kinnstu nr. 668 all, 28. jaanuaril a. Peterburi Ku bermangu Krediit seltsi kasuks kinnista tud pantkirja võlg 2600 rubla suuruses summas, ning asjaalgalajale Linda Räni le on antud õigus see võlg kinnistusraa matutest kustutada võlausaldaja nõusole kuta ja võladokumendi esitamiseta. Rakveres, 31. mail a. Ringkonnakohtu esimees: (allkiri) Sekretär: (allkiri) Luunja-Kaagvere ümb ruskonnas võiab UUS EESTI" tellimisi vastu hr. Jobannea Vobla. Kohtukutse. Tallinna Ringkonnakohtu Tsiviilosa kond kutsub TKS 293 ja 3091 põhjal Leonid Slkuts'i, kelle elukoht teadmata, nelja kuu jook arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas, kui kostjat vastust andma Lilly Dandorf-älkuts'l, sünd. Dandorf, nõudmises Leonid Olkuts'l vastu abielulahutuse pärast hoiatusega, et mitteilmumise korral kutse kostjale kätteantuks loetakse ja asi arutusele tuleb. Mitteilmumise tagajärjed on TKS gg 718 ja 719 tähendatud. Nöudepalvele, mis ringkonnakohtus saadud 23. mail a., oli juure lisatud perekonnaseisutunnistus ja tarvilised ära kirjad vastaspoolele. Tallinnas, 1. juunil a. nr Osakonna esimees: (allkiri) Sekretäri eest: (allkiri) Sõjaväg. Varustusvalitsus korraldab kirjalikud vähempakkumised kollase plattnaha hankimiseks 21. juunil s. a. kell 1000 ja rännakrakmete voodriva heriide ja voodrivaheriide hankimiseks kell 1300 Sv. Vv Intendantuuriosakonnas. V. Pa tarei tn. 10. Tallinnas. Tagatistrahvi määraks on 10"/# pakutava hanke hinnast. Vähempakkumiste ja hanke tingimustega võib tutvuneda eeltähendatud kohal igal tööpäeval kella Sv. Vv. Inteijdantuurlosakond. KAALUTÖÖSTUS A. KASK & KO Laua-, det simaal-, lii tuva vihiga KAALUD margapaud, vihid, mõõ dud. TALLINN, Tartu. mnt. 75. Telef Otepää jaoskonnakohtunik, tsiviil kohtup. sead. 1967, , 2079 ja Balti erasead põhjal ja Marie Uhhuta palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlausku jatel jne. nõudmisi, õigusi ja vaielusi on 12. jaanuaril a. Tartumaal, Veski vallas (end. Krüüdneri v.) surnud Jaan Peetri p. Uhhuta suusõnalise testamendi vastu, mis on tehtud tead mata ajal ja avatud avalikul kohtuis tungil 28. aprillil a., kui ka te ma päranduse kohta, omi õigusi, vaielusi ja nõudmisi jaoskonnakohtuni kule üles andma kuue kuu kestel, ar vates selle kuulutuse ilmumise päe vast Riigi Teatajas", hoiatusega, et kõik õigel ajal ülesandmata jäetud nõudmised õigused js valel uted kustunuteks ja testament seadusejõusse astunuks tunnustatakse. 2. juunil a. Nr. 4. Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Teadaanne. 13. juunil s. a. kell 11 antakse välja Tar tu linna metsade ülema kantseleis Saduküla Metsamõisas (lelef. Puurmani 5) suulisel enampakkumisel ja kohemakstava raha eest Põrgulaane. Kukke ja Uusheinamaa heinamaad l'/«ha suurustes osades ühekordseks heinatege miseks. Tartu linna metsade ülem. MÜÜAKSE Heas sõidukorras, tugev korviga mootorratas miiiia või vanema sõiduauto vastu vahetada (soovi tav Ford). Kirjalikult küsida aadressil: Vihtra p-ag. 26. Vändra. Müüa külgkorviga t<;ikkpl HARLEY DAVIOSON 750 cm*. Vismari t 29. Lõisov. UNDERWOOO Uute ja tarvitatud kir jutusmasinate müük ik Ja väljaüürimine. K-M JÜRI KODRESES BUroomasfnate osakond: Viru 8, 11 korral, il. tel Müüa saaligarnituur ituur punasest puust St mööbel. Pakkumised saata slt. Biedermeier'<" all. /^lh\ 'AKK U-JAAM Saatke oma mootorsõiduki patarei iga kol me kuu järele ülevaatuseks akujaama ERIK KOCH, Vene 6. Tel Vajatakse osanikke kr suuruse kapitaliga telliskivitehase käimapanemiseks Tartumaale. Kavastu val da. On olemas maatükk parima saviga ja metsaga. Osanikel õigus saada esmaiäries parimaid telliskive. Pakkumised saata slt...telliskivitehas" nime all. E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar. õppetöö I klassis algab 1. sept a. Uute õpilaste vastuvõtmine on alanud. Sooviavaldused tuleb saata kooli kant seleisse Tallinn, Kreutzwaldi 25. Seminari juhataja...esios AMOTT" KODUMAA TULEKINDEL SAVI Sulamlstfippege 1500 ( 1730 Irl Rootor. Tallinn, Pfirno tn 28 Uus Eesti" tellimisi võtab vastu ASngtt alevikus kaupmees hr. A. Palu. Käärid, habemenoad, taskunoad, vabukau sid, piibud, kammid j, t. suuremad ja väiksem, esemed on võrratult odavad tõe likus kaubamajas AUG. AMOS Tallinn, Pärnu m. 10. Osakonnad: Tallinn, Viru tän. 21; Tallinn, Pärnu mnt. 11. Tartu, Võidu tän. 11. Rakvere, Pikk tän. 26. Narva, Joala tän. 26. Viljandi, Lossi tän. 15. Patent silinder piimajahutaja! Hea igas olukorras töö tav aparaat taludele. Nõudke seletusi, mis teile lahkesti saadetak se. Hinnalt odav. Lau lupeo Tallinn. Müüa Ford tsldauto 12,5 hj., sõitnud km, a. mudel, või vahetada väiksema vastu. Näha Tallinn, Klaasingi tn. 13, k. 1. Tõrva ilusamas suvituslinnas elukoha muutmise tõt tu müüa uus maja kesklinnas, äriruume ga. Kirjad slt...tulu toov" all. LAEKVERE "'^''lhlngus Eesti" telli- August Soe, Toimetus: Tallinn, Pikk t. 40, 1, Peakontor: avatud kella B l 4. Tallinnas, Pikk tänav 40, Toimetuse telefonid;!; avatud kella B l 7. Peatoimetaja H. Kukke üldtelefon, kuulutused ja lehe Päevauud. osak. jub ] 1 tellimised ja Päevauudised Tallinna osakond j ekspe Siseriigi uudised t ditsioon telef Sport Majandusosakond 442-0! 2 Asjaajaja-direktori kõne Kultuurosakond g tunnid kella 10 12, Vilispol. osakond z telefon Kontorid: Tartos, Suurturg 3, tel.: kon tor 24-87, toimetaja Võros, Jüri tl 6 17 ja 1-63 Valgas, Kesk t 15/ Narvas, Hermanni 15» 3-55 Rakvere, Tallinna 18-a» 62 Pärnus, Kalevi t 27» 5-86 Haapsalus, S. Lossi 43» 1-76 Viljandis, Lossi SS Paides, Pikk tl Peatoimetaja: H. Kukke. Vastutav peatoimetaja: G. Rahnulo. Väljaandja kirjastus 0.-fl. «Uus Eesti". Kirjavahetuse aadress: Uus Eesti" Tallinn, postkast 428.,Um Eotti" I kuu Kr. i.bo 8 kand kand, sssto» Aktsiaselts «Ühiselu" trükk Tallinnas, Pikk 42,.Oa* Kotti* koot.tolllnu» Potila»*: TELLIMISE HINNA Di.Dus Kotti* koot.pöllumo- Jõudute»" > t kuu Kr kuu Kr. t. üut Kotti* koot.tfiuse» Nooni tera"! «Oua Eesti* koos.pölluroatanduse". «Tallinna Posti* ia «Tõusev Noorusega* 8 kuud kuud kuud Kr kand kuud» kuud kuud Kr tatt# aa»ta utta I 6 kuud tl 70 1 aasta. LL St Lätti ja Leetu sisemaa hinnad. Mujale Uus Eesti" Kr. 5. kuus ja kaasanded täis hinnaga. Aadreesi muutmine 25 senti, üksiknumbri hind 7 senti. TELLIMISI VÕTAVAD VASTU: Kõik postiasutused, Uus Eesti" peakontor, abiknntorid ja esindajad kohapeal. Uus Eesti- ilmub iga päev. hind: K 6 snt., teksti e.17 snt mm > ii utusi ja tei ) li tstu peakon- J t< vai kl. 8 1 ;e kuulutu s. i. arve 535 ia valikut lata.