Eesti rannamotiiv. Elada sul/e, surra sulle, olgu me piiiideks, isamaa! K. E. S.

Transcripción

1

2 ~ EESTI RADADEL T

3 Eesti rannamotiiv Elada sul/e, surra sulle, olgu me piiiideks, isamaa! K. E. S.

4 HERBERT MICHELSON EESTI RADADELT Raamat noortele ja van e, kodudele, kirjanduse s5pradele, noorsootoo- ja spordihuvilistele. EESTI SKAUTMASTRITE KQGU USA KOONDISE V.li.WAANNE

5 Keeleliselt redlgeerinud Leida Juks Kaas - Enda Mai Michelson () ~84 46' Lutsu nim. Tadu Linna Keskraamatukogu v. Trukk: Oma Press Ltd., Toronto Printed in Canada 1975

6 SISUKORD Eess6na Lk. 6 UHMARDU P6hja-Tartumaa omapara ja ilu... 8 Eesti suurmehi Kudinalt Maarja-Magdaleena kultuurielust Uhmardu aeg Malestusi oma perest , Kala- ja vahipi.ii.ig,ist Podra koolis LABI MUUTLIKE AEGADE (Tartus) Uhmardust Tartusse Maailmasoda ja poordelised aastad Teel iseseisvusele ,59-60 Saksa okupatsioonist ,,Karatskoi" kool Malestusi muutliikest kooliaastaist POSTIMEHE PERES ,,Postimehe" raamatukauplusest j.m., Ri.ii.itli tan. Arkamisajast -,,Perno Postimees" Eesti suurmehi ,,postimees" ja J. TOnisson , 90-95,,Postimehe" raamatukauplus, Suurturul ( ) , Kirjastused ja raamatukaubandus Eestis ,,Postimehe" sekvestri ajast ,,Postimehe" kirjastus 40-aastane, ajaleht 80-aastane Mu id si.indmusi '.J

7 NOORSOOTooST a. Skautluse algus Eestis Skautlus tsaari Venemaal Skautluse algus Tartus ; malestuskilde Eesti skautlus - suurl-iikumine ; malestusi a I Eesti Skautide Kongress, Tartus Skautluse kujunemise algus, reformid II Kongress, Tallinnas a Skautluse kirjas6na edendam ine Noorte Kotkaste treeningkursusi I, malestuskilde Gaidlusest Eestis Valgeranna (Doberani) suurlaager ,,Vana Hunt" ja kindral Laidoner Lord Baden-Powell Eestis II Rover Moot, ln garol ESM Ill suurlaager Paralepal V Jamboree Hollandis, Baden-Pow elli jumalagajatt IX Skautide Maailmakonverents Haagis Veel jamboreedest ja suurlaagritest (Sundmusi aastal 1938) 169 J. S. Wilsoni aruanne Kaks olulist tookoosolekut Soome skaudijuhtide talipaevadelt, Lahtis Ill Rover Moot, X Maailmakonverents ja Gilwellilaager sot imaa l Treeninglaager ja muid sundmusi a Tartu skautide maleva 20. aastapaev SPORT EESTI TUTVUST AJANA Spordiorganisatsioonide rajamine sajandite vahetuse aastai I 194 Esimesi kergej6ustiku ja muid v6istlusi ning kursusi aastai I Eesti kergej6ustiku edukaik teistel maadel

8 I Eesti 0 lii 6pi laskonna Olumpiaad a. (malestuskilde) Tartu,,Abergist" kujuneb Tartu,,Kalev" Ameerika YMCA Eesti sporti elustamas Eesti Oli6pilaskonna spordiliiikumisest , 208 Eesti Koolinoorsooliit - Noorte Puhad 1920, Kolm suurt Eesti nime tutvustamas (Antverperl'i ja Goteborgi olumpia mangud) Tartu spordiliikumise t6usuaeg ;,,spordirevolutsiooni" jareldusi ja tulemusi Kui sport val lutas skautluse Raskej6ustik. Kadrioru staadioni avamine. Paavo Nurmi. Eesti Mangud. Lingiaad TABULA GRATULATORIA Sisukord _i.2j

9 EESSoNA Selles tri.ikises on tahetud jaadvustada Eesti vabadusaastailt ja eelkaigust andmeid ning malestuskilde nahtust ja kuuldust. Vaimsetele varasalvedele Eestis pole praeguses olukorras juurdepaasu; h6renevad kaasaegsete read ja pikk ajaline vahemaa, - k6ik need virgutasid Olestahendusis kiirustama ja neid kirja panema nii hasti kui see on korda lainud. Kaesolev tri.ikis haarab autori kaasajast aastaid Pealekasvavate p61vkondade huvides on selles li.ihii.ilevaateid ka ajaliselt kaugemalt arkamisajast ja sajandite vahetuselt. Raamat tahab olla abimeheks noorsoot66 kandjaile ja kasvatajai le ning vanema astme noortele silmaringi avardamiseks, naidates ka t6kkeid, mis on tulnud Oletada rahvuslikel ja noorsooliikumise radadel. Noortele on see abiraamatuks rahvuslike katsete puhul. P61vkondade vahel i.ihtse arusaamise si.ivendamise m6ttes kuulub see teas ka van e ja kodudele. Malestuskillud varajasilt noorusaastailt maamiljoos on Ohtlasi oma vanemate malestuseks. Li.ihii.ilevaateid ja malestushetki on esitatud ka muutlikest aegadest ( ). Pikemalt on kirjeldatud autori oma t66p61du ning elamusi Eesti vabadusaastailt.. Postimehe" peres. Ka eesti tri.ikis6na arengut on kasitletud. Noorsoot66st on esitatud seniavaldamata andmeid ja malestusi Eestist ning meie skautluse missioonilt maailma- ja rahvaste suurlaagrites ja konverentsidel. Eesti spordi arengust on..,esile t6stetud ka meie suursportlaste missioone noore Eesti Vabariigi tutvustamisel maailmas. J Piltides on esitatud,,ka : l}:~_ruldasi --momente noorsootoo ja spordi alalt. Tanan kaasaegseid, kes saatsid fotosid kasutamiseks. Tri.ikise sisulisel koostamisel cin"oli.illste andmetega kaasa aidanud koduvallamees dr. Julius Magiste, veteran-skautmastrid Waldemar Grimm ja Valter Sirgo, kellele kuulub eriline tanu. Ka tanan Eesti Skautmastrite Kogu USA Koondist kaasabi eest. Gdr. Siiri Lepp, skm. Endel Reinp61d, skm. Heiner Erendi j.t. erimail ettetellijate vahendajana vaarivad samuti tanu. Ja 16puks si.idamlik tanu 6nnitluste eest suurelt hulgalt isikuilt ja organisatsioonidelt, kes raamatu ettetellimisega selle ilmumise tagasid. Kaesolevat tri.ikist Raamatu-aastal teele saates loodan selle vastuv6tmist samasuguse poolehoiu ja usaldusega kui see osaks sai minu eelmistele raamatutele! Kevadel 1975 Ocean Gate, N.J. USA Autor 5

10 6 Vaikse/ Emajoe ka/dal ainult tahan elada, ilusamad e/uaastad veedan Taara linnas ma.

11 UH MAR DU Astume malestusis aastat tagasi Pohja-Tartumaale, looduslikult i.ihele Eesti kaunimale, ainulaadsele poliste metsade ja jarvede maale. Selle lookese si.idami kuks on Maarja-Magdaleena kihelkond oma alevikuga, Kudina valla Uhmardu asundus ja Kulmuvere ki.ila. Tartust ligemale 30 versta (1 verst - 1,067 km) kaugusel Peterburi (Narva) maanteed pidi pohja poole peatub silm juba eemalt omaparasel ki.ilahoonete kogul. Paremal maanteest vaiksel korgendikul asub massiivne kiviehitus kellatorniga ees ja kuppeltorniga keskel, - vene 6igeusu kirik. Oleme joudnud Uhmardusse. Kirikuki.ila, peamiselt maanteest vasakul kutsuti Kulmuvere kulaks. Paremal pool maanteest enne kirikut preestri majas asub ka Uhmardu-nimeline postiagentuur. Rahva suus tunti ees pohja pool vaatepiiril kuni Saare metsani asuvat i.imbrust peamiselt Uhmardu kortsi, hiljem teemaja tottu, mis asus verst maad edasl, maanteest vasakul. Aegadel. mil pikamaa randurid liikusid hobusoidukitel ja ka jalgsi, oli suurmaanteede aarseil kortsidel maaratu osati:ihtsus puhkamiseks, einetamiseks ja Oi:ibimiseks. Peterburi maantee aares Tartust valjudes asusid kortsid umbes iga viie versta jarele. Jarjekorras meenuvad kortside nimed: Kilgi, Kobratu, Vedu, Somma, lgavere, Pataste, Uhmardu, Saare. Kroonika andmeil oli aasta algul Eestimaal 420 ja Liivimaal 1657 kartsi, seega iga 500 elaniku kohta i.iks karts. Riigiviinamonopoli rakendamine sajandi vahetusel oli maisnikele suureks 166- giks. Olid ju kartsid nende valduses ja saadi 500 ja rohkem rubla renti. Alkoholiga kartside asemel rajati ka rohkesti teemaju. Karskussabrad raamustasid, kuid enamasti jatkus allemi.ii.ik ja topsisabrad kohanesid olukorraga, ti.ihjendades monopoli pudeleid mujal. Nanda siis asendas viinapudel napsuklaasi. Peagi jauame ki.ila vahele. M66dunud Toomajaani Juliuse talust maanteest vasakul ja Tiido poest paremal, oleme jaudnud kiriku kohale. Kirikule jargneb koolimaja, kahekordne kiviehitus, mille ees avar koolmeistri auna- ja aiaviljaaed. Kirikumae kallaku all koolimaja auel on tiik. Edasi kulgeb maantee vahe paremale, siis suures kaares vasakule, haarates enesesse madala luha, - kooli ja kiriku pallu-, heina- ja karjamaad. Seda madalat luhta labis otsesuunas jalgtee, mis oli ka meie kooliteeks. Luhalt avaneb ilus vaade pahja poole kaugemale metsasihi lapul paistvale Saare maisa uhkele peahoonele. Suur teekaar lapeb enne Uhmardu kortsi kop- 7

12 iit. Edasi kulgeb maantee otsesuunas. Moodunud kartuiipoliust olemegi vasakul asuva Uhmardu k6rtsi ees. Vahekene maad edasi peatume meie lapsep61ve elamu - allmaja kohal. Suundudes edasi p6hja poole maantee jarsu languse- ja t6usuteed, olemegi uletanud Uhmardu j6eoru silla. M66duriud Kaarelsoni 6unaaiast ja taluhoonetest, kulgeb maantee edasi suure p61ise Saare metsa vahele. Metsa algul paremal asub Vanjka onn-elamu. Edasi liikudes silmame vasakul kaunist Lutika jarvekest metsavarjus. Ja sellega 16pebki meie lapsep61ve maanteeaarne vaatevali. Sealt edasi suundub maantee Saare m6isa ja Saare k6rtsi poole. Saare ja Joe m6isa jarved jaavad kaugemale ki.ilgedele. Enne ku i markida Maarja-Magdaleenas Kudinal v6rsunud Eesti suurmehi ja varasemat kultuurielu ning vaadelda Uhmardu umbrust, perekonda, naabreid ja muud, heidame avarama pilgu linnulennult PoHJA-TARTUMAA OMAP.ARALE JA ILULE Tartumaal on erinevate pinnavormidega maastik Emaj6e madalikuga keskel, laanest ja idast kahe suure jarve, V6rtsjiirve ja Peipsi, vahel. Laiuse, Palamuse ja Aksi kihelkonnad, samuti Maarja-Maqdaleena ning Torma kihelkonna laanepoolsed osad haaravad P6hja Tartumaa vooremaastiku. Ka p6hjapoolseim Avinurme kihelkond asub peamiselt Tartumaal, tasane soine pind rohke metsaga. Uhmardust Tartusse ei tarvitsenud alati maha s6ita maanteed pidi hobusega 30 versta 4 tunniga. Ainulaadselt kaunis, maaliline on 15-verstane s6it kirikuteed pi di, I abides Maarja-Magdaleena (3 versta Uhmardust), j5udes Voldi (Tabivere) raudteejaama ja sealt edasi rongil Tartusse. Sel s5idul avaneb ainulaadne Eesti maastiku vaatepilt. Kirikutee algupoolel Kuti maelt avaneb ki.ilq- ja tagasivaatena uhke Kassema, Kudina m6isa, Saaremetsa, Uhmardu, Sarje ja Kulmuvere ki.ilade panoraam. Kaugel ida pool, k5rgemal taevaserval kumendab S65ru metsapiir vaatetorniga keskel. Labides Maarja-Magdaleena alevi, m66dume harmooniliselt kaunis koosk61as umbrusega uhkest gooti ti.ii.ipi!uteri koguduse kirikust. Edasi naeme 12-verstasel teekonnal imekauneid maalilisi maastiku seljakuid ja ki.ihmusid. Nende vahel on imeilusad jarved: Kaiavere jarv, Raigastvere jarv, Elistvere jarv, Soitsjarv. Teekonna 15pupoolel naeme suurt Saadjarve - Kalevipoegade hiigel-viskekividega teisel pool jarvepervel. Ku kulinna endised m5isahooned 8

13 Ja aiad on omaette vaatamisvaarsus. kogu selle teekonna vaatepildid on ainulaadsed, harukordsed, meeliulendavad oma ilult. Silmatorkavad on kungastikud ja seljakud Palamuse ja.a.ksi kandis ning mujal umbruses. Ka kupleid ja jarske n61vakuid esineb kuni 180 m k6rguseni, eriti Laiuse kihelkonnas. Launa pool k6rgendikud kaovad, seal esinev.ad Emaj6e ja Peipsi tasandikud. Uhmardust pohja poole esineb vaiksemaid soo- ja metsajarvi. Nendest silmatorkavamad on Saare, Kuremaa ja Kaiu jarved. Saare metsas maantee laheduses on vaike Lutika jarv, laane pool Sarje kula soode keskel asub Kogre jarv. J6em6isa jarvest voolab p6hja poole Omedu lahedal Peipsisse kuulus Kaapa j6gi, omades legendaarse kuulsuse Kalevipoja v6itlusaegadelt traagiliste m66galugudega. Uhmardu jogi saab oma alguse p6hja poolt Saare jarve kandist, t6enaoliselt Kudina valla Virtsa ja Arukula k6rgendike soodest iile Rahivere, kus oli vesiveski, Kassema ja Uhmardu alla, suubudes J6em6isa jarve, moodustab vahepeal Kapa talude all laiema koha j6ejarvena. Tartu turule ja laatadele vooris Peterburi maanteed pidi talunike s6idukeid k6igi maasaadustega: vilja, lina, kutust, toiduaineid, nagu liha, mune, void, metsasaadustest seeni, marju ja muud. Eriline kuulsus oli Avinurme meeste omaparastel toodetel, nagu - kolmjalad, veepaagid, toobrid, v6ivitsikud, kapad jne. Ei saa alla hinnata ka Peipsiaarseist kuladest sibulakasvatajaid venelasi, kes primitiivsetes oludes liivasel pinna! suurt hoolt kandsid oma eluulalpidamise eest. Nad ei vasinud oma.,setukaga" (vaike hobune) vankri ees sibula- ja savist p61etatud potikoormatega P6hja-Tartumaad labimast. Sibulate eest said nad vilja, mattmati vastu. Ostsid ka mane kopika eest rabalaid, eriti veel sitsi, Rapina paberivabrikule. KUDINALT VORSUNUD EESTI SUURMEHI Kudina vallas, Maarja-Magdaleenas ja selle lahemas umbruskonnas on v6rsunud tuntud Eesti teadlasi, keele- ja kirjamehi, arste, ajaloolasi, poliitikuid, kooli- ja noorsoot66 kandjaid ja teisi. Tuntud Masingute suguv6sa parineb Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Selle v6sudest tuntud kirja-, keele- ja kirikumees 0. W. Masing t66tas naaberkihelkonnas Aksi pastorina a Keelemees Johannes Valdemar Veski isa Gustav siindis a. Kaiavere vallas K6renduse kulas Sepa talus, kust ta asus Kaasiku tallu Vaidavere kulas Kudina vallas. Ta abiellus talutlitre Miina 9

14 Vilhelmine GrOnthal iga a. KOmnest lapsest esimesena sondis Johannes Valdemar Veski (27. VI 1873). Kassema kolas tuntud Kustase talust Gustav Malson abiellus J. V. Veski 6e Emilie Rosaliega. Nende abielust a. sondinud kaksikvendadest dr. Ju lius Malson (M agiste) oli laanem.ere-soome keelte professor Tartu Olikoolis, praegu (1975) 6ppej6una Lundi Olikoolis Rootsis. Tern a kaks ikve nd Aksel oli aqronoom, F"esti P:.inasekarja T611seltsi teaduslik sekretar. S6jaaegu siirdus ta oma perega K.anadasse ja suri a. Nende isa oli sajandi algupoolel Maarja-Mag daleena ku ltuuriorituste korraldaja, Laulu- ja Muusikaseltsi esimees. Uhmardu lahedalt Sarje kolast llvese talust parines varajasem poliitika-tegelane Andres Dido (Tiido). sondinud Viljandimaal a. ja siia sisse rannanud mulgi poeg. Vangistati poliitilise kahtlusealusena a. ja saadeti Baltimaadelt valja. Dido nagi oma eesmargi taitumist veel viimaseil eluaastail Pariisis, kaasa elades Eesti iseseisvuse sonnile ja,,de jure" saavutamlsele, suri a. Sarje kolast Lorn.bi talust oli ka kuulus keiser Nikolai II perekonna ihuarst dr. Fischer. Rahvasuus kutsuti Visseriks. K6ige lahemal naaberkihelkonnas Palamusel sundis tuntuim noorsookirjanik Oskar Luts, kelle,, Kevade" kujunes k6igi aegade eesti loetavamaks noorsooraamatuks Joosep Tootsi ja Paunvere koolilugudega. Raamatu esitruki ilmumise ajal a. oli kirjanik ainult 25-aastane. Maarja-Magdaleena alev, harukordselt ilusa gooti toopi kirikuga asus meilt Uhmardust kolme versta kaugusel. Peamaanteelt viis sinna Kulmuvere kul ast kirikutee Ole k6rge Kuti mae. Teispool maejala all asusid Kuti Kusta ja Kuti Kaarli talud. KOtilt parines ka tuntud parastine kindral-major Johannes Soodla - VR 11/ 2, 11/3, - viimaste vabadusv6itluste aegne eesti vaeuksuste juhtiv sideohvitser, ki ndral inspektor Eestis. Minu vanem vend Erich, kes oli tema koolivend Linnakooli aastailt, k6neles Kuti Soodlast kiitvalt kui heast v6imlejast riistadel, eriti roobaspuudel. Loodusteadlane Artur Luha oli isa poolt Kudina (Vaidavere) paritoluga. Eesti noorsootoo kandjaist, uks eesti skautluse alustalasid (autori kaasaegne), 6igusteadlane, kohtunik, skautmaster Elmar Peetsu parines Kudinalt K6renduse kolast. Terna isa Gustav oli tuntumaid ja andekamaid kultuuritegelasi Maarja-Magdaleenas. Skm. E. Pe etsu oli eesti skautluse alal tegev veel viimastel aastatel, suri Kanadas Torontos 29. X

15 Maarja-Magdaleena kirik MAARJA-MAGDALEENA VARAJASEMAST KULTUURIELUST Arkamisaja algupoolel nimetamisviiiirseid kultuurilisi algatusi seal pole esinenud. Kirik, palvemaja ja ka k6rts olid ainukesed kooskiiimise paigad. Peahuvi suurenes talude ostmisele, seda eriti iirkamisaja rahvusliku t6usu aeg adel. I Oldlaulupeo liihenedes oli miirkimisviiiirt algatusi koorilaulu alal Gustav Veski algatusel. Rajati meeskoor. Ja Oldlaulupeol, kus Maarja-Magdaleena koori juhtis ki:ister Madis Sober, sai koor Ill auhinna v6idulaulmisel. Laulu edendamine jatkus. Rehetalu perepoja Gustav Peetsu algatusel hakkasid Vaidavere kola noored koorilaulu 6ppima, kujunes segakoor. G. Peetsu algatusel rajati ka puhkpillide koor. Kohale kutsuti David Wirkhaus juhatusi andma. G. Peetsust kasvas pasunakoori juht. Maarja-Magdaleena koorid andsid kontserte mitmel pool, isegi,,vanemuise" aias Tartus. Rajati ka niiitetrupp. K6ik liitusid kihelkonna Laulu- ja Muusikaseltsiks, mille p6hikiri aastal kinnitati. Kandvamaid j6ude olid G. Veski ja G. Peetsu. Ka J. V. Veski 16i kaasa muusika-laulu alal. Keskseks kujuks kujunes G. Peetsu koorijuhina, lavastajana ja peaosade mangijana. Anti mitmeid segaeeskavaga etendusi ja v6eti osa Oldlaulupidudest ja neid premeeriti korduvalt auhindadega. KIHELKONNAKOOLIS ROHKEM KAVAKINDLUST Vaidavere kolakoolis 6petatud lugemist, ilukirjutamist ja rehkendamist, ka usu6petuses algteadmisi. 11

16 Maarja-Magdaleena kihelkonnakool oli kohapeal ainuke astme v6rra k6rgem kool. Kool ti:ii:itas 6ige vanadel alustel ja kavadel, 6ppekaik edenes aeglaselt. Kuid kooliti:ii:is oli siiski tunduvalt rohkem kavakindlust kui kulakoolis. Koster Madis Sober oli seal elup61ine omal alal. Ta edendas ka muusikat ja laulu koolis, vahetevahel harjutas kooriga. Kolme klassi peale oli ainult uks 6petaja. Ki:istril oli oma osa taita, 6petas piiblisalme ja ka kirikulaule. Oli vanemas klassis kirjalik harjutus, v6is 6petaja teisal ti:ii:id suuliselt edendada. Algklassis tuli vahel ka m6nel andekamal vanema klassi 6pilasel 6petada. Tehtud ti:iid vahetati ja 6pilased vaatasid need labi. Koolmeistrid vaheldusid sageli. Meie sugulasi Herman Saga, hiljem tuntud koolmeister Tartus, oli ka Maarja-Magdaleenas koolmeistriks kahel aastal. Seal oli ka praktikante vabakuulajatena. H. Saga ajal olnud kahe aasta kestel temal alati koolis kaasas kaks tutarlast, Hulda ja Ella, kes kuulanud ja markmeid teinud. Kauemat aega olnud seal 6petajaks J. Tammemagi, kes oli hiljem 6petajana Tartus tuntud, harrastas ka murdes6nade kogumist. Vastupidiselt Uhmardu koolile, laksid siin 6pilased laupaeval koju. Sama paeva parastl6unal peeti koolimajas meeskoori harjutusi ki:ister M. S6bra juhatusel. Ka kihelkonnakoolis esinenud vahetevahel saksa v6i vene keele k6nelemise surve, kuid pidevaid tulemusi sel ei olnud. V6imlemisriistu oli kl.ill koolil, kuid 6petajad seda ala ei tundnud. Samuti ei olnud ka joonistamine ja aiati:ii:i rakendatud. Ka loodusteaduse alal polnud 6petajail palju teadmisi. Kihelkonnakool kuulunud kiriku6petaja kontrolli alla, kuigi kontrolli teostatud harva. Ka peatus seal koolirevident vahel labis6idul juhuslikult. N6nda see koolielu seal nendel aegadel arenenud. MULGIMAALT TARTUMAALE Minu isa Karl Julius Mihkelson (Mikson) parines Viljandimaalt Pari val last, sundinud 8./20. septembri I aastal. Terna isa Mihkel Mihkelson-Mikson, sund. 1802, oli Pari vallakirjutaja, suri umbes a. Viimase isa (minu vana-vanaisa) Mihkel, si.ind (naine Kadri, si.ind. 1767). arvatavasti ka Pari vallast. Viljandi kihelkonna koolmeister J. Kirsel'ilt, kelle kaekirja mu isa ilult uletamatuks pidas, sai ta oma alghariduse ja hea kaekirja. Koolitunnistused tulnud k6igil 6pilastel oma kaega kirjutada ette antud vormi jargi. Selle esimese tahtsa dokumendi (joon. lk. 14) 12

17 Autori vanemad - Karl Julius ia Ida Natalie Michelson oma esimese tiitre Elisabethiga a. kirjutamiseks lisanud ta suhkrut tindisse, mis andnud ilusa laikiva kirja. Vaarib markimist, et koolitunnistus on eestikeelne, kuna minu koolitunnistused 50 aastat hiljem venestuse surve aegadel ( ) olid kaik veel venekeelsed. Algas ju venestusaeg arkamisaja lapupoolel aasta paiku uue hooga. Isa t66tas noorena 5 aastat Pari maisas karneri *) abilisena, saades sel alal hea kooli. KahekOmne-aastasena asus ta Maarja Magdaleenasse, kus ta oma vanema venna Hermani juures kingsepp-meistriks appis. T66d jatkas ta omaette kahe selliga. Kokkuhoidlik ta oli, kogus seal oma esimese algkapitali tulevase perekonna elumaja jaoks. Need kasit66 aastad kulgenud Maarja kartsi juures. Kartsi pidasid poolade Anna Birkenberg ja vend Herman. Viimane olnud siis ka poepidaja. Selle jarele t66tanud isa kolm aastat Patastel. UHMARDU AEG Patastelt asunud isa Uhmardusse aastal ligemale 33 aastaks. Uhmardu kartsi, hiljem teemaja, pidajaks olnud ta 28 aastat. Nanda siis kujunenudki Ombruskonnas maiste - Uhmardu karts ja Uhmardu Karla kui lahutamatud, pikemaks ajaks. KOmm e aastat Uhmardu kartsipidajana olnud ta veel poissmees. Minu ema Ida Natalie, neiuna Tannberk (Tanberg). sondis 5. oktoobril aastal Vinnis, Viru-Jaagupis. Hariduse sai ta Rakvere TOtarlaste Koolis. Viljandisse asus ta 14-aastaselt. Kasuade J kiirner - aednik 13

18 Hammeri tottu t66tanud Krabis, Rouge kihelkonnas Hammeri moj sas (Schi:inangern). Vahepeal ti:ii:itas ta Navesti m6isas ja oli viimati 7 aastat Pari m6isas virtinaks (majapidaja, perenaine). Seal peeti ka pulmad 20. veebruaril aastal. Uhmardu k6rtsist pisut maad p6hja poole ehitas isa tulevase perekonna nagusa elamu Lihes k6rvalhoonetega ja rajas kullalt avara viljapuu- ja juurviljaaia. Aasta pul sundis esimene tlitarlaps Elisabeth ja aastal olid perekonnas kaks tlitart ja kolm poega. Tlitar Lydia suri 6ige noorelt. Nanda kujunes vanaemaga ko kku kaheksapealine perekond, kus Liles kasvasid viis last, kellest veel elus on vanem tlitar Elisabeth ja mina kui k6ige noorem. SUGULASI JA SoPRU Minu vana isa Mihkel Mihkelsoni esimesest abielust sundis kaks tutart - Sophie ja Anna. Tlitre Anna abielust Julius Birkenbergiga sundis kolm tutart ja kolm poega. Birkenbergide teise tutre Emilie abielust Jaan Moistusega sundisid 2 tlitart ja 1 poeg. Es imese tutre Hulda (Uks vabakuulaja H. Saga koolis) abielust Heinrich Ploom iga sundis poeg Arnold. Terna teisest abielust Karl, I , [:la= ~ - - ~ :.-~~ v ". _,..;Ji;, - /' '.. '....,.,. ~:..-.\ ;,. Yi.'JJJ/~ i>,,,,;./1/1.,.i.1;,,.....f~p f. \W(Ufl.. _ J.... I ~-. -. ~ - 1 ' i '&l'f1hh1/, _Y.fl/l!VW'llV.-. ~., :., t..... '.I Karl Michelsoni esimene koolitunnistus a. (origjnaal 18 x 22 sm) 14

19 Emma (Mae) luha,.. Vanemuise" ja.. Estonia" nait/eja Plaado'ga sundisid tutred Erika ja Antonie. Proua Hulda ise oli pikemat aega M. Ji:inese suuri:iris daamide osakonna juhataja. TUtardest Erika abiellus prof. Karl lnnoga ja Antonie abiellus rohuteadlase Edgar Luha'ga. Eelpool nimetatud teine vabakuulaja H. Saga koolis Ella (Hulda ode) abiellus Kudina elupolise vallakirjutaja Johannes Rammuliga. Neil sundis 4 poega ja 1 tlitar. Pojad Heinrich ja Mihkel langesid Vabadussojas. Koolipi:ieviltTartus olid viimased meile li:ihedased kui sugulased ja head sobrad elukohtade naabruse tottu Kivi ti:inaval. Julius ja Anna Birkenbergi kolmanda tutre Wilhelmine abielust koolmeister Herman Si:igaga si.indis kaks poega ning kaks ti.itart. Kogu Si:igade perekond ja ka ji:irglased olid k6ik suure muusikaandega, Tartus vabadel aastatel tuntud, eriti Harri ja Armilde. Maarja-Magdaleenas oli meie li:ihemaid sugulasi Peedu Luha 'de pere. Minu isa Karl oli kuues ja Peedu perenaine ti:idi Juuli oli kaheksas laps Mihkel Mihkelsoni teisest abielust Liisa Veppariga. Esimesest abielust, nagu juba mi:irgitud. oli vanaisal kaks tlitart - Sophie (abiellus Perensiga) ja Anna (abi ellus Birkenbergiga). Ti:idi Juuli esimesest abielust Juri Preeksiga sundis tutar Viol a. kes abiellus pi:irastise Mora m6isa omaniku, 6ppinud meieri Gustav Luha'ga. Neil oli 2 poega ja 3 tutart. Noorem poeg Adolf ianges Vabaduss6jas. Nooremast tutrest Emmast sai,,vanemuise" ja,,estonia" ni:iitleja - Mae Luha. Hiljem oli ta balleti re petiitoriks pr. Olbrei juures. Abiellus Johannes Sonin'iga, kes oli Sotsiaalministeeriumi osak. direktor. Mae suri novembris Ti:idi Juuli teisest abielust JOri Luhaga (Peedu JOri) sondinud poeg Georg langes Vabadussojas. 15

20 Mele perekonna paremaid s6pru ja sagedasi kolastajaid meie sugulaste k6rval Maarja-Magdaleenast oli Maarja koster Madis Sober abikaasaga, vahel ka totar Alma ja poeg Siegfriediga. See s6prus ji:itkus ka hilis aastail Tartus tema k6rge vanaduseni. NAABRUSKOND Uhmardu Ombruskonna talunikele, ki:isit661istele, teeki:iijaile ja eriti pikamaa reisijaile uldtuntud peatuste ja kogunemiste s61mpunktiks vallas oli Uhmardu k6rts, hiljem teemaja. Suveti peeti seal ka teatrietendusi. Vi:ihe kaugemal, meie elumajas asus pood. Pood andis rahuldavat tulu. MOOdi riiet, nahka ja ka majapidamistarbeid, olles seal kandis ainuke selletaoline ettev6te. Hiljem rajati ka kiriku kolla Tiido pood. Nanda palju kui mi:illu ji:ii:inud, oli naabritena ja umbruskonnas rohkesti j6ukaid talumehi, ki:isit661isi, ja muid t66lisi ainult Oksikuid. Vestluses ki:isitleti isiku nimesid koos talu, asukoha v6i perekonna nimedega. Kohe naabruses j6esi:ingi p6hjakaldal Kaarelsoni talus elas noorperemees August oma ema Miinaga. Ji:irgmist Olej6e talu kutsuti Kaarelsoni Taaveti nime ji:irgi. Kaarelsoni vanaperemees Ludvi oli ji:ii:inud Vene-Jaapani s6jas ( ) kadunuks. Kapa Kitsniku talud asusid umbes versta kaugusel paremal laane poolel joesi:ingi laiemal kohal. Vene (apostli-6igeusu) kiriku ja kortsi vahelisel suurel maantee kurvel oli Rosensteini (Rooste :ii) talu. Viimast eraldas meist vi:iike kuuse- ja segapuude metsatukk, meie lapsep61ve meeldiv paik li:iheduses. Kortsist vahekene 16una poole maantee ai:ires oli kortsi-koppel, kus kasvasid ka suured kased. Kevadeti saime sealt ohtrasti head kasemahla. Maletan seda hctke. kui isa oherdiga kasetovesse augu puuris ja siis paiskus sealt esimese hooga hi:isti maitsvat kasemahla joana vi:ilja Auku suruti tila. - umbes tollises labim66dus jalapikkune renn, puuoksa ji:itkust tehtud, tila peaosa li:ibis avaus. Mahla jatkus kauaks. mida villiti ka pudelitesse tagavaraks. K6rtsi-kopli taga Kassema kula pool asus meie l6unanaaber, suur Suka talu Suka Kaarliga. Omalt iseloomult oli too mees kui tugev t66hobune. Kord suure kiinni ajal iihel pimedal piihapi:ieva- 6htul kestva seenevihma ajal tuleb isa tuppa ja iitleb, et Suka Kaarel kiinnab ja vannub. Ema seda ei uskunud, et kus ta nood ikka nii hilja puhapaeval selle vihmaga kiinnab. Avades vi:ilisust, et kuulatada, kostab kopli tagant otse muristamist meenutav ki:isk hobusele:.. Kuradi saatan - vagu! " Niiiid oli asi selge. Suka talu pererahvast on vi:iga hi:iid malestusi. Kord oli emal vaja s6ita Patastele ja ta v6ttis minugi kaasa. Lahke Suka perenaine kutsarina tuli hobuse ja vankriga udusel varahomrnikul. istmeks hea korge ja lai heinakarss. Laks soiduks. Peagi paasesid ~ 16

21 Suka perenaise keelepaelad valla lau luhelidel. K6ik varsid olid ta oma tehtud, kuigi osa viise oli juba tuntud. Ta laulis Suka Kaarlist, talust, umbruskonnast, ka maast ja ilmast. Lau lud olid 16busad, enamasti marsitaktis. Ei sellist leelutajat pole ma kunag i kuulnud. Saanuks see naine k6rgemat haridust, seisaks ta nimi eesti kuulsate kultuuritegelaste nimistus. Ka Suka talututred, vist Siine ja Roosi, olid meie pere sagedased kulastajad, nad tahtsid moega kaasas kaia. Eks siis ema ja 6edki olnud neile n6uandjaiks ja riietuse alal kaasaa itajaiks. lsegi aastaid hiljem Ta rtus tu lid nad ikka enne meie poo le, kui laksid ostusid tegema. Kirikukulas ol id muidugi uldtuntud elanikud koolmeister Georg (Juri) Ped er - poline vanapoiss, ja preester.,batjushka" Pork, hiljem ka kooli6petaja Johan Pelberg. Uhmardu 4-aastane kirikukool kais ministeeriumi koolide alla. Mitte kau ge l laane pool Sarje kulas oli kah e- v6i kolmeaastane maakool, mida kutsuti Sarje kooliks. Huvitav on markida, et meie m61emad koolimehed Peder ja Pe Iberg olid pa r it Parnumaalt Ta hkurannalt. Pelbergi I ol i pal ju jutustada p6nevatest merelugudest ja tormivintsutustest. Kiriku- v6i Kul muvere ki.ilas oli Toomajaani Juliuse talu, kelle 6uel t iigis ka kogred ujusid. Ka Vene-Juhan ja Anisilma Vanjka elasid kirikukulas. Vene kula ja Suka talu vahemaal asus Makkari molder Mart toreda tuulikuga. Mi:ildri juures elas mu isa vee l aasta v6i paar parast linna asumist, sest tal olid ju veel maa- ja heinamaatukid rendi alusel. Ka kalapui.ik jatkus. 1-!iljem asus sinna lah e dusse ka telliseti:ii:istus, rahvakeeles savikoda, milline ti:ii:itanud veel kaua iseseisvuse aastail. Ida v6i kagu pool asub soode vahel Kogre jarv. Kaugemal idas piki horisonti sinab S66ru metskond vaatetorniga keskel. Sealt kandist parines ka Kaiu Olst (Holst). Ombrusskonna pisut kaugemad naabrid ol id Kalamehe Juur, Uugi (Huuk) Karla, Kanametsa Malson, kes olid Uhme.rdus mitte haruldased kulastajad. Kassema kula orr:a t oreda e tuulikuteqa horisondi l ja paljude taludega laane pool oli 6ieti rneie naabrikula, kuid kahjuks puudus korralik otseuhenduse tee. Seal paljude talude hulgast on meelde jaanud Kustase Malsoni (Magiste) ja Ostrati nimed. Pohja poo t Saare m tsa k.: dist oli meie sagedaseks kulastajaks N6mme metsavaht Orav. Oli hea jutumees ja hooples oma jahilugudeqa. Kord tuleb mu vend Aksel (Aksi) 6uest ja utleb Oravale, et siinsamas metsatukas on suur janes. Ora v kargab pusti, asetab pussi rihmaga 61ale, mu 6e Valli ja venna Aksi saate l mindi janesejahile. Vaevalt oldi metsatukka j6utud, kui suur janes matta tagant valja hoppab. Orava l kai nud puss umber ala valkkiirelt 0. Lutsu nim. Tarf u Linna Keskraamatukogu 17

22 ringiga palgesse, huudnud lastele:,,hoidke tagasl, puss kaib!" Kolanudki komakas ja suur janes olnud siruli. No oli uhke pilt, kui kolm jahihuvilist voidur66msalt suure janesega tuppa tulid. Ema oli vist k6ige r66msam. Kui isa oli Orava ette napsuklaasi taitnud, paasesid Orava keelepaelad valla. Jutu jargi temast vahvamat jahimeest polegi. Veel Gks looke i.ihenduses N6mme Oravaga. Oleme kolmekesi : Valli, Erich ja mina i.ihes koera Sammiga Saare metsas Lutika jarve kandis seenil ia marjul, korvid kaes. Mone seene ja marjakese olime korvide p6hja saanud, kui naeme i.iletee metsalagendikul metsavaht Oravat koos k6huka metsasaksaga, kellel Preisi mi.its pika suleoa peas, mantli h61mad laiali. Orav tuleb meie juurde vihaselt karkides:,,mis teie metsas hulgute, ni.ii.id tulqem harra ette!" - Minule sellest jatkus, haarasin Vallilt seenekorvi ja pistsin mooda maanteed plaqama ja enne ei peatunud kui kodus. Seitsme- v6i kaheksa-aastasele poisikesele oli see vist ki.ill mu jooksu rekordite rekordiks. Kodus hinqeldades suutsin si.indinust li.ihidalt jutustada. Mu ode ja vend joudsid koju umbes pool tundi hiljem. Jutustasid, et k6rqe harra keelanud metsas kaimise, marjade ja seente korjamise ninq koera nahes t6stnud haalt k6roe aktsendiqa :.. See koor, ei koor tohtima metsas hulkuma!" - Nanda see lugu 16ppenud, lapsed labi noomitud, lasti nad koju hoiatusega. Paar paeva hiljem on Orav jalle meie pool.,,no jah, tundsin teie lapsed ki.ill kohe ara," ia enese 6ioustuseks lisas veel, et e{:la metsas rinqi liikuda ei tohi ki.ill. Nanda oliqi siis selle suure,ia uhke jahimeheqa! Saksa ees oli vaia teeselda, laste peale karkida ja nonda see julqus asendus truualandliku,.kintsu kraapimisega" selle asemel et taste kaitseks sonakestki utelda. Vahematest tuntud asiameestest elutses lahemal maavahemikul metsatukas Vipore Hindrik, kes teqi iqasuoust kasi- ja parandustoid kinoseoa. olekiseoa ja muudel aladel. Ta oli vist ka ainuke suurema kalapi.ii.iqiriista, kuuritsa, omanik. See oli vist aasta talvel, kui suurim lumetuisk oli matnud koik, peaaeau ka meie elumaia. aknad olid siiski vabad. Nadalapaevi ei olnud liiklust maanteel. Ohel paeval ometioi liiqub Vioore Hindrik i.ile lumeval.iade meie poole. libistudes edasi umbes jala laiustel pikkadel laud::idel. mille teravad ninad on tublisti i.ilespoole painutatud. Isa hi.ii.iab:,,vipper tuleb suuskadel!" Need riistaouud oma oikkuselt ia eriti laiuselt i.iletasid suuresti tiinapaeval valjaarendatud suuskade m66tm~.. Saare metsa aares koobas-onnis elas vana Vanjka, kes oli ka muide,.imearst" Ja muiduai samuti riigiusuline,.pravoslavn6i". Kordus see alati suurtel pi.ihadel, et vene preester pikas peaaegu maanl ulatuvas mustas mantlis matkas ka Vanjka juurde. edasi- 18

23 tagasi oma 4 versta. Kord lihavottepuhade ajal oli veelgi suur lumetuisk, kuid preestri kuju ilmus jalle maanteele. Ema annab mulle ilusa kirju muna, et viigu ma see preestrile, ta vaeneke kulmetab ju ara, voiks sisse sooja tulla. Jooksengi maanteele. Preester vottis muna vastu suure heameelega, mu pead silitades ja kaeviipega onnistusi ka maja poole saates ning jatkas teekonda. Preestriks oli sel ajal eestlane Pork, usuopetaja ka minu koolipaevil. Ega ta oma usku kellelegi peale ei sundinud, jutustas piiblist paris huvitavaid lookesi. Kuid huumorimees oli ta pealegi. Kord Oks opilane ei saanud,,nebukatneetsari" nime oieti haaldada, mille peale siis preester sahvas -,,Kuidas sa Otlesid, et nisupats on natske?" Uhmardust li:ii:ine poole, otsevaates versta voi poolteise kaugusel avanes tore panoraam - Kassema kula oma tuulikutega. Maarja-Magdaleenast kulges tee labi Kassema Kudina moisasse ja Palamusele. Kudina moisale avanes meilt kauge unistatud vaatepilt kui,,kuldsetele hoonetele" paikese saras, kuhu meie, lapsed, vist kunagi ligi ei paasenud. Uhmardu asus Kudina vallas, kuid teatud soltuvuses Saare moisaga. Tavaliselt tulid vihmahood Kudina moisa ja Kassema poolt. Kattus too horisont halli looriga, kajas labi maja huud:,,kassemal sajab! " Seda kuuldes liiguti ja tegutseti kiiresti, et midagi vihma katte ei jaaks. Mone minuti kestel oli sadu Uhmardus. Uhmardus ja Ombruskonnas elutsevad eestlased olid peaaegu koik luterlased, kuuludes Maarja-Magdaleena kiriku alla. Oli kull nagus ja uhke vene oigeusu kirik, meilt umbes versta maa kaugusel. Preester ja koolmeister kuulusid selle alla juba ameti poolest. Vist peale kahe: Vanjka ja Vene Juhani laheduses oigeusulisl el olnudki. Kuid teenistusi peeti jarjekindlalt kas voi tohjale ruumile. Kirikukellade kontsert puhapaeva hommikuti oli paris meeldiv kuulata. Kuid eks nende kellade kolina viisile,,taibukad koolijutsid" tegid ka oma varsisonad, mis kostis umbes nonda:.. Kilu silku, soolasilku, kostri papp ja Podra Juri." TEEJOOMINE oomajaliste SUURMOOD Laatasid peeti Tartus ja Tartumaa alevites kullalt sageli. Kaugelt tulijad jaid kortsis 66majale. Hobune vankriga rehealla, ise suurde kortsiruumi, reisipamp olgedele, leivakott katte ja istet votta suure kortsiruumi pikkade laudade umber pinkidel - oli esimene samm. Kortsimamma voi teenija ilmumisel olid esimesed sonad :,,Portsjon teed!" - Toepoolest suures soojas ruumis umber laudade suures ringis koos istudes tekkis reisijate keskel hubane meeleolu. Eks kolmemal ajal olnud monelgi 66bijal ka,,kulmarohu" pudel taskus, kes sai nuud seda valtida! 19

24 Neid teeportsjone, ikka vaike kann tee-ekstraktiga ja suur kann keedetud veega, serveeritud ema juhatusel oma abilistega, tukksuhkur alustassiga k6rvale, kull seda talitust oli laatade puhul palju. Peipsi kandist venelastel ja teistelgi oli tuupiliseks harjumuseks teed juua sugavaist alustassidest, seda kumnel s6rmel hoides, toetudes kuunarnukkidega lauale, suhkrutukki suus hoides. Oks anekdoot levis sel ajal ihnsast venelasest, kes ostnud naela tukksuhkrut ja tulnud sellega kogu aasta labi. lgakord pikkadel 6htutel riputanud suhkrutuki niidiga laest oma silma k6rgusele, teejoomisel maitsnud suhkrut ainult keeleotsaga. Teine anekdoot k6neles hiinlasest, kes pidanud talvel kulmal ajal teed joovat venelast mustkunstnikuks. Sest kuidas see teisiti v6imalik, et sama suuga, millega nuud kuuma teed puhumisega jahutab, puhus ta sisse tulles oma kulmanud kasi soojaks.. Jutuvada teejoomisel kestis sageli keskooni. Kui vasiti, heideti 6lgedele puhkama. Larmitsemist polnud kunagi kuulda, oldi vasinud pikast teekonnast. Nendel oodel isa kull vaevalt silma kinni sai, ikka tuli hobustele talliuksi avada. Oobimise tasu oli 5 kopikat, hobuse eest 3 kopikat. Kopikas oli siis veel suur raha. Vahel hilja 6htul nagin, kuidas isa tuli tahatuppa, suur sajarublane tsaari paberiraha kaes, asetas selle kappi luku taha kulalise lahkumiseni. Ei maleta, et vargusi v6i nappamisi kunagi oleks juhtunud. Oks rahvanali oli vahel jutuvahelduseks. lgatahes ei juhtunud see Uhmardu k6rtsis. Oli nahtud, et Kapustin oli Semljaki leivakoti ruumist valja viinud. Semljak oli 6nnetu, ei miski k6nelus toonud leivakotti tagasi. Olukorra lahendas k6rtsis peatuva kalurite grupi peamees, kes kulmal ajal olnud tee! jarvedele. Tuli ja utles, et tema lahendab selle asja omas keeles. Toonud reelt omad pikad ~ nahksed labakindad, t6mmanud nendeqa Kapustinile mooda k6rvu ja kaskinud maakeeles:.,too Semljaki seljakott taqasi!" Kui sell el polnud veel m6ju, korranud sama juba tugevamini teise k6rva poolel. Ja ennae, Kapustin toonudki leivakoti tagasi. TEATRIETENDUSI UHMARDU KoRTSIHOONES JA MUJAL Kui Uhmardu k6rtsi rehealustelt kevadeti s6nnik oli valja vee tud, puhastati,.,saksapoolse" rehealuse p6randapind eriti korralikult. Tulid puusepad, pustitasid naitelava ia istepingid mitmesajale teatrihuvilisele. Sedamooda oli karts uhtlasi ka kultuurihoone. Ombruskonnast ja kaugeltki laulu ja manqu seltsid andsid siin oma etendusi,.taissaalile". K6rtsi ruumides oli sel puhul ka uhke einelaud kookide ja tortidega, teemaias alkoholi muuki ei olnud. lgatahes maanoormehed oma pun ap6skis noorte preilidega kasutasid einelauda ohtrasti. 20

25 Kaheksa-aastase poisikesena olin kord ka etenduse 16ppemisel kohal. Et etendus.,surmaga" 16ppes, pidi see draama olema. Kui juba teiskordselt eesriide ette astunud osalistele maruliselt aplodeeriti, hihidis koolmeister P6der 6ige valjusti:.,surnu Olesse!" - Ei aidanud midagi, aplodeerimise suurenedes avaneb veelkordselt eesriie, sangist ronib valja, poksirihma pingutades, surnuks peetu, kes veel k6ige suurema ovatsiooni saab. Kuid teatrietendusi peeti ka mujal m6isate ja suuremate talude rehealustes. Kui aga umbes aasta pa iku Maarja-Magdaleenas kahekordne seltsimaja asutati, koondusid ka teatrietendused sinna. Eesti iseseisvuse algaastail asunud samasse hoonesse ka i.ihispank. Juba enne mi nu kooliaja al gut, a. paiku, rajati Maarja Magdaleenasse vaga oluline moodne ettev6te - Ohispiimatalitus, rahva suu jargi meierei. Kell seitse hommikul undas k61avalt meierei vile, aratades kogu vallarahva, kes veel magasid. Nanda olid ka kellad alati kontrollitud ja polnud muret kooli hiljaksjaamise parast. MALESTUSKILDE OMA PEREST Esimene malestus vanaemast. Kiigutas ta mind oma p6lvel, pooleldi lauldes, korrates ikka -.,tillu talle, tillu talle". SOndinud oli ta Viljandimaal Pari vallas. Tuli ta koos minu isaga Maarja-Magdaleenasse v6i hiljem, pole tapselt teada. Minu malestusaastail Uhmardus ( ) oli ta oma eluaastais, suri 95-aastasena oma totre Juuli juures Peedul. Terna armsaim ajaviide oli pohakirja lugemine. Selleks oli tal kolm tugevas koites raamatut. lsegi pikkadel 6htutel ta kas luges peast v6i raamatust valju haalega pi.ihakirjast. Laste hoidmist enam ei olnud, mina kui k6ige noorem olin ka nendest aastatest valja j6udnud. Nagi ta ainult i.ihe silmaga. Kui tal aeg igavaks laks, astus ta k66ki ja ki.isis, kas oleks kartuleid koorida? See oli i.iks vaheseid toid, mida ta teha suutis ja tahtis. Teadaolevalt olnud tal 13 last kasvatada. Eks nende i.ileskasvatamine oli v6tnud ta j6u, ni.iod liikus ta veidi ki.ii.irakil, kasvult li.ihemaks jaanud, kuid ikka erk ja elav. Pildi jargi otsustades oli ta nooremalt sirge ja ilus inimene. Vanaisa suri, kui mu isa olnud alles 6ige noor, vist veel kaheaastane. Kuid siiski on meenunud mu isale see moment, kui tema isa teda viimast korda jumalaga jatnud ja 6nnistanud. Oks vanemaid inimesi Mulgimaalt teadnud kord mu emale vanaisast k6nelda. Vanaisa olnud sirge, hea valimusega, kandnud alati valget sarki oma ametikohustuste taitmisel Pari vallakirjutajana. Terna tappis surmaaeg pole teada. 21

26 Tadi Juuli oli p6line Peedu taluperenaine Maarja-Magdaleenas. Oli hea, armastusvaarne ja vasimatu perenaine. Kui Peedut kulastasime, t6i ta alati lauale kausi meega ja kupsetatud saiad kohvi k6rvale. Olin tema matusel aasta paiku. Isa vend Herman oli kolmas laps Mihkel Mihkelsoni teisest abielust 13 lapse hulgas. Herman oli isast IUhem, vaikse loomuga. Suviti istus ta ikka allmaja oues kuuri all ja tegi kingsepa ti:ii:id. lgakord, kui vendadega onu vaatama laksime, oli ta pettunud, et meie ei markagi meile valmistatud vaikest ullatust. Siis kuidagi ta juhtis meie tahelepanu korgemale liistude riiulile, kus oma kaks voi kolm suurt punast vahki sorgadega meie poole oli asetatud. Ta oli jalle vahil kainud ja vahki keetnud. Nuud olid koigi naod muigel, soralised votsime muidugi kaasa. Ei kuski pole ma hiljem nii maitsvaid ja toitvaid vahki leidnud kui olid Uhmardus. Ei isegi Ameerika,,lobsterid" ja,,krabid" pole maitselt v6rreldavad Uhmardu vahkidega. Vahest siiski Rootsis, kui aastal taas,,metsakodu" kulastasin, olid poisid vahki puudnud ja minuga kohtumise ohtuks neid keetnud, voisin taas justkui Uhmardu vahki nosida seal peamajas jarve pervel. Maitselt vaga head! Herman elas Uhmardu kortsi uhes vaiksemas toas. Ja uhel hommikul mu ema ja ode Valli mind aratades utlevad, et onu Herman on surnud. Olin veel liiga noor, ei m6istnud kurbusest aru saada, kui teda laudsil valgetel linadel mustas riietuses nagin. Aga matusetalitus on meeles. Sugulasi ja s6pru oli palju, kaugeltki kogunenud. Koolmeister Herman Saga Tartust toimetas kirstupanekut, lauldi valjusti. Parast matust istuti pikas toitudega kuhjatud lauas, peeti peiesid. VEEL ISAST Ajal, mil veel k6rtsi hoones elasime, oli see teemaja, aga rahvasuus tunti ikkagi ainult Uhmardu kortsina. Vaikseil ohtuil, kui randajaid ja i:ii:ibijaid ei peatunud, armastas isa suures kortsiruumis jalutada ja suure haalega laulda. Enamuses olid need koraalid.,,siioni tutre" lauluviis, milles ka vaga korgeid toone esines, meeldis temale ja meilegi vaga. Ta laulis ka meeleolulaule, nagu,,kauasest ju... (oh ammu ju... )" Harva juhtus, et ta soprade seltsis istudes heas meeleolus ka laulis:,,lilied teele korjakem, unustagem vaeva; uhe sorme pikkuselt, anti eluaega." Puhapaeviti ja muudel pidulikel puhkudel, eriti ka Kudina vallanoukogu koosolekule minnes oli t a riietatud nagusasse pruuni i.ilikonda. Juurde kuulusid heast nahast endavalmistatud laikivad.. kamassid", mitte saapapaelte, vaid kummiriidega kulgedel. Otles neid kandnud olevat juba 15 aastat, kuid pusisid sama heas korras veel jargmised 15 aastat. 22

27 Leidis aga aset mingi eriline sundmus vai ka lauakirikusse minek, kandis ta musta sabakuube valge sargi ja musta kaelasidemega. Valjudes tammati peale kerge, sel ajal moodne must mantel, valge sail ja must kubar. Vallanaukogupaevil oli isa juba varakult riietatud ja asus teele enamasti jalgsi Kudina vallamajja,!abides Maarja-Magdaleena alevi. Vallanaukogu koosolekud kestsid enamiku paevast. Pahandust tekitanud, et maned naunikud ei ilmunud, takistades toad. Korduvalt puudunuile maaratud ka rahalist karistust. Puhapaeva keskpaeviti luges isa elutoas valju hi:ialega puhakirja. Terna! oli ka suures formaadis tugevas mustas koites jutlusteraamat, sisaldades labi aasta iga puhapaevakohase jutluse. Uhmardu kartsihoone oli pusti veel viimaseil saksa okupatsiooniaastail, lapupoolel aga lammutati. Ka meie allmaja eksisteeris veel aedvilja aiaga ehkki tundus mahajaetuna ja korrastamata, hoone oli vajunud. Meie ema istutatud tamm oli sirgunud vaimsaks puuks, jaades malestussumbolina pusima... Kartsi juurde kuulus ka umbes 4-5 vakamaad pallu- ja heinamaad, eriti aedvilja, nagu kaalikate, peetide, kartulite ja kapsaste kasvatamiseks. Kevadeti teostus suur sannikuvedu rehealustelt. Nanda oli vilja ja aedvilja kasv vaga hea. Viimaseil aastail enne kartsi Oleandmist uuele rentnikule, rentis isa naabrilt Rosensteinilt kartsi vastas teisel pool maanteed pallumaad, kuhu kaik kartsl aastane sannik veeti, laotati ja sisse kunti. Pikkade vagude harjadele istutati mitu tuhat kapsataime, muidugi oma aia -peenardelt. Kui siis kapsapead sugisel Peterburi maantee aares toredasti valendasid ja kapsalaikamise aeg katte jaudis, kogunesid Ombruskonnast ja kaugemaltki mehed ja naised tohjade vankritega. lsal tarvitses vaid ringi liikuda ja Otelda -,,Kopik tokk ja rubla sada", ja paari paevaga oli kapsavali kapsapeadest lage. Seda p511urammu jatkus veel mitmeks aastaks. Aga too,,kadekops" maaperemees, vist ainuke seesugune seal Ombruskonnas, ei vainud mitte naha, et teisel hasti laheb, ja ahvardanud rendivahekorra 15petada. Niikaugele asi ei li:iinud. Manel aastal, ka sel aastal korraldas isa Ohel puhapaeva parastlaunal kartulite ja aiavilja muldamise talgud. See sooritati kasitsi vaikeste toariistade abil. Huvitav oli, et talgutele tuldi puhapaevariietuses, paljud tulid kirikust, pealegi ootas ees pikk kaetud laud s66gi ja joogiga. Oli ilus vaatepilt, kui umbes poolsada inimest puhapaevariietuses asusid austavale Olesandele kartulivagude vahele ja too arenes labusas m.eeleolus oma tunni vai pisut rohkemgi. Siis kinnitati veelkordselt keha enne lahkumist. lsegi,,kadekops" naaber oli kohal ja tootas heas meeleolus. Isa kasvatas seal kapsaid ja muud aedvilja veel parast pere linna asumist, elades suveti Makkari moldri majas. 23

28 VAGIMEHI JA VI GU RIMEHI Kiisli Jaan, pikk, si rge ja tugev kuju oli omast kohast vag1- mees v6i kangelane. Ta t6stis oma hammaste abil just kui ulitugevate t angidega k6rtsi suure laua nu rgast haarates laua 6hku. Ta soi klaasi ja v6inu ks ka rattas6idus rekordeid purustada, kuid spordiseltse sel aj al maauhiskonnas vist uldse ei esinenud. Kord t uli Tartu poo lt k6vast i vu risev auto, oli mei l v6imalus vist teist v6i kol mandat korda autot naha. Markan murina pea le autot just suurele maantee kurvele j6udvat. Huuan k6 igest k6rist:.. Kummirat ast ega tuleb!" - See oli meie marguande signaal ja hetk hilj em on kodurahvas maantee aares.,imelooma" oote l. Eks Kiisli Jaan ja sepp, kes oli kah hea rattas6itja, hakanud Tiido poe kohalt ratastel jarele ki hutama. Naeme seda pi lt i hetkeks eema l suurel maanteekurvel. Auto moodub kui tuu lehoog tolmukeerutusega jarel ja kohe naeme kahte meeleheitlikku.,tagaajajat" ratastel. Ees Kiisli Jaan, ennast rattale ku i vibu vinr.a t6mmanud umbes 100 m auto jarel ja t emast umbes niisama kauge l sepp. Huppavad meie kohal rattailt maha ja Jaan utleb :.,O leksin selle p6 rgu lise katte saanud, aga enne ku i poe juurest rattad haarasime ja liikuma saime, oli ta juba kiriku kohal." No oli alles kihutamine, Jaan nagi valja ku i oleks kuu mast katlast valja hupanud. Hoop is teistsugune kula.,kangelane" oli Kiisli Volli, kes oli tuntud.,t6stja" ja omas iseg i sellekohase kuulsuse umbruskonnas. Ohel varahommikul avastati, et k6rtsi suurelt ko rstnaa luselt tulekoldel t on suur pada.. ara t6stetud" ja kadunud. Jutt laks laiali ja peagi tuli teade, et Ki isli Vollit on varahommiku l nahtud suure pajaga t eiba najal seljas p6 1dude vahe l liikumas ida poole. Isa saat is s6na, t oogu pada koh e tagasi, muidu laheb asi va ll akohtusse. Teisel v6i kol mandal hommikul ol igi pada jalle t agasi oma kohal. Kange lasi ja vigurimehi oli vee l mitmeid. Tuntumaid jutu- ja huumorimehi oli Kaiu Olst (Holst) S66ru kandist. Ta oli pai nutanud kringlitao lise tu leraua. Paberossi suudates 16i tu leraua ja ranikivi abi l tule tae la sisse, et piipu suudata. V6ttis katte kaks neljatollist nae la, m66tis nendega oma nina ja otsaesise k6rg ust ja torkas naelad ni nas66rmeisse, ainult naelapead ja id pai st ma. Ko rd Utles, et tema v6i b istuda maa ja taeva va he l. V6imatu, keeq i ei uskunud. Veeti kih la,,pooltoobi" peale (liitriline viinapude l). Olst astub avatud ukse lavele v6 i pakule, t oetab se ljaga vast u uhte uksepiita ja t 6stab jalad kordamooda vastu teist ukss epiita ja istub, - maa ja t aeva vahel. Ohel vana-aasta 6htu l tuleb naabrital u nooroeremees Kaarelsoni Auqust k6rtsi tuppa Ruure peealina ja ut leb, et vajab teist suuremat oee9lit. Aga milleks? kusitakse. 1<6hk lemise peale viimaks seletab, kui ta tapselt kell 12 sudabb l astub vaikuses sega- 24

29 lnatult vaiksesse kambrisse (motles kortsi korstnajala sisemust), siis naeb ta ki.ii.inlavalgel kahe peegli abil oma tulevast. See eksperiment vist ei 6nnestunud, sest veel aastal ki.ilastas ta kord mind Tartus,,Postimehe" aris ikka veel poissmehena... KAPA KARJAPOISS HARJUTAB Oks mu vendadest tuleb i.ihel paeval uudisega -,,Kapa karjapoiss harjutab!" Lahme teda karjamaale vaatama. Temal on seal eestikeelne raamat,,joumees", mille kaant ehib i.ihe musklikangelase pilt. Seal puude all naeme oma valmistatud primitiivset t6stekangi, paari sangadega pommi ja koidiste abil v6imlemisr6ngad on tugevale puuoksale riputatud. Oli tubli poiss, hea kehaehitusega ja tosine pealegi. K6neles oma harjutusmeetodist ja tahtis j6umeheks saada. Ki.illap meilgi oleks huvi olnud sellistele harrastustele, kuid olime tema k6rval veel nigelad. Aga kui ta meile ka endatehtud vibupi.issi ja osavust markilaskmises demonstreeris, olime meiegi sellest huvitatud. Vibu ja nooled, seda sporti harrastas mu vanem vend Erich k6ige rohkem. Ta avastas, et parima vibu saab kevadel maantee aares leiduvaist kuuseokstest, millised olid pika lumise talve kestel tahistena labi vindunud. Erich oli meister vibu ja noolte valmistamisel kui ka tabavusharjutusil. AIAT66ST JA VAHIPOOGIST Aiatoo mu isale vaga meeldis, oli ta ju Pari mo1sas sel alal hea kooli saanud. Eriti i.illatas mind tema too korralikkus ja tapsus kevadisel aedvilja peenarde valjakaevamisel, rehitsemisel ja taimede istutamisel kitsastesse vagudesse peenardel. Kapsataimed, ti.irgi oad, kurgid, aiaherned, porgandid, petersillid, till kuulusid peenardele. Viimaseil aastail Uhmardus isa rentis Kaarelsonilt oma aiale veel maariba juurde. lstutas veelgi rohkesti 6una- ja ploomipuid. 6unapuude i.imberistutamiseks kaevas ta umbes jala si.igavuse ki.illalt avara lamedapohjalise silindrikujulise augu ja kattis augu pohja horedalt telliskivi ja muu kivipri.igiga, alles siis algas puu istutamine. Spordimees mu isa ei olnud. Otles ikka, et tema noorepolves tuntud ainult vagikaika vedamist ja karvupidi kiskumist. Pidid siis noormeestel ka sel ajal pikad juuksed olema. Seda voibki margata laulu- ja musikakooride fotodelt, aga mingit tanapaeva,,hipilikku" moenarrust, kus poiste ja meestegi juuksed kataksid k6rvad ja isegi 61ad, ei arkamisajal ja ka hiljemgi neil aegadel ki.ill ei esinenud. Minu isa suurim sport ja teatud aegadel ka lisatuluallikas oli kala- ja vahipiiiik. Ki.illap ta needki oskused juba noorepolves Viljandimaal omandas. Ma ei maleta, et meil isegi rohke kalasaagi 25

30 ... J aegu kalu oleks mihidud. Kalad soolati v6i sailitati lumes ja jaakuhjas. Talvel isegi osteti kalu kalapuugilt jarvedelt. Kull aga olid meil vahjad viimastel aastatel Uhmardus otsitud eksportkaubaks Tartu restoranidesse. lsal tuli isegi kolme v6i nelja ametit pidada, et kaheksapealist peret toita ja noori kasvatada. K6rtsi v6i teemaja pidamise k6rval harrastas ta karneri, p611u- ja heinatood ja kui aega jatkus, tegi m6nele leeripoisile uhked uued saarikud (selleaegne maakomme). pidas poodi, muujaks oli enamasti ema. Lisaharrastusiks oli kalaja vahipuuk. Kalapiiiigi peamine piiiigiriist riisa oli uhe, kahe v6i isegi kolme neeluavausega, laiade tiibadega, kolme terava teibaga, milledest kaks v6rk-tiibade ja kolmas rusa para kinnitamiseks. K6ik v6rgud ta kudus ise talikuudel ui abil (ui - puust v6i bambusest valmistatud lapik kudumisn6el v6i pool, mille keskele kudumisniit massitakse. Ui esiots on teravam, tagumine ots on kaheharalise kahvli kujuline niidi asetamiseks). Suuri ja vaiksemaid rusasid oli vist paarikumne umber. Isa meisterdas ka kaks lamedap6hjalist lootsikut, milliseid ka kunadeks kutsuti. Aerusid ta ei kasutanud, ainult tuura (pikk teivas terava rautatud alumise otsaga, meenutades vaga tugevat viskeoda) kasutas ta t6ukamiseks lootsikul edasiliikumiseks lainetavail luhtadel varakevadeti suurpuugi aegadel. Puust vits-r6ngaid pealistikku asetades laoti rusad lootsikule virna ja kalamees tegutses tuura abil lootsiku paras, liueldes enamasti Kapa talude suunas ja kaugemalegi madalail uleujutatud kohtadel j6esangi laheduses, kuhu siis rusad teivaste abil vette asetati, suunaga parivoolu. Kalasaak oli hea, peamiselt haugid, ahvenad, sarjed, turvad ja sainad. Suvist kalapuuki arendas isa kolmenurkse liivi abil, milline oma kujult skaudilaagri reflektor-ahju meenutas. Veel oli uks hea puugiriist - vitsmord, kasutatav eriti j6e kitsal kohal vastuvett, peamiselt kevadel suurvee aegu. See meenutas rusa keha uhe neeluauguga. Tiibade asemel suleti oja kahelt poolt m6rda teivaste ja okste punutiste abil kevadiseks puugiks. Eriti sattus vitsm6rda ka suuri hauge. Kuna vitsm6rd ei pidanud kaua vastu, vitsad kuivasid ja k6dunesid, tuli varakevadel taas paar uut vitsm6rda painduvaist pajuvitstest kokku p6imida. Vitsm6rra esikulg meenutas tugevat poolkaares vibu, mille keskelt tugev teravaotsaga teivas noolekujuliselt labi asetatud, j6ep6hja suruti. K6ige viimaks isa 6petusel kudus Erich tiheda vorksabaga liivi. See oli vitsm6rra kujuline, kuid v6rgust ja ilma neeluavauseta, li htsalt v6rk-kott laia saba kujuliselt. Puunis asetati j6esangi kitsamatele kohtadele, muidugi sabaga parivett uhe terava otsaga teiba abil, milline oli kotiava - suure vibu keskele kinnitatud 6ige pika varrega noole-kujuliselt. 26

31 ESIMENE,,TULEPROOV" SABALllVIGA 6ed olid malemad linnas ametis, vanem vend Tartus Linnakoolis. Oli ilus kevadine ilm, suuri viidikate parvi ujus jaes veepinna lahedal. Meie Aksiga ei suutnud enam kiusatusele vastu panna. Haarasime uue sabaliivi ja mi.ita ning laksime kalale, kuigi teadsime, et isa seda just ei soovi. Asetasime liivi vette jae uhele kitsamale kohale ja peagi markasime, et mitte kaugel tohutu viidikate parv laheneb. Mutaga veel maned 166gid viidikaparvele jarele ja sekundeid hiljem markame, et liivi teivas variseb. Haarasime kahku liivi teivast ja tirisime liivi kaldale enne, kui kalad pagenema paasesid. Kaik annestus. Vennas utles, et tema jaab kalade juurde, mina jooksku koju ja toogu kalakott. Koju jaudes olin peaaegu hingetu, suutsin vaid kogeleda -,,Laksime uue liiviga... kalad kaik liivi jooksid, anna kalakott!" Ema andiski kahku koti, isagi nais heameeles muigavat, jareldus, et.. saun" jaab vist tulemata. Tagasi jaudnud, vennas oli juba kalad kuhja ladunud, lugenud ule paarisaja viidika, sarje ja maned ahvenad. Kalad kotti aetud, liiv, mutt ja kalakott selga ja vaidukalt koju. Parast seda juhtumit isa enam ei keelanud sabaliiviga kalastamist. Jaesangi madalates kohtades ohtu ei olnud, pealegi olime juba vilunud kalamehed, nanda meie tema matteid lugesime. Kesksuvel tammati jagi labi kuuritsa abil. Kuurits koosneb kahest pikast vark-tiivast, tugevatest aluslattidest (neljatahulised alustalad) ja kolmest teibast vai pustlattidest, viimaste abil edasi veetav m66da jaepahja, pooleldi avatud raamatu-kujuliselt, kolme mehe poolt. Tiibade vark ei ole pingul selleks, et tiibu kokku tammates vark langeks saagi raskuse all kummaleg i poole valjapoole. Kuuritsa tiivameesteks olid Vippre lndrik ja koolmeister Pelberg, ankrumeheks mu isa. Saak oli paris hea ja see jaotati. Vist eelviimasel Uhmardu aastal kudus Erich jalle varku ja meisterdas meile kolmele vennale vaikese kuuritsa. Erich ja Aksi olid tiivameesteks, mina ankrumeheks keskmise teibaga. See oli vaga meeldiv kalapuugi viis ja oli ka saaki, lehtede ja kollete lahedalt saime ka vahki. Suuri kalu meie siiski ei saanud. Suuri kalu, valja arvatud maned suured purikad (haugid) Uhmardu jaest saadi harva. Poolenaelased ahvenad olid parimad oma toitevaartuselt ja maitselt. Kord sattus Erichi n6rga ange otsa uks suurem elukas. Ta vasitas seda vees tublisti enne kui valja t6mbas, kuid siis katkes niit ja kala langes kalda servale, Erich aga kahku k6huli peale. Oli 5-naelane sainas ja ta tuli vaidukalt koju. Kalal oli mari kahus. Isa naljatas, et siis peab ka isane seal olema. Nadal aega hiljem liigub isa kolmenurkse liiviga sealsamas silla laheduses laiemal kohal kobrulehtede lahedal. Jarsku naen minagi, et miski parkub tugevasti vastu liivi tagaklilge. Isa p66rab liivi avakulje 2.7

32 jarsku Liles, kergitab iiivi, vesi valgub alla, heidab pilgu liivi p6hja, muigab ja tassib liivi kaldale. Liivi p6hjas sarab viienaelane sainas. Ei isa 6ngitsemist harrastanud, pidas seda naljateoks ja ajaviitmiseks. Mulle oli 6ngitsemine meeldiv harrastus, olgugi, et hilis aegadel pole sellega enam tegelnud. Onge hakkasid ahvenad, sarjed, viidikad. Hiljem, Tartu aegadel Emaj6el poisip61ves kasutasin hea eduga p6hja6nge v6i.. kruntat". Selleks tarvitses IOhike 6ngeritv poollangus torgata kaldasse. Ridva otsa kinnitatud pika 6ngen66ri abil heideti 6ngekonks soodaga selle lahedusse eraldi paelaga koidetud vaikse tinaplommi abil kaugemale j6kke. Nakkas v6i jai kala 6nge, t6mbus niit ridva otsas sirgeks ja jargnes saagi valjatirimine. Kui Uhmardu j6es ikka rohkem ja rohkem veega harjusin, 6ppisin ka ujuma, vist eranditult kull algul vee all edasi liikudes, siis vee peal. Nanda kogusin julgust ja hakkasin ka kaega koldest vahki valja t irima. Algul oli see vahe jube, kuid harjusin peagi. lsegi suur vahk, kuigi haarab s6raga s6rmest, on vee all selleks j6uetu, et s6rmest verd valja pigistada. Vahel see siiski juhtus. Olalkirjeldatu juhtus peamiselt minu eluaastail. VAHIPOOK oli kalapuugi k6rval meie teiseks huviharrastuseks.!sale polnud see Uhmardu viimastel aastatel mitte just l6buks. Kitsastel aegadel olid Uhmardu vahjad heaks eksportkaubaks Tartusse. teel Ulesostjaist raakimata, andes lisasissetulekut. Alguses seal kalaja vahipuudjaid peale meie peaaegu ei olnudki. Isa harrastus puugiriistade valmistamises ja vahipuugis eriti ahvatles jargima eeskujule ja viimastel aastatel sealt enam vahisaaki suurt ei olnud, k6ik olid valja puutud. Siis uteldi naljatades, et puudjaid on rohkem kui vahki. Kalad jarvede aladelt j6udsid suurvee aegu ikka jalle kohale. Vahipuugiks oli isa valmistanud mitukummend v6rk-kahva, millised meenutasid pikki teravate otstega suusakeppe 6ige laiade kaitser6ngastega. Pika kepi alumise terava otsa Jahedusse oli kinnitatud umbes 1 jala labim66dus puuvitsast r6ngas lapiku p6ikpuuga keskel, mille keskmisest laiemast osast kepp labi oli pistetud. R6nga klilge oli kinnitatud allapoole langev pingul v6rk madala trehtri taoliselt. Soot, nulitud konn v6i looma kopsuwkk, koideti p5ikpuule. Kui oma kumme v6i kakskummend kahva olid soodaga varustatud, asetati need suurde roguskist v6i takuriidest kotti, kbideti kepipunt keskelt kokku, v6eti 61ale ja mindi kahvale. See teostus pimedas, ka hilja 66sel. Kahvad asetati kepi teraviku abil j6kke kalda aarde ritta, kus olid teada vahikolded. Umbes 15 minuti m66dumisel t6mmati kahvad vartpidi veest valja, jarsku ulespidi. Vahjad asetati h6redasse kotti, kuhu ka m6ni roheline n6ges toi- 28

33 duks lisati. Nanda kestis viihipook paar tundi ja rohkemgi. Mu vennad ja 6ed olid vahel isale abiks. Meid, poisse huvitas veelgi rohkem moodsam viihipoogiviis, olgugi et sellest isa lugu ei pidanud. See viis meenutab 6ngitsemist. POOgiriistade valmistamiseks oli vaja leida raudplekist r6ngas umbes 1 jala liibim66dus. Poest Olejiiiinud tohjade mttamiiiirde tonnide metall-r6ngad olid parimad. R6nga umber kinnitati v6rkkott, umbes 8 tolli sogavusega. Nende kudumisega tuli Erich h61psasti toime. Kolmnurkselt kinnit.ati see poogiriist 3 paela abil tugevama paela v6i n66ri otsas viiikse ridva kolge. Viihis66t koideti koti p6hja v6rgu kolge. Seesugune viihi6ngitsemine oli viiga lihtne. R6nga raskus viis poonise p6hja ja selle t6stmisega ei tarvitsenud kiirustada, sest viihid langesid vee survel koti p6hja. ESIMENE AUTOSolT lsal oli pikki aastaid hea tutvus Tartu Kaubahoovi ja teiste suuriirimeestega, kellelt paljudel aastatel poekaupa ostetud. Liibis6idul enamasti Tartu ja Peterburi vahet peatusid need hiirrad vahel k6rtsis, kus ka eriruumis 66bida v6idi. lsegi siis, kui juba allmajas elasime, peatuti vahel ka seal. See v6is olla v6i aastal, kui i.ihel keskhommikul iirqates uniseid silmi pi.ihkides isa t66ruumis avanes jiirgmine pilt. Valge linaga kaetud laua i.imber istusid parajas meeleolus kolm Tartu tuntud suuriirimeest. Ohiseks k6nelusvahendiks oli saksa keel, sest k6ik kolalised polnud maakeeleqa kodus. Laua keskel suurel vaagnal v6i kandikul oli viihemalt jalak6rgune punaste viihjakoorte virn, peaaegu ti.ihi.. ki.immeli" pudel, kohvitassid ja kuumad kuklid. Olid nad autol kaugelt s6itnud, v6imalik ka, et m6ne tunni puhanud, paar tundi viihki nosinud ja endid kuuma kohviga karastanud. Meile, neljale lapsele, pakuti lahkumise puhul eriline i.illatus - meie esimene autos6it. Oldse oli see vist kolmas kord meil autot niiha. Lahkumisel s6idutati meid vene kirikuni, et oleks h61- bus i.ile luha tagasi ialutada. Mulle valmistas esimene autos6it teatud pettumuse ja Ollatuse. lstusin autojuhi k6rval minqil k6val istmel v6i terasolaadil, mis s6idu aial omajaqu rappus. nii et mugavuse tunnet just ei olnud. Suur i.illatus oli aqa see, et s6it oli vaikne. polnud peaaegu kuuldaqi seda hirmsat.. kummiratasteqa vankri" murinat, mida ma vist k6iqe rohkem kartsin. Minuti v6i paari m66dudes oliqi see erakordne 16bu m66das. Aqa see teadmine. et olime.. kummiratastel" s6itnud, v6is kol anoorteski kadedust luua. 29

34 MEIE EMA Olen kirjutanud uht-teist mu isast. Mu vanem ode Elisabeth, kellel on palju ilusaid malestusi ka emast juba sajandi vahetusel ja algusest, kirjutab jargnevalt ema t66st ja huvidest, andes kujuka pildi ema t66st ja ulesannetest sajandi algusel maamiljoos. Meie ema oli uks armas lasteema: tema v6is k6ik huvid ja mured jatta, kui vaid tema lapsed oleksid terved, toidetud, riietatud, kasvatatud, abiva lmis ja viisakad teiste vastu. Ema oli ka hea perenaine. Eriti oma abielu esimestel aastatel hoolitses ta alati, et toit oleks laual hasti valmistatud ja maitsev. Temal oli haid retsepte. Mitmesuguseid j6ulukooke, piparkoogi taignast mandlitega jatkus isegi veebruarikuuni. Liivakoogikesed mandlitega, biskviit-tordid ja korbid valmistati fihav6ttepuhiks. Krinl'.lleid kupsetati sunnipaevadeks. Ofi aga kuski laheduses perel juurdekasvu, siis valmistati suurem biskviit-tort. Allmajas elades isa su itsetas sinke leivaahjus, kui seda soojuseks enam ei koetud. K6rtsis teemajaaegadel suitsetas isa seal sinke avaras korstnas. Ka naabrite singid valmisid k6rtsi korstnas. Meil ofi suur kanakari ja saime palju mune. Miiletan, kord fihav6tteks viirvisin 102 muna. Aastaid edasi, pere suurenes, lapsi tufi koolitada. Sissetulek poest viihenes, umbruskonna rahvas s6itis tihemini linna. Emal polnud enam v6imalik endale i!usaid ja moodsaid kleite lubada, tufi rohkem hoofitseda taste riietuse eest. materjali osta ja 6mmelda. Ema oli hea 6mbleia. valmistas moodsaid kleite. S6itis ta linna, t6i ta kaasa moelehti ja muljeid uutest moodidest. Oma esimestel abieluaastatel oli ta Uhmardus paris kuulus 6mbleja. Ta 6mbles umbruskonna taluperenaistele ja nende van e tutardele ilusaid kleite. Ohte noort naist ma maletan. kel pidu v6i pulm ees seisis, tema vajas moodsat kleiti. Ema ostis Tartus heledat siidi kleidi ulemise osa kaunistamiseks. llus noor naine oli Ulir66- mus, isegi uhke oma moodsas kleidis. Ema oli ka n6uandja umbruskonna perenaistele. Kui olid pulmad v6i peod ees, tuldi n6u kusima peokommete, toitude ja nende valmistamise kohta. Ema jagas alati oma retsepte ja laenas oma s66- gin6usid pidustusteks. Peale laste ja majapidamise hoofitses em.a ka poe eest, kuna isal oli palju valistoid. Kaubaostudeks Tartust nad vaheldusid, enamasti s6itis kl.ill isa kaupa tooma. Ja meie, lapsed, ootasime 6htul igatsusega tagasij6udmist, sest igakord toodi meile kaasa maiustusi. Meil ofi suur aed, umbes 30 suurt 6unapuud, ees tee iiares kirs ipuud, ka suuri ploomipuid. Hiljem ostis isa suure hulga noori ki rsi- ja ploomipuid, istutas neid vaheldumisi umber aia. Karusmarjap66said oli viis rida. Musta- ja punases6strap66said oli ka 30

35 rohkesti. Aianurka istutati hiljem ka vaarikap66said. Maaslkald korjasime Saare metsast. Aia planeerimine ja ilustamine oli ema too. Maja otsakuljel 6unapuude all kasvas muru. Suur trepiesine, kus meie alalised suvitajad - abielupaar Jakobsonid Peterburist sageli istusid, oli lage, kuhu vankriga sisse s6ideti ja poekaupa maha laaditi. Trepilt vaadates paremale, ema arendas tee umber maja. Elutoa akna vastas oli ilus lehtla. Varava k6rval kasvas suur toomingas, mille oksal ma suveti istusin, lugesin ja 6ppisin. Suured sirelid ja jasmiinip66sad umbritsesid lehtlat. Puudest umbritsetud nelinurgas oli suur laud ja pink, kus suvel ka teed v6i kohvi joodi. Elutoa akna all oli suur lillepeenar. Ema t6i kevadeti linnast lilletaimi ja istutas neid sinna. Keske! oli suur murtud-sudame p66sas, peenra otstes suured sinised lillep66sad, aartes mitmesuguseid lilli. Trepist vasakul, poe poolel, kulges jalgtee trepist kahe suure 16hmuse vahelt otse aia nurka, kus olid p66sad istutatud ja pink. Seal oli meeldiv istuda. L6hmuste vahel oli kiik. Ema hoolitses sageli ka loomade eest. Allmajas oli meil paar lehma ja sigu. See tamm teeaarses aianurgas kasvab meie ema malestuseks. Kord 6htul s6ites oli ema uhe pisikese tamme taimekese kaasa toonud ja istutas selle aianurka. Kui ma viimane kord Tartus olin ja noorema vennaga Peedul, Maarjas kaisin, ja meie sealt Uhmardusse s6itsime, oli mulle ilusaks ullatuseks, et see pisike tammeke oli suureks tugevaks puuks sirgunud. Loodan, et see tamm kasvab edasi meie em.a malestusena. P6DRA KOOLIS Vene kool eesti 6pilastega. V6imalik, et m6ni uksik neist oli ka Vene riigiusku -,,pravoslavn6i". Saare 6iqeusu kiriku kool (Sarengovskoje pravoslavn6je prihodskoje utsilistse) kuuludes ministeeriumi koolide v6rku, asus Uhmardu-Kulmuvere kulas Vene 6igeusu kiriku kulje all. Meie kodupaigast otsesuunas oli koolimajja vaevalt uks verst maad. Koolimaja oli nagus, kahekordne tugev kiviehitus, sel ajal isegi harukordne. Oli see ju riigirahadega ehitatud ia Ulalpeetav, samuti kirik, kuid vene 6igeusulisi oli Eestis siiski vahe. Koolmeistriks oli Georg (Juri) P6der, kelle t6ttu kutsuti seda P6dra kooliks. Varemalt oli koolmeistriks olnud Georg Kalamees (Kallamis), kes oli hiljem Tartus 6petaja ja seltskonnategelane. P6dra koolis said k6ik viis last oma alghariduse, - Elisabeth ainult uhel talvel, Valli kahel, Erich ja Aksel neljal ja mina kahel talvel. K6iqil jatkus 6ppimine Tartus. 6pilasi oli koolis umber. Enamus neist elunes koolimajas, teisel korral A-kujulise laia katuse all oli maanteepoolsel 3t

36 kuljel poiste ja tagakuljel totarlaste internaat (magamisruumid). Kaasas oli neil oma mahukas toidu ja tarvete kast. Ligemale kummekond 6pilast lahemast umbrusest saabusid hommikul kullalt varakult, kaasas v6ileivad, ning sammusid parast tunde 6htu eel koju. Nende hulka kuulusime ka meie. Minu kahel koolitalvel P6dra koolis oli Aksel juba k6rgemas klassis, kaks aastat eespool. Klassiruume oli kaks, kummaski kaks jagu. Seega oli see neljaastme kool. Oma sailinud venekeelset esimest koolitunnistust 1912/ 13. aastaist silmitsedes, on seal hinnangud jargmistes 6ppeainetes: piiblilugu, vene keel ja kirjalikud toad, 6igekiri, eesti keel, rehkendamine, jooni.stamine, laulmine ja turnimine. Lugemikke oli kaks:.. Russkaja rets" ja M. Kampmanni.. Koolilugemise raamat", trukitud joonistuste (sirgjoonelised ornamentkujutised) eeskiri. Ei maleta, et muid raamatuid oleks alguses kasutatud. Aga vaheldane kivitahvel, umbritsetud puust raamiga ja krihvel pidi alati kaeparast olema. Ainult ilukirja harjutamiseks kasutati joontega koolivihikut, vaheldast joonistusblokki samuti. Raamatud ja muud koolitarbed muretses koolmeister linnast. nii et nende ostmist mujalt ei olnud. Koolimaja keskel klassiruumide ees oli vahekoridor, millist ka trepialuseks kutsuti. Trepid viisid teisele korrale internaadi ruumidesse. Eespool oli avar kook suure pliidiga 6uepoolsel kuljel ning maanteepoolsel kuljel koolmeistri korter. Esikuks olid vist sahvrija varustusruumid ninq totarlaste tualett-ruum, kuna poiste kaimla asus koguni valjas m6nikum mend sammu ida pool sara taqa. Kulmal aial vilets olustik. Oldse oli sanitaarne kulq v6rdlemisi madalal jariel. Opilaste mitme nadala toiduained asusid kastides. polnud korralikke sahvreid, kulmutuskappidest ei teatud unistadagi, elektrit ega qaasi muiduqi ei olnud. Ahiusid kutsid ja kuttepuid t6id tuppa 6pilased, kes ka ruume koristasid. Uus 6petaia Johan Pelberq oli v6rdlemisi noor mees. pikk sirge spordimehe toup. Koolm.eister P6der oli IUhedasem, tuqevama kehaehitusega, meenutades president Theodore Roosevelti. Oli veel uks opetaja, vene preester Pork, nime jarai otsustades eestlane, kes andis usu6petuse tunde. Pelberq elas kah vist preestri majas, kus ka postiaqentuur asus. Oli seqakool, esimesel talvel istusin uhe poisiqa k6rvuti, teisel talvel oli minu parema kae pinqinaabriks oikk ia vaikne Etsi-nimeline tudruk, vasakul pikk aeglase toimeaa ia unise naoaa lnaeli-nimeline poiss. Koolit66 kestis kella uheks::ist hommikul kuni kella 4 v6i 5-ni, 2-3-tunnise 16unavaheai;'jaa. Talitaiaks-kooliteenriks oli keskealine Louviisa fvoimardu Loovi1. kes valmist::is toitu koolmeistrile ia korraldas 6pilaste toiduvalmistamise iariekorda. laauks maiandas enn-ast ise kaasasoleva leivakoti abil. L6unavaheaia Iahenedes palusid 6pilased, enamasti tudrukud, luba -.. Ja prosuu m,iasso zaarit" 32

37 (ma palun luba lihapraadimiseks), millele 6petaja vastas -,,ldii!" (mine). Kullap neil oli kokku lepitud, kes millal pliiti kasutavad. KUia sudamikus, umbes 125 m kaugusel, koolimajast 15una poole korgemal murukunkal, asus uhke vene kirik. Sealt veel edasi oli preestri hoone koos postitalitusega. Preestri usuopetuse tund oli igal koolipaeval just enne 15unaaega. Kui preester kiriku nurga tagant nahtavale ilmus, jooksis valisuksel valve( seisnud korrapidaja klassi huudega:.. Habe paistab!" Selle marguande peale jai klassis vaikseks. Eelmisest preestrist. TSetorkin'ast, keda mina ei maleta, k5- neldi kulas palju kentsakaid lugusid. Koolmeister Poder koneles kord meid kulastades vaikese lookese. Kord kirikus jumalateenistusel, kui tema kostri aset taitnud, harmooniumil manginud ja Meie Isa palvet laulnud ning kohani joudnud -.. ja ara saada meid mitte kiusatusse" - tulnud preester altari juurest kiiresti ja temale korva sosistades kusinud:.. Kas kaalikataimi on?" Podrale ei andnud see kunagi rahu, et miks pidi preester just sel hetkel temalt taimi kusima. Teine lookene. Kord kupatanud preester suurt pajatait seeni. Paar seeneussikest roninud valia paja aarele. Need ta IUkanud tokiga taaasi, ise huudes :.. Kudii!" (kuhu ronid). Kui kord paarkummend aastat hiljem kulastasime koos isa ja Akseliaa oma majas pensionil elunevat koolmeister Potra, siis alles kuulslme imelugusid tollest preestrist, kuid need ei kannataks trukimusta. Koolmeister Poder oli meie majas, varemalt kortsi juures, alaline kulaline. Eks olnud ta ka napsumees, poissmees pealegi. Polnud ju seal umbruses mingit seltskondlikku tegevust ega vaheldust. Aga hea jutumees oli ta kull alati ja huumorisoont oli omajapu, pealegi kui keelepaelad valla paasesid vabam alt. opetaja Pelbergi tulek oli temale suureks abiks, sest nuud kulastasld nad meid k:ahekesi. lgal hommikul enne koolit66 algust, tegid nad vaatamata ilmale pooletunnise jalutuskaigu maanteel Rosenstein! taluni ja tagasi. Kord oli koolis k5va. Vaiksemagi korrarikkumlse eest pandi 5pilane seisma vanema klassi ette vaatega selnakellale 10 minutiks, vahel ka pooleks tunnlks. Rangema karistuse korral saadeti trepl alla kulma vahekoridori. Koridoris valksel riiulil selsis kaepidemega kell (kolisti). Seda vols kasutada alnult korrapldaja. Juba mlnu telsel koollpaeval tundus mulle 15unavaheaeg valjakannatamatult plkk - polnud ju mlna jarjekorras ei tolduvalmlstaja ega lihapraadlja. Viimaks katkes mu kannatus, haarsin kella katte, kolistasln valjusti, kales ruumid labi. Peagi olid kolk klassides oma kohtadel ja Podergi ilmus. Kusimuse peale kuulis ta, et mlna see kellak51istaja olnud ta heitis mulle polgliku pilgu. Ei uhtegi sona, olin veel lilga,,roheline". 33

38 Opetamise viis Podra koolis oli lihtne. Vene ja eestl keele tundides lasti 6pilasi kordamooda raamatust ette lugeda. lluklrja harjutamiseks kirjutas 6petaja Ghe lause puhtas ja selges kaekirjas klassi tahvlile ja seda tuli kogu tunni kestel maha kirjutada, rida realt. Samal tunnil oli koolmeister tegevuses vanemas klassis. Mlnu esimesel kooliaastal, kui koolmeister P6dral el olnud veel abi6petajat ja oli eeskirjana lause tahvlile kirjutanud, kais ta tunnl kestel kordamooda kahe klassi vahet, et lauseid ette Gtelda - see oli diktaat. Uks kahe klassiruumi vahel oil avatud. Vahel andis ta Glesande raaamtust mahakirjutamiseks. Sama! ajal 6petas ta nooremas klassis peast rehkendamlst. Terna arvutamise meetod oli huvitav, 6hutades pogdlikkust ja elevust. Teisel 6ppeaastal oli juba Pelberg kohal. Terna armastas kogu tunni kestel raske sammuga klassiruumi vabakglge pidi edasitagasi jalutada, kiied seljal. Lapsed joonistasid sirgjoonelisl ornament-kujutisi eeskirjast v6i kirjutasid kogu tunni kestel tahvlile klrjutatud lauset oma ilukirja vihikutesse. Et lapsed 6htuti tegevuses oleksid, anti ka vene klrjandusest salme pahe tuupida. Vanema jao 6pilased olid pahe tuuplnud plkad luuletused vene klassikutelt, nagu Puskinilt jt. Mone! 6htul oli siis vene kirjanduslik 6htu luuletuste deklameerimiseks. Ei Ohtki eestikeelset luulesalmi polnud kunagi kuulda. ESIMENE,,GIMNASTIKA"-TUND VARAKEVADEL Koolielu kujunes p6nevamaks minu teisel kooliaastal. KGllap olid ministeeriumi eeskirjad ka P6dra kooli parale j6udnud gomnastika v6i koguni s6jalise iseloomuga korraharjutuste kavasse v6tmiseks. Esimene,,gimnastika"-tund teostus a. varakevadel parast lumekadumist kirikun6!vakul la~edamal pinna!. M6lemad koolimehed olid kohal. 6pilased seati Ghte pikka ritta. Ma el maleta, kas ka tgtarlapsed joonel seisid, kollap vist. P6dral polnud selllsest Glesandest suurt aimu, pealegi oil ta,.valgepileti-mees", s6javaeteenistusest vabastatud. A~a esimeses tunnis kasutasld m6lemad. Mina kui tol korral vist k6ige vaiksem, olin kolonni eesotsas. -,, agom mars! " (sammu marss!) k6lab kasklus. Ei m6istnud millegagl reageerida, vaatasin tagasi 6petajate poole. Siis Gtlevad m6- lemad mulle arusaadavas keeles -,.Hakka kiiima, astu aga edasi!"... Vilets oli koll meie esimene marssimine. Selle peale Pelberg tahab demonstreerida korralikku marslsammu. Nlipea kul ta jala ette vibutab, lendab ta kaloss jalast kaugele ette. Pahvatame k6ik naerma. Siis seletati ja demonstreeriti poordeld.,,na pravo!" (poore paremale) - parema jala kannal Ja vasaku nlnal -.. Ras-dva'I" jne. 34

39 Nanda see algas. Kaed puusa, kaed ette, kaed Oles! Venekeelsed kasklused, seletused siiski eesti keeles, muidu poleks' keegi palju aru saanud. Suur kokk, vaike kokk... Palju kau'gemale; esimeses tunnis ei j6utud. See oli vahemalt Oks oppeaine, kus Pelberg oli Podrast kaugel ees. P6der enam valja ei tulnud. Pelberg jatkas neid tunde, mis meid paris huvitama hakkasid.' Terna oil sojaviieteenistuse liibi teinud, teadis m6ndagi sel ala!. Kul m6nl kuu hiljem linna umber asuslme, puhkes augustis I Maailmas6da. Preestrl heinavedu oli meie poistele ja todrukutele vaheldusrikkamaks ja 16busamaks piievaks. Heinakuhi tuli lammutada ja varju aila vedada. Seileks rakendati talqute viisil enamik 6pilasi. Noor koos minuga seda kaasa teha ei tulnud. Kui olid kuhjad ja r6uqud veetud i;i heinad ulualustele oaiqale asetatud, siis enne 6htut oli kirikukallakul alles oidu ia elevust. Preester oli kohale toimetanud kotitiiied 6unu. pahkleid ja kompvekke. Cunad laskis ta kiriku iuurest murukallakut mooda allamiiqe veerema. Kes osavam, sai rohkem. Pahkleid ja komovekke viskas ta peooa. Oh seda lobu ia kilkeid nende koriamisel. Aoa tal olid ka reservid. Kui k6ik viimaks rinoi kogunesid ja kui m6ni 6oilane kaebas, et oli saanud madanenud 6un;i v6i ii:ianud komovekkidest ilma. siis said need lisa. nii et 16puks koik olid rahuldatud. Too oreestri taibukus toob m6ttele. kas ka mitte tiinaoaeva noorte laaqrites talgute 16ppedes ei v6iks hoori umbes samal viisil premeerida? EESTI KEEL T El TOHI KC'.> NELDA! Ei ale kahtlust. et uhel paeval taas Oks karmim eeskiri mlnlsteeriumist otsacia ka Podra kooli oli ioudnud. Eesti keele konelemine omavahel oli keelatud. See keeld ei kehtinud koll nooremate klasside kohta. kuid kuidas pidid siis no on~ma ia vanema klasside 6pilased omavahel k6nelema, seda polnud k6rged burokraadid ette arvestanud. Korrapidaiale andis koolmeister kaustiku. mille kaanele oli korraldus kiriutatud suurte tiihtedp.qa. Kaustikusse tuli kirjutada eesti keelt k6neleia nimi ia kaustik viimasele edasi anda. Terna omakorda avastab eksija, kiriutab nime kaustikusse ja annab edasl. Mone piieva moodudes n6udis koolmeister kaustiku oma katte ja miiiiras karistuseks jiireltoid venekeelsest lugemisraamatust mane osa Omberkiriutamiseks. Noorukeste poiste ja todrukute sisemise instinkti m6jul hakat.1 oma emakeelt kalliks pidama ia suvenes passiivne vastupanu. Neil kaustiku-piievil koqunesime pikkadel 16unavaheaeqadel vanemasse klassiruumi, istusime kambas, kes koolipinkidel. kes laudadel tihedas ringis ja hakkas arenema eestikeelne jutuvada. mis kestis tund v6i paar. Need olid sisetundeilt ilusamad eesti noorte eneseviilienduse hetked, segamatult koolmeistrist, kes tegi oma 15unauinakut, 35

40 voi sgdames ehk ei tahtnudki meid segada. Suure eestikeelse laulumehena ei voinudki ta olla venelaste soiduvees sovinistina. Olime kgll vene ki.ilas, kuid need i.iksikud venelased seal konelesid eesti keelt vahest isegi paremini kui vene keelt. Ega trahvikaustiku saajail olnud kerge otsuse tegemine, kuid edasi see kaustik tuli anda. onneks ei kestnud see kaua. Bi.irokraatliku eeskirja taitmine andis vastupidiseid tulemusi ja ma usun, et meie koolmeistrid ka seda taipasid ega tahtnudki seda karistusviisi nii vaga peale sundida ja too kaustik kaduski kuu voi paari Jarele. Vabaaja voi iseteqevuslikke harrastusi sel ajal seal koolis kgll peaaegu ei tuntudki. Poisid siiski vahel harrastasid rattaviskamist, oieti oli see ratta veeretamine. Selleks oli puuratas vanalt karult voi m6nelt teiselt kasis6idukilt, nii umbes ta ldriku suurune, ki.illalt paks ia mitte kerqe. Laqedal valjakul pandi see veerema kas Glekae vibutamise v6i altkae t6mbega, reeglit ei olnud. Vastaspoolelt veeretati ratas tagasi. Ratast v6is veeretada nii tapsuse kui ka kauguse peale. Kord naqin Juhuslikult, kui teostus haarang ti.itarlaste internaadile. Opetaia Pelbero iooksis kiirsammul Gies ja tuli peagi alla 6ige mitme malestusvihikuqa. Ki.illao olid ti.idrukud kibedasti ametis lilleliste Iaikoiltide vihikutesse kleeoimiseqa ja vastastikku salmikeste iuurde kirjutamiseqa. Klillap olid salmikesi rohkesti kirjutanud mitte ainult s6brannad vaid ka s6brad. Arvatavasti m6ne kaebaja t6ttu siis see kontrofl-haaranq teostuski. Ei olnud kuulda ka kas need vihikud v6etl i:ira v6i anti taoasi. Mida oidid siis ti.itarlapsed plkkadel 16unatundidel ia 6htuti teqema, kui neile mingeid muld iseteqevuslikke i.iritusi ei oldud korraldatud. Ei teatud sel aial veel midagi skautlusest ega gaidlusest. Ainult tuubi salmikesi pahe ja k6nele vene keelt - see oli pean6ue tol ajajargul. Paevapiltnik. Minu esimese koolitalve 16pul, varakevadel ilmus kord koolimaiia paevaoiltnik suure 166tskaamera. kolmejalgse aluse )a musta ratikuga. Sel aial oli see veel harukordne si.indmus. Oma tund aeqa v6i rohkem valtas, kuni kogu koolipere, 6pilased ja 6petajad olid kirikumi.ii.iri aares t6usvale pinnale istuma seatud. Koqu see toiming: sattimine ja vaatlemine musta ratiku varjus n6udis veel vahemalt oma pool tundi. Aqa toime sellega viimaks tuldi. Koolmeister P6der pi.ii.idis parast laulutunnis seletada kui keeruline too see k6ik on, vahel 6nnestub, vahel mitte. Aga sel korral olla meistril siiski,.hais ninas olnud", et on 6nnestunud. Tuligi ilus pllt, telliti k6igile. Seegi malestus jai Saksamaale, kui tule ja,,punakatku" eest viimsel hetkel p6genema paasesime. 36

41 U~BI MUUTLIKE AEGADE EEL MAAILMAS6DA TARTUSSE Kaunid lapsep6lveaastad Uhmardus on moodunud. Minu Isa Uhmardusse asumisest moodus 33 aastat. Elu muutus kitsaks, ka ahvardavat s6jah6ngu h6ljus 6hus. Pood oli oma aja ara elanud, ni.ii.id osteti tarbeid linnast ja alevikest. Kalapi.ii.ik oli kehvaks jaanud, vahipi.ii.igist k6nelemata. Aiandus ja too renditud maalapil ja heinamaal ei kandnud enam. Vaevalt jai isal kasitooks aega Ule. Osa perest oli kodust eemal: kaks ode tootasid linnas ja vanem vend jatkas 6ppetood Tartu Linnakoolis. Aastal 1914, m6ni kuu enne I Maailmas6ja algust, muiis mu isa meie elumaja Uhmardus 700 rubla eest Vuks'ile. Paarsada rubla saadi ka igati 6nnestunud avalikul oksjonil ulearuse invontari mi.ii.imisest. Maletan, et paar suuremat vaipa t6mbas ema tagasi, sest pakkujad ei teadnud nende t6elist vaartust. Pealegi oli see oksjoni tingimustes ette nahtud. Kui mitte palju eksida, v6ib tolleaegse rubla vaartust praeguse dollariga v6rreldes korda k6rgemalt hinnata, niiv6rd on rahavaaringu suhted aegade jooksul muutunud. Oksjonile voolas rahvast kokku igast vallast, teatud mattes oli see kogunemine ka isa ja pere vaarikaks arasaatmiseks. Teadlikud vallamehed i.itlesid, et nii hasti ei olla i.ikski oksjon siin i.imbruses enam kaua 6nnestunud. Omaparasem oli meie,,nina laada Suss", vaike saarlase-toi.ipi vana hobune, kelle isa oli 3 aasta eest Nina laadalt ki.imne ja poole rubla eest ostnud. Too valimuselt vilets, siiski vahva loom oli sooritanud k6ik vajalikud iilesanded, isegi mitmeid petrooliumivaate Tartust kohale vedanud. Oksjonihaamer kolksatas, kui hind oli t6usnud 10 rubla peale, mitte vastu hobust, vaid 6unapuu oksa pihta. Ka hobuse uus omanik oli hea peremees. Too oksjonipaev, tanu huumori vaimuga haamrimehele, kulges t6epoolest l6busas meeleolus. Eks.,liikusid" tehtud parast veel mitmeid. K6ik olid rahuldatud ja 6htu eel kraamikoormad aina voorisid 6uest valja. Isa oli sel ajal 61-aastane, mina kui k6ige nooerm, lahenesin 10-ndale aastale. Asusime Tartu linna Kivi tanavale maja nr. 67, esialgselt 2-toalisse korterisse ja peagi suuremasse i.ii.irikorterisse samal tanaval maja nr. 55. Seal elasime Ule tormised ja poordelised aastad, i.ihtekokku 14 aastat. V6rdlemisi suur perekond, abielupaar viie lapsega, kellest kaks vanemat, tgtred, teenisid ja kolme poega tuli veel koolitada. 37

42 isa t66tas peaaegu oma surmani (suri 86-aastaselt) noores eas valja oppinud kingsepp-meistrina oma kodus. T66tellimisi oli tal sageli rohkem kui taita suutis. Vahetevahel abistas teda ka Aksel. Vanad tuttavad linnast ja maalt olid tema alalised,,kunded". Hiljem Venemaalt opteerunud onu Gustav oli monda aega meie sagedane kulastaja, istus isa t66laua korval parastlounal oma paar tundi, ette lugedes,,postimeest" valjusti, nii et isa, ema ja teisedki kuulsid. Sojaaastail t66tas isa ka suuremas t66kojas sojavaele saarikute valmistamisel ikka paar saarikut paevas. Saksa okupatsiooni aegu ja mitmel jargneval aastal t66tas isa suveti maal oma sugulaste suurtalus Mora moisas Laiusel. Elu linnades muutus jarjest kitsamaks ja pingelisemaks, eriti aastail , seega revolutsioonide, Saksa okupatsiooni ja Vabadussoja aegu. Maad oli laastatud. Vagivallavalitsejad bolsevikud ja Saksa okupandid, arusaadavalt ka Vabadussoda, noudsid 'talurahvalt normide ta itmist - rekvireeriti hobuseid, lihaloomi, vilja- ja piimasaadusi. See koik tegi talupidajad ettevaatlikuks ja alalhoidjaiks. Linnad lihtsalt uteldes - nalgisid. lsegi linnakooli soitjailt opilastelt votsid ajutised vagivallavalitsejad ja okupandid kovasti matti toiduainetelt. Leib oli normeeritud, samuti piim. Liha ja suhkur olid vahel haruldus. Tekkisid pikad ootajate,,sabad" aride juurde. Leivanorm langes iseqi aarmiselt madalaks - ~ naela paevas ja seegi maisi voi kliidega segatud. Kulla It oli ka hetki, mil vaga paljudel eesti emadel tuli ka isa eest t66tada, et lapsi kooli saata ja nende eest hoolitseda. Seda eriti puhkudel, mil isa Ja vanemaid poeqi oli sojarindel. Kui voi, liha ja rasvataqavarad loopesid, oli leivalisaks vahel ainult pohlakeedis. lseqi vitamiinirikkaid kartulikoori ei visatud ara, vaid neid pesti hoolikalt, aeti labi masina ja kupsetati kotlette. l\jagu juba margitud, t66tas isa real aastail suviti maal. Neil muutlikel sundmusrohkeil aastatel t66tasime seal abilistena suviti. Mu vend Aksel t66tas vesiveskis moldri abilisena, mina karjasena ja muudel t66del, nagu heina kaarutamisel, kuhjade vedamisel ja sonnikuveol hobuseid ajamas. Kuid suitsetasin ka perele kalu endatehtud suitsuahjus lepapuudega. Suviti maal t66tamine toi suurt kergendust perekonnale jarjest raskemaks muutunud majandusolustlkus. Oldiselt toid soda, revolutsioonid, bolsevike vagivalla ajavahemikud, Saksa okupatsiooni aasta ja jargnenud heroiline Vabadussoda linnades puuduse majja. Kui meil viimase Saksa okupatsiooni lopupoolel uteldi rahvasuu jargi -,,Stalin puhkis luuaga, Hitler kais Ule tolmuimejaga", siis analoogiliselt sama teostus ka enne Eesti iseseisvust, ainult et osalised olid siis Lenin ja Wilhelm. Kardetavaim luhiperiood oli parast Saksa rinde lagunemist ja sakslaste valjat6mbumist Saksamaal puhkenud revolutsioonl tottu. 38

43 Traagillseks muutus oiukord Kesk-Eestis, eritl Tartus, kus mollas punaste diktatuur. C'.>ositi kosfsid kogupaugud Emaj6elt, kus toimusid mass-m6rvad. Maletan, et neil hetkil vanem vend Erich koos meie sugulastest nooremate meestega Maarja-Magdaleenast, Peedu ja Rammuli taludest valmistusid ette kahel reel hobustega p6genemiseks Viljandi suunas. Teade eesti vabatahtlike kogunemisest Puurmani kanti oli nendeni j6udnud. See plaan langes jarsku ara, sest tulid masendavad teated, et labipaasu takistavad Oletamatud tokked. Jai Ole vaid IOhemat aega varjule hoida. Olude kujunedes liitus Erich Eesti Tagavara Pataljoniga Tartus, tegi labi s6jalise 6ppuse ja maarati staabi kirjutaja kohale. Seal ta tootas Vabaduss6ja aegu, hiljem ka Ole elades pataljonis aset leidnud kommunistide Olesassitatud massu, mis likvideeriti s6jakohtu otsusega. Olude paranedes algasid Erichi 6pingud Olikoolis matemaatika-fuosika teaduskonnas peaaegu 16petamiseni. Sama! ajal andis ta m6nda aega matemaatikatunde ja oli sel alal hinnatud j6ud: oli rohkem tundide soovijaid, kui ta taita suutis. Koik need pikemaajalised Olepingutused nii vaimselt kui fuosiliselt m6jusid niiv6rd, et ta narvid vlimaks enam vastu ei pidanud. MAAILMASODA JA PoORDELISED AASTAD LOHIPILTE JA MALESTUSKILDE I Maailmas6ja. aegu alanud aarmiselt muutlikud ja tormised revolutsiooni-aastad t6id kaasa ka iseseisva Eesti riigi rajamise. Et pealekasvanud ja v6rsuvad p61vkonnad teaksid nende poordeliste sundmuste kaiku Venemaal ja Eestis, selleks on antud ka siin 1Uhlkokkuv6te. Ettevalmistused s6jaks kaisid juba m6nda aega, sest suurriikide majanduslik areng tekitas v6idujooksu toodete turgudele. Austria-Ungari trooniparija tapmine aastal oli vaid juhuslik sundmus, mis p6hjustas Serbiale s6jakuulutuse, millega algas ka II Maailmas6da. Enamik Euroopa riike, valja arvatud uksikud neutraalsed, sattusid s6tta, hiljem ka Jaapan ja P6hja-Ameerika Ohendriigid. Maailmas6da n6udis Vene vagedesse vaga palju eestlasi. Lootuseks oil Vene v6idu korral saksa ruutelkonnast, balti-sakslaste v6imust vabanemine. Alguses oli Vene s6javael sakslaste vastu edu. Kuid hiljem tulid kaotused kaotuste peale. Vene arenemata tehased ei olnud v6imelised kullalt kiiresti relvade ja laskemoona juurde muretsemiseks. Raudteev6rk oli hare, ei vastanud suure s6- ja n6uetele. Rahva meeleolu langes, tousis s6jat0dimus ja nalg v6ttis maad. Tekklsld rahutused. Maratsevald tiinavale valgunud 39

44 rahvahulki, kes noudsid leiba ja riigikorra muutusi, ei suutnud valitsuse vaed rahustada, pigem liitusid need ise rahvamassiga. Juba aasta paiku avaldusid Venemaal sisemised norkused ning lagunemise tunnused riiklikus valitsemisvormis. Armee oli tugeva loogi saanud aastal loodeti uut toetust ja tuge Riigiduuma radikaalsemalt osalt, kuid suurt edu sel polnud. lseloomult n6rk tsaar ei suutnud sisemisi suurprobleeme lahendada. Parast raskeid 16oke sojarindel oli tsaar ise hakanud Qlemjuhatajaks, viibides rindel. Petrogradis juhtis asju tsarinna oma vastutustundetu n6uandjatega, eesotsas Rasputiniga. Riigiduuma koosolekud IQkati rahutuste ja korrarikkumiste tottu edasi, too katkes. Viimaks, 14. novembril a. kutsuti Riigiduuma uuesti ametisse. Ohus oli juba revolutsiooni hongu. Korduvaid hoiatusi ja nouandeid suuremateks kontsessioonideks, isegi valis-diplomaatidelt, ei v6tnud tsaar kuulda tsarinna ja tema nouandjate m6jutusel. RllGIDUUMA LAIALISAATMINE TOI REVOLUTSIOONI Rahutused Peterburis algasid 24. veebruaril (8. Ill) Suurema reaktsiooni tekitas tsaari poolt Riigiduuma laialisaatmise kask 26. veebruaril (9. Ill) Petrogradi tanavad olid sojalise valve all, kuulipildujad tanavail. Jarqmisel paeval, 27. veebruaril (12. Ill) 1917 algaski revolutsioon, p6hjustades rahva ja sojavae valjaastumisi. Petrogradis oli sojavaelaste mass. K6igest hoolimata Riigiduuma liikmed eraviisilisel kokkutulekul kujundasid Riigiduuma-komitee k6igi parteide juhtidest, valja arvatud aarmised parempoolsed. Moodustati Vene Ajutine Valitsus pea- ja siseminister vqrst Georg E. Lvov'iga eesotsas (2.) 15. martsil a. Ka jargmises koalitsiooni-kabinetis oli pea- ja siseministriks vorst G. E. Lvov. Tsaar Nikolai II loobus troonist (2.) 15. martsil Tsaar oma perekonnaqa lootis paaseda lnglismaale, kuid nad arreteeriti hiljem ja vii di Ekaterinburgi, kus tsaar ja ta perekond likvideeriti kommunistide vagivallaga juulis a. EESTI AUTONOOMIA TAOTLUSI Pohja-Balti Komitee alqatusel uhiskondlike orqanisatsioonide koosolekuil Tartus, enam-vahem samal ajal kui Tallinnas ja Petrogradiski, asusid eestlased arutlema Eesti autonoomia kusimust ja valja tootlema vastavat seaduseeln6u. Autonoomia seaduse eelnou esitati (17.) 30. martsil 1917 Vene Ajutisele Valitsusele. Avanenud voimalusist kinni haarates soitis Jaan TOnlsson Petrogradi, et peaministrile edas 1 i anda noupidamistel heaks kiidetu d 40

45 selsukohad. Selie kohta on see vana rahvajuht, kelle jaljetut haudagi meil veel teada ei ole, kirjutanud ise muuseas jargmist (,,Malestused iseseisvuse v6itluspaevilt" 1927):,,Viirst Lvov oli minule esimesest riigivolikogust saadik ligidalt tuttav. Me olime teineteisele iihise taktika kui ka eriti maakiisimuse asjus liginenud. Olime V1iiburi protsessi puhul kui ka hil jemini kokku puutudes oma tutvust kinnitanud. Nii voisin ilma takistusteta vi.irst Lvovi jutule paaseda, kes mind kui vana kaaslast erilise lahkusega vastu vottis. Kui olin oma soovid ette toonud, kinnitas viirst Lvov, et ajutine valitsus on Pohja-Balti Komitee telegrammi p6hjal oma eelmisel koosolekul p6him6tteliselt Eesti autonoomia heaks kiitnud. Enne autonoomia 16plikku otsustamist tahab ajutine valitsus ainult i.ilevaadet saada kohaliku olukorra kohta ja kohalike i.ihiskondlike korralduste kohta Gldse... " Tsaari Venemaa riigiv6imu peamiseks kandjaks oli aadliseisus. Laialdased rahvahulgad kasvava intellektuaalsusega, k6nelemata talupoegadest ja tooliskonnast, olid k6rvale surutud ja passiivsed. Nendele vastuoludele lisaks kerkis tagasihoidliku probleemina ka rahvuskusimus, eriti soomlastel, eestlastel, latlastel, leedulastel, poolakatel ja teistel. Nende rahvustunne oma arengus ja tugevuses oli vene suurmassist korgemal, soovides oma elu ise korraldada. Ajutine Valitsus pi.ii.idis lahendust leida ka vahemusrahvuste ki.isimusis. Eestlaste i.ihise tahte ja jou demonstreerimiseks teostus Petrogradis (26.111) 9. aprillil 1917 umbes eestlase osavotul heas korras rongkaik, kelle hulgas oli sojavaelast, labi linna Riigivolikogu hoone ette. Seal esitati omavalitsuse noudmised, ja see aitas kaasa mojukalt Eesti autonoomi a ja edaspidise taieliku riikliku iseseisvuse taotlemisele. Vene Ajutine Valitsus kinnitas (30.111) 12. aprillil Eesti ajutise maaomavalitsuse seaduse. Sel alusel valitigi Eesti Ajutine Maan6ukogu. Ajutise Valitsuse ametisse astumise paeva 6htul kogunesid Tauria paleesse Petrogradi sotsialistlikkude parteide esindajad, nimetades endid rahva esindajaiks. Oieti oli revolutsiooni algusest peale riigis kujunenud kaks v6imukandjat: 1) vormilikult seaduslik Riigiduuma ajutine komitee, alates (2.) 15. martsist - Ajutine Valitsus; 2) selleks isehakanud tooliste ja soldatite noukogud. Koost66 taotlused uhiseks programmiks, kuigi see saavutati, ei jaanud pusima. Kull aga algas age poliitiline voitlus, viies enamliku riigipoordeni. Nanda havitasid noukogud voimu autoriteedi ja prestiizi sojavaes ning rahvamassides. 41

46 kui KEISRi PiLT PURUSTAfi (Malestuslooke koolielust) Vahepalana toon i.ihe lookese koolielust revolutsiooni aastail. Olin sel ajal Tartus Aia tanaval Mart Reiniku kooli loppklassis. Reinik oli muidugi eestimeelne, uks parimaid koolimehi, tuntud mesinik,,.postimehe" kirjasaatja, hiljem ka EKO,.Postimehe" juhatuse ja revisjonikomisjoni liige. Kui koolijuhataja, pidas ta ranget korda, nii et isegi,.karatskoi" (tuntud Tartu Linnakool) inspektor P. Sirotkin i.itelnud korduvalt, et Reiniku koolist oleme saanud oma parimad opilased. Kuid aarmist venestamise nouet ega ka mitte eesti keeles konelemise keeldu opilaste keskel siin ei esinenud, olgugi et oli kroonukool. See juhtus jargmisel hommikul parast tsaar Nikolai II troonist loobumist. Tanasenigi olen imestanud uksikute aastaste poiste julgust ja atakeerimisvaimu klassiruumis enne tundide algust,,kolja" pildi pihta. Voimalik, et bolsevismi idud pesitsesid mone poisi kodus voi sobra juures ja neid sihilikult Liles assitati. Kooli suure eeskirjade,,pravila" plakatist korgemal seinal oli palju aastaid rippunud tsaar Nikolai II suur olimaali reproduktsioon kui suur pi.ihadus. Ni.ii.id mone minuti kestel enne tundide algust oli pilt purustatud peaaegu tundmatuseni kui soelapohi. Oksikud poisid olid paris hasardis herneste, kivikeste ja vist ka haavlite virutamisega pildi pihta, voimalik, et monel oli isegi,,kadapuss" kaasas. Minu klasslruumi joudmise momendil oli suurem purustust66 juba tehtud. Oli kasutatud si.itt nao maarimiseks ja keegi oli ka paberist tehtud piibulogu labi suu avause torganud. Kui esimene,,v6iduroom" oli haihtunud, istuti hiirvaikselt pinkidel rahutus ootuses, mida kl.ill hr. Reinik v6i 6petaja i.itleb. Esimene tund oli 6petaja Kalamehe tund. Georg Kalamees (Kallamis) oli varemalt olnud aastaid Uhmardu koolmeistriks enne G. Potra. Kalamehe vahendusel laenutati ka meie kooli6pilastele puhapaeviti eestikeelseid juturaamatuid Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi suurest raamatukogust Tiigi tanaval. Hiljem oli Kallamis tuntud tulundus- ja seltskonnategelane Tartus. Ta oli ageda iseloomuga, karistas m6nda lohakat 6pilast viisil, mis tanapaeval koolides tundmatu. Meid k6iki pani imestama tema seekordne rahu. Klassiruuml tulles ja kohe juhtunut margates, asetab ta kaed seljale, lastes pea veldi norgu nagu m6tteid kogudes, ja jalutab edasi-tagasi kantsli ja pinkiderea vahelist ruumi mooda Ohest seinast teiseni maned minutid, heites ka pilgu purustatud pildile. Niisama rahulikult ja vaikselt utleb tavaliselt energiline ja age 6petaja:,.Mis te sellest pildist ni.hid ilmaaegu purustate... ajalukku jaab ta ikka~i pqsima." Non- 42 i i I _J

47 da ta uties ja tund kuiges nagu tavaiiseit. Pildist sei paevai keegi enam ei k6nelnud, m6nelegi poisile jattis aga too paev piinlikkuse tunde. Suur oli 6petaja s6nade m6ju. Teisel hommikul polnud pilti enam seinal. Ajutine Valitsus polnud siiski v6imeline kogu riigielu umberkorraldamiseks moraalselt lagunevas Ohiskonnas. Vurst Lvov lahkus pea- ja siseministri kohalt 7. juulil Ajutise Valitsuse uueks peaministriks sai eelmise valitsuse kohtu-, hilisem s6jaminister, sotsiaal-demokraat Aleksander F. Kerenski 25. juulil Juba eelmise valitsuse s6jaministrina puudis Kerenski veel reorganiseerida demoraliseeritud s6javage ja algul oli tal ka edu. Kerenski kulastas fronti ning teostas juunis isegi luhikese eduka ofensiivi. Terna eba6nnestunud pingutused aga pigemini soodustasid bolsevike v6imu esilekerkimist. S6javaes suvendatud 66nestust66 loi soodsa pinna rinde lagunemisele. S6dureid lahkus rindelt omavoliliselt. Erilist touget rinde korratustele p6hjustas enamlaste kihutustoo. Enamlaste vagivalla t6ttu lakkas oktoobri 16pul Ajutise Valitsuse tegevus, p6hjustades oktoobrirevolutsiooni. Seega algas bol- 6evike vagivalla valitsus. Peaminister Kerenski p6genes oktoobrirevolutsiooni eel6htul ja kavatses marssida sojavaega pealinna, mis aga ebaonnestus. Ta uhines Venemaad bolsevike voimust paiista kavatsejatega. Kuid viimaks ta loobus, asus Prantsusmaale, hiljem Ameerikasse. Jiirgmisest aastast (1918) alates nimetasid enamlased endid kommunistlikuks parteiks Vladimir Lenin'iga eesotsas. Kommunistid deklareerisid rahvuste enesemiiiiramise oigust, seda muidugl nende endi mustri jargi. Aga maned piirirahvad, eestkatt eestlased, poordusid oma rahvuslike huvide kandel omariikluse ja iseseisvuse teele. OKTOOBRIREVOLUTSIOONI PAEVI iseloomustab viimane Eesti saadik Rootsis, Heinrich Laretei, muuseas jargmiselt (,,Valis Eesti" 31. X 1967):,,Uue kalendri jargi 7. november, vana jargi 25. oktoober 1917 loetakse kommunistliku revolutsiooni aastapaevaks. Set paeval runnati Talvepaleed, ajutine valitsus kapituleerus ja kommunistid tulid voimule... Oil juulikuu Olin just paranenud toufusest ja pidin haiglast valja tulema. Just set paeval toimus kommunistide esimene katse voimu Ole votta. Kondisin haiglas ringi, juba oma ohvitseririietuses ja voisin aknast naha viieosade liikumist. Lahingud nende ja kommunlstide vahel olid kiilmas... Alles hommikul, haiglast 43

48 valja joudes ja Litenoi prospektilt labi s6ites nagm kogu tee inimeste ja hobuste surnukehi maas lamavat... Kolm kuud haiguspuhkust veetsin Eestis. Parast paranemist maaras riigivanem K. Pats mind S6javae Olemkomitee esimeheks Petrogradi. Joudsin sinna vaid m6ni paev enne oktoobrirevolutsiooni lahtipuhkemist." L:aretei kirjeldusest veel maned iseloomustavad read:,,kaua aega parast revolutsiooni valitses Petrogradi tanavatel taielik kaos. Liiklemine tanavatel oli elukardetav... Teiseks olid surmaohtlikud viinakauplustesse sisse murdnud s6durid v6i madrused. Suuri raskusi igapaevases elus valmistasid ka TsEKA (tolleaegne poliitiline politsei) vangistamised, milliste p6hjusi peaaegu kunagi teada ei saanud, ja t66mobilisatsioon. TsEKA vangistamised ja t66mobilisatsioon tabasid ka 6ige paljusid eestlasi, keda Petrogradis arvati olevat umbes K6 ige raskemaks probleemiks, eriti aastal, oli toitlustamine. Kokkuv6ttes v6ib oelda, et kommunistide voimuloleku esimene aasta moodus taielise korralageduse, segaduse ja nalja tahe all ja seda pealinnas Petrogradis. V6is siis ette kujutada, mis toimus laia Venemaa provintsides, kus kaimas olid kodusoda ja massud!" TEEL ISESEISVUSELE Siindmuste areng Eestis jatkub Vaatleme li.ihidalt si.indmuste arengut Eestis. Vene revolutsiooni jarelkajana haarati kohe v6imalusist kinni. Algas visa, jarjekindel tegevus ja voitlus riikliku iseseisvuse eest. Viimaks j6udis v6itlus otsustavasse faasi Vabaduss6jaga. Eesti s6javagi maaras tulirelvaga 16plikult Eesti iseseisvuse tee. P6hja-Balti Komitee vorgu abil kutsuti ( ) martsil 1917 Tartusse Eesti maakondade esindajad seltskonnategelaste konverentsiks, i.ilemaaliseks n6upidamiseks, - autonoomse Eesti omavalitsuse projekti valjatootamiseks. Selles nouti eestlaste etnograatiliste alade liitmist i.ihiseks administratiivseks tervikuks. Kuna tsaari troonilt lahkumise paeval (2.) 15. martsil 1917 puhkes ka Tallinnas revolutsioonilisi meeleolusid (16. martsil pidasid sovjetid oma esimest koosolekut), siis tuli ka keskse omavalitsuse kiirele rakendumisele asuda. Nagu eelpool margitud, kinnitas Vene Ajutine Valitsus (30. Ill) 12. aprillil 1917 Eesti ajutise maavalitsuse seaduse. Sedamooda Eesti- ja Liivimaa eestlaste poolt asustatud alad i.ihendati administratiivi.ihikuks, i.ihiseks Eesti kubermanguks. Selle etteotsa seati Vene keskv6imu - Ajutise Valitsuse k6rgem kohapealne esindaja. Selleks maarati martsi algu l senine Tall inna linnapea Jaan Poska. Abid.eks P6hja-Eestis miiiirati Ji.iri Jaakson ja Louna-Eestis Kaarel 44 -I I _J

49 Parts. Jargmisel kuul nimetati J. Poska kogu Ohendatud Eestimaa komissariks. Loodi 6iguslikud alused esimesele Eesti rahvaesindusele, Eesti Ajutisele Maan6ukogule v6i Eesti Maapaevale. Eesti Maapaev kui kubermangu omavalitsus (Eesti ajutine maan6ukogu) valiti maakondade ja linnade esindajaist, iga elaniku kohta Gks esindaja. Maapaeva valimised teostusid juunis Maakondades kujunesid volikogud ja maakonna valitsused. Ka linnades ja valdades moodustati omavalitsused. Seega olid eestlastel Ole maa omavalitsused koos asutustega. Maan6ukogu - Eesti Maapaev astus kokku esimeseks koosolekuks (1.) 14. juulil 1917 Tallinnas, Toompea lossis. Valiti Maavalitsus. Esimeheks valiti Jaan Raamot, 12. oktoobrist Konstantin Pats. Eesti omavalitsuse m6ju t6stis suuresti rahvusvaeosade rajamlne. Vene s6javae laqunemine p6hjustas meie maal korra sailitamiseks oma rahvusvaeosade rajamist. Selle teostamiseks kujunesid Vene valitsuse n6usolekul mitmes paiqas Venemaal eesti s6- Javaelaste komiteed. Vene vaaedes teenivaist ligemale eesti mehest pggti koondada Tallinnasse niiv6rd palju kui vaeosadest lubati. Peaqi oli Tallinnasse koqunenud 4000 eesti s6jameest. Hoolimata enamlaste vastuseisust ja pogdeist eesti s6jamehi neile kuulekaks teha, eriti Tallinnas, koondati mehed Rakveresse, kus loodi I eesti polk polkovnik Aleksander T6nissoni kae all. Polaus valitses kindel kord ja sisemine distsipliin v6itis ka vene s6javaelaste pooleholu. ' Eesti rahvusvaeosade raiamise kusimus otsustati pooldavalt 6ieti Eesti s6javaelaste n6upidamisel (28. Ill) 10. aorillil 1917 Tallinnas. Esimene eesti polk rajati (25. IV) 8. mail Eesti s6iavaelaste I konqress Tallinnas moodustas Eesti s6javaelise Olemkomitee ja II kongress (12.) 25. jaanuaril 1918 n6udis Eestile iseseisvust. SOgiseks 1917 sut.ideti luua 4 oolku. Vaeosad koondati detsembris 1917 Eesti diviisiks alampolkovnik Johan Laidoneriga eesotsas. Edaspidiste sondmuste kujunemiseks oli vaga oluline eesti s6jameeste organiseerimine ia kogunemine kodumaale. seda eriti enne bolsevike vagivalla ja Saksa okupatsiooni tulekut. L6pliku t6uke omariikluse teele asumiseks andis enamlik riigip66re - oktoobrirevolutsioon (26. X) 8. nov Vene Ajutine Valitsus asendati rahvakomissaride n6ukoguga. Eestimaa kubermangu komissari kantselei Glev6tmine (27. X) 9. novembril 1917 enamlaste,,s6jarevolutsioonilise komitee" poolt oli t6ukeks, et vastata rahvusliku revolutsiooniga. Oma ajaloohsel koosolekul Tallinnas Toompea lossis (1 5.) 28. novembrll 1917 Maa '45

50 paev kuulutas enese ainsaks korgemaks voimuks Eestls kunl Eesti Asutava Kogu kokkuastumiseni. See teostus Jaan Tonissoni ettepanekul minuteid enne, kui kohale joudnud enamlaste jougud suutsid seda takistada. Selle otsusega lahutas Eesti ennast Venemaast, asudes iseseisvuse teele. Maanoukogu asetaitjaks maarati selle juhatus - Vanematekogu ja Maavalitsus. Sama! koosolekul voeti vastu ka A. Piibu ettepanek Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseks, samuti K. Patsi Oleskutse Eesti sojameestele oma maa kaitsemiseks ja kodanikele oma kohustuste taitmiseks uues riigis. Enamlased kuulutasid siiski ( ) veebruariks 1918 valja Eesti Asutava Kogu valimised, lootes suurt voitu. Nahes aga ootamatut suurt kaotust, kui oli ara antud % haaltest, katkestasid nad valimised 3. veebruaril Enamlastel oli koigest 1f.i haali (35,3%). Eesti iseseisvust pooldavail erakondadel oli suur enamus. See look oli punastele nii tugev, et nad jaadavalt on loobunud vabade valimiste taotlusist. OLUKORD NoUDIS KllRET TEGUTSEMIST Eesti Vabariiqi ja iseseisvuse idee suvenes mele juhtkonnas, eriti Brest litovskis toimunud Venemaa ja Euroopa keskriikide vaheliste labiraakimiste a~gadel aasta detsembrls ja a. jaanuaris. Vene enamlased solmisid Saksamaaga vaherahu, millele jargnesid Brest-litovskis rahulabiraakimised, mis aqa ei viinud tulemusteni. Venemaa teatas, et ta lopetab soja ( ). Sakslased aqa jatkasid sojategevust. Vene taotlusi toetavad eesti enamlased tegid koik voimallku rahva poolehoiu voitmiseks, et seda esile tuua rahukonverentsll. Sakslased korjasid eestlastelt allkirju Saksa vagede kutsuml" seks, lubades kultuurautonoomiat, eesti keelt koolides ja eraolguste kindlustamist. Need taotlused IOkkas Eesti Maanoukogu tagasl. NGOd poodis ruutelkond ise deklareerida oma ajaloolise oiguse alusel Eesti- ja liivimaa Vene riiqist lahtiloomist ning Saksamaa kaitse alla viimist. See oli talumatu voimutsevaile eesti enamlasile. Nad kuulutasid balti moisniku soost isikud lindpriiks ja lasksid neid arreteerida, et saata neid Taga-Venemaale. Nad vabastati aga Saksamaa vaheleastumisel. Sakslaste edasitunqist mojutatuna solmis Venemaa Brest-Lltovskis 3. martsil 1918 Saksamaa j'a liitlastega rahu. Eesti saared loovutati Saksamaale. Lisalepinqus auqustis 1918 voeti ka Eestl mandriosa Saksa alla korra si:iilitamiseks ajutiselt, millest enamlased hiliem loobusld. Lahenev Saksa s6iavaqi ja teisalt kommunistide n6ukogud - sovjetid pohiustasid kiiresti ettevoetavaid samme Eesti iseseisvuse val)akuulutamiseks. 46

51 TOETUSTE TAOTLUSI V.X.LISSAATKONDADES Kuna Vene Asutav Kogu punaste voimu ei tunnistanud, aeti see viimaste poolt laiali. Oli selgunud, et ei enamlastelt ega sakslastelt pole Eesti iseseisvuse taotluseks mingit toetust loota. Jaanuari teisel poolel 1918 Petrogradis p66rdusid Jaan Poska, JOri Vilms ja Julius Seljamaa lnglise, Prantsuse ja Ohendriikide saatkondade poole toetuse saamiseks. lnglismaalt ja Prantsusmaalt saadi pooldavaid vastuseid. Ohendriikide saatkonna-nouniku jutt oli reserveeritum. Maapaeva vanematekogul jatkusid noupidamised. 24. detsembrl a. koosolekul otsustati pohimotteliselt Saksa okupatsloonlle vastu olla ja iseseisvus valja kuulutada. Maapaeva juhatus ja vanematekogu koos poliitiliste ruhmade esindajateqa (mitte kommunistideqa), tulles kokku (23. I) 5. veebruaril 1918, otsustasid Eesti iseseisvuse valja kuulutada enne Saksa okupatsiooni. Otsustati saata valismaale delegatsioon taotlema tunnustust Eestl iseseisvusele. Eestl iseseisvuse manifesti votab lopllkul kuiul vastu Maapaeva vanematekogu 19. veebruaril Loodi Paastekomitee koosseisus: K. Pats, J. Vilms ia K. Konik. Seati ametisse esimene Eestl Aiutlne Valitsus K. Patsiqa eesotsas. Sama! paeval Saksa vaed hakkasid Eesti territooriumi okupeerima. Enamlaste voim hakkas maalt lahkuma. ISESEISVUSE MANIFESTI V..K.LJAKUULUTAMINE Paastekomitee poolt teostus Parnus 23. veebruaril ia Tallinnas 24. veebruaril 1918 manifesti etteluoemine. Selleoa k111rlutati Eestl lseseisvaks vabariiqiks. Jaromisel paeval teatas Paastekomitee Eesti Aiutise Valitsuse ametlsse astumisest. Sama! paeval (24. II) joudsld Saksa okuoatsioonivaed Tallinna Ja Tartusse. Tekkinud olukorras, mil Saksa vaed olid osa Eesti territooriumist okuoeerinud ja kommunistide iouqud meeleheitele sattunud, pidi Paastekomitee oma t56d poranda all jatkama. Saksa okupandid kehtestasid Eestis ainult oma voimu, iqnoreerides Eesti iseseisvust, seeoa ka Haaqi rahukonverentsi konventsloone. Eestl sojavagl demobiliseeriti 5. aprillil Sakslastel oli kavatsus moodustada endistest Eesti-, Liiv!- ja Kuuramaast omaette riik, personaaluniooni alusel ja Preisi keisrl Olemvalitsuse all. Sisemise poliitilise vastupanu mahasurumiseks teostas Saksa voim arreteerimisi. Juunis vanqistati peaminister K. Pats ja teisi. Hoolimata Eesti juhtivate meeste vangistamisest sakslaste poolt, jatkus aktiivne voitlus Eesti iseseisvuse eest. Eriti teostus see valisdelegatslooni labi, kes tegutses Stokholmis ja mujal. 4.7

52 J. T6nisson ja A. Piip tegutsesid juba valisrilkldes. Neile jargnesid 5. veebruaril 1918 M. Martna, K. Menning, K. Pusta ja E. Virgo, kes viisid kaasa ka Eesti iseseisvuse valjakuulutamise otsuse ametliku memorandumi. Valisdelegatsioon J. T6nissoniga eesotsas jaotas asukohad ja ulesanded ning asus uhiselt tegevusse. Eesti Maapaeva de facto tunnustamine iseseisva valitsusena Eestis saavutati lnglismaa, Prantsusmaa j-a ltaalia poolt mais KUI SAKSA OKUPANDID TARTUSSE JOUDSID (MALESTUSKILDE) Vahepalana isiklikke malestuskilde Tartu raekoja esiselt. Neid ridu 57 aastat hiljem ules tahendades, on voimatu koike tapselt kirjeldada. Olin siis 13-aastane, kuid muljed pole ununenud ja puuan anda niivord toetruu iseloomustuse nahtu kohta malu abil kui voimalik. Tartusse joudsid Saksa okupatsiooni eelvaed puhapaeva hommikupoolel, 24. veebruaril Oli sungevoitu talvehommik, kulm, udune ja langes ka lumehelbeid. Hetkel, mil kesklinna, raekoja esisele joudsin, olid esimesed Saksa uksused juba sinna joudnud. Peatusin Kuuni (parastine Voidu) tanava nurgal umbes pool tundi, vaadeldes ja kuulates sealt koike, mis Raekoja esisel ja Suurturul juhtus. Kuivord palju sinna autosid oli joudnud, pole enam meeles, kindlasti oli aga seal hobuseid, moni kahur ja kuulipildujaid. Meenub selgesti too keskne kuju, kogunenuist i.imbritsetud preisi tuupi kitsehabemik tugev ja pikk mees. Pikas heledamas nahkses lahtiste holmadega kasukas seisis ta mane uksiku saksa ohvitseriqa raekoja ees valjakul korgemal,,poodiumil", kas auto! voi soidukil. 6ige hooplevas laia naeratuseqa ulimeelikus ilmes Ja katega zestikuleerides vahetas ta tervitusi umberolijateqa. Tai vols sojavae munder ka kasuka all olla. Oli naha sojamehi kiivrites ja ilma, niipalju kui neid seal umber ja eemal seisis. Mani kahur ja mitmeid voorisoidukeid umbritsetud sodureist oli naha tanaval MannteJJffeli-nimelise hoone esisel. Sakslasi ia eraisikuid oli koqunenud rinqikuiuliselt tihedasti umber.. ooodiumi". Keske! vois maraata ka mustas esinduslikumas riietuses uksikuid tuntud Tartu linn::ikodanikke. Nonda see kohal oleva vaeoksuse komandant. kolonel-leitnant teatanud, et nad on tulnud Eestisse Saksa kf~isri kasul maad vahastama. ia avaldanud arvamist. et Eesti-. Liivi- ia Kuramaa varsti i'1hinew1d Saksamaaaa. Ohtekokku vois seal keskel.. ooodiumi" umhpr oll::i vahest sada voi p::rnrsada inimest - sniamp.hi ia eraisikuid. Oli ka IOhidaid tervitussonavotte ja ho L! deid. Kui aga eestla-

53 sest linnapea J. Kriisa tahtnud midagi Otelda, ei lastud teda konelda. Eraisikud olid enamasti Tartu sakslased ja nende keskel rohkesti mustas riietuses laiade kilbarate ja,,schleieritega" kohalikke saksa daame, kes ikka ligemale trugisid ja endid ka korgemale toetada poudsid. Nad suudelnud ja kallistanud ka sojavaelasi. lsegi hobuseid kallistati, justkui oleksid needki k6ik saksa paritoluga. See must daamide riietus jattis m6nev6rra sunge mulje, nagu oleksid nad leinajad sel hallil hommikupoolel. Erakordsete sundmuste puhul ja paljudel tahtpaevadel on nahtud Tartu Suurturul (hiljem Raekoja plats) laiu rahvahulkadest tihedasti palistatud k6nniteid, ja ka palju juubeldusi. Kuid sel sungel hommikul oldi nagu eraldatud, tartlased seisid h6redalt ainult Suurturu k6nniteede aartel tosiste nagudega, k6nelemata tervitusist v6i kaasaelamisest. Nonda vottis vana Tartu vastu 24. veebruaril, paeval mil Eesti iseseisvus Tallinnas ja mujalgi valja kuulutati, ajutiseks varjule tombunud voi,,jalga lasknud" punaste vagivallavalitsejate asemel Saksa okupandid, tundmatult ja teadmatult. mida aeg kaasa voib tuua. Linnas seati Oles kahurid ja kuulipilduiad ning valvepostid seisid Suurturul suure roduga,,mannteuffeli" maja ees, kuhu asus Saksa vagede staap ja komandantuur. Linna valitseti karmilt; majade nurkadele kleebiti liikumist piiravad kaskkirjad, relvade kandjaid ahvardati mahalaskmisega. Tartus algas,.kasin-keelan" ajajark. lsegi seesuguse tosiasja ja ahvarduse puhul ei puudunud rahva hulgas huumori joont, reageeriti utlusega:,,kiisin, keelan, poon ja lasen".,,postimees" allutati kohe tsensuurile, iseseisvuse manifestist ei tohtinud keeai teada eqa k6nelda... Dorpater Zeitung" hoiatas:.,lopp on jutul Eesti iseseisvusest, maksab ainult v6itja 6igus". J::i taas kostsid suda661 Emai6elt koquoaugud. karistati mahaiiian11<l vene soldateid, keda suudistati riisumises. Toiduouudus piinas elanikkonda: suhkur kadus mi.ii.iqilt, leib laks normi-si.isteemile, muudest toiduainetest konelemata. Saksa aialehe rauskav toon monitas fanaatilisi uskuiaid, et lnqfismaa EP.stit Moskva eest ka itseb. unistus omariiklusest tulevat maha jatta. Kevadel vangistatigi mitmeid, kes julgesid Eesti iseseisvusest k6nelda. Saksa okuoatsiooni Iooetas silaisel Saksa rinde laaunemine ia revolutsioon Saksamaal. Saksa vaed lahkusid Eestist. Nendel polm,1d ~nam pi.isi eaa huvi ara oodata. kuni Eesti rahvavagi ennast korraldada suudab. Eesti Aiutine \f ;:i lit~ us astus jalleai avalikult teqevusse 11. novembril. Maaoiieva too jatkus 20. novembrist Punavagi tungis Narva tagant Ole piirl. 49

54 J Eestl juhtkond asus ajaloollsele mlssloolnle: algas Eestl Vabadussoda 28. novembril a. Narva all. Heroillne kaitsesoda kestis rohkem kui aasta. Vabadussojas tuli Eesti vagedel kindral Johan Laidoneri Olemjuhatusel vahepeal voidelda kahe vaenlase vastu, p6hja- ja l6unarindel. Viimast p6hjustasid saksa vabatahtlikest moodustatud nn. Rauddiviis ja balti m6isnike vaeuksused, palgas6durid kindral von der Goltzi juhatusel Landeswehri nime all, kelle eesmargiks oil Baltikumi vallutamine ja sinna hertsogriigi rajamine. Kuulsas V6nnu lahingus Lati territooriumil andsid Eestl vaed latlaste kaasabil kindral Ernst P6dder'i juhtimisel 23. juunil 1919 Landeswehrile otsustava loogi, sundides neid p6genema. Asutava Kogu kokkuastumine Juripaeval, 23. aprillil 1919 astus kokku Asutav Kogu. Asuti Eesti Vabariigi P6hiseaduse ja teiste olulise tahtsusega seaduste valjatootamisele ning kogu riigielu iilesehitamisele. Tahtsamaid nendest oli Maareformi teostamine. Tartu rahu Parast Eesti rinde sangarlikku vastupanu Narva taga oli Venemaa sunnitud rahulepingule alla kirjutama 2. veebruaril a. Tartus. Tunnustades Eesti suveraansust, maksis Venemaa 15 miljoni kuldrubla kahjutasu, tagastades ka evakueeritud varandusi. Eesti Vabadussoja voiduka arengu, samutl Eesti isesefsvuse aegse iildise arengu kokkuvotted ei mahu siia. Selle kohta on 11- munud mltmeid teoseid ka Valis-Eestls. Enne kul avaldada malestuskilde koo/ielust Tartus peamlselt vlntsutusaastail erinevates koolltiiiipides, on /argnevalt toodud liihlke lseloomustus Tartu vanemast oppeasutusest - Llnnakooflst - fa selle /arg/astest. KUULUS,,KARATSKOI" KOOL Oldtuntud Tartu Linnakooli kutsuti rahvasuu jargi,,karatskol kooliks" v6i lihtsalt,,karatskoiks", mis tuli venekeelsest nimest,,gorodskoje utsilistse". Taolised liihendid olid rahvasuus laialt levinud. Rahukohut kutsuti,,miravoi", linnavaht v6i politseinik oli,,kardavoi" jne. Tartu Linnakoolis said oma p6hihariduse tuntud kirjanikud: A. Gailit, E. Hubel (Metsanurk). H. Raudsepp, A. Tassa, Fr. Tuglas, H. Visnapuu ja teised. Ka paljud riigitegelased, s6javaelased, iilikooll oppejoud ja korgemad ametnikud said oma p6hihariduse Tartu Linnakoolis. Nende hulgas olgu meenutatud kolonel K. Parts,,,Postimehe" toimetaja ja Riigikogu liige A. T61lassepp, pedagoogidest 50

55 P. Sirotkln (parastine Linnakooli inspektor). Tartu koolin5unik J. Lang, J. Koorits, E. Steinberg ja palju teisi. Linnakool andis kandvaid j6ude vaga mitmetel aladel Eestl omariiklusele. Kooli vilistlastest on paljud langenud Eesti Vabaduss5jas. Kaks neist - teedeminister K. Kark ja kolonel H. Rosslen der said surma oma kohustuste taitmisel 1. detsembril Piirimaade seaduste kehtestamise jarele muudeti aastal asutatud Tartu vene algkool aastal 4-klassiliseks Tartu Linnakooliks. Linnakool tootas 40 aastat, 16pupoolel Tartu K5rgema Algkooli nime all. Saksa okuoatsiooni aegu tootas kool IOhemat aega Poeglaste Keskkooli ja Eesti iseseisvuse algusaas tail Tartu K6rgema Rahvakooli nime all. Nagusasse hoonesse uleval Riia mael (natuke maad eespool gooti stiilis tornikestega Pushkin i gumnaasiumi, kuhu hiljem ehi tati Poeglaste Gumnaasium) asus Tartu Linnakool aastal. Slavofiilide kujutlusis oli vene rahvus ja 6igeusk lahutamatud. Veneaegse Linnakooli Qlesandeks oligi muulasi ven elasteks umber rahvustada. Vene keele konelemist n6uti ka vahetundidel. Emakeelt ei 5petatud, valja arvatud luterlaste usu6petuse tundides. Kuid veri on paksem kui vesi. Mihkel Veske austamiseks.. Va nemuises" kirjanduse ja muusika alal pidu6htu ( ) korral dajaiks olid peamiselt Linnakooli 6oilased. Uurimuse tagaiarjel alandati 75 6pilase elukommete hindeid. Mihkelson-Tuqlas (paras tine tuntud kirjanik) sunniti koolist lahkuma ja 2 eesti 6petajat vabastati. lsegi hilisem kooli inspektor P. Sirotkin saanud kuraato rilt noomituse ja hoiatuse. Sel ajal olnud Linnakooli lnspektoriks A. Nikonovits ( ). See olnud rahutuim venestamise surve periood. Siiski tehtl sel ajal hoonele juurdeehitus saali ja v6imlaga II korral, andes hoonele ilmekama kuju. Jargmine inspektor, Paul Sirotkin ( ), oli lugupeetud nii 6pilaste kui ka lastevanemate hulgas. Viimastega vastuv6ttudel ta k6neles eesti ke eles. Kooli 16petanuile korraldas ta 6ppereise Peterburgi ja laevas6ite Pihkvasse. Venestamisel siiski suurt edu ei olnud. Eestlaste omapara fa rahvusliku liikumise hoogne edukaik tungis labi. Pealesurutavat umberrahvustamist 6petajad oma missioonis ei n6udnud. Kuna Kreiskoole peeti eestlaste ja ka latlaste saksastajateks, anti Linnakoolide seadusega (1877) Baltimail sakslastele rank hoop, sest Kreiskooli suruti vene keel 6ppekeeleks. Sakslaste vastuakt sioon saksakeelsete linnakoolide n6udmisega luhtus. Vene surveaegadel oli Linnakool hulgale eestlastele peaaegu alnukeseks korralikuma hariduse allikaks. Noored valdavad vene keelt, mis soodustab neid kroonuteenistuses, 6igustades edasi paasemist riigiteenistusse. Peale 6petajate seminari oli see ainuke kool algkooli ja gomnaasiumi vahelise hariduse saamiseks, leides 51

56 Tartu Linnakooli hoone. Vasakul, ;uurdeehituse II korral on kooli saal fa voimla. 6ige rohket kasutamist. Ka majanduslikult polnud sissepaas raske. Seminar oli ainult tulevaste 6petajate keskkool. Kuna tullg veneaegsesse Linnakooli oli suur, teostus valik eksamite kaudu. Umbes pooled v6eti vastu ja sellest oli tingitud ka 16petajate keskmine vanus - 18 aastat. Tartu Linnakool oli 4-klassiline, kuid 6-8 klassikomplekti, A ja B klassid. Kooli astuja pidi olema vahemalt 2-3-aastase eelkooliga. Opetajateks Linnakoolis olid ainult 6petajate instituudi kaheaastase taienduskursuse 16petajad. Linnakooli pea6ppeaineteks vene keele k6rval olid vene kirjandus, ajalugu, maateadus. Tugev r6hk oli ka matemaatikal. N6rkuseks oli teiste keelte 6petamise puudumine, ei olnud vanu ega uusi keeli. See asjaolu raskendas gi.imnaasiumisse ia reaalkooli edasipaasemist. Kasutati teisi v6imalusi. Naiteks rohket kasutamist leidis Vilno junkrukool (s6javaelise kutse huvides). Katseeksamite~a paaseti maam66du ja tehnilistesse 6ppeasutustesse. Posti-, rentei-, politsei ja riiklikes asutustes olid llnnakooli 16petanud teretulnud. Hariduse jatkamiseks kasutati eriti ka Hugo Treffneri gumnaasiumi, kus vanusele r6hku ei pandud. Aastail oli kooli uueks nimeks Tartu Korgem Alg kool, samuti 4-klassiline, A.ia B klassid. I klass vastas neliandale 6ppeaastale, neljas klass seitsmendale 6ppeaastale. Kooli 16petaja tase vastas 5-klassilisele keskkooli ja 3 klassi 16petaja omale. 52

57 TKA juures korraldati pedagoogilisi aastakursusi kahel korral opetajate ettevalmistamiseks Riia oppekonna kuraatori korraldusel. Lopetajad olid peaaegu koik eestlased. I Maailmas6ja paevil oli 6ppet66 raskendatud. Maja oli kahe kooli kasutada (lati p6genike lapsed). Nii 6petajate kui ka opilaste koosseisud muutusid sagedamini. Muutused s6jaseisundis sundisid Tartu K6rgema Algkooli varandusi ja dokumente evakueerima Venemaale Jaroslavi linna juba a. suvel. Ja enne Saksa vagede saabumist, veebruaris 1918, evakueerusid ka paljud vene opetajad. lnspektor P. Lupkin saabus kgll Venemaalt tagasi (oli hiljem opetajaks Tartu koolides), kuid ilma va~anduseta. Mitmeid eesti rahvusest 6petajaid, eesotsas F. Parli (inspektori Glesannetes) ja A. Kurvits'aga jatkasid 6petamist kuni aprilll lopuni a. peaaegu ilma tasuta. Tartu Korgema Algkooli lopupaev oli a. kevadel. See oli ka vene kooliaja!opp. DORPATER KNABEN MITIELSCHULE Tartu Poeglaste Keskkool, 1. augustist kuni 1. detsembrini Sakslased avasid endise TKA asemel Preisimaa koolide ees kujul 9-klassilise Poeglaste Keskkooli 1. augustil Peale 9 po hiklassi oli koolis paralleelklassid, seega 17 klassi-kq.01plektl. Opi Iaste koosseis oli peamiselt endine, arvult suuremgi - 528! Osa klasse asus Pepleri tanav 13. oppej6ude oli 21, peaaegu k6ik uued. Oppeaeg kestis ainult 4 kuud. Juba 1. detsembril 1918 vallandusid 6petajad. Sellest ainulaadsest koolisemestrist lsiklikud muljed jargnevad. KoRGEM RAHVAKOOL Linna koolivalitsus volitas kooli endist 6petajat A. Kurvits'at kooli varandusi Ole v6tma. Veneaegset Linnakooli ja K6rgemat Algkooli ning Saksa-aegset Poeglaste keskkooli asendas seal 1. jaanuarist a. samuti ainulaadne Tartu Korgem Rahvakool. Vabaduss6ja jarjest edukama arengu ja Tartus veel voimutseva punase diktatuuri tottu (Tartu vabastati Eesti vagede poolt 14. jaanuaril 1919) vois 6ppet66 alata alles 1. veebruaril. Kool oli seitsmeklassiline (11 klassi-komplekti). Korgema Rahvakooli 4 korgemat k!assi vastasid Gldprogrammilt 4-klassilisele vene Korgemale Algkoolile (Linnakooli jarglane). Esimene juhataja A. Kurvits oli IGhikest aega. Uueks juhata jaks sai M. Okas (8. veebr. 1919). Esialgul jatkus 6ppet06 endistel kavadel, kuni jouti Eesti koolikavad rakendada. 53

58 _J lnglise ja saksa keete opetamine jatkus, mis atguse oli saanud saksa-aegse Poeglaste Keskkooli paevilt. Ni.Hid oli eesti keel uheks oppeaineks. Kahes vanemas klassis oli ka vene keele 6petus. Vene keelt kasutati vahel ka teistes ainetes eestikeelsete 6pikute puudusel. Korrakusimus kriitilistel ajahetkil oli raskemaid. Pealegi olid koolis enamikus nais6petajad aasta kevadel, Vabadussoja otsustaval jargul, mobiliseerlti Tartu K6rgemast Rahvakoolist 33 6pilast. Ka vabatahtlikke llitus nendega. ;:;ee 01i bppursodurrte ajajc:lrk. Lounarmdel Pihkva all langesid kolm loppklassi opilast isamaa eest voideldes: Nikolai Kapst, Viktor Klimberg ja Voldemar Looga. Viimasel koosviibimisel a. kevadel parast kooli peoohtut istus viimane muutlike aegade lend (labinud vahemalt 4-5 erinevat koolituupi) koos opetajaskonnaga lahkumise teelauas. Koolijuhataja oma pikemas 16pps6nas nimetas meid viimseteks mohikaanlasteks. Juba sama aasta II semestril polnud enam endise Linnakooli viimast jarglast, Korgemat Rahvakooli. Maad v6ttis samas ajaloolises hoones uus edukas eesti algkool - Tartu XV algkooli nime all. (Selle kooliajastu kokkuvottes Linnakooli ja ji:irglaste kohta taiendavaid andmeid on tanuvaarselt kasutatud dr. J. Tork'i, J. K6ks'i, A. Kurvits'a ja teiste kirjutistest a. valjaandes,.tartu linna XV algkool".) MALESTUSHETKI KOOLIP6LVEST VINTSUTUS AASTAIL Hoolimata tormise aasta keeristest jouab koolit66 Tartu koolides aasta kevadel eriliste haireteta 16pule. Minu kooli loputunnistus, dateeritud 1. mail Tartu I Valitsuse algkool, kannab koolijuhataja Mart Reinik'u ja opetajate allkirju. Tunnistus on muidugi venekeelne, sedakorda veel vanal kirjaviisil. Minu vene keele oskuse hinne on 4 (hea), eesti keele hinne on 5 (vaga hea). Jargmine, oieti ainuke veneaegse Linnakooli, uue nimega Tartu Korgema Algkooli koolitunnistus oppeaastast on juba uues vene keele kirjaviisis. oppeaasta semestrite loppaegadena esineb tunnistussel 20. detsember 1917 ja 25. juuni aastal. Markimist vaarib just viimane daatum t6endina, et vene ajast parinenud 6ppet66 kestis veel neli kuud parast Saksa okupatsioonivagede Tartusse j6udmist. Saksa s6jaline valitsus polnud padev ega suuteline nii kiiresti avama koole saksa 6ppekeelega keiser Wilhelmi vaimus. Suve kestel olid teostunud koik ettevalmistused, nagu meile hiljem vabariigi ajal utles opetaja F. Parli kui ainuke, 54

59 L kes vana parandina vols toad jatkata ka Saksa okupatsiooni ajal, pealegi valdas ta paris hasti saksa keelt. Enne saksa okupantide tulekut, veebruari algul 1918, lahkusid mitmed veneaegsed 6petajad koos inspektor P. Lupkin'iga, evakueerudes Venemaale. Alates aasta algusest sai inspektori asetaitjaks F. Parli. Moned veel kohal olijad umbkeelsed vene opetajad Otlesid vahel klassi tulles, et tundi voime ka eesti keeles Oles Otelda. Kuid Okski meist seda pakutud soodustust ei ajaloo, maateaduse, loodusloo ega ka mitte matemaatika tunnis ei kasutanud. Vene keelega oldi niiv6rd harjunud, et kui proovinukski eesti keeles jutustada, oleks oskussonadega kohe kimpu jaadud. Puudusid ju veel eestikeelsed 6pikud taielikult. Kerenski polnud koll mitte enam Venemaa peaminister, kuld Kerenski raha oli veel Oldiselt liikvel. Vaarikat maksuvahendit nendel kuudel ei olnudki. Kui laksime kooli kantseleisse kooliraha maksma, utles inspektori asetaitja F. Parli valjult:.. Kerenskich nje prinimaju" (Kerenski raha vastu ei vota). Oli kummaline ajajark, voim oli uhelt poolt eestlastest ametnike kaes, teisalt surusid endid peale isehakanud valitsejad, kommunistid. 6iget raha ega rahavaaringut ei olnudki. Usk rahva seas oli siiski veel suurtesse tsaari paberrahadesse, kuna Kerenski raha juba polati. Viimased olid vaikesed, umbes poole dollari suurused paberist rahatahed, paljud voltsitud. Koneldi, et Tartu turul muudavat Kerenski raha poognate viisi. Kursi voi hinna maarasid kaubapoed, kui veel oli midagi osta. Vene kuldrahad, viie- ja kumnerublased, milliseid oli varematel aastatel rohkesti liikvel, olid kadunud jaljetult. Oli koll Juba oieti Eesti ajajark, kuid koolis oli peakeeleks ikkagi veel vene keel. Ohe sompaatse, vaikse iseloomulise eestlasest opetajana oli juurde tulnud Mart Univer, parastine Laanemaa koolimees. Ta oli meie klassijuhataja, aga eesti keelt ei kuulnud tema suust enne, kui kord kodus mu vanemaid kolastas. Konesoleval koolisemestril tutvustati koolides vene keele uut kirjaviisi. Selle juhendid dikteeriti tundide kestel mitmel paeval ja koik tuli kaustikusse kirjutada. See teostus ajal, mil ka koolivalitsuses tegeles pahempoolseid ametnlkke, ja nii sovendati ka motet, just kul oleks see kirjaviis kommunistide leiutis kirjutamise lihtsustamiseks. Kelle leiutis vol paarnd see oieti oli, jaigi selgusetuks. Kirjutamist see holbustas koll, kadus too mottetu,,tvordoi znak" (kovendusmark) umbhaalikuga loppevate nimisonade lopus, samuti opilastele grammatiline komistuskivi,,jatt" asendati e-ga. Kuid uue kirjaviisiga kaotas kirjakeel ka osa oma ilust. Mitmed vanemad veneaegsed opetajad lootsld, et uus kirjaviis ei jaa pusima, kuid jai sliski. 55

60 koolis hakati kevade pooie 6petama ka saksa keeit. Peamlseks 6petajaks oli F. Parli. Terna algatusel korraldati ka a. suvel saksa keele kursused, millest osav6tt olnud tagasihoidlik. M illiseks v6is kl.ill koolielu samas van.as.. Karadskoi" hoones seal Riia mael eeloleval sugisel kujuneda, v6idi kl.ill aimata, aga mitte ette kujutada. Sakslased olid ju v6imul. AINULAADNE KOOLISEMESTER Septembri algul aastal ol id taas kogunenud meie koolivennad samasse vana,,karatskoi" v6i Linnakooli hoonesse. Nuud oli endine Linnakool ja K6rgem Algkool oma programmilt ja ka 6petajaskonnalt taiesti muutunud, v6iks piltlikult utelda - uus taigen vanas astjas: DORPATER KNABEN MITTELSCHULE. Vend Aksel oli maaratud VII ja mina V klassi. Opilaste koosseis oli peaaegu endine, 6petajaskond aga peaaegu taiesti uus. Koguneti teisele korrale koolisaali kooli avamiseks ja hommikupalvuseks. Kohe torkas k6igile silma uue keskse kujuna mustas sabakuues pika kasvu ja ku ivetanud lagipeaga koolidirektor E. Eisenschmidt. Teda kutsuti rektoriks (koolitunnistusele on ta alla kirjutanud direktorina). Ainukese endise ja kauaaegse 6petajana on kohal Friedrich Parli, kullap ka tema saksa keele oskuse t6ttu. Palvuse peavad F. Parli ja uus hasti riietatud sabakuues IOhike sumpaatse ilmeline R. Reusch. Enam ei maleta, kas meie ka koraale laulsime, ku id siis Otles eesti keeles s6nad ette Parli, sest saksa keeles poleks laulmisest midagi valja tulnud. Palvuse pidas saksa keeles R. Reusch. Edaspidi pidasid saksakeelset palvust R. Reusch, F. Parli ja F. Narusk. Direktor Eisenschmidt k6neles saksa ja eesti keeles, Otles ka maned s6nad vene keeles neile, kes eesti ja saksa keelt ei m6istnud. Klassitundides valditi eesti keele k6nelemist, taheti kiiresti 6pilastele saksa keelt selgeks 6petada. Abikeelena kasutati pigem vene keelt, sest mitmed 6petajad kas ei k6nelenud v6i ei tohtinud eesti keeles k6nelda. Meie klassijuhatajaks (Klassen-Lehrer) oli vaga sompaatne ja rahulik vanem harra G. Hoppe, kellega labisaamine oli vaga he-a. lgasugune asjaajamine temaga kais siiski vene keeles. Kindlasti m6istis ta eesti keelt, kuid ainustki eestikeelset s6na temalt ei kuuldud. Markimisvaarne uudis oli see, et vene keele asemel nood uue 6ppeainena inglise keelt 6petati. Opetajaks oli proua von B. Specht. Tuli tal palju vaeva naha, enne kui meie keeled painduma hakkasid tolle uue taiesti erineva haaldamisviisiga. Meenub siis koll see soovitus, et inglise keele valjaraakimiseks tuleks kuum kartul suhu v6tta. Esimesel tunnil algas ta kohe liikumist akna suunas, ise s6- nades:,,i go to the window". Tunni kestel pi dime seda k6ik jarje- 56

61 korras kordama. keliel keei el paindunud, sel laskis ta kahel vo1 kolmel korral jalutada ja lauset korrata. Hiljem aga hakkas meile inglise keel rohkem meeldima oma lihtsa grammatika t6ttu. Ei artikleid der, die, das, ega ka mitte nimisonade kaandeid. Minu ullatuseks minu ainukesel saksaaegsel koolitunnistusel on hinded: seitse 2 (hea), kaks 3 (rahuldav), ja ainult inglise keeles on 1 (vaga hea). Eesti keele tunnid olid siiski kavas, aga teistel tundidel seda keelt valditi, valja arvatud F. Parli usuopetuse tundidel. Omaparasemaks 6petajaks oli Frits Narusk. Hiljem, omariikluse paevil oli ta tuntud 6petaja, kirjanduse huviline, jutlustaja eri kogudustes ja suur sauna kasutaja. Narusk 6petas eesti keelt, kombeid ja v6imlemist. Temaga oli 6pilastel tihti vastuolusid ta omaparase range rutiini parast. Klassis,.pommitati" teda alati paljude kentsakate klisimustega, ka s6japoliitil istel aladel ja tema vastused p6hjustasid reaktsioone. Semestri 16pupoolel k6neldi palju vabadusest, mida aga seletati erineval viisil, milline kellegi maailmavaade. Narusk dikteeris ja kaskis meil k6igil kaustikusse kirjutada:,.opilastele vabadus tahendab s6nakuulmist ja hoolega 6ppimist." Muidugi arritas see meid aastaseid poisse, et muudkui ole vait, tuubi ja ara klisi. Mis vabadus see siis on? F. Naruski v6imlemistunnid olid lihtlasi viisakuse- ja kombe- 6petuseks,.saksa mustri jargi". Esijoones 6petas ta tervitamist jala kratsimisega vastu p6randat (Kratzfuss). Kui k6ik on rivistatud, annab ta kasklused : vasakul jalal ette astuda - uks, parem jalg paremale k6rvale (harkseis) - kaks, vasem jalg vastu p6randat kratsides parema jala juurde tuua Ja uhtlasi kummardus ette - kolm, jne., jne. Kasklused olid saksakeelsed, seletusi tuli siiski anda eesti keeles. Veel m6ned primitiivsed v6imlemisharjutused. Kaed vastu rindu, jooks umber saali. lse ta hoiab kasi kramplikult vastu rindu ja,.jookseb" kohal ringi keerates, jalgu vaevalt maast liigutades. N6nda see kombeopetus kasikaes v6imlemisega edenes maned tunnid. Jalutuskaigul kolonnis makke t6ustes tulevat kaed vaheldumisi seljale asetada... Onneks saime peagi v6imlemis- 6petajaks A. Heinicke-Pope, kes oma ala tundis ja tema tunnid olid elavad ning huvitavad oma meetodilt. K6ik harjutused kaisid takti jargi uh est kaheksani saksa keele saatel. ei tema eesti keelt tundnud. Opikutesit oli puudus. Paratamatult kasutati m6ningaid venekeelseid 6pikuid matemaatika ja maateaduse alal. Kool ilugemik ja loodusteaduse 6pik olid juba Saksamaa paritoluga, n6rgas koites viletsal paberil. Maletan, et uks peatukk lugemikus oli,.der Keiser" Wilhelmi pildiga. Oks jutt oli,.wie Tante Anna nach Hamburg reisste". Merel olnud suur torm ja raamatus esineb pilt, millel tadi Anna on pakkide laadungi ja vihmavarjuga laeval merehaigena rae- 57

62 vutsemas, peaaegu narve kaotarhas. Milies seisls moraal, et see sugune lugu ja p1lt saksa koolilugemikus esineb? Matemaatika ja loodusteaduse 6petaja oli pikk sihvakas tera va habemega tugev ja heas kehahoiakus rlerr \/Vulff, mitmeti Jaan T6nissoni meenutades, aga blond. lialgi tema suust eestikeelset s6na ei kuuldud, k6ik kais vene ja saksa keeles sedamooda, milli ne oli 6pik. Kui klassi tuli, seisis k6rgemale kantsli p6randa ser vale, kasutas poistele vene keeles,.vstantjel" ja,.sadiitje!" (t6us ke, istuge!). ise kaega naidates jarsu liigutustega i.iles-alla, vahel 10 kuni 20 korda. Sellejuures tuli kolmel taktil tbusta ja valja astu da, samas korras tagasi istuma. Muutus klass rahutuks, kordas ta samal viisil. lgatahes oli see meile palju meeldivam v6imlemine kui Naruski,.Kratzfussid". Ka loodusloo raamat oli Saksamaalt, mille uhel esikuljel ilut ses paris meeldiv Albrecht Di.ireri varvitrukis kannike. Peab utlema, et Wulff'i 6ppemeetod oli virgutav ja julgustav. Sageli ta r6hutas: kui 6pitut 'Gies utlete', seletage seda julgelt ja elavait, pea pusti, mitte norgus. Arusaamatusi tema tundides kunagi ei iimnenud. Koorilaulu ei 6petanud enam me lugupeetud 6petaja J. Aavik. Ka F. Parli tuli kolmehaalse koorilaulmise arendamisega paris has ti toime. Ta 6petas meile ka lihtsamaid saksakeelseid laule, roh kem siiski eesti laule. Ei maleta, et uhtki humni oleksime sel aastal laulnud. Tsaar oli surnud. Eesti iseseisvus arenes p6randa all, muidugi oli ka,.mu isamaa, mu 6nn ja room" valiselt keelu all. Olgugi, et ilmselt paistsid k6ik saksastamise puuded labi, Saksa humni laulmiseni siiski millegiparast ei j6utud. Selle aasta algupoolel kostis kull vahel ka Prantsuse Marseljeesi helisid, kuid puudusid sonad. M6ned vasak-aarmuslased alustasid set viisil -.,Enam raudu me kanda ei taha...", aga kaugemale kah ei joutud. Prantsuse viisil kostsid vahel ka vasakpoolseilt vene vaimukandjailt -.,Otretsjomsja ot starovo miira" (loobume vanast maailmast). Kuid rahvuslike noorte ridadest vastati sellele vahel togamiseks:.. Otretsjomsja ot starova mola" (loobume vanast seebist). Ja toepoolest kadusid rasvained, kadus ka vana hea seep, aseainena tuli turule keemiline segu.,saviseebi" nime all. Sellest need togamise laulus6nad, et millega lahku da vanast maailmast kui isegi pesemiseks seepi ei ole. Eks need ja teised meeleolud kandunud nendel aastatel ka koolinoortele. Saksa okupatsiooni-aegses koolis esines muidki omaparaseid n6udmisi ja eeskirju. Need ei tulnud ainult m6ne 6petaja isiklikust puudlikkusest, vaid ma nagin oma silmaga m6ne 6petaja kaes trukitud eeskirja, millelt aeg-ajalt ka tervishoiun6udeid ette loeti. N6nda ullatas k6iki 6pilasi n6udmine igal 6htul jalgu pesta. Ja seda rohutasid mitmed opetajad korduvalt. Selle koha peal naitas 58

63 I=. Narusk rohkem praktilist meeit, Oteldes, kui kaeparast ei oie ratikut, kuivatagem jalad sukasaarde, hommikuks kuivab ara. Klassis kostsid siiski reaktsioonivaljendused, kositi, kas piibli ja Moosese korberandurite aeg on tagasi tulnud. Saksa keele 6petajanna tutvustas ennast eesti keeles :.. Minu nimi on Barta Tuglas" (Bertha Douglas). See energiline keskealine daam oli toepoolest hea 6petaja, valdas ka prantsuse keelt ja ei polanud eesti keelt samuti kui von Specht. Meie Barta voi.,deutsche Mutt", nagu teda kutsuti, Ohel hommikul tervise-eeskirja lehte kaes hoides Otleb :,.!gal hommikul palugem mammalt palju vett, et saaksite pesta, ka kaela ja korvad." Muidugi oli neil eesk1rjadel positiivne vaartus, kuid need olid aarmiselt OhekOlgsed - borokraatlikud. Ei keha Oldisest puhtusest, hogieenist ega saunakultuurist koneldud sonagi! Viimast Saksamaal siis vist veel ei tuntudki. Ka hammaste tervishoiust ja harjamise vajadusest mitte sonagi. ::>aksa aja ainulaadne koolitunnistus on dateeritud 11. detsembril a. Seega 16ppes see ainulaadne saksastamise semester 6ige varsti parast Saksa okupatsioonivagede lahkumist. Oks asi on selge, - sakslastel olid Eestis kaugema ulatusega kiired ja suured kavatsused. Kuid aegade muutus, revolutsioon Saksamaal, kutsus Saksa s6javae0ksused Eestist koju. LOHIKE DIKTATUURIAEG JA EESTI VABASTAMINE Saksa okupatsioonivagede lahkumine Eestist teostus kiiresti. Ei nad jatnud Ohtki katteosakestki piirile, konelemata maa kaitsest. lsegi relvi ja sojamaterjali, mida nad kaasa ei saanud v6tta, pilluti merre. Eesti valitsus oli t aas tegevusse astunud. Sakse voimu poolt aprillis demobiliseeritud Eesti vaeosade meestest kogunes algul vaheseid. Valitsuse peamure oli esijoones Narva taga Ole piiri tunginud punaste Oksuste edasitungi pidurdada. Esimeseks vastupanuks sojameestega liitus vabatahtlikke kooliopilasi. Tagalas jatkus vaeoksuste moodustamine ja asutuste too korraldamine. Linnade toitlustamine oli raskemaid Olesandeid. Narva ja kesksed Eesti linnad pearaudtee joonel sattusid punaste katte. 6udseid nadalaid elas Ole Tartu elanikkond eriti ja aastate vahetusnadalail. Linnas valitses punadiktatuur ja terror. Rahvuslikult motlejaid mehi ja ka naisi vangistati massiliselt, eriti ka vaimulikke. Kui Eesti vagesid detsembris a. Johan Laidoneri Olemjuhatusel korraldada suudeti, saabus ka valisabi. Maa oli juba suuremalt jaolt punaste poolt vallutatud, kui algas 7. jaanuaril a. ulemjuhataja kasul uldine vastu-pealetung. 59

64 Vaeniane suruti Eesti piiride taha, viimaks ka 16unarindel, kus oli punastel ka Uitist abivagesid. Aasta algul elas vana Tartu Lile raskemaid paevi. Valitses punaste terror. Emajoelt kostsid oositi kogupaugud. Krediitkassa keldris turu aares oli juba alanud mass-morvamine. Just selle paeva eelsel 661 ja hommikul peetud agedate lahingute jarele Voldi (Tabivere) ja Tahtvere all vallutasid Tartu 14. jaanuaril 1919 jarsu pealetungiga K. Partsi soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid. Onneks paasesid soomusrongid Lile Janese raudtees illa, enne kui punased suutsid seda 6hku lasta. Nanda paasesid viimsel tunnil ka mitusada tartlast, kes olid maaratud surmaohvriteks Krediitkassa keldris. KOOLITbb JATKUS VABADUSSoJA AASTAL Parast Tartu vabastamist jatkus peagi 6ppetoo. Nii noorte kui ka 6petajate juures vois ilmselt margata rahvusliku elevuse tousu. Kuid rasked v6itlusajad seisid veel ees, eriti ka 6ppurs6duritel. Eesti Vabariigi I aastapaeval, 24. veebruari I 1919 peeti Tartus asuvate tagavara-vaeosade paraad Suurturul, Raekoja ees. Maa oli vabastatud. Vaenlane oli surutud Eesti piiride taha. Koolides peeti paevakohaseid aktusi. Konelejateks olid rahvusmeelsed 6petajad. Noored esinesid laulukooride, deklamatsioonide ja s6nalavastustega. Sageli meenutati Kalevi kojutulekut. Ametlikuks 6ppekeeleks oli nuud eesti keel. Kuid 6ppetundides kolas ka vene keel veel m6nda aega. Sellega oldi paljude aastate kestel harjutud. Eestikeelseid oskuss6nu veel palju ei tuntud. Eks teinud see kullaltki raskusi opetajaile taos, kes pidid sageli ka ise eriainetes, nagu matemaatikas ja loodusloos, eestikeelseid vasteid leidma ning neid siis kasutama. Koige rohkem andis tunda eestikeelsete 6pikute puudus. Vanematest kirjastustest,,postimees", uutest,,odamees",,,varrak ja,,rahval.ilikool", hiljem veel,, Loodus" Ja teised, asusid seda puudust samm-sammult lahendama. Eeskatt tulid 6ppekavad valja tootada, aga kas ikirjade valmimine n6udis aega. Umbes paari aasta kestel olid koolid enam-vahem eestikeelsete 6pikutega varustatud, kuid siiski mitte k6igil aladel. Nanda kasutati algul veel monda aega tuntud Werest5agini matemaatika 6pikuid, loodusteaduse alal Netsjajev-Zalenski-Lebedevi kogukat raamatut. Eesti ajaloo ja Eesti maateaduse alal leidusid siiski maned 6pikud, nagu Grossmidti ja Eiseni ajaloo-raamatukesed. Vene keel oli vanemates klassides siiski veel monda aega 6ppeaineks inglise ja saks a keele k6rval. 60

65 Esimesteks markimisvaarseteks raamatuteks nii alg- kui keskkoolides olid,,postimehe" kirjastatud August Raua,,Kirjanduslik lugemik", samuti t6hus viiljaanne nootidega - W. Tammani,,Koo Ii laulmise raamat". Nende levik ule maa oli tohutu, ilmusid mitmes trukis. Loodusloo alalt ilmus esimese paiisukesena Hans Miinnikult viiheldane loodusloo raamat, uhtlasi taimede maiiraja. See raamatukene oli suureks abiks koolide kevadistel jalutuskiiikudel loodusesse. Ja see raamatuke kujuneski piirastise Eesti suurkirjastuse,,looduse" esimeseks,,nurgakiviks". T6husat toad algusaastail tegi 6pikute kirjastamise alal ka,,rahvaulikooli" (A. Veiler) kirjastus Tallinnas. Kui aga kirjastus,, Loodus" oli edasi arenenud, rahuldas see mane aasta kestel suurema osa koolikirjanduse n6udeid. Hiljem lisandusid samadel ulesannetel veel mitmed kooperatiivkirjastused, peamiselt Tallinnas. Korrakiisimused koolides Vabaduss6ja aastal (1919) olid m6nev6rra hiiirivad, tingituna sellest, et paljuid mees6petajaid asendasid nais6petajad. Kuid ulesaamatuid probleeme ei esinenud. Poisid tassisid kull vahel kooliruumidesse kaasa linna umbrusse s6javae uksustest maha jiietud suurtuki hulsidest purokseliinikeppe, mida kutsuti,,makaronideks". Vahetundidel kooli koridorides sellist otsast suudates, p6rkus see uhest seinast teise, isegi oma kiirgatustelt Uletades tiinapaeval tuntud,,fire-cracker' id". Ei ma I eta, et see sobimatu 16bu oleks kedagi vigastanud, kuid pahandusi esines kull. Kevade liihenedes jargnes oppursodurite aeg. Need noormehed said m6ningaid erisoodustusi. Nad elasid Ohiselumajas (piirastine Riigi Keskarhiivi hoone) Toomemael ning nende 6ppet66 jiitkus, kuni nende ajaloolisele rindeteekonnale siirdumiseni. Tekkis ka uusi marsilaule, mille s6nad isegi moraalikusimusi tekitasid. Kuid poleks 6iqe selle ajahetke kritiseerimine koolielus. Peab utlema, et erilisi hiiiringuid ega rahutust koolit66sse Vabaduss6ja aeq ei toonud. Mis oli rahvuslikust kohusetundest ja saatusest miiiiratud, neid ulesandeid v6eti ka kohusetundeqa. Peagi avanes ka noor e, koolipinki jaajaile neile omane suur v6imalus - Eesti skautluse suurorganiseerimise ja elevusega. Sellest aga pikemalt teisal. Olgu siiski kohusetundlike ja armastusviiarsete 6petaiate seisukohast esitatud uks vaike looke selleaeqseist meeleoludest koolides. Kord suure vahetunni 16ppedes jaime m6ne klassikaaslasega veel hetkeks alumise korra koridori omavahel vestlema. Seal jalutas veel edasi-tagasi meie vaqa luquoeetud vanem 6petaia T6nu Riomar korraoidaia-6petaj-ana mooda kooli,,oeapromenaadi", mis oli vahetundidel opilastele jalutusteeks, sest klassiruume tuli ohu-

66 tada. Jarsku hakkab teisele korrale viivat peatreppi mooda alla ja valja 6uele valguma vanema klassi 6pilasi suure mura ja kiiruga, olgugi et tund oli juba sis~e helistatud. opetaja Riomar puudis uht ja teist valja ruttavat 6pilast peatada, kusides, kuhu te t6ttate, kelle korraldusel? Nagin kuidas noormehed kiiresti uksteise jarele temast moodusid, moni neist viisakusest ka hetkeks peatudes, kuid vastust andmata kohe jalle edasi ruttasid... Viimaks katkes ka vana koolimehe kannatus, puhas vihas utles valjusti 6ige mitme viim.ase valjuja kuuldes, et teist ei saa siin enam keegi aru, mida te 6ieti taga ajate ja kes on teie peremees siin. Nonda ta sajatas vihaselt kaega IUues. Muidugi jaeti see vanema klassi 6pilaste kooli korra vastu eksimine sinna paika... Oppurs6durid lahkusid, kui neid kutsuti oma ajaloolisele sangarlikule rindeteekonnale. Paljud neist langesid, ja ei uheski koolis ei seisa enam nende nimesid seal marmortahvlitel. Kuid nende nimed on igaveseks malestuseks raiutud klrja ja ajalukku. Malestustes seisavad nad edasi, head koolikaaslased. * * * MALESTUSKILLUKESTE L6PET AMISEKS MUUTLIKEST KOOLIAASTAIST ( ) tahaksin veel meenutada hetki monest 6petajast, kelledest on sailinud tahelepanekuid ja ilusaid malestusmomente nende toos. Oks vanemaid ja uldiselt lugupeetud 6petaja oli FRIEDRICH PARLI, kes oma ametikohustustes truult vastu pidas k6ik muutlikud ajahetked Linnakoolis ja selle jarglaste aegu juba aastast alates. Temast oli juttu juba eespool. Usu6petus, laulmine ja parastpoole ka eesti keel olid tema peaoppeained. Tuntud helikunstniku JUHAN AAVIKU nimi seisab Linnakooli ja selle jarglaste 6petajate nimistus aastani. Mui oli see meeldiv v6imalus kooli koorilaulmise tundides tema juhatusel kauneid laule 6ppida aastai , enne Saksa okupatsiooniaegset koolisemestrit. Juba veneaegses koolis 6petas ta meile vaheldumisi vaga ilusaid, mahedaid eesti- ja venekeelseid laule. Naiteks:,,Tahtede taga kord koidab sull' taevas", pidas ta uheks sugavasisuliseks koraaliviisiks, 6petades seda meile kolmehiialse koorilauluna. Ka uhes meeldejaanud venekeelses mahedas lauluviisis h61jus vastu 16hnavast p611ust, aasast ja puhtast maa6hust (... pahnjet poljem, vozduh tsist6i... ). Ja isegi tanaseni, vahel jalle laagripaevil looduses liikudes, kumab korvus too Aaviku 6petatud kaunis lauluviis lillest karjamaal, mille s6nadest veel 82.

67 meenub -'-,,kasvas Oks kannike karjamaa rajal ; ehtis ja lehtls ja kasvas ja kosus ja 6itses 6rnasti, 6itses 6rnasti..." Aavikust hoovas midagi Schubertlikku v6i siis TSaikovskilikku. lseloomult oli ta vaikne ja t6sine, oma kunstisse sovenenud. lialgi ei kuuldud temalt Oht markust v6i noomivat s6na; ja vastupidiselt - seda ei v6inudki esineda, sest nii suvenenult ja tahelepanelikult suhtusid temasse ka noored. Ta oli juba siis populaarne, peagi tundis teda kogu Tartu vaikseil 6htuil Ole linna kajavatest,,vanemuise" si.imfoonia aia-kontsertidest. Kord see siiski juhtus i.ihises koorilaulu tunnis, et kui ta oma seletusis tahendas midagi intelligentsest inimesest, tuli paarilt noormehelt naeruturtsatusi. See ha iris teda. Rahulikult, aga solvunult reageeris ta:,,kui teie ei saa s6na tahendusest aru, siis kosige, ja ei ole tarvis naerda." Ja kohe seletas ta selle s6na m6iste. See oli juba eesti kooliaastail, , kui meie joonistus- 6petajaks tuli kunstnik RICHARD KIVIT. Ta oli si.impaatne, innustav, pealegi alati hasti riietatud. Juba tema isiksus, korrektne kaitumine ja ilmekus omalt eeskujult, oli 6pilastesse otse nakkav. Perspektiivi m6isteid ta selgitas p6hjalikult, andes 6petusi akvarellide maalimises ja eriti ka skitseerimises. Terna 6petusmeetod ja edusam.mud selles kotkestasid niiv6rd, et mitmed noored kunstlhuvilised v6tsid temalt eratunde. Kord teostus varakevadine kooli ekskursioon Vasulasse, kus paeva veetsime sportides ja mangides. Kivit kadus sealt kohe terveks paevaks, j6udes tagasi 6htu eel, just enne tagasimarsi algust. Meie eesti keele 6petaja F. Tigane haaras Kiviti kaenlast suure mapi ja hakkas esitama tema paevat66d, tastes valminud joonised kordam66da k6rgele k6igile nahtavale ning aplausid iga uue joonise puhul aina suurenesid. Kivit oli valmistanud soega mitukummend skits-joonist Ombruskonna omaparasusist, ki.ill heinaki.ionist, kuhjadest, suurest kivist, kdljeli vajunud aiast, Vasula jarvest, metsavahi talust jne. Oks keskealine prillidega habemik, toopiline tubli matemaatika 6petaja oli GEORG KllMAN. keda koolis kutsuti i.ildiselt,,metu". See tuli matemaatika Dlesannetes sageli kasutatud s6nadest tema valjendusel.. metu piinikest siimet". Ku id see polnud tema nookamiseks ja ta teadis seda. Teda austasid k6ik tema 6pilased tema jarjekindla 6ppemeetodi t6ttu. Tanu Kiimanile oli matemaatika oskuse tase, eriti aga algebras, tema 6pilastel k6rgel jarjel. Vabaduss6ja aasta kevadel ja varasuvel alanud suure kokkuhoiuaktsiooni aegu kaidi koolis palja jalu, et jalan6ude materjale s6javaele saasta. K6ik 6petajad selles just kaasa ei tulnud, kuid Kiiman oli eesrindlane, kaies koolis oma kalifeedes ja palja jalu. Ja see oli kooliski sel ajal nii loomuparane ja tervislik soojal ajal. Kuna ta hea matemaatikuna oli kardetavaim vastane malelaual, sils 6htuti kesklinnas asuvas.. Verneris" oli ta tipp-topp riides.

68 Kivitile jargnes joonistamis6petajana JULIUS OENGO, Kivitile otse vastand, omaparane boheemlase tui.ip. Raakis m6nel hetkel isegi ateismist, jumalat kui sellist ta vist ei uskunudki. Kuid ta oli ka otsekohene ja aus, ega surunud oma veendeid kellelegi peale, lisades, et see on vaid tema isiklik arvamus ega tarvitse olla p6hjendatud. Terna aineks joonistuse alal oli natuur-mort, vaasid, lilied, oksad, ti.ived jne. Ka varvide kombinatsioone ta si.ivendas ja t6i esmakordselt ka kunstiajaloo 6petuse kaasa. Kord ki.isis i.iks.,ninatark" noormees, milleks meil i.ildse on vaja aega viita kunstiajalooga? Oengo vastas:.,selleks, et midagi uut luua, on vaja teada ajalugu." Poisi suu jaigi kinni. Mitmegi 6petaja vastuseisust hoolimata teostas ta esmakordselt suure 6pilaste joonistuste naituse - esimese kunstinaituse. Naitus haaras enese alla koridorid Ja alumise korra klassiruumid. Andeka noore kunstiharrastaja Peerna ti:ii:id tunnistati akvarellide alal parimaks. Mis on saanud sellest andekast noorest kunstnikust, pole enam kuulda olnud. Oma akvarell-maastikutega tulin ma kooli kolmandaks. Lastevanemate Ja koolis6pradena oli ki.ilastajaid rohkesti, noorte ti:iid isegi osteti. T6NU RIOMARIST, i.ihest vanemast armastusvaarsest eesti keele 6petajast olen juba markinud m6nda. Terna tunnid olid vaga huvitavad. Oli meile k6igile kui heaks klassi-isaks, jutustas vanemate klasside 6pil astele ka elulistest ki.isimustest, isegi vaga avameelselt, nii et m6nelgi poisil olid k6rvad tulised. Eks Vabaduss6ja ae\'.]adel olnud neil 6petustel ka k6rge moraalne kaal. Korduvalt ta lisas: - pidagem alati meeles, et ti.itarlast ei tohi iialgi petta! Terna advokaadist poega, omaaegset Treffner-i ri.ihma skaudipoissi, olen hiljem kohanud Rootsis. Teda peetakse seal muide skautide.. Koitjarve" pusivlaagri isaks.

69 Too JA ELAMUSTE AEGADELT,,POSTIMEHE" PERES Oli see ju suur aitse-, loomise- ja vaimalusteaeg meile kaigile, Eesti iseseisvuse aastad oma vabal kodumaal! Selle kaasaelamine ti:ii:is ja isetegevuse radadel, elamuste ahelikus hi.ivede ja muredega, pealegi i.ihes vanas keskses Eesti kultuur-ettevattes EKO,.Postimehe" peres on kasvatanud iseloomu ja jatnud unustamatuid malestusi. See oh mu kadunud ema teeneks, et mind ametisse vaeti,,postimehe" teenistusse aasta suvel. Pe rekonna noorema vasuna olin alates Uhmardust kahe kooliaastaga labi kainud muutlikel ja tormistel aastatel juba viiest erinevast koolituubist, i.ihtekokku kumnel aastal koolipingil istunud, kui saabus kriitiline moment. Vanemate jaud ei kandnud enam. Meile kui,,viimastele mohikaanlastele" i.itles kord meie eesti keele ap etaia Tanu Riomar lohutuseks:,,teid on liiga palju vintsutatud. Koolituupide ja aegade muutustega olete justkui mane aasta kaotanud, kuid elus tulevad need kogemused mitmetest aegadest teile kasuks." - Okski meist ei i.itleks ni.ii.id, et tema ennustus pole paika pidanud. Vanem vend Erich, sajavaeteenistusest vabanenud, appis i.ilikoolis, aidates ennast ja isegi perekonda tunniandmisega, olles appemaksust vabastatud, saades kord ka stipendiumi (Shamajevi kapital). Aksel apois juba Tartu Seminaris. Minu suhtes isa ia ema arvamuse d laksid lahku. Isa oli kategooriline, kui i.ildse edasi appida, siis ainult seminaris. Ema reageeris, eqa siis ometi kaik kolm poega vai koolmeistriks saada. Sel momendil olin mattes kull ema poolel, seminari vastu puudus mul huvi. Ki.illap olid isal selleks reaalsed kaalutlused, tema jai oma arvamise juurde. Ema hakkas mulle ti:ii:id vaatama, ilma et ta sellest oleks mulle kassanudki. Olin siis juba ligemale 16-aastane. Vanema ae matteis liikus, et ma reaalkoolis 6ppimist jatkaksin. Kuid ka selleks puudusid voimalused. Ohel paeval utleb ema, et mina saan koha,,postimehe" raamatuk::iupluses, sest neil on seal noort abilist vaja ja minqu ma kohe arijuhi jutule. Peast labisid sel hetkel mitmed matted. Neis oli lootust ja valjavaateid, kuid ka pessimismi. lgatahes meeldis mulle,,postimehe" ettevatte nimetamine ki.ill hoopis meeldivamalt, kui oleks ema mulle mingit lukusepa voi mehaanika t55koda nimetanud. Kai- 65

70 sin arijuhataja Gerhard Huuk'i jutul. See k6nelus oli luhike ja juba jargmisel hommikul kella 9 paiku astusin ule.. Postimehe" raamatukaupluse lave Ruutli tanaval. Jiiid ule enesetiiiendamise v6imalused erateel. Hiljem tegin liibi kutsealalisi kursusi, v6tsin ka rohkesti eratunde 6htuti, viimaseid peamiselt keelte ala!. Enne kui jutus edasi minna, peatume hetke.. Postimehe" tookordse asukoha ja raamatukaupluse juures eriti. EKO,,Postimehe" raamatukauplus Tartus Ri.ii.itli tanaval nr. 9 oli Uldtuntud iiriettev6te. Raamatukaupluse pearuumi liibisid diagonaalselt viiga sageli ka.. Postimehe" toimetuse liikmed ja kulastajad, kontori personaal ja ka paljud, kellel oli asjaajamisi Ulemistel kordadel asuvas toimetuses, kontoris, iirijuhi ja trukikoja juhatajaga. Ajalehe toimetusse ja teistesse ruumidesse maja k6rgematele kordadele viis ka pikk trepp otse tiinavalt. Vahepeal asusid paar ari. Kuid kiiik liibi raamatukaupluse pearuumi oli mugavam, olgugi et seal tuli veel viiikesest poolpimedast vaheruumist liibida ja kaks luhemat treppi Liles ronida. Toimetuse ja kontori uksikruume lahutas suur poolpime eeskoda ja pikk koridor. K6ik t66kodades t66tajad tulid ja lahkusid Gildi tiinava 6ueviirava kaudu. Gildi tiinava poolsel majakuljel asus ka ajalehe ekspeditsioon ja kirjastuse laoruum. T66stuse sisseseaded oma jaotuselt olid kolmel v6i isegi neljal korral. Alumisel korral olid truki-kiirpressid ja ajalehe rotatsioon-trukimasin, teisel korral truki-ladumisruum. Ajalehe ladumisruum asus eraldi k6rgemal, samuti ka koitekoda ja tsinkograafia. Kahe Rulitli tanava poolse sissekiiigu vahepeal asus sel ajal Seersant'i elektrotehnika iiri. Hiljem oli seal m6nda aega J. Kivastiku sporditarvete iiri ning selle k6rval m6ni aasta ka.,s6navara" raamatuari. Seersant olnud varemalt.. Postimehe" raamatukaupluse juhataja. Temale jargnenud Leppik ja A. Keiserman. Viimane avas s6ja 16pupoolel oma raamatukaupluse Tallinnas. Jargmisena, minu sinna asumisel, oli iirijuhatajaks Gerhard Huuk, kes parast iiri Ulekolimist Suurturule siirdus Tallinnasse, kus ta oli Tallinna Eesti Kirjastusuhisuse.. Paevalehe" raamatukaupluse juhatajaks Suurel Karja tanaval kuni Eesti iseseisvuse 16ppaastateni. Muide oli G. Huuk uks Tallinna spordipioneere, isegi maratonijooksja. Tartus oleku ajal oli ta m6nda aastat Tartu SI S.,Kalevi" abiesimees. Nii Keiserman kui ka Huuk olid saanud p6hjaliku viilja6ppe raamatukaubanduse ja ari-arvepidamise alal tuntud Kluge & Strohmi raamatukaupluses Tallinnas. Piirast G. Huuki (Suurturu aegadel) oli IUhemat aega juhatajaks Herbert Haljasp61d, siis Albert Paliale. Nagu eelpool tiihendatud, uhel ilusal piiiksekullasel suvehommikul 13. juunil 1921 astun Lile.. Postimehe" lave, et alustada toad raa- 66

71 matukaupluse 6pilase-praktikandina. Aris on veel vaikne, kohal on too aastailt juba ule keskmise,.. kitsehebemega" Eduard Blumberg, keda juba maletan aastaid koolipoisina.. Postimehe" juures kaies. E. Blumberg oli varematel aastatel kauemat aega K. E. S66t'i raamatukaupluse ja kirjastuse uks peat66j6ude. Esitan ennast vist kull kohmakalt, uteldes -.. Ma tulin siia..." Kaugemale ma ei saanudki, sest too malestusis jarsk, kuid mitte karmi kaitumisega vanem harra, keda kaugemalt ari kulastajad vahel ka T6nissoniks pidasid, oli mu vastu lahkus ise, reageerides kiiresti: -.. Tulite 6pilaseks, see on hea, see on vaga hea." Ju seal oligi noorema abilise kriis. Juhatab mind kohe kulgseina ja raamatute pustvitriini vahelt.,tunnelit" pidi edasi, kus on vahekoridoris laeni ulatuvaid tihedalt raamatuist taiskiilutud riiuleid. Parema l naen avatud uksest vaikest kabinetti.,.siin t66tab juhataja harra Huuk, kes tuleb varsti ja seletab k6ik", - utleb Blumberg. Sammume edasi paarist trepiastmest allapoole tagaruumi. Kullalt avarat ruumi umbritsevad seinariiulid on samuti maast laeni raamatuist taiskiilutud. Ruumi sissekaigu juures asub vaheldane laud akna all ja tagapool suuremad lauad, kuhu asetati raamatud pakkimiseks. See ruum jaigi minu t6oruumiks kaheks aastaks kuni ari ulekolimiseni Suurturule..,Vaadake, vaadake k6iki neid raamatuid, siis tutvunete", kostab veelkordselt Blumbergi 'haal. RAAMATUKAUBANDUSE ESIMESI PRAKTILISI oppetunde Juba algas aritegevus. Jain uksinda tagaruumi raamatute keskele. Peagi saabus arijuhataja G. Huuk. Ei mingit pi kemat juttu, juhatab mulle kohe t66 katte. Jai mulje, et t66j6u puudusel on paljuid valistellimisi taitmata jaanud, ka riiulid ja tuba vajasid kordaseadmist. Huuk asetab mu t661auale rohelise paberikatte, sellele sissetulnud ja valjuvate tellimiste registreerimiseks pika kitsa raamatu ja teatelehtede, 6igemini kull arvete ja nende arakirjade valjakirjutamiseks vahema paksu mustas koites raamatu, nn. teateraamatu.!stun laua juurde. Arijuhataja, tellimiskirju ja postkaarte kaes hoides. laseb mu! uude register-raamatusse kirjutada: - nr. 1, 13. juuni A. Keiserman, Tallinn, arve nr. jne. Selle jarele tuli mul arve kirjutada keemilise pliiatsiga raamatusse labi s6epaberi, arakirjaga raamatusse, - ramatute arv, nimi, kaane- ja omahind, summa. N6nda ka jargmistele ridadele, siis kogusumma, vi st ka 1 % tempelmarke kogusummast arvele kleepida, kustutada ari- ja kuupaeva templiga. Postikulu valjaarvestamiseks ja arvele lisandamiseks tuli saadetise kogus kaaluda ja postpaki puhul veel punane ametlik pakikaart taita. L6puks oli aadressi kirjutamine pakile ja saatja firma templiga varustamine. 67

72 Tarw raekoda ja Suurturg... Postimehe" raamatukaup/use asukoht aastast a/ates, molemal pi/di/ on margitud X.ga. Teksti algus lk. 81 Huuk kosib, kas postpakki teha oskan. Ei seda toad pole just varem teinud. Esimese paki pakib arijuhataja ise. Asetab pakkimislauale Kluge & Strohmilt pakkide Ombert saadud paksud tihedad helehallid paberipoognad kahekordselt, sisekolg pealepoole, neid sirgeks siludes. Vahemarkusena tahendaksin, et tanasenigi pole 68

73 mulle selge, kas oli see suur kokkuhoiu p6him6te, v6i ei olnud Eestl paberitehased parast soda veelgi v6imelised korralikku pakkepaberit valmistama. Arutan lahti oma pooltosinat vanu.. Postimehe" makulatuur-lehti, millised ta.. voodriks" peale asetab, et kaup ei saaks rikutud. Pakkimine ja koitmine n6uab oskust, et pakk oleks korraparaselt tugev. Vajaliku noori pikkus tuleb esiteks paki jargi valja m66ta, lahti 16igata ja alguse otsa lihtne tihe ulekiies61m k6ita. On n66ri s61mepoolne osa esimese ringiga umber paki asetatud, asetatakse jiirgnevalt solmega n66riots ringiga umber n66ri ulekae-solmeks. Viimase ringi liibivat pakkimisn66ri tagaspidi t6mbega tihedasti umber paki t6mmates jiitkub paki koitmine. Korraparaseks paki koitmiseks asetatakse ka n66rist ring v6i isegi s61m umber iga ettetuleva n66riosa. See viildib ohtu, et pikamaa transpordil n66ri katkemisel pakk ei lagun eks. Pole vist huvituseta markida, kui kord 50 aastat hiljem Ohendriikides, Philadelph ias Ameerika trukikojas, ametnik mulle tellitud kaarte ja umbrikke pakki koitis, kasutas ta tiipselt sama pakkimise ja koitmise viisi ulekae s61mega alates. Kindlasti oli G. Huuk saanud Kluge & Strohmi juures teatud miiiiral rahvusvahelise kooli. Oli ju too vana firma tihedais sidemeis teiste maadega, eriti Saksa kirjandusturu peakeskuse Leipzigiga. Olgu gi tolmune, kuid piiris meeldiv ja vaga huvitav too esimesil nadalail oli k6igi riiuleil asetsetavate sortiment-raamatuladude (umbes eriliiki) raamatute asetuse korrastamine, tolmust vabastamine, pusti siittimine ning ka tiihestiku jarjekorra tiipsustamine. N6nda oli mulle huvitav ja viiga vajalik see erakordne voimalus iga eriraamatu pealkirjaga tutvunemiseks, neist paljusid ka kiite vahel liibi lehitsedes. See toiming oli tegelikult kui hiigelkataloogiga tutvunemine. See oli mu esimene suur kool eesti raamatuturuga tutvunemiseks. Ja meelde nad jiiid. Kui teatud raamatut kusiti, leidsin selle kahku. Muidugi olid raamatud liigitatud ja asetatud alfabeediliselt tuntud kum nendliigituse alusel. Oli ka eriosakondi, eriti tohus oli siis veel Baltika kogu. T66 tehtud, mis valtas kaks v6i kolm niidalat, jiitsid raamaturi iulid meeldiva ilme, tolmuvabad pealegi. Seesugust ladude korrastamist tuli teostada kahel v6i kolmel korral aastas p6hjalikkusega, muidugi ka aasta inventuuri aegu, enamasti augustikuu alguses, enne uue hooaja algust. Raamatute,,tervishoid" n6:.idis, et raamatud pidid riiuleil pusti asetatama, mitte kunagi liingus. Kord minu juuresolekul uks markus pea-iirijuhilt ei kainud kull mitte minu pihta, kui ta arijuhile utles, -,,Teil raamatud riiulis kui joobnud mehed, liingu vajunud." Seda markust mille mu k6rv kinni puudis, pole ma iial unustanud. Aga selle eest kogu oma 20 aasta kestel seal ma taolist markust enam kelleltki kordagi ei kuulnud. 69

74 N6udsin ka ise hiljem aastate kestel sedasama oma noortelt abilistelt, kelle ulesandeks oli sortiment-raamatuladude korrashoid. Tunni v6i paari kestel teenistujate, nendel aastatel kullalt pikal, 16unavaheajal (kaidi kodus 16unal)' tuli mul paevas ka aris muuja olla. Nanda algas mu kullaltki vahelduv elutoo algul ari6pilase-praktikandina, parastpoole 14 aasta kestel arijuhatajana. Tagasi tulles raamatute ekspedeerimise juurde, haaras see nii,,postimehe" oma kirjastuse kui ka pealadude tooteid. Hulgimuugi saadetused Liie maa enamasti raamatukauplustele valjusid peamiselt postpakkidena, suuremad saadetused aga raudteel suure-kiirusega. Teine liik saad etusi olid raamatukogude telhmised. Valitud raamatud koideti,,postimehe" koitekojas odavhinnalises tugevas standardkoites riidest selgadega, millele kleebiti roheline etikett. Oksikute raamatute vaikesi eratellimisi oli kulluses: saadetised valjusid paljudesse kohtadesse Liie kogu maa ja ka valismaile. Sageli oli paevas postpakke Ristpaela s.o. vaikeste eratellimiste saadetiste arv oli vahelduv. Mone uue teose puhul oli see suurem. Postpakid ja vahemad saadetised toimetasin postkontorisse, sageli kasutades ka voorimeest, 6nneks oli aga postkontor lahedal samal Ru utli tanaval. Suuremad raudteesaadetised toimetati raudteejaama ajalehe ekspeditsiooni kaudu. Eriti pingutavaks kujunes ekspedeerimise too koolihooaja alguses. Sageli tellisid Tallinna suurarid,,paevaleht",,,rahvaulikool" ja teised telegrammi teel,,postimehe" kirjastatud kirjanduslike lugemikke ja kooli laulmise raamatuid eksemplari. Tohutute pakkide pakkimine, et n6utud tellimisi samal paeval taita, v6ttis vahel higistamagi. Pakid tuli mul endal koita, sest noored abilised selle t66ga toime ei tulnud. Nanda jatkasin ekspedeerimise toad m6nel aastal veel Suurturu aegadel. Vahepeal aastail olin 15 kuud sojavaeteenistuses, esimesel suvel Ropkas II diviisi suurtukivae I grupi II patareis. Patarei Ulemaks oli ltn. J. Anvelt (hiljem kolonel, k6rgem kohtuam etnik). Sel suvel Otepaa l peetud suur-man66vritel olin,,siniste suurtukivae grupis" staabikirjutajaks. Selle jarele olin enamiku aja II diviisi suurtukivae staabis (Barklai taga) nooremaks kirjutajaks, kodus elamise loaga. Tanu v6lgnen II div. suurtukivae adjutandile ltn. Elmar Tambek'ile (ol i parastpoole E. V. presidendi kantseleiulemaks), kes mind teenistuse huvides staapi n6udis. Nanda v6isin jatkata ka treeningut spordivaljakul ja skautluse alal. Pean tunnistama, et tehnilise iseloomuga vaeosas teenides 6pib noor inimene palju juurde praktilistel aladel ja kogemusis. Ei see polnud kaotsi lainud aeg.,,postimehe" juures toad jatkates veel aasta v6i paar, peamiselt ekspedeerimise ala!, tulid aris muutused. Arijuhataja Albert Pa- 70

75 liale lahkus ja mul tuli aastal Jaan T6nissoni otsusel asuda arijuhataja i.ilesannetesse,,postimehe" aegu kuni Eesti vabade aegade 16puni. Ei v6inud siis kl.ill ette aimatagi, et mina olen see viimane arijuhataja sel kohal. Olgu veel li.ihidalt margitud, et Ri.ii.itli tanava aegadel,,postimees" kirjastas ka venekeelseid kooliraamatuid. Seda p6hjustas vene keele uus kirjaviis. Vene keele 6petamine Eesti koolide vanemates klassides inglise ja saksa kee le k6rval jatkus ka Eesti iseseisvuse paevil veel m6nda aega. Tuntud 6petaja proua Dormidontova uuel kirjaviisil toimetatud vene keele koolilugemik,,kolokoljtsiki" (Kellukesed) k6rval ilmus,,postimehe" kirjastusel ka mitmeid vaiksemaid raamatuid vene klassikuilt Gogol 'ilt, Turg enev'ilt ja teistelt. Raamatuil oli hea minek, kuid neid jai ka pal ju lattu, ja osa oli veel tri.ikist ilmumisel.,,postimehe" pearaamatupidaja A. P. kais juhatuse i.ilesandel Petrogradis ja tal 6nnestus raamatuile Venemaal turgu leida. Et koiki tellimisi tahtajaks taita, t66tasid,,postimehe" kiirpressid ja koitekoda nadala v6i paari kestel ka 66siti. Raamatukaupluse juhataja G. Huuk, tubli t66mees Taavet lehe ekspeditsioonist, ja mina - meie kolmekesi pakkisime, mahutades neid tri.ikivarvist ja paberiliimist l6hnavaid raamatuid suurtesse pakkkastidesse, i.ihtekokku 54 kasti tait. Tollitehing teostus Tartu raudteejaama perroonil. Selleks oli tolliametnik kohale s6itnud. N6uti ainult i.ihe k6ige suurema kasti avamist ja raamatute valjat6stmist kasti keskelt kuni p6hjani. Tanaseni pole kuulda olnud nende raamatute saatusest ega tasumisest. Arijuhatus pole kunagi mingit kindlat vastust annud... RAAMATUKAUPLUSE SISUSTUSEST ROOTLI TA.NAVAL,,Postimehe" ari-ettev6tet Ri.ii.itli tanaval v6is t6eliselt raamatukaupluseks pidada, olgugi et seal mi.ii.idi ka kirjutustarbeid, et rahuldada eeskatt 6pilaste vajadusi. Raamat oli sel ajal hinnas ja edukalt leviv turukaup. Aastaid hiljem raamatukauplused muutusid oma iimelt ja sisustuselt. Ki.ii laltki avara,,postimehe" raamatukaupluse pikema tagaseina ees asus klaas-vitriinidega pikk mi.ii.igilett puldiga i.ihes otsas. Paremal ki.ilgseina ees oli pikk laud ajalehe tellimiste ja kuulutuste vastuv6tmiseks ja selle k6rval kassa. Esimest i.ilesannet taitis neil aastail Lydia Leppik (abiellus kujur Starkopfiga) ja kassas Salme Janson, kelle mahe haal kostis hiljem mitmeid aastaid Tartu telefoni keskjaamast kuuldetorus. Neil aegadel ol id vandaga telefonid ja iga soovitud abonendiga telefoni i.ihenduse andis keskjaama ametnik. Ed. Blumbergi k6rval oli mi.ii.ijannaks Anna Joonas, kes oli raamatukaubanduse ala! hea ja karmi kooli saanud vanemas Micha Hermanni 71

76 raamatukaupluses Henningu platsil. Anna Joonas teadis seletada, uksk6ik kui hasti ja tapselt ta raamatuid riiulites sattinud, Micha tulnud ikkagi tollipulgaga kontrollima, kas ikka on k6ik rnamatud tapselt joondunud ja pustasendis. Et raamatu osatahtsus sel ajal oli suur, haaras mitmekesine suur raamatunaitus v6i valjapanek rohelise pluusiga kaetud suurtel laudadel ja k6rgvitriinil tagaseinaga peaaegu poole ariruumi oma alla. Pika leti ja pika laua vahelt, mis olid asetatud nurgakujuliselt, li:iks vahekaik Liles teisele korrale toimetusse ja kontorisse. Raamatukaupluse pearuumi lisandus aastal veel Reisiburoo Tartu osakond, kus muudi raudtee s6idupi leteid ja anti vajalikku informatsiooni. Selleks asetati peasissekaigu lahedusse sellekohane kioks (putka), mil le tagaseinas s6idupiletite riiulid ja ametniku kae-jalal sellekohane li:ii:igi- v6i tembeldamise seadeldis. Reisiburood kasutati v6rdlemisi elavalt, olgugi et piletite eest tuli pisut rohkem maksta. See ei kestnud aga kaua, pealegi seisis,,postimehel" umberkolimine ees..llrkamisajast JA,,POSTIMEHE" SONNI- NING ARENGULOOST Enne kui jatkata.. Postimehe" raamatukaupluse arengukaiku Suurturu (Raekoja plats) aegade/, heidame kokkuvotliku pilgu tagasi,,postimehe" Oldise/e arenemiskaigule. Kuna meie nooremad polvkonnad ;a pea/ekasvavad noored se/lest vahe teavad, a/game,, Postimehe" ee/looga Parnu aegadelt, puudutades /Ut idalt ka rahvuslikke voitlusa;a;arke ;a isikuid. Ohenduses sellega heidame pi/gu ka eesti a;atehe Uldisele varasemale arengukaigule. Rahvahariduse reformid eelmise sajandi keskel olid t6ukej6uks ka rahvusaate suvenemisele. Talurahva seadused majanduselu ja 6iguste edendamiseks, eriti Aleksander 11-aegsed liberaalsed reformid 1960-ndail aastail valmistasid pinda rahvusliku liikumise ja iseteadvuse t6usule. Raharendi abil talude parisomandiks ostmine edendas eestlaste sotsiaalset elu ja kandej6udu. Eestlaste rahvuslik sotsiaalne v6itlus ja edukaik arkamisaja tagap6hjal t6usis jarjekindlalt.,,perno POSTIMEES" HAKKAB ILMUMA Luluisa J. V. Jannseni (16. V VI 1890) toimetusel ja trukkija-raamatukaupmehe F. W. Borni valjaandel hakkas ilmuma 15. juulil aastal nadalaleht,,perno Postimees", 6ieti esimese arkamisaja eestikeelse haalekandjana, jaades ilmuma pidevalt. Varemalt oli tehtud sel alal ebaonnestunud katseid. J. V. Jannsen virgutas rahvahariduse edendamist, koolielu, laulukooride ja ka Eesti seltside asutamist. Ta ergutas,,perno Postimehe" kaudu majandusliku seisundi parandamist. talude pariseks ostmist, andes ka juhiseid p611ut66s. Ta arendas sisepoliitilist voitlust eesti 72

77 keele es ile ti:istmiseks.,,maarahva" ja,,maakeele" valjendeid asen dasid peagi,,eesti rahva" ja,,eesti keele" vasted. Emakeel esines sajandi teisel poolel koolides kuni venestuse surve kroonukoolide pealesurumisega hakkas seda sumbutama. Jannseni sisevoitlus ja rahvuslik huumor jai peale. Kuig'i mitmed varemaaegsed katsed eestikeelse haalekandja valjaandmiseks sinnapaika jaid, hakkas saksa pastorite koondise ettevi:ittel Tartus pastor Adalbert Willigerode toimetusel ilmuma,,tallorahva Postimees" (5. VII 1857). Pealegi ilmnes, et selles puudub elu ja ti:imbej6ud. Leht li:ipetas tegevuse aasta l6pul. Kiindunud huviga ja Jannsenile omase huumoriga vurtsitatult jai,,perno Postimees" eesti ajakirjanduse pi:ihituveks, ajades oma juuri sugavamale pinnasse. Aastal 1862 levis ajaleht kogu Eestis, ka Helsingis, Peterburis, Riias ja isegi Moskvas. Tallinnas oli 162, Viljandis 93, Parnus 58, Rakveres 41, Tartus 36 tellijat. Ka mujal oli levikut, uhtekokku levis Ule 2000 eksemplari. Tartusse asudes aastal 1863, hankis Jannsen loa uue ajalehe,,eesti Postimees" valjaandmiseks, milline hakkas ilmuma aastal.,,eesti Postimees" kujunes arkamisaja liikumises suunavaks kandej6uks, hinnates talunikke kui eesti uhiskonna selgroogu. Tartu paevil oli Jannsen ka aastal peetud I laulupeo kui rahvusliku suururituse organiseerija ja hing.,,eesti Postimehes" 6hutasid J. V. Jannsen ja tema tutar Lydia Koidula rnhvustunnet, eriti ka hariduselu.,,perno Postimees" ja,,eesti Postimees" olid aastateni 6ieti ainukesed eest i ajale-hed. Kuni,,Sakala" ilmumiseni (1878) oli,,eesti Postimees" juhtivaid lehti eesti ajakirjanduse pi:illul, edendades arkamisaja vi:iitlust kuni aastani. Aastal 1879 hakkas ajaleht ilmuma kaks korda nadalas. Kui J. V. Jannseni aastal halvatus tabas, tnimetas ajalehte uhel aastal Ado Grenzstein. Aastal 1882 asutas Grenzstein oma ajalehe,,olevik". Grenzstein oli ligemale 10 aastat kindlalt rahvusliku suuna pidaja ja osav sulemees. Kuid uued piirimaade seadused li:iid Grenzsteini ki:iikuma. Ta seadis oma purjed aastast peale venestamise suuna i:iigustamisele. Olgu juba siin margitud, et tema keerutused eesti rahvuslikult poliitikalt valitsuse kuulekusele porkusid hiljem vastu Jaan TOnissoni pohimotteile, kindlale rahvuspolii tilisele hoialmle, mis sundisid Grentzsteini taandumisele.,,eesti Postimehe" omandas a. W. Just. Toimetajaks sai dr. K. A. Hermann (1882), kes jatkas rahvuslikku suunda, t6i:itades kuni,,perno Postimehe" Tartusse uletoomiseni aastail ilmus,,eesti Postimees" kaks korda nadalas A. Bushi valjaandel. Hiljem ilmus ajaleht veel Tallinnas aastani. 73

78 ,,Perno Postimehe" elukaik jatkus Parnus F. w. Borni valjaandel aastani, viimastel aastatel vaevaliselt. Poordeliseks sammuks oli vana,,perno Postimehe~ Uletoomine Tartusse. Dr. K. A. Hermann toi ajalehe iile ja jatkas selle valjaandmist alates aastast,,postimehe" nime all. Hoolimata a. suvenevast venestamise survest, oli dr. K. A. Hermanni,,Postimehel" jarjekindel edu. Dr. Hermann oli hea organisaator ja kaaslaste koondaja, t6mmates ajalehe umber eesti haritlasi. Ta kujundas,,postimehe" rahvuslikuks virgutajaks ja kasvatajaks, 6hutades rahvusmeelt ja omaloomingu arendamist. Ajaleht ilmus a. 16puni 3 korda nadalas, kujunedes aastal esimeseks Eesti paevaleheks, ulemaalise tahtsusega ettev6tteks. Ajalehe k6rval on jaanud dr. Hermanni teeneks ka ja a. rahvuslikku liikumist elustavate laulupidude korraldamine Tartus. V'iimasel juhul oli ettev6tte uheks tegelikuks hingeks ka Jaan T6nisson. K6igi nende pingutuste tagajarjel dr. Hermanni tervis halvenes. Tugev venestuse laine r6hus rahvuslikku liikumist. Omberrahvustamise teenistusse rakendati esijoones kool, mis uue koolipoliitika kehtestamisega allutati haridusministeeriumile aastal. Dr. Hermanni viimaseil t66- aastail astus toimeituse liikmeks Jaan TOnisson (1893), olles suureks toeks. Pealegi nagi nuud dr. Hermann ka T6nissoni ajakirjanduslikke v6imeid ja rahvuslikku a ate I ist suunda. Jaan TOnisson,.. Postimehe" peatoimetaja ja tuntud riigimees. Dr. Hermann oli tudinenud venes6bralike ajalehtede,,oleviku" (A. Grenzstein) ja,,val guse" (J. K6iv) pealekaebamistest ja tolitamistest ja ta tahtis loobuda. 74

79 ARKAMISAJA EESTI SUURMEHi Valtida tahtes kaesoleva /Uhiiilevaate iihekii/gsust, on i8rgnevalt tutvustatud iirkamisaja Eesti suurmehi, eeskiitt Carl Robert Jakobsoni ja dr. Jakob Hurt'a. Molemad asusid Eesti avaliku elu radade/e peaaegu ilheaegselt. Jakobsoni varajane surm katkestas ta elutoo paremas elueas. Dr. Hurt jatkas oma taod 25 aastat kauem. CARL ROBERT JAKOBSON, siindis 26. VII a. Tartumaal Tormas, oli nagu Jannsengi algul kooli6petaja ja koster. Ta sai ka hea hariduse. Peterburis iirkasid Jakobsonis eesti isamaalised ja poliitilised vaated. Ta oli v6itleja iseloomuga, julge ja jiirelandmatu. Ta tegi kaast66d Jannseni.,Eesti Postimehele" aastast alates viiel aastal hariduse ja poliitika ala! niiv6rd radikaalselt, et Jannsen oma ajalehe veerud talle aastal sulges. Eesti koolit66 uuendajana ilmusid temalt.,kooli lugemise raamat" kolmes osas ( ). Erilist tiihelepanu viiiirivad tema.,vanemuises" peetud kolm isamaa konet ( ). Ta iilistas muistset eesti kultuuri, vabaduse ihkamist ja v6itlusindu. Siirdus 1871 Peterburist Tallinna ja sealt Vandrasse vallakirjutajaks. Ostis talu ja hakkas pollumeheks. Jakobson teadis, et ainult ajalehe abil v6ib tema taotlusil edu olla. Ta taotles korduvalt ajalehe viiljaandmise luba ja ootas seda tervelt 9 aastat. T6kestajaks oli kohalike sakslaste vastum6ju. Ajalehe loa saamine oli tema elukiisimus, mis viimaks tiiitus aastal..,sakala" ilmumisega a. 6hutas Jakobson rahva hariduselu ja iihiskondliku-poliitika arengut. Rahvas peab ise kiitte v6itlema oma 6igused ja tuleviku. Kahjuks ta ei arvestanud venestamise hadaohtu..,sakala" ilmumisest saadik oli ta populaarseim isik eesti rahvusjuhtide keskel. Terna kahetsusvaarne vastuolu dr. J. Hurdaga p6hjustas tema teravat kiriku6petajate arvustamist. See kajastus,.sakala" ja.,eesti Postimehe" vahelises poleemikas. l<aheks kandvamaks eesti ajaleheks eelmisel sajandil kujunesid C. R. Jakobsoni,.Sakala" ja,,postimees" dr. K. A. Hermanni ja peamiselt J. T6nissoni toimetusel. Koos eesti delegatsiooniga aastal andis Jakobson iile suurpalvekirjad keiser Aleksander 111-le. Nendes oli r6hutatud eesti talunikku kui rahvuslikku selgroogu, nende eest hoolitsemist, talude miiiigilepingu normeerimist ja talupoja j6ukuse t6stmist. N6uti ka maaomavalitsust, kus talupojal oleks oma esindus. C. R. Jakobsin suri 19. Ill aastaselt. JAKOB HURT (22. Vil I 1907) oli tulihingeline rahvuslane. Kui Jakob Hurda taotlused aastal uue ajalehe.. Mesilane" asutamiseks luhtusid, jiitkas ta jiirjekindlalt teadusemehena, rahvusliku organisaatorisa Ja suuraktsioonide teostajana tegevust. 75

80 Terna teened r5huvail murranguaastail, mil venestuse surve rahvuslikku elu lammatad a tahtis, on v5rratult suured. Aastast 1871 toimetas ta.,eesti Postimehe" kaasannet.,jututuba", avaldades seeriakirjutusi, eriti -.,Pi I did isamaa sundinud as just", mis oli esimene eestlase kirjutatud Eesti ajalugu, paeludes suuresti lugejate huvi. Oma rahva vaimse vanavara vastu tarkas temas huvi juba koolip61ves. Emakeele uurimise huvides liitus ta Opetatud Eesti Seltsiga juba Uli6pi lasena. Peterburi Jaani koguduse 5petajana aastast 1880 plihendas dr. Hurt kogu oma vaba aja rahvaluule kogumisele ja trlikiste valjaandmisele. Aastail 1884, 1886, 1902 ja 1903 kai s ta isklikult Setumaal rahvaluulet kogumas. Hurda kogud koosnevad 158 koitest, kokku lk., mis rlihmiti jaguneb: rahvaluulet ja mange , vanas5nu ja k5nekaande , m6istatusi , muinasjutte, muistendeid ja nalju , uskumusi ja kombeid , kokku punkti rahvaluulet ja muud materjali (Viljandimaalt Uksi 48 OOOp.). Dr. Hurt oli jargmistes Ulesannetes: a. rajatud Eesti Kirjameeste Seltsi esimene esimees kuni aastani; Eesti Alksandri Koo Ii peakomitee president ; Ulemaalise rahvaluule ja vanavara kogumise suuraktsiooni teostaja See aktsioon v5rdlemisi IUhikese aja kestel kujunes laialdases koost66s rahvaliikumiseks. Eesti vanavarakogud on suurimad maailmas. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (26. XII VIII 1882) plihendus oma arsti elukutse k5rval sajandi keskel omal pikal elut661, eesti kirjanduse arendamisele. Slindinud m6isa kasitoolise pojana, tundis ta rahva raskusi. Ta 15petas Ulikooli. Terna kirjandusli k peasaavutis oli.,kalevipoja" koostamine, mis kujunes rahva eeposeks ( ). Tutvunud lahemalt Laane-Euroopa olulisemate matte- ja kirjandusvooludega, kujunes ta sajandi kultuurilisemaks eestlaseks. EESTIKEELSEID AJALEHTI Arkamisajal teostunud murrangulise edu tulemusena ilmus aastal juba rohkem kui tosin eestikeelseid ajalehti ja ajakirju. Markigem neist olulisemaid:.. Postimees" (1857),.. Eesti Postimees" (1864), C. R. Jakobsoni.,Sakala" (1879), J. K5rvi.,Valgus" (1880), A. Grenzsteini.,Olevik" (1882), J. Jarve.,Virulane" (1882) ja teisi. 76

81 ,,POSTIMEES" JA T6NISSON - 40 AASTAT KAKSIKVENNAD -.. POSTIMEHE" ARENGUST EESTI SUURP.AEVALEHEKS - Jargnev Hihii.ilevaade ajahetkeist ja rahvusliku v6itlusmomentide ahelikust tahab pakkuda ka uutele p61vkondadele iseloomustava pildi,.postimehe" arengust muutlikel aegadel Tartus nii Eesti iseseisvuse tuleku kui ka loomisaastate kestel, eesotsas tema elup6- lise juhi Jaan T6nissoniga peaaegu 40 aasta jooksul. Jaan T6nissoni esimene kirjutis ilmus,,postimehes" aastal. Juba jargmisel aastal astus T6nisson.. Postimehe" toimetusse 50-rublalise kuupalgaga. Toimetuse koos s'eis oli kolmeliikmeline koos dr. Hermanniga. T6nissoni palk ei v6imaldanud i.il ikooli 6pingutel tekki nud ja muude v61gade tasumist. Ainult majanduslikel kaalutlusil pidi ta Venemaale siirduma, Orieli linna kohtuteeni stusse. Dr. Hermanni halveneva tervise ja ti:ii:ikoorma t6ttu tahtis ta ajalehte ara mi.ilia. T6elised rahvuslikud ringkonnad ja toimetaja ise olid huvitatud, et ajaleht ei satuks aritsejate, vaid t6eliste rahvuslike huvide eest seisjate katesse. Dr. Hermannil 6nnestus viimaks T6nissoni selles niiv6rd veenda, et ta vaatamata oma heale teenistusele ja valjavaadetele kohtu al al, siiski tagasi tuli kodumaale. Ta kinnitati Peterburis 13. (1) novembril Postimehe" peatoimetajaks. Raha panid ajalehe ostmiseks kokku s6brad, eeskatt dr. H. Koppel, dr. 0. Kallas, kes aga hiljem omandi6igusest loobusid. N6nda sai.. Postimehe" omanikuks, valjaandjaks ja toimetajaks J. T6nisson. 2. detsembril a. seisis.. Postimehe" toimetaja ja valjaandja nime kohal ainult cand. jur. Jaan T6nissoni nimi ja samas lehes avaldas ta ka oma i.ildprogrammi. TOnisson oli,,postimehe" peatoimetajaks, liihike aeg valja arvatud, kuni aastani. Toimetus asus Jakob llvese i.ihetoali ses ko rteris Peterburi (N arva) tanaval Virkhausi majas Ill korral. Toimetajaiks olid J. T6nisson ja J. lives. Toimetusele abiks oli EOS-i kaasv6i tlejaid ajutiste ti:ii:ij6ududena. Peagi lisandus toimetuse ti:i i:i juurde Mihkel Neuman. Toimetus viidi i.ile Henningu pl atsile Hermanni tri.ikikoja k6rvale aasta algul asus ka Johan Kopp (parastine i.ilikooli rektor ja piiskop) kindlale toimetuse ti:ii:ikoh ale kaheks aastaks, jatkates hiljem pidevalt kaasti:ii:ilisena. Peagi leiti toimetusele sobivad ruumid, samuti ka tri.ikikojale ja ekspeditsioonile Tartu Raekoja alumisel ja keldri korral. Seal avati ka raamatukauplus. Nii lehe kui ka raamatute tri.ikkimine edenes. Toimetusele tulid juurde A. Hanko, M. Jakobson, H. Prants, A. Paulmeister, A. Jaakson, K. A. Hindrey, E. Enno, K. Baars, A. Ji.irgenstein ja Ants Simm. 77

82 Anton Jiirgenstein kujunes elup61iseks, iiheks kandvamaks.. Postimehe" toimetuse liikmeks kuni surmani (1933). A. Hanko ja K. A. Hindrey tootasid parastpoole ka Tallinnas.. Paevalehe" toimetuses. Aastaid edasi ettev6tte tegevus ja vajadus triikis6na jarele kasvas... Postimees" vajas avaramaid ruume. Aastal 1903 asus,,postimees" Riii.itli tanavale nr. 9, - kesklinna aride siidamikku, vattes oma alla suurema osa majakordadest Riii.itli ja Gildi tanavaist. Sinna asusid kaik,,postimehe" ettevatted.,,postimehe" ettevatete-osakondade too- ja ruumide jagunemisest oli juttu eespool. Kirjastustegevus faienes ja arenes nii ajalehe kui ka raamatute tri.ikkimise alal, sisult ja valimuselt.,,postimehe" kaasandena hakkas ilmuma aastast esimene lastekirjanduse kuukiri.,lasteleht". Kuigi see oli ajalehe kaasanne eritellijaile, tehti hiljem paljude aastate kestel selle tri.ikilaost rohkesti aratambeid paremal paberil. Nanda ilmusid nii valimuselt kui ka sisult nagusad.,lastelehe" poolaastakaigud raamatutena Eesti raamatuturule. Alles iseseisvuse aastail hakkas ii mu ma.. Paevalehe" valjaandel.. Laste Raam"... Postimehe" rkaasandena ilmunud.,nooresoolehte" ( ) v6ib pidada ka esimeseks noorsoo ajakirjaks, kahjuks ainult li.ihemat aega. Toimetajaks oli Mart Raud. Jargnesid kuukirjad,,tervis" 1902-aastast ja 1906-aastast illustreeritud pilkeleht.. Sademed", vii mane K. A. Hindrey toimetatuna. Ka ajakiri.,linda" ilmus aastani. Rahva k61belise taseme tastmise seadis Tanisson oma aatekaaslastega tahtsaks i.ilesandeks. 6ieti oli see J. Hu rda eetiliste ja rahvusideoloogiliste taekspidamiste elluviimine ja rakendamine... Meie rahva elus avalikuks tulnud puudusi ei suudeta mitte aiguse ega riigivaimu varal, vaid ain ult k61bluse m6ju abi l parandada, - kirjutas Jaan T6nisson. J. T6nissoni too ja virgutus.. Postimehe" kaudu vaimseil, majanduslikel ja poliitilistel aladel ei jaanud ti.ihjadeks sanadeks. Jargnes pahjapanevate rahvuslike i.irituste teostamine ja ettevatete rajamine koos oma.. Postimehe" umber koondunud kaaslastega : V. Reiman, 0. Kallas, H. Koppel, K. Parts, P. Paid, A. Ji.irgenstein, K. E. Soot, J. Kopp ja teised. Eriline respekt oli T6nissonil Villem Reimani vastu, kellega koos pi.iiiti elustada rahvusli kku meelsust ja iseteadvust, kuu lutades rahva tiiielikku olemisaigust selle igaki.ilgseks arendamiseks k6igi vaimalustega. Tahtes tutvustada, olgugi vaga li.ihidalt m6nda T6nissoni k6ige lahemat tookaaslast, tuleb esile t6sta just Villem Reimani isik (9. Ill V 1917), kes oli Kolga Jaani kirikuapetaja, ajaloolane, kirjandusteadlane ja Ohtlasi Oks esimesi eesti rahvusideoloogia loo- 78

83 jaid. Ta oli Eesti Kirjandusseltsi asutajaid, esirnene esirnees ,,Postirnehe" ringkonna rnojukarnaid ideoloogilisi lipukandjaid, Eesti karskusliikurnise juhtivaid rnehi, Eesti ajaloo uurija. Terna sulest ilrnusid ka,,eesti kultuura" I-IV,,Postirnehe" kirjastusel ( ). Sajandivahetuse aatelises-poliitilises liikurnises, rnida Tartu renessansiks on nirnetatud, seisis kolrnik: Oskar Kallas, Villem Rei man ja Jaan Tonisson. M. J. Eisen (28. IV VIII 1934), kauaaegne,.postirnehe" juhatuse liige ja ajalehe kaastooline. Hakkas juba aastail voistlema J. Hurdaga vanavara korjarnises. Terna kogu haaras lehekulge (1932. a.), sisaldades laulu-rnangu, vanasona ja konekaande, moistatust, juttu, uskurnust ja kornmet, - kokku punkti rahvaluulet. Ternalt ilrnus raarnatuid ka,,postimehe" kirjastusel, nagu,.kalevala",,.kuldja" ja teisi. K. E. Soot (26. XII IX 1950) oli uks ustavarnaid,,postimehe" ja Tonissoni tookaaslasi. Oli oma trukikoja ja kir jastuse omanik. Alaline,,Postirnehe" sober, vastutav toimetaja , kauaaegne juhatuse liige ja esirnees.,,postimehe" toimetuse varemate silmapaistvate joudude ja To nissoni liihemate too ja aatekaaslastena tuleb veel eriti esile tosta peale Oskar Kallase ja Anton Jurgensteini ka Peeter Poldu, kes oli Tonissoni uks koige ustavarnaid rnottekaaslasi orna surrnani.,.postirnehe" toirnetusest ta siirdus haridustoole, nlles esirneseks haridusrninistriks ja selle jarele E. V. Tartu Olikooli esirneseks kuraatoriks. Ants Simm, varematest aegadest Mart Raud, Hans Rebane, Karl Kadak ja Karl Luud on olnud.. Postirnehega" tihedalt seotud. August Kitzberg oli sajandi algul,,postimehe" arijuhiks. Ta tegi pidevalt kaastood ajalehele ja kaasandeile ninq oli Anton Jurgensteinile abiks a.,,postimehe" 50-a. juubelialbumi koostamisel. Kahjuks nende ja teiste,,postimehe" ja Tonissoni lahedaste kaaslaste kohta pikemat kasitlemist kaesoleva valjaande piiratud ruum ei voimalda.,,postimehe" RASKED AJAD aasta massuaegade jarele tousis,,postimehe" Hraaz peale. Jargnevalt Vene riigiduuma laialisaatmisele aastal arvustas,,postimees" valitsust teravalt, teisalt ka Balti sakslaste tegevust.,,postimeest" karistati korduvalt rahatrahviga ja peagi ajaleht suleti. Need olid,,postimehe" rasked ajad. Tuntud Viiburi uleskutse parast kaotas Tonisson,,Postimehe" vastutava toimetaja oigused.,,postimeest" asendasid ajutiselt litsenseeritud ajalehed,,elu",.. Meie Aaastasada", isegi Tallinnas 'ilrnunud,,sona" toodi paastevahendina Tartusse Ole. 79

84 H\nisson, oma karistusaja Tartu vanglas ara kandnud, oli aastal jiille oma 6igustes,,Postimehe" peremees. Vaheajad aga olid viinud,,postimehe" majanduslikesse raskustesse. Olukorrast piiiistmiseks Osauhisus,,Postimehe" asutamisega aastal laksid ettev6tted koos rotatsioonimasinaga 0 / 0 valdusse. Ainult ajalehe,,postimehe" omaniku ja viiljaandmise 6igused jiiid T6nissonile. Maailmasoja algus t6i.. Postimehele" uusi raskus i. Raha hakati pankadest viilja v6tma. Hakati palavikuliselt ostma suhkrut ja teisi kauemini siiiluvaid toiduaineid ja tarbematerjale. Paaniline olukord ei m6justanud,,postimeest" pikemalt, sest sojauudiste janus levis,,postimees" eriti rohkesti. Sageli tekkisid ajalehe ekspeditsiooni juurde pikad ootajate sabad. Ajalehepoistele olid need isegi v6idupiievad, rahad niipu vahel joosti ja isegi rebiti nende kiiest vahel ajalehed. Ka viiaringu muutused m6jusid ajalehele soodustavalt. Eesti iseseisvuse esimesil aastail oli,,postimehe" majandus heal jarjel. Kuid nagu ul diselt teada, olid Jaan T6nissonile Eesti iseseisvuse aastad viiga ti:ii:irohked. Olles pikemat aega Tartust eemal, ka viilismail, ei saanud ta,,postimehe" majandust liihemalt jiilgida. Sagedane iirijuhtide vahetus t6i kaasa ka probleeme. Aja areng seadis,,postimehele" uusi n6udmisi. Pealinna ajalehtedega sammu pidamiseks tuli,,postimehel" muuta nii asukohta kui ka uuendada ti:ii:istuse sisseseadeid, eriti masinaid. Ruutli tiinava hoone uur oli marka ( krooni ) aastas. T6nissoni n6udmiseks oli trukiti:ii:istustele soetada ajakohased, 6hurikkad ja piiiksekullased ruumid. Os tmiseks sobivat hoonet k6igi pin~utu ste peale vaatamatult ei leitud. 0 / 0,,Postimees" omandas aastal Jaani (Olikoo li) tiinaval ulikooli vastas kahekordse hoone ja 6ue ehitati 4-kordne k6iki n6ud eid rahuldav ti:ii:istuse hoone. Kahjuks uletas suure hoone ehituse hind ee larve ligemale kahekordselt.,,postimehe" TOIMETAJAID J.A. AMETNIKKE Tahtes meenutada,,postimehe" t oimetuse koosseisu Eesti iseseisvuse esimesilt aastailt, peamiselt Ruut!i tanava aegade lopuaastailt ( ), kujunes miilu vara l m6nede kaasaegsete kaasabil koostatud nimestik jiirgmiselt: Jakob Albrecht, Adam Bachman (Randa! u), Karl Auaust Hindrey, Jakob lives, Jaan Jiirve, Anton Jurgenstein, Leopold Kenn, Arnold Kerem. Kirp, Jaan Kitzberg, Otto Kru sten, Hugo Kukke, Heinrich Laretei, Oskar Mand, Arthur Paulmeister, Aleksander Peel, Jaan T6nisson (peatoimetaja), August T6llassepp, Karl Eduard Si:ii:it (vastutav toimetaja), Johannes Viik, Valter Vi ks. Kolmekumnendatel aastatel, esimesel poolel ( , kuni sekvestrini) olid vanast kaadrist veel l<ohal Kitzberg (tegevtoimeta- 80

85 ja parast 0. Manna lahkumist), Mand (tegevtoimetaja, lahkus varem, asudes,,paevalehe" toimetusse), Peel, T611assepp ja T6nisson (peatoimetaja). Uutest, juba kauemat aega tootanud toimetuse liikmetest meenuvad : Julius Erikson, Richard Janno, Mart Nurk, Arno Raag, Romulus Tiitus. Teistest toimetuse liikmetest ja reporteritest nendelt aastatelt, m6nest ka varemalt t66tanust, meenuvad : Arthur Gronberq, Bernhard Inge!, Juhan Jaik, Anani (Ado) Kallas, Paul Kanarik, Karl Kesa, Bertram Karro, Raimund Kirp, Eduard K6rgvee, Feliks Laagus, Georg Naelapea, Arnold Peets, Maret Pedajas (Vallak), Valter Partelpoeg, Harald Raudsepp, Heino Rebane, Elmar Simm, Kaljula Teder, llmar T6- nisson, Aleksander Tiitsmaa, Henrik Vallaste. Toimetuse ametnikest (korrektorid, tolgid, stenografistid) meenuvad: Leida Bachman (Kurve), Helmi Ji.irgenstein, David Karopun (pea-korrektor), prl. Kutsar (Aaslava), Ellen Malivere, Selma Neuman, Eti Sirg, Oskar Gnadenteich, Hella Reiman ja teisi. MARKUS: Moningaid taiendavaid andmeid ja napuniiiteld, erit/,,postimehe" toimetuse ja muis koosseisulisis kosimusis on saadud ;argmisilt kaasaegseilt vabas maailmas: Arthur Gronberg, Jaan Kitzberg, Hans Mihke/son, Aleksander Peel, Arno Raag ja Heino Rebane. Autorl tanu nende/e!,.postimehe" RAAMATUKAUPLUS ASU SUURTURULE A. sefilt tuli vali kask: raamatukaup lus tuleb avada Suurturul jargmisel esmasoaeval! - Seega aega vaevalt nadalapaevad. Tekkis konflikt maiaperemeheaa Gildi tanava hoone i.ii.irileoingu parast. Raskusi oli ka suure t66stushoone ehituse 16pule viimisega Olikooli tanaval. Ettenagelikult olime raamatukaupluse osas kirjastuse ja pealadude raamatute pakkimiseaa umbes kuu aja kestel 16pule j6udnud. Kuid k6ik raamatud ariruumide riiulitelt, sam uti kirjutusmaterjal tuli riakkida m6ne paeva jooksul, sest ariteaevus ei v6inud paevakski katkeda iuba aialehe kuulutuste ja tellimiste parast. Valja kiiresti, - labis parool k6ikjal,.postimehe" juures. Paeva v6i pari kestel virutati teiselt ja kolmandalt korralt labi akende k6iksuauseid puumaterjale ti.ikke, vineeri, riiulite osasid, vanu m66bliti.ikke, papptahvleid ia muud.,,postimehe" Gildi tanava 6u oli kui mahaiaetud lahinguvali. sett oli kulutanud oma tosina kirjutusploki lehti, kirjutanud oma kaega suurte tahtedega,,postimehe" i.imberasumise teadaandeid mitte uksnes ajalehe kuulutuse ladujaile, ka osakondadele. 81

86 _J Ka raamatukaupluse puldile oli toodud see teadaanne, eriti allakriipsutatud read, mis k6nelevad ajalehe kuulutuste ja tellimiste vastuv6tmisest Suurturul esmaspaevast alates. Ka suuliselt oli ta,,ahvardanud", et tahab ka ise naha, kas raamatukauplus on esmaspaeva hommikul Suurturul avatud. Raamatupakkide vedamisega alustasime varakult. Selleks oli tulnud Gildi tanava 6ue i.ihe l hommikul sefi suqulase Veimanni hobusemees vaikese ki.ilgredelitega maamehe vankriga. Ka i.iks intelligentse ilmega prillidega harra ol i kaasas. N6nda siis kolmekesi ladusime ja vedasime neid pakke, jalutades vankri k6rval vist ligemale kahe nadala kestel. Polnud parata, pakkidest kattus uutes ariruumides Suurturul kogu keldrip6rand. Ari pearuumist ja vaheruumidest kirjutusmaterjali ja raamatutega taidetud pakk-kaste vedasid Lile paaril viimasel paeval toovoorimehed v6i veoauto. N6nda siis teostus i.imberkolimine Eesti Panga majja, endisse Suurgildi hoonesse, mis asus reastikku Raekoja poolt Kaubapanga, Eesti Laenu-Hoiu Ohisuse ja vahepeal asuvate pudu- ja toiduainete arideqa, Kivisilla poolt Tartu Panga ja apteegi hoonetega. Oli avar ariruum, mille seinad, lagi ja ka riiulid olid juba valgeks varvitud, n6nda ka jargnevas vaheruumis. Nurgakujuliselt oli kokku asetatud pikk mi.ii.iqilett klaasvitriinidega ja pikk laud kirjanduse valjapanekuks, mille 16pposa oli,,posti mehe" kuulutuste ja tellimiste vastuv6tuks ja kassakapp peaukse laheduses. Tagaruumis, kus valget varvi polnud kasutatud, olid ariiuhataja ja minu toolauad ning suurem pakkimislaud. V6rdlemisi vaike taqaruum kui ka vaheruum olid veel ti.ihjade peaaegu laeni ulatuvate riiulitega varustatud. V6rreldes endiste Ri.ii.itli tanava ariruumidega oli paremusi kui ka puudusi. Ruumide hankijad.,postimehe" juhatuse liikmed, leidsid, et koht on hea, turu lahedal, olgugi si.idalinna pea-aritsentrumist veidi eemal. Unustati, et tururahvas ei tule raamatuid ega ka mitte kirjutustarbeid ostma, valja arvatud pakkepaberit. Pankade tsentrum oli soodustuseks, samuti Kivisillast uletulijad moodusid siit ja kuna ni.ii.id oli aril kaks vaateakent Ri.ii.itli tanava i.ihe asemel, siis need olid soodustused. Ka keldriruum raamatu-ladude jaoks oli hadavajalik. Too ultimatiivne esmaspaev oli usna lahedale j6udnud, kuid kaupade Olevedamine veel jatkus.,,postimehe" peres oli kirjutamata parool - too! Teatud puhkudel oli seff i.itelnud enam kui Okskord:,,Kuuluda,,Postimehe" peresse, tahendab t66d." Teatud maaral oli isegi nagu tavaks kujunenud kollaltki j6hker lausend:,,kes.. Postimehe" peres labi murrab, see paaseb ka p6rgust labi." Kui mingi oluline too oli vaja 16pule viia, siis teostati see hoolimata paevast v6i ajast. NOOdsel ajal sellises olukorras vabas maailmas oleks kohe hakatud streikima, kuid 82

87 vanasti streike juhtus harva, kui i.ildse. Kaheki.imne aasta kestel vabadest aegadest maletan ainult Ohte streiki, ja seegi oli valjastpoolt Oles assitatud. Tuli kiiresti otsustada ja midagi ette v6tta, sest kujuneks ju skandaalseks, kui ajalehe s6pradel poleks v6imalust isegi ajalehe kuulutust v6i tellimist ara anda. Andis arijuhataja ise head eeskuju, siis sellega mindi kaasa. Hoolimata nadalal6pust, jatkus too IOhikeste vaheaegadega. Midagi tuli ju peaari ruumi riiuleile asetada ja ariruum pakk-kastidest vabastada. Avasime siis ilu- ja koolikirjan duse pakk-kastid esmajoones ]a asusime toole kett-sosteemis. Oli see vist esmasoaeva varahommikul kella 2-3 paiku, kui keskmised peariiulid olid raamatutega taidetud, raamatud ka naituse-laudadele asetatud. Kirjutusmaterjali osas avasime paar kasti k6ige vajalikuma kaubaga. Ka aialehe kuulutuste-tellimiste laud, samuti kassakapp olid korras. Laksime k6ik koju veidi puhkama, et ari avamiseks kohal olla. <Snneks o-li arijuhataja G. Huuk 6ieti ette aimanud ja varem kohale tulnud. Meie kui teenistujate arisse astumisel eesotsas Ed. Blumberqi!'.)a m6ni minut enne kl. 9-sat kohtasime t6siilmelist seffi Jaan T6nissoni ennast seisvat keset ariruumi. Huuoile viimaseid Juhtnoore andmas. Kuuleme teda veel Otlevat:,,Riiuli koljed siin. vahekaigu piidad - valgeks, uksele vedru, lauaialad on mustad... ". Peaqi ta lahkub. Peapesu Huufli le olnud i.isna k6va ja viimane, seistes kui vaene oatune Otleb vaikselt:.. Seda ma arvasin ja teadsin juba ette." Sellega oli siis,,postimehe" raamatukauplus ametlikult taas avatud Suurturul nr. 16 (R aekoja platsil) aasta suvel. Alqas uus aiajark EKO,.Postimehe" teekonnal, sest neani olid ka k6ik teised ettev6tted-osakonnad avatud ja tookorras Olikooli vastas, sel aial veel Jaani tanaval nr. 21 / 23.,,Postimehe" Omberkolimine oeamiselt J. Tonissoni o6him6tteil ia ranoeil iuhtnooridel oli t6epoolest te.atud oonre nii toostuse kui ka kaubanduse ala!... Postimehe" uus tookodade hoone oma avaruse, valquse ja piiiksekiillasuseaa oli t6epoolest eesku iulik, Oletades iseqi suuremaid oealinna trukitnostusi. Raam atukauoluse avar ruum ja kaubad puhtail valqeil riiuleil leidsid head vastukaia. Eriti m6iuv. oli see aastail. kui raamatukauplus oli iuha eesku iulik11ks sisustatud. Pearuumi laealustel suurtel karniis-riiuleil ia laurladel l11mivalned ja o61etaturl savist pronksikarva Jannseni. H11rda. Eiseni, Soodi. T6nissoni ia Piitsi suured bostid iatsid m6juka ilme Ohest rahvuskultuurilisest suuremast ettev6ttest. KUI P.A..A.SESID HAAMATULADUD UPUTUSEST Kavatsetud oli aiutiselt avarat keldrio6randat tihedalt katvad omakirj,astuse ja komisioni-pealadude suured raamatupakid avada ja kaup laduda avaratele kahekordseile puust riiuleile, tugevail jalga- 83

88 del umbes 60 sm maapinnast k6rgemale. Millegiparast riiulite postitamine viibis. Et raamatud vajadusiks siiski koondatud ja kattesaadavad oleksid, t6stsime pakid suure hulga tohjadele pakk-kastidele, mis katsid keldrip6randa peaaegu Oleni. Erilist ohtu ei teadnud keegi aimatagi, sest ka teistel aridel as :Jsid kaubatagavarad keldrikorral. Vaevalt olime tooga 16pule j6udnud, kui algas tohutu ja jarsk vihmsadu. Mone minuti jooksul, arvatavasti drenaazi ummistuse t6ttu oli keldikord umbes poole meetri k6rguselt veega kaetud. Kui arijuhataja Huuk 16unalt tagasi tuli ja ma tema keldri trepiastmeid mooda allapoole juhatasin, siis ta kaugemale ei j6udnud. Ta haaras oma pea kate vahele, kergitas 61gu ja koonarnukke k6rgemale ja mane hetke jargi Otles ohates:,,oh sa tuuhat!" Sarvilise s6na tema suust iialgi ei valjunud, selle aseaineks oli - oh sa tuhat! Rohkem juttu ei olnud, igaohe m6tteis oli vaid - mis olnuks selle tagajarg,.seda rohkem et suurel hulgas ka v66rast vara, komisjoni kaupa v6inuks havida. Onnelik 6nnetus. NOi.id saime laoriiulid 6ige peatselt ja,,post i mehe" raamatuladud olid peagi sorditud ja heas kol"ras tellimiste rnhuldamiseks. See kestis 18 aastat. kuni v66ras v6im suure hulga vaartkirjandust konfiskeeris ja se da kirvestega havitas. KIRJASTUSED JA RAAMATUKAUBANDUS EESTIS.. Postimehe" kui kirjastuse ja raamatukaupluse osatahtsuse selgituseks rahvuslikus kultuurielus, vaatleme jargnevalt pisut lahemalt Eesti kirjastuste ja raamatuturu arengut Eestis. Eelmise sajandi 16pul ja kaesoleva alguses tegutsesid mitmed tuntumad vanemad kirjastused Ohes oma raamatukauplustega. Nimet::in em neist Tartus - K. E. Soot (hiljem Roht). 0 10,,Postimees", Tallinnas - G. Pihlakas, J. Ploompuu ja teisi. Omaette peatoki kujundaks nende eelkaijate suurkiriastuste ja trokitoostuste tegevus, mille kasitlemine ei mahu siia. Ol gu nimetatud Tartus H. Laakmanni ja K. E. Mattieseni kui suurimaid sel alal. Viimane trokkis enne I Maailmas6da ligemale 1500 trokist aastas, peamiselt Venemaa teaduslikele Ohinqutele. Tallinna Eesti KirjastusOhisus,,Paevaleht" (A. Pert) oli Oks eestlaste esimesi uuemate seadmetega trokikaitis aastast, soetades ka rotatsioon-trokimasina ja ladumismasi naid. Eesti iseseisvuse aastatel kujunesid kandvamaks ja posivamaks kiriastusiks oieti kolm : Eesti Kirianduse Selts (1907), K/ 0,,Loodus" (1920) ia 0 / 0,,Noor Eesti" (1904). lseseisvuse viimastel aastatel oli nende kolme kaes liqemale pool kogu Eesti trokitoodangust. Sel ajal tequtses Ole 20 kirjastuse, peale nende veel kollalt vaikseid ja ka isiklikke, autori-kirjastusi. 84

89 lrokikodadest oli suurimaid RiigitrOkikoda, eriseadeldistega rahade ja markide trokkimiseks, kus oli Ole 200 ti:ii:ilise. Eesti Kirjanduse Selts kirjastas ka rohkesti klassikuid maailmakirjandusest. Populaarne ol i,,elava Teaduse" sari ja.. Suurmeeste elulood", luksuslik rahvuslik suurteos,,kalevipoeg" ja,,kalevala". K/ O,,Loodus" alustas loodusloo 6petaja Hans Manniku kahe loodusteaduse 6pikuga, millistel oli 1920/ 21. aastail hea edu, sest eesti kooliraamatuist oli suur p6ud sel ajal. Paari aastaga algas K/ 0.,,Looduse" kujunemine suurkirjastuseks. Kirjastati rohkesti koolikirjandust, korraldati ilukirjanduse alal romaanide v6istlusi.!imus ka rohkesti t61kekirjandust. Alates a.,,looduse Kroonine Romaan" t6i teatud maaral,,ameerika" Eestisse, t61keid ja alguparandeid. Suurvaljaandeid,,Eesti EntsOklopeedia" 8 ki:iidet viidi 16pule aastal ja taienduski:iide a.,,kuldraamatu" sari ilmus noortele. Krooni pani pahe vii mane suurteos,,suur Piibel" luksusvaljaandena. 010,,Noor Eesti" kirjastas enamuses ilukirjanduse alguparandeid. Oks suuremaid neist oli 0. Lutsu,,Kogutud teoste" sari. Hiljem avas NE ka oma raamatukaupluse. Seda p6hjustas ka pidev raamatukogude varustamise vajadus majanduslikel kaalutlusil. lseseisvuse esimesil aastail, suurel maaral ka moodsa ilukirjanduse ajel rajanes uusi kirjastusi koos raamatukauplustega. Tartus -,,Odamees" (1918),,,S6navara" (1922),,,Varrak" (1919) viimane Tallinnas ja Tartus. Algul oli neil teatud maaral edu, raamatuid ostsid kirjndushuvilised ja ka noorsugu. Eks igal uuel moeasjal on edu juba uudishimust aetuna. Kuid peagi tulid tagasili:ii:igid. Moodne kirjandus,,lendavate sigade",,,lilla elevantide" ja,,loorilise shokolaadiga" ei ki:iitnud raamatus6prade huvi kauaks. Ka valimuselt tahtsid valjaanded ulimoodsad olla, paber oli parast s5jaraskusi halliv6itu, kare ning rabe. Nii,,Odamees",,,S6navara",,,Varrak" ja ka teisi kirjastusi ning perioodilisi valjaandeid likvideerusid aastate I. Edukamaid kirjastusi kahe raamatukauplusega Tallinnas oli K/ 0.. RahvaOlikool" (1918), kirjastades algupoolel koolikirjandust, pusides kogu iseseisvuse aja labi, ja aritses ka kirjutustarvetega raamatute k6rval. Vanema id uldtuntud kirjastusi Tallinnas oli Tallinna Eesti KirjastusOhisus (,,Paevaleht" ). lseseisvuse aegadel oli TEK0-1 kaks raamatukauplust.,,paevalehe" raamatukauplus Suure Karja tanaval oli neil aegadel suuremaid arisid sel alal koos kirjutustarvete detail- ja hulgimuogiga, seda ka raam atu osas. Seda mida.. Paevaleht" oli Tallinnas, oli,,postimees" Tartus, erinedes vanuselt siiski tunduvalt. Kuna mitmeid kirjastusi likvideerus, rajati uusi, eriti kooli ja 6pilaste vajadusist lahtudes. Tartus rajati kirjastused: K/ O,,Kool" (1930), 0 / 0,,Koolivara" (1934) peamiselt 6p ikute ja koolitarvete ettev6ttena. Tallinnas asutati,,ti:ii:ikool" ja K/ O,,Kooli-Kooperatiiv" (1933). 85

90 Akadeemiline Kooperatiiv algas tegevust aastal Tartus raamatu ja kirjutustarvete alal. Neil ilmusid ka trukiseid ja paljundusi uli6pilaste vajadusiks. Ainulaadse osakonnana tegutses Akadeemilise Kooperatiivi juures ka eesti ajalehtede valja16igete buroo, taites tellijate soove eriainelisteks vajadusiks. Tahelepanu vaariva uue kirjastusena asutati Eesti Kirjastuse Kooperatiiv aastal A. Pilli algatusel. llmus id klassikud - talked,,p6hjamaade romaanide" ja,,s6jaromaanide" - Marseljeesest lnternatsionaalini - sarjades. Ka alguparase ilukirjanduse ala! avaldas EKK m6ndagi vaartuslikku. Vanemaid kirjastusi Tartus EKO,,Postimees" alustas ajalehe k6rval raamatute kirjastamist eelmise sajandi 16puaastail.,,Postimees" kirjastas ilu-, t61ke ja populaar-teaduslikku kirjandust. Vaartuslikemaist,,Postimehe" kirjastuse teostest meenuvad Villem Reimani,,Eesti Kultuura" neljas osas, M. J. Eiseni,,Kalevala" ja,,kuldja"; Bergmani,,Napoleon", Goethe,,Faust", m61emad A. Jurgensteni t6lkeid.,,postimees" kirjastas iseseisvuse esimesil aastail ka mitmeid hadavajalikke kooliraamatuid, nagu V. Tammani,,Kooli laulmise raamat" ja A. Raua,,Kirjanduslik lugemik" kahes osas. Neil oli vaga hea levik kogu maal, viimased ilmusid isegi mitmes trukis. Eesti Vabari igi aastapaevaks a i Imus koguteos,,lseseisvuse tuleku paevilt", autoriteks valisdelegatsiooni liikmeid ja teisi Eesti tuntumaid diplomaate. Kolmekumnendate aastate 16pupoolel ilmusid,,postimehe" kirjastusel H. Niileri,,Korvpalli mangu 6petus" ja Spordi 6petus - vaike koguteos,,sport ja mang" kahes osas. K6ige viimati oli juba pooleldi laotud suurem noorsoot66 kasiraamat - H. Michelsoni,,Noortejuhi p6hivara", mi lie ladu sisetunginud v66- raste v6imukandjate kasul tinasulatuspatta heideti. Kasikirja 6nnestus Ole tuua, ilmus parast p6hjalikku umbert66tamist,,noorsoot66 radadel" nime all a. algul Ohendriikides. Vaarib lisamist, et vabadel aastatel,,postimehe" joone all ilmunud vaartuslikest t6lke ja ka alguparase, ilukirjanduse alalt ilmus rohkesti lisatrukke heal paberil raamatutena, mis k6ik labi muudi. RAAMATUKAUBANDUSEST EESTIS VABADEL AASTATEL Jatkates,,Postimehe" raamatukaupluse aegadelt Suurturul, olgu jargnevalt malu varal loetletud raamatukauplusi Eestis, millistega kahe aastakumne kestel tuli nii,,postimehe" oma kirjastuse kui ka pealadude raamatute hulgimuugi, teatud maaral ka truki ja koitekoja toodete osas tihedais arisidemeis seista, enamikku neist aridest mitmel aastal ariringreisudel kulastades: Tallinnas - TEKO,,Paevaleht", K/ O,,Rahvaulikool'', A. Keiserman, J. Ploompuu,,,T66kool", K/ O,,Koo Ii Kooperatiiv", Kluge & Strohm j.t.; Rakveres - Priiman, Erna, Triefeld; Narvas - Roosipuu; Tapal - Luuk; Pa ides - Kooperatiiv,,Yva", Seidelberg, Leesment; Viljandis - op. Kooperatiiv,,opistu", Kalkun, var aastail Leo- 86

91 ke; Haapsalus -,,Laane" ; Kuressaares - Liiv; Parnus -.,Kultuur", Karu, Kung ; Valgas - Leppik; Va rus -.,Taht", Sangi, Semmiste; Petseris - Piirisild; Antslas - Kivi; Kanepis - Abel; Mustvees - Martinson ja teisi. Tartus oli raamatukauplusi pal ju. Suuremaid neist - EKO,,Postimees", J. Raudsepp, J. K. Kruger, Roht (varemalt Si:ii:it), Akadeemiline Kooperatiiv,.,Koolivara", Vanatalu,,,Noor Eesti", Jurak, Millistver, Piirand, M. Hermann j.t. Ka Oskar Luts'ul oli avar raamatu- ja kirjatarvetekauplus Riiamae!, kuid kahjuks ei olnud selle iga pikk. Oldnimetuselt olid need raamatukauplused, kuid peaaegu kaik muusid ka kirjutustarveid. Aastaid edasi suurkirjastuste endi levitamisvargu asutamisega randesindajate kaudu suuremate uudisteoste ettetellimise ja muugi arendamise tagajarjel raamatute muuk arides langes. Pealegi puudsid suurkirjastajad ka raamatukogude varustamist oma katte saada. Suurematelt sortimentraamatukauplustelt hankisid nad taienduseks uksikraamatu id, vastavalt raamatukogude soovidele. Olgugi et see vahendas ka,,postimehe" raamatuari vahendustasu, ei saanud seda kirjastustele ka mitte keelata juba vastuarve huvides. Nanda jaudsid raamatukauplused teatud kriisi lavele, mis tingis kirjutustarvete ja paberikauba karval ka teisi rohkem nauetavaid kaubaartikleid muugiks tellima. Sedami:ii:ida oli ka.,postimehe" raamatukaupluses A. Taska kunst-nahati:ii:ide naitus ja muuk. Heaks uudiskaubaks olid paberist aknakatted. Ka.,Postimehe" truki- ja ki:iitekojast tellis raamatukauplus mitmesuguseid trukitud artikleid, alguparaseid kirjaplokke ja ko iteti:iid. Eesti raamatuturu kargperioodi I oli suuremaid sortiment-raamatukauplusi Tartus,,Postimehe" karval ka J. Raudsepp, varematel aegadel K. E. Si:ii:it, M. Hermann; Tallinnas - J. Ploompuu,.,Paevaleht",,,Rahvaulikool". Sortimenti puudsid sailitada ka Karu Parnus, Priiman Rakveres ja maned teised. Ohte peab meenutama, et,,postimees" oli uks suuremaid Eesti sortiment-raamatukauplusi, aasta-aastalt taienedes, vahemalt aastani. Kord raamatuturu kargaastail inventuuri tulemusena, mil kaigi raamatute nimed kirja pand i, tegin kokkuvatte nimestikkude abil, saades ligemale 8000 raamatute erinimetust. Arvestades umbkaudselt raamatute keskmist muugil olevate arvu iga eriraamatu kohta 5-10 eksemplaari, saame vai rohkem rnamatute uldarvuks. Omaette ari-osakonna moodustasid,,postimehe" omakirjastuse ja komisjoni raamatute pealadude tagavarad, vattes oma alla suure keldri-laoruumi. Oma kirjastuse tagavara ladu asus eriruumis Olikooli tanaval,,postimehe" paberilao karval. Arusaadavalt olid need raamatukauplused, kelle k6rval oma ajaleht, soodustatud seisundis. Oieti oli neid kolm, - Tartus,,Postimees", Tallinnas - Tallinna Eesti Kirjastusuhisus,,Paevalehega" ja 87

92 K/ 0.. Rahvaulikool" (A. Veileriga eesotsas).,vaba Maa" ja kaaslehtedega. Paari l korral v6i rohkemgi aasta kestel koostasin m6nikummend vi:iikest ja vahel ka suuremaid kuulutuste tekste kirjastuse ja pealadude raamatute ning muude tarbekaupade kohta, millised laoti ja kasutati aeg-ajalt ajalehe kqljendmise ti:ii:i juures vi:iikeste nurkade ja vaheruumide ti:iiteks. Teisalt olid pealadude omanikud, autor-kirjastajad ja ka noorkirjanikke sellest huvitatud, et raamatud aeg-ajalt ajalehes kuulutamise tee! tutvustamist leiaksid. Arusaadavalt oli siin vahendustasu k6rgem, sest enamik raamatuid ladudest vi:iljus hulgimqqgi korras ka hulgimqqgi hinnaga. Olgu siinkohal mi:irgitud, et k6ik mitukummend tuhat Qksik mqqgiartiklit, nii raamatud kui ka muud tarbed (m itte kirjastusladudes) olid mi:irgitud mqqgihinnaga ja selle all netto-hind koodi abil lga kaubaartikli omahinda oli vaja teada ka aasta inventuuri puhul. NQQd mitukummend aastat hiljem ei ale see enam suure i:irisaladuse reetmine, kui utlen et.,postimehe" raamatukaupluse koodiks olid kumme ti:ihte, mis vastasid numbritele Qhest kuni Qheksani plus null, ja see kood oli - ZAOKILUNTE. Seda koodi polnud kunagi vajadust muuta, arvatavasti mitte i:iriaasta kestel. Kolmekumnendate aastate keskel ja sealt edasi oli raamatute kirjastamine kui ka raamatuturg j6udmas kriitilisse faasi. Kfrjastustegevuse laienemine ja teatud voistluse pinevus suurkirjastuste vahel sundis raamatukauplusi oma seisundi tosisele revideerimisele votma, et vi:iltida majanduslikku kokkuvarisemist. Raamatuid aridest osteti vi:ihe, erand iks oli koolikirjanduse mqqk hooaegadel. Ka joulueelne uudisteoste mqqk elustas raamatukaupluste tegevust, hiljem muidugi ka suured odava-raamatu ni:idalad. Ka kirjastuste olukord muutus kriitiliseks. Kirjanduse Qldise toodangu suurenemisega (seda eriti Raamatu-aasta mojustusel), teisalt raamatu tiraazide vi:ihenemisega kujunes suurkirjastuste vahel teatud maaral voidujooks. Kes ees, see mees! Eesti iseseisvuse aastail ( ) ilmus rohkem kui triikist, keskmise tiraaz iga 1500 ja rohkemgi eksemplari. Kui Vabadussoja aastal (1919) ilmus ligemale 400 trukist, siis aastal ii mus juba Qle 1000 ja korgpunkt tousis Eesti Raamatuaasta mojul aastal 1700 triikisele, kusjuures algupi:irandite tiraaz k6ikus ainult eksemplari vahel. Mi:ilestusis meenub Qks 16bus. kuid siiski tosine lookene, mis ilmselt kinnitab kirjastuste vahelist voistlust. Ja see polnudki just ainus juhus, kui Qhe ja sama sisuline raamat ilmus kahel suurkirjastusel. Nimelt Norra klassiku Johan Bojeri.,Viimne viiking" ilmus nii Eesti Kirjanduse Seltsi kui ka K/ 0.,Looduse" kirjastuselt (vhmaselt.,krooniliste" sarjas) Qhel ja samal paeval. 88

93 Ariteenistujate 16unavaheajal olin tegevuses,,postimehe" ari mi.ii.igileti taga, kui i.ihe kirjastuse kaskjalg hindeldades sisse tuleb ja i.ile annab pooleldi lahtise kinnikoitmata paki 1 O eksemplari i.ilalnimetatud raamatutega koos arvega. Peagi ja veel samal tunnh tuleb teise suurkirjastuse kiirkaskjalg, mulle tuntud tubli keskmaa jookja, i.ile andes omakorda 10 eksemplari samasisul ist raamatut, olgugi, erineva valimusega ja t6lkes. Parem oligi, et nood kaskjalad i.ihel ja samal hetkel ei tulnud... Eesti Kirjastajate ja Raamatukauplejate Ohing rajati aastal. Ohing kujunes mitmeti eluj6uliseks koordineerivaks i.ilemaalise'ks keskuseks. Ohingu suurimaks teeneks oli Eesti raamatuturu iildni mestiku-hinnakirja valjaandmine. Nimekirjas olid tri.ikised jaotatud ki.imnendliigituse alusel. Kuna iga tri.ikise autorile ja tiitlile lisandus leheki.ilgede arv, kirjastaja ja hind, siis soodustas hinnakiri suuresti ka raamatute tel I imist ja kattesaadavust astal oli Ohingul 154 liiget, kirjastused ja kauplused. Ohingusse olid koondunud 6ieti kolme liiki ettev6tted: 1) kirjastused, 2) kirjastused oma raamatukauplustega, 3) raamatukauplused. Sellest lahtudes m6nev6rra erinevatest huvidest tekkisid ka eriarvamused, vahel ka lahkhelid, p6hjustades Ohingu peakoosolekuil vahel ka agedaid vaidlusi, eriti H. Mannik'u (K/ 0,,Loodus"), A. Veiler'i (K/ O,, Rahvai.ilikool") ja H. Evert'i (Eesti Kirjanduse Selts) vahel ja teisalt ka era- ja i.ihiskondlike ettev6tete vahel. Maksumaksjate raamatukupluste huvid p6rkusid vastu ka kooli-kooperatiivide tegevusele eriti koolihooajal. Mone! korral kaisid koosolekuil ka majandusja haridusministeeriumi esindajad soove ara kuulamas ja seletusi andmas. Taoliste ki.isimuste selgitamiseks ja lahendamiseks oli Ohing vajalikuks keskuseks. Ohingul ilmus m6ningail aastail ka oma ajakiri v6i bi.illetaan. Markimist vaarivad Eesti Raamatu-aastal kirjanike, kirjastajate, raamatukauplejate ja tri.ikitoosturite suuremad koosolekud Tallinnas enamvahem i.iheaegselt. Koosolekute 16pupunktiks oli i.ihine 6htusook,,Kuld Lavis", millele jargnes suur kohvilaud hilisoosel vaikestes vestlusringides. lga i.immarguse kohvilaua umber istusid k6'igi i.ilalnimetatud t66alade esindajad elavas vestluses. Banketist v6tsid osa peaminister K. Eenpalu, majandusminister K. Seiter ja haridusminister N. Kann. Oli rohkesti s6nav6tte eesotsas peaministriga i.ihise koostoo arutamisel. Konferansjee i.ilesandeid taitis Eesti Kirjanike Liidu esimees E. Hubel (Mait Metsanurk). Banketi 16pposas ta valjendas kord kirjanike-, kirjastajate-trukitoostuste ja raamatukauplejate hea koostoo nimel: -.. Meie loome ja anname teile granaadid ja teie heidate need rahva sekka." Mote seisis selles, et n6nda peaksid ka raam atud levima ja ilmuma. L6busa naeru sekka reageeriti pealauast ki.isimusega, kas seesugune v6rdlus on praegu aja- ja asjakohane. Se! ajal ol i ju granaatidest pal ju juttu poliitilisel areenil. Vahemarkusele reageeris konferansjee, et on juba 89

94 niiv6rd hiline tund ja meeieolu, et ka seesugune v6rdlus on lubatav. Ka sel lele reageeriti 16busa naeru ja aplodeerimisega. Lopp hea - k6ik hea! ODAVATE RAAMATU-NADALATE ALGUS Kirjastustoodete produktsiooni t6us kolmeki.imnendate aastate alguses, samuti kirjastusladude ja raamatukaupluste i.ilearused tagavarad p6hjustasid esimesi odavaid raamatu-nadalaid. Esimene odav raamatu-nadal i.ilemaalises ulatuses just.. Postimehe" oma kirjastuse, i.iksikute pealadude ja raamatukaupluse tagavaradest teostus juba aasta 16pupoolel... Postimehele" jargnesid Tallinna Eesti Kirjastusi.ihisuse.. Paevalehe" raamatukauplused ulatuslikuma odava raamatumui.igiga, koostades selleks isegi paariki.imne leheki.iljelise nimestiku, lastes paljusid raamatuid mi.ii.igile isegi 90-protsendilise hinnaalandusega, et seisvast kapitalist vabaneda. Aasta v6i paar hiljem teostasid suuri raamatute odavmi.ii.ike ka suurkirjastused, seda suurel maaral just raamatukaupluste vahendusel vaikese vahendustasu eest. Odava raamatumi.ii.igi tulemusena raamatukauplused, vabanedes seisvast kaubast, rakendasid vaba kap'itali kirjutustarvete ja mitmesuguste tarbekaupade alla, sel viisil ari seisusid tasakaalus hoides. Haridusministeerium oli saatnud nii avalikkudele kui ka koolide raamatukogudele soovitavate raamatute nimestikke. Haridusministeeriumi juures t66tas vastav komisjon, kes raamatuid arvustas ja sedam66da soovitavad raamatud liigitas I ja II liiki. Sedam66da reguleerisid ka suuremad raamatukauplused oma raamatute sortimentladud, pidades silmas eeskatt I liigi raamatute varusid. EESTI POLE AMEERIKA Kui kunagi on pui.itud v6i katsetatud kirjastusi.ihisus.. Postimehe" v61akoormat vahendada uute, fantastiliste, 6igemini ameerikalike kavade ja v6tetega, siis tahtis seda teostada uus arijuht Karl Mitt ( ). Ta v6is olla hea j6ud riigikontrolli k6rgema ametnikuna, usaldusviiiirne J. T6n issonile pealegi, kuid t66stus-kaubanduse suurettev6ttes kahjuks mitmed tema fantastilised taotlused p6rkusid bumerangina tagasi... Postimehe" uue moodsa rotatsioonimasina ja uute kiirpresside tellimine, hoones teostunud i.imberehitused masinate kohale monteerimiseks aasta paiku ja jiireldused sellest on omaette lugu, mille liihem kiisitlemine ei kuulu siia. Puudutan m6ningaid aktsioone iiritegevuses, milleks iira kasutati raamatukauplust linna sudamikus rahvale juurdepaasetavas kohas. 90

95 See oii aasta 16pupoolel, kui J. T6n issoni ees ootasid uued riiklikud ulesanded ja ta vahetevahel pikemat aega Tallinnas elunes. Siis oli tema sooviks kohale mt.hirata usaldusvi:ii:irset ja suurte v6imetega i:irijuhti pikemaks ajaks. Teatavasti tuli J. T6nissonil detsembri algul 1927 asuda riigivanema kohale peaaegu terveks aastaks. Umbes sel ajal i.itles mulle kord uus i:irijuht K. Mitt, et tema tahab pi.ihendada oma oskuse ja j6u ning ti:ii:itada,,postimehele" ja peame k6ik i.ihiselt selleks tegema oma parima, et fofile, J. T6nissonile tema 60. aasta si.innipi:ievaks (22. dets. 1928) suurimat ja ilusamat king'itust teha, -,,Postimees" v61avabana temale i.ile anda. N6nda ta i.itles ja uskus oma v6imetesse... Ji:irgnevalt luhidalt m6nest Mitt'i aktsioonist. Oks tema esimesi suuraktsioone pidi kogu Tartu elanikele j6ulueelsel mui.igihooajal erilist elevust kaasa tooma ja asja uhest ki.iljest vaadatuna see t6igi.,,postimees" teostab i:irivaateakende dekoratsiooni ja valjapanekute v6istluse teatud ajavahemikul. Samal ajal Tartu arid kuulutavad,,postimehes" silmapaistvalt. Lugejad, kesklinnas ringi liikudes, vaatlevad k6iki v6istlevaid dekoreeritud vaateaknaid (kahjuks oli ne id vi:ihe, umbes tosina umber). Selle ji:irele 16ikavad nende hinnangut mi:ii:ida paremini dekoreeritud i:iri vaateakendega i:iride kuulutused vi:ilja, lisavad oma nime ja aadressi, pillavad need sedel>id,,postimehe" raamatukaupluses selleks Liles seatud kahte suurde pitseeritud kasti. Erapooletu komisjon, kelle koosseisu kuulusid mi:ilestust mi:ii:ida koolimees E. Jaanvi:irk, t untud suurettev6tja J. Paabo ja teisi, ka tuntud rakenduskunstnikke, teostas omakorda i:iri-vaateakende valjapanekute hindamist, rni:i i:irates paremusji:irjestiku. Komisjoni kontrolli all teostus kuulutussedelite sorteerimine, tunnustuste ja preemiate maaramine paremate arivaateakende i:iride omanikele ja kunstnikele ning suure hulgale hi:ii:iletajaile, k elle hinnang kolme parima ari suhtes oli tappi lainud. Preemiate maaramine teostati loosi abil. Preem iaiks oli arijuht Mitt omaparaste reklaamiv6tete a'bil paljudelt ti:ii:istustelt ja aridelt 6ige mitusada eset kogunud, millede hulgas t6mbenumbriks oli,,postimehe" kirjutusmasin,,triumph". Ka paar kastitait vaikseid konjakipudeleid Lucher & Mathiesenilt oli saadud t6mbenumbriks. Hindajate ja arimeeste vahel tekkis ka pinevust. Minu vaikses ti:ii:iruum is uks Tartu suurarimees sattus uhe hindamise komisjoni liikmega agedasse s6navahetusse, peaaegu kasikahmluseni, kuid parast lepiti. Arijuht Mitt'-i i.iks t eine aktsioon oli jallegi i.ihenduses aride ja ettev6tete suuremate kuulutustega,,postirnehe" leheki.ilgedel. Lugejail tuli kuulutustest selleks teadlikult tehtud vigu otsida. lga paev oli viga kolmes kuulutuses. Naiteks kaks suurt 00-d oli tehtud CC-ks, mis sooritati peitli abil rotatsioonimasina juures enne tri.ikki- 91

96 mise algust. Teisel juhul oli asetatud mani sana taguspidi vai,,suure" asemel oli,,su RE" jne. Lehe kuulutuste ladujaile oli see narvide proov. Aga kes suudab,,trukikuradi" vastu vaidelda, ikka sattusid ka maned trukivead eksituse tattu kuulutustesse. Nanda siis uuriti ahtuti koduvaikuses,,postimehe" kuulutusi. Ja oligi kastidesse lastud ka vaga palju sedeleid,,trukikuraditega", mis ka pahandusi tekitas. Nendel ja teistel aktsioonidel oli ju oma positiivne kulg huvi ja elevuse tastmiseks, kuid kuulutuste vahesus ja kaigi nende ja teiste aktsioonidega Lihenduses olnud aja ja energia kulu ei toonud kull mitte,,postimehe" majanduslikus se isus margatavat paranemist. vaevalt et ka raamatukauplus kundesid juurde sai. Arijuht Mitt hankis meile kull,,triumph" kirjutusmasina esinduse Saksamaalt, avaldades tohutuid kuulutusi ajalehes ja trukkides ning laiali saates tutvustamiskirju, kuid nimetamisvaarseid tulemusi sel ei olnud.,,royal",,, Mercedes" ja teised uldtuntud kirjutusmasinad olid Eestis kasutamisel, pealegi oli,,triumph" masinate kvaliteet sel ajal Eestis veel tundmatu. Masinaid siiski osteti, kuid vahe. Valisfirmadelt kaupade tellimiseks sain ma arijuht Mitt'ilt korduvalt direktiive, - tellida ainult kolme kuu tagavarad senise 6 kuu ja vahel ka aastase tagavara asemel, et kauba labimuuk mitmekordistuks ja et kauba all olevat kapitalisummat vahendada. Kuid sageli naudis kolm kuud vai rohkemgi aega, kun i suuremad ka ubasaadetused, enamikus Saksa suurfirmadelt aeganaudva speditsiooni ja tollitehingute jarele kohale jaudsid. Pealegi ei tea Likski arijuhataja ette aimata, millal uhest ja teisest tarbekaubast puudus tuleb ja milliseid kaupu tarvis laheb isegi kolme kuu jarele. Teatud tagavarad pidid laos olema, muidu vainuks juhtuda, et ari on koolihooajaks pliiatsitest!age ja jaulude eel poleks iseg i korralikke taitesulepaid pakkuda. Pealegi oli,,postimehel" manda aega suuri raskusi vekslite pikendamisel protsentide tasum isel, kanelemata valisfirmadele korraparasest arvete tasumisest. Kuid vana usalduse ja tutvuse tattu polnud siiski raskusi kaupade saamiseks. Majanduskriisi aastail oli teistelgi aridel neidsamu raskusi, kuid seda valisfirmad maistsid ja erilisi takistusi kaubanduse ala! ei esinenud. Rahast oli,,postimehel" puudus, kuid samal ajal oli raamatukaupluse kassa igapaevase sissetulekuga vaga heaks abiventiiliks,,postimehe" jooksvate lappematute vekslite pikendamisel, milleks oli eriametnik oma abilistega alati liikuvuses. Naiteid Mitt'i fantastilistest sammudest vaiks paljugi tuua, aga utleme selle loo lapuks lihtsalt, - kui kits ei sobi karneriks, ei sobi ka,,burokraat" suurettevatte arijuhiks, mis vajab erioskusi ja suuremaid praktilisi kogemusi. 92

97 ,,POSTIMEES" SUURENDAB OSAKAPITALI Olgugi et kaik,,postimehe" osakonnad ti:ii:itasid lilejaagiga, kuid valislaenude tahtajad ja lappematu vekslite pikendamis-protsendid matsid puhtakasu ja veel rohkemgi.,,postime he" valad kasvasid. Arijuht Mitt'i kavad uue suure moodsa varvitrliki rotatsioonimas ina abil ajalehe levikut lilemaaliselt, aga eriti Tallinnas suuresti tasta, luhtusid. On ti:i iesti arusaadav, et vi:iike vananenud rotatsioonimasin vajas asendamist uuega. Kuid milleks oli vaja rotomasinat sellistes maatmeis kitsal ajal ja vi:irvitrliki jaoks pealegi. Too suur rotomasin vainuks pi:ieva kestel isegi klimme,,postimehe" maatmeis ajalehte vi:ilja lasta. Seal seisis nlilid suur kapitali hulk pi:ievad ja i:ii:id enamasti kasutult suures pooltlihjas ruumis. Eesti ei olnud Ameerika. Suurtest kulutustest tingituna vaeti ette 0 / 0,,Postimehe" uus aktsioon osakapitali suurendamiseks krooni ulatuses. Nanda nagu eelmine,,postimehe" peatoimetaja ja omanik dr. K. A. Hermann, asus ka Jaan Tanisson vankumatul seisukohal, et,,postimees" ei li:iheks kunagi mane liksiku rahaahne isiku ki:itesse, vaid plisiks ja ji:ii:iks taeliste rahvuslike huvide kandjate ki:itesse vaba sanana. J. Tanisson loobus ajalehe omaniku6igustest, andes oma aktsiad Lile uuenimelisele ettevattele - Eesti Kirjastuslihisus,,Postimees". Kompensatsioonina kanti umbes 50 % uuest emissioonist T6- nissoni nimele. Sisuliselt ji:itkas J. Tanisson ti:ii:id peatoimetajana ja.,postimehe" peres tunti teda endiselt sefina. Lootused omakapitali suurendamiseks siiski ei teostunud ti:iiel mi:ii:iral. Seda takestas lildine majanduskriis, kuid ka poliitilised vastuolud. EKO,,Postimehe" peres ti:ii:itas 150 isikut ( ). Kui palju i:irijuhte (direktoreid) oli,,posti mehel" var ja iseseisvuse aastail, kes neist olid i:irijuhid, kes as eta itjad llihemat aega, kes asjaajamisel peamiselt vekslite pikendamise lilesa ndeil, sellest klill vaevalt keegi teaks ti:ipsemat Olevaadet anda. Sagedane arijuhtide vahetus oli,,postimehe" arenguki:iigule mitmeti takestav. Teatavasti oli ROOtli ti:inava aeaadel pikemat aega i:irijuhiks Peeter Einer, pi:irastine kauaaegne TEKO,,Pi:ievalehe" raamatu- ja kirjutustarvete kauoluste Oldjuhataja. Oldise majanduskriisi algaastail ( ) ti:ii:itanud i:irijuhist K. Mittist oli kanet eespool. 1930/ 31. a. paiku oli i:irijuhiks Ants Viirman Turilt. Vahepeal oli arijuhiks IOhemat aega Alfred Vendt. Peagi asus i:iriiuhi Olesannetesse senine,,postimehe" pea-raamatupidaja Hans Mihkelson (1935. a.). Terna tegevus arijuhina. ametlikult asjaajaja-direktorina slivenes ja posis stabiilselt kuni,,postimehe" Olevatmiseni vaara vaimu ki:isilaste poolt aastal. Oks raskemaid perioode, aieti maanaaegu olid,,postimehele" aastad, mil majanduskriis Oldiselt maju avaldas ( ). S iis 93

98 k6neldi palju Eesti krooni kursi siiilitamise vajadusist, kuni majandusliku olukorra paratamatus krooni devalveerimisele viis. Vabaduss6jalaste (vapside) liikumine ja ka T6nissoni vastasringkonnad, eeskiitt p611umehed suhtusid.. Postimehesse" negatiivselt, viimase tugeva opositsiooni t6ttu. Kuiv6rd iigedat vastukihutusti:ii:id arendati,,postimehele" ja selleaegsele riigivanemale J. T6nissonile, ning muidugi ka seekordsele Riigikogu poolt esitatava p6hiseaduse kavale, niiitab kujukalt vastaste luhtunud demonstratsioon T6nissoni k6ne ajal Vanemuises 1. juunil 1933, mil ta kaitses p6hiseaduse kava. Tiinapiieval m6ned vanad vastased pooavad ekslikult seletada isegi aktuse k6netoolilt, et just kui oleks T6nissoni k6ne Oldises segaduses 16petatud. Midagi pole ekslikumat. Olin k6ne ajal,,vanemuise" lava! k6netoolist m6ne sammu kaugusel kulissidest varjatult. Seal oli umbes 6-7 isikut, nende hulgas ka linnapea K. Luik, kolm Nais-Kodukaitse juhtivat daami jt. Saal oli rahvast tiiidetud, ka palju postiseisjaid, ka ooteruumis oli palju rahvast. Ma ei tea, kas k6ne valjuhiiiildajate kaudu ka viimastele Ole kanti. Lavalt vaadates pahemal pool saali keskpoolel pooti k6net massiliselt ki:ihimisega segada... Haiged mingu koju", - reageeris k6neleja. Kuid k6ne keskel algas segamine uuesti, isegi k6netooli liiheduses oli m6ningaid hiiirimisi miirgata. Kuna see k6nelejat juba ilmselt eksoitas, astus riigivanem k6netoolilt lavalt vaadates vasemale lavaiiiirele ja and is korrapidajai le korralduse - Oks rid a pikuti too le viilja t6sta ja saali jiiiiks niipalju kuulajaid kui istekohti. Seda hetke, mil k6igi silmad olid k6netoolilt eemal, kasutatigi,,paukherneste" (siin maal tuntud,,fire-cracker") kiirgatuste tekitamiseks. Kuuldusid maned siihvakud ja niigin selgesti veel paaril korral tulesiidemeid k6netooli ees p6randalt kerkimas. Riigivanem, olukorda taibanud, ruttas kohe kartmatult k6netooli tagasi ja jiii sirges seisangus otsevaates rahva poole k6ne jiitkamist ootama. Vasakult keskelt (lavalt vaadates) hakkasid,,ki:ihijad" uste poole liikuma, kollap lootuses, et saal tohjeneb. Kui T6nisson, k6netooli tagasi j6udnud, oma kuldraamidega liiikivad prilj.id kaare liigutusega silmi eest t6stis, et paremat Olevaadet saavutada, siis hoodis keskelt Oks viilja trogija tose daam hosteerise hiiiilega: -.. Riigivanem laskis!" - Kui hetkeks k6igi silmad T6nissoni poole pi:ii:irdusid, v6isin margata ainult naerumuigeid, - hirmul olid suured silmad! T6nissoni ootamine k6netoolis m6jus Oldiselt rahustavalt. Peagi oli rida toole viilja t6stetud ja k6ik istekohad v6etud (jalutusruumi jiii ikkagi palju kuulda tahtjaid). NOOd Otles k6neleja rahulikult:,,no nuud v6ime siis jatkata." 94

99 Tonisson koneles segamatult veel vahemalt poolt tundi. Ainult saali tagakuljel lahtiste vaikse-saali uste avalt kostis veel moni uksik vahelhuue, mis aga palju ei eksitanud. Kui T6nisson parast kordalainud konet lava tagapool seisjaile lahenes, soovitas linnapea Luik teda valjumisega oodata, sest rahvast on tungil. T6nisson reageeris jarsult ja humoorikalt:,,kui nii, siis liigume otsekohe, saab maja rutem vabaks." Ja hakkaski kohe kiiresti valjuma, ainuit linnapea ja uksainus politseinik ohd ta saatjaks. Pole ma millalgi aktiivne poliitik olnud, kuid toe kinninaelutamiseks lisasin selle lookese, mis ehk vaidib edaspidiseid vaa rtolgendusi.,,postimehe" RAAMATUKAUPLUSE ELUST JA TEGEVUSEST Olime joudnud aastaisse, mil raamatumuuk aeg-ajalt tagasi laheb, valja arvatud moned hooajad. Ari! tuli midagi olulist ette votta, et ostu- ja muugiseisu tasakaalus hoida, katta kulutusi ja voimalikult ka tulu saavutada. See polnudki just kerge ulesanne neil aastatel. Oheks oluliiseks muugiaktsiooniks onnestus hankida Tartu gumnaasi umide (keskkoolide) eelseisval oppeaastal kasutamisele tulevate opperaamatute nimestikke klasside kaupa. Lasksin trukikojal valmistada iga kooli jaoks eraldi raamatute nimestikud prospektidena, kooli nime ja pildiga esikuljel, mille all tekst:,,koik selles koolis vajalikul opperaamatud ja koolitarbed ostate,,postimehe" raamatukauplusest." Kuna tundsin igast koolist mon ingaid opilasi, paiskasin nende innukal vahendusei koik need mitmed tuhanded prospektid koolide avapaeval laiali. Ne id jatkus koigile opilastele ja opetajaile. See aktsioon tegi imet. Mone nadala kestel oli ari noortest arisopradest taidetud tihedamalt kui kunagi varem. Tell isime paari nadala kestel si:ii:iklast lounaid. Teenistujad ka isid kordami:ii:ida keldrikorral lounastamas, seega loobudes lounatundidest. Sel viisil suutis vordlem isi vaike ari-personaal tuhandeid noori edukamalt teenida. Paev voi paar parast kooliti:ii:i al gust tuleb seff J. T6nisson labi noortest taiskiilutud ariruumi minu ti:ii:ituppa. Nahes neid prospekte laual, votab neist uhe katte (nahtavasti tema sudamele koige lahedasema), vaatleib, noogutab heakskiitvait pead, sonades paljutahendavalt:,,nii!" Motleb hetke, asetab selle minu ette kirjutuslauale ja utleb:,,kirjutagem nuud paberile". Kirjutan tema naitamisel :,,Eesti Noorsoo Kasvatusseltsi Tlitarlaste Gumnaasiumi op'ilased ostavad oma opikud ja koolitarbed,,postimehe" raamatukauplusest." Edasi kusib ta:,,koolipildi klisee on teil trukikojas?" -,,Jah, koik on seal", vastan.,,nii", (,,Nii" oli Tonissoni tliupiline konekaand mone positiivse valjenduse alguseks) saatkem see tekst poisiga 95.

100 nuud kohe Viira juurde, j6uab veel ti:ina ajalehte." Muide olgu ti:ihe n datud, et Jaan Viira oli elup6line,.postimehe" t66j6ud, kuulutuste osa,,murdja" v6i kuljendaja. Ta oli omaaegne tuntud Ta rtu sportlane, 100 m jooksu rekordimees, hiljem suur laulumees. Lahkumisel utleb 5eff, et ma ji:irgmistel pi:i evadel avaldaksin samasugused kuulutused ka teiste koolide kohta. Need sefi soovid ti:iitsin muidugi meeleldi, pealegi oli nuud tagatud, et need ka ji:irjestikku ajalehes ilmuvad, ja ilmusidki. Sama pi:ieva hilisel pi:irastl6unal astub mu tootuppa mu hea sober direktor Konstantin Treffner, kes oli varem alt ka uaaegne esimene Tartu skautide maleva vanem. Otleb, et see prospekt, mi lle ma poistega kooli saatsin, 'On vi:iga ti:inuvi:ii:irt asi. Soovib, et ma edaspidi niisugused asjad otse temale saad aksin, siis ta laseb need kla s sijuhatajail vi:ilja jagada. Ka see n6uanne oli mulle meeltmooda. N6nda toimisingi edaspidi ka teiste koolidega, koos kirjaga kooli direktoritele. Seda aktsiooni ji:itkasime kuni iseseisvuse aja l6puni. Oli huvitav mi:irgata, et seda algatust kop eerisid ji:irgmiseil aastail ka m6ned Tartu vi:iiksemad raamatukauplused om a uhisvi:iljaandega mitme i:iri poolt. Pealegi olid Tartus m6n e vi:iiksema raam atukaupluse juures ka vi:iiksed trukikojad, nagu Tibar, Roose j.t. VAHEPALASID RAAMATUTE TELLIJAIST Oige mitmel korral saime suuremaid raamatute valiktellimisi ka eesti organisatsioonidelt Ameerika Ohendrii kidest. Kuna tahtsime neid tellimisi sajaprotsendiliselt ti:iita, sii s tuli ka m6n ingaid raamatuid vi:iljastpoolt juurde tellida, kui d nii ni:idala kahe-kolme kestel li:iksid saadetused teele. Juhul, ku i raam atuid koidetult sooviti, n6udis see rohkem aega. K6ige ji:irjekindlam vi:ilismaa uksi ktel lija oli Eesti saadik Londonis dr. 0. Kallas. L6puks pidi temal sea l kull olema vi:iga vi:ii:irtusl ik suur raamatukogu, eriti eesti vanavara ala It. Suurem osa tema t el Iimisi tuli kokku hankida Opetatud Eest i Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi Eesti Rahva Muuseumi ja arhiivide tagavaradest. Paljudel juhtudel tuli leida ka pruugitud raamatui d, vahe l isegi aj alehe kuulutuste kaudu. Ji:ii aga m6ne raamatu saat mine kuemaks, saabus postkaart -,,Kordan tellimist!" Varemai lt aegadelt, mi l Kallas olnud.. Postimehe" i:irijuhiks. k6neldi, - kui kirjale oli lisatud mark vastuse jacks, pidi vastuse umbrikule v6i trukitootele sama mark kleebitama. Pedantne ko~ra ja ti:ipsuse ee skuju! Muide,,,Postimehe" i:irijuhiks oli kord ka Au gu st Kitzberg, aastail

101 KAUBAPAKKUJAD JA JUTUMEHI Kijutustarvete tellimistega valismailt oli k6ige vahem muret. Proovireisijate kohta iiteldakse, kui nad nii pealetiikk ivaks lahevad, et neid viisakalt tuleb valja visata, siis tu levad nad tagaukse kaudu tagasi, vahel ka valismaalt kaasa toodud pakike v6i pudel kaasas. Meil 6nneks tagaust ei olnud, olime ka itstud Eesti Panga seinamiiiiriqa. Aga osavust ja kavalust neil ei puudunud. Ku i kau bapakkuja oli juba oma valiktellimise saanud, ei rebinud ta tellimislehte raamatust veel valja, va id t6i k6ige viimaks nahtavale oma looknumbri, - viimase uudise. Ja milline ari tahaks uudiskaubast loobuda, ikka tuleb veel tellimislehele rida v6i paar kirjutada. Soliidsete uldtuntud suurfirmade esindaiad - Gunther & Wagner (Pelikan), Staetler, Johan ja Eberhard Faber, Soln & Haben ja teiste esindajad olid oma proovide.,poed" v6i nai tused lahti loonud enamasti Grand Hotellis. Tegid visiidi ja neid ki.ila stasin hotellis kokkulepitud ajal. Johan Fa~eri p61ine Baltimaade esindaja Herr Weghorn (peaaegu Hindenburgi teisik) oli vist erandina kodu s nii vene kui saksa keeleqa. Saabus ta enamasti kaks korda aastas ja peatus Tartus nadalapaevad. Kui ta oli oma ilusa pliiatsite, varvide, varvipliiatsite ja muude tarvete suurnaituse Grandis lahti 166nud, tegi ta muidugi visiidid.. Postimehe" ja Raudsepa juurde esrnajoones. Oli m6nus. aus ja otsekohene inirnene. Aqa ariv6tteid kaubapakkurnisel oli temalqi, muidu ta poleks ju ornal kohal pusinud. Terna! jatkus julgust ja sudidust meid veel kulastada aastal paeval juunis, mil punased Raekoia ees orna esirnest rniitingut pidasid. Vesteldes t6i ta hijvitavaid v6rdlusi siin nahtuga rn6nest teisest riigist. V6ttis kull ka tellimisi vastu, rnuide sai ta rneilt i.ihe suurerna tellirn ise, kuid ei liianest enam kaubasaadetusi saabunud... Arneerika esindaja, kulastades kahel korra l aastas. ajas asju lihtsalt. Terna! oli nagus kirjatasku kaasas, ja ta esits.. Parkeri" ja teisiqi tiiitesulepea proove. Ja peab utlerna, et.. Parker" v6i stleski kuu lsa lnglisrnaa.,watermani" valja. Arneerika.. Park eri " konstruktsioon oli vastuoidavam ja on praequgi uldiselt kasutusel. Eesti firmade proovireisijaist k6nelem ine ol eks i.ilearune, sest neid oli paliu. Raamatud tellisirne k6 ik kirja tee!. M6ni ngaid kirjutustarbeid tellisin siiski Eesti suuremate hulgirnihijate kaest, et valisrnaa kaupade sortimenti taiendada. MFES KELLEST, LURiCH JAGU El SAANUD Tahaksin siiski meenutada uhte tugevat rn eest, laste pildiraamatute kirjastajat. kes tuli igal aastal paar kuud enne joule oma uute proovidega. See hiiglane, tollal juba 70 aasta lahedal (1963 paiku sai 90- aastaseks), tugevama ja kestvarna karnbla raputajana oli kirjanik, 97

102 spordiveteraan, organiseerija, v6istluste korraldaja ning ettev6tja Anton Suurkask Viljandist. Oma pikal eluajal ta ilmutas 52 luuletuskogu ligemale lehekuljel, kuid varsisepana on ta siiski varju jaanud. Noorena ta oli innukas uisutaja, rattas6itja, ujuja ja suusataja, vanavara korjaja J. Jung'ile, - selleks 12 suvel rattaga ringi s6itnud. Kuulsuse Viljandis t6i temale aasta, sest siis ta ainukesena julges maailmakuulsa Georg Lurichi valjakutsele vanas P6llumeeste Seltsi saalis ennast sveitsi (Ameerika) v66v6itluses ules anda. Ta oli rassinud Lurichiga tukk aega. Kes kaed v66 kuljest lahti laseb, on kaotaja. Paaril korral saanud ta Lurichi.. veskisse" v6tta, p66ranud teda 6hus ringi. Sellejuures paasenudki Lurichi kaed hetkeks lahti, kuid saanud v66 uuesti katte. Saalis t6usnud p6rgularm, mis jarjest suurenenud. V6istlus tunnistati viigiliseks. Sellest alanud temal Lurichiga t6eline s6prus. Kaubatellimine antud ja umbes tund v6i rohkem kuulanud tema huvitavat maaringvaadet( kais ta vist kull k6ik selle ala arid labi). laks jutt ule spordile, mis muidugi huvi pakkus. Prantsuse maadluses ta kull Lurichi vastu ei saanud, aga v66v6itluses olnud ta Lurichile k6vaks pahkliks. Ei miilestus Anton Suurkaskist kustu. Miina Harma (varemalt Hermann, sund. 9. II 1864)... Postimehe" juures oli Miina Harma t6eliselt oma inimeseks kujunenud, mida ta ka ise r6hutada armastas. Enamasti ajas ja talitas tema perekonna asju tema ode proua Reintalu, kes ol i minu alaliseks kulastajaks, hea jutuandega pealegi. Kuid sagel i kais ka Miina hommikuti turul. Kandam kae otsas, k6nnib taas rahulikult raamatukaupluse tagatuppa, et jalgu puhata. lstus ta mu t66laua k6rval puhkehetkeil pool kinnisilmi oma minutit, mis oli nii koduseks harjumuseks kujunenud. Juttu ajades oli ta elavus ja otsekohesus ise, toonilt ikka mahe ja r66mus. Ei agestumist ega halisemist temalt iialgi ei kuulnud.,,auliige v6ib ja peab samuti seltskonna t66d tegema", reageeris ta m6nelgi korral..,miks teie minu raamatuid Uldse kuulutate, kogu rahvas I au lab mu laule isegi", al gas ta vahel jalle..... Rahvas laulab kull ja loeb kah palju, aga raamatuid siiski ei osta ja nende all seisab kapital, selleparast kuulutamegi" - puuds in seletada. Oli ju.. Postimehe" kirjastusel ilmunud tema.. Laulud nais- ja lastekoorile" ( ),.. Marsilaulud" (1922) ja teisi. Andis ta ju valja ule 15 noodivihu koorilaulikuid. Suurtel raamatu-viiljamuukidel muusime ka tema raamatute tagavarad eriti laulukooridele ja raamatukogudele. Ta oli helilooja, orelikunstnik, 6petaja ja muusika korraldaia uhes isikus. Muusika 6petaiana tegutses ENKSTG-s ( ). Alates IV uldlaulupeost 1891 kostsid tema lauluhelid k6igil suurlaulupidudel Eestis. Ta viisidest on paljud uldtuntud, rahvale omaseks saanud vastavalt rahvusl ikule meelelaadile. 98

103 Jarsku ta elavneb, sammub seinal rippuva vandaga telefoni juurde, vandates mitu k6net. Harra Simm, J6udu, Pakosta, Amberg (pangadirektorid): - Si in k6neleb Miina Harma. - Mui on veel paar piletit meie kontserdile, no ega Teie sealt nood koll ei puudu. Mui on veel Helikunsti Seltsi loterii korjandusleht Ole andmata, tulen kohe Teie juurde, tulen kohe!" - Juba ta lahkub, valjapuhanud nood juba kiirsammul too vasimatu ja v6rratu organisaator ja Orituste korraldaja pealegi. Terna viimaseil aastail alasime v6rdlemisi lahestikku, ka vastastikku kolastamised polnud harukordsed. SOngel aasta l6pul ta kirjutas meie kolalisraamatusse:,,lapsed, olgem r66msad - Lembitu ilmub." See prohvetlik s6na taituski. Ta elas Ole maa ajutise vabanemise punaokupatsioonist. Kui meie omakai tse possid 10. juulil 1941 Tartus paukuma hakkasid, Otelnud ta, et see on temale ilusaim muusika sel ajal. SOgisel talve poole ta tervis halvenes. Viibisime abikaasaga ta haigevoodi juures. Ta k6neles uuest valgusest, pimedus jaab alla. Paevade pikenedes algavat taas loomingutoo, ilusad helid h61juvat ta k6rvus. 16. nov kustus ta maise elu koonal. Rahvahulgad kogunesid Emaj6e kaldaile Tartu tanavaile ta arasaatmisele. See oli kui ohvrisurm, mis kogu rahva aratas... Ta elab oma rahva keskel lauluhelidel r66msana veel aegasid mitmeid ja Lembitu ilmub veel kord... Oskar Luts (7. I Ill 1953) Oskar Luts oli sagedane kolastaja. Terna ei olnud pika jutuga. Temast on palju ilusaid malestusi. Allpool margin ainult m6nda Oksikut hetke IOhidalt. Tahtes markida m6ningaid tema esimesi suhteid.. Postimehega", astun oma kaasajast maned aastad kaugemale. 0. Lutsu esimesed kirjanduslikud katsetused algasid luuletustega, millest m6n i ilmus.,postimehes" juba aastal.,,kevade I" ilmumise aegu aastal oli ta ainult 25-aastane. Raamat ilmus autori enese kulu ja kirjadega, milleks tuli ka tuntud apteekrilt laenu teha. Teatavasti ti.iotas 0. Luts 6ige mitmeid aastaid Kivisilla apteegis, olles ka vastava hariduse saanud. Raamatu trokkis.. Postimees" ja pealadu jai sinna. Kogu aeg oli pealao vahendusprotsent 40, millega tagati raamatu levikut raamatukaupluste kaudu Ole maa, pealeqi tutvustati seda ajalehe kuulutuste kaudu. Oskari vend Theodor (oarastine tuntud filmimees, elab abikaasa(:la Brasiilias, Sao Paulos) ilmus umbes samal ajal.. Postimehe" peaarijuht Friedrich Uibopuu jutule (parastine kauaaegne TEKO.. Paevalehe" arijuht). Noorm.ees v6eti raamatukaupluse 6pilaseks, kes ti.ii.itanud 1 Yi aastat, asus edasi6ooimisele. Vabaduss6jas oli ta Kuperjanovi partisan. hiljem suurtokivae ohvitser. 99

104 M61emil vendadel - Oskaril ja Theodoril oli harukordne oskus arikundesid raamatute ostmisele veenda. Muide,,Postimehe" raamatukaupluse juhatajaks oli sel ajal Leppik, kes peagi asutas eeskujul iku raamatukaupluse Valgas ja seal ta tootas Eesti Vabadusaastate 16puni.,,Kevade" oli saanud Anton Jurgensteinilt hea arvustuse, mis kaalus palju. Noore Theodori innukal kaasabil muudi a. j6ululaupaeval uksnes,,postimehe" iiris 200 eksemplari,,kevade I". Oskar Luts oli Uleoo kuulsaks saanud.,,kevade" II osa ilmus juba jargmisel aastal,,noor Eesti" kirjastusel. 0. Lutsult ilmus umbes 40 aasta kestel Ole 60 trukise. Ta kirjutas jutustusi, romaane, novelle, naidendeid, memuaare, f61jetone ja lasteraamatuid. Olgu vahemarkusena tiihendatud, et Theodori abikaasa Aksella juhatas Tartus tuntud tantsukursusi, kui Theodor oli juba filmimees. Proua Luts tootas hiljem pikemat aega Eesti konsulaadis Sao Paulos Brasiilias, on praegugi agar seltskonnategelane, gaidide vanem ja ajalehtedele kirjasaatja. Terna isa Martin Kapsta oli J. T6nissoni kutsel,,postimehe" arijuhiks aastate paiku. Eesti vabadel aastatel ehtisid Suurturul,,Postimehe" raamatukaupluse seinu kolm suurt portreed, Tallinna meister-fotograaf.i Parikase fotod: J. T6nisson, A.H. Tammsaare ja 0. Luts. Viimast erutas alati tema pilt:,,see pole mina, see on oberkelner!" - algas ta jalle. Varemaaegne foto, pea kui kaalikas, valge siirk nurkadega kraega, meenutaski esinduslikku kelnerit. Viimaks tellisingi Parikaselt uue portree.,,see juba laheb, aga pole see piiris mina" - reageeris ta nuud. 0. Luts leidis, et ainult tema sober kunstnik Nikolai TrHk on teda 6igesti jaadvustanud. Ja enne ta rahule ei jaanud, kui ta ilmus uhel paeval Eesti Kirjanduse Seltsil olevast Triigi kunstiteosest kunstnik Artur Mihkelsoni valmistatud ehtsa koopiaga sisseraamitult... Selle portree asetasime nuud aukohale Parikase foto asemele. Nuud oli 0. Luts rahuldatud. Veel Saksa okupatsiooni 16pu eel kohtusin 0. Lutsuga viimast korda tema Triigi portree all. Vist igauhele on kord juhtunud, et jiirsku on hiidasti taskuraha vaja. Kord juhtus see 0. Lutsuga raamatumuugi kriisi aastal. Tuleb uhel hilisel parastl6unal oma murekesega mu tooruumi ja ilma pikemata teeb ettepaneku: -,,Kuidas oleks, kui hakkan praegu siin ise raamatuid muuma?" - Pikema jututa ladusin 0. Lutsu teoseid muugiletile ritta ja autor ise hakkas muujaks. Peab r6hutama tema peent taktitunnet ostjatega kaitumisel. Eks ari personal aitas muidugi Lutsu tutvustamiseks vaikselt kaasa. Ja Lutsult osteti raamatuid autori sissekirjutustega. K6rval seisev iiriteenistuja ainult kir,iutas kassatsekke ja pakkis autori sissekirjutistega raamatuid ostjaile. Ohe tlitarlapse ema kusib minult vaikselt -,,Kas ikka t6esti on Oskar Luts?" - Noogutan paljutiihendavalt peaga.,,ja Luts ongi minu tlitre lemmikkirjanik." TUtar valib raamatu,,nukitsamees." 100

105 Markimisvaarseft galantse viisakusega k6netas kirjanik noort raamatus6pra, kui ta oma nime raamatu tiitellehele kirjutas, mille eest sai ka ilusa.,kniksu" vastu. Peaaegu igale ostjale ta i.itles vaikselt, et ainult tana ja see v6imalus ei kordu enam. Ligemale tunni kestel oli tema mi.ii.igist laekunud umbes 100 krooni ja vahenduse eest sai ta paris ilusa taskuraha... Noor Eesti" kirjastas ta teoste sarja, mille honorar aitas tal maja katuse alla viia autasuks antud krundil. Ka.,Postimehe" toimetusele kuulus tema armastus... Karl Martin Uhuu" ja teisi fi:iljetone ilmus taas ning ikka jalle uuel viisil, eriti suursi.indmuste puhul. 0. Lutsu lihtsameelsus, loomuparasus ja taktitunne ei unune kunagi... POSTIMEHE" RAAMATUKAUPLUSE INVENTUURID olid k6ige ti.ii.itavamad ja aegan6udvad tehingud. N6udis kuu aega vahemalt, et k6iki komisjoni mi.ii.igiladude aruandeid ja kokkuv6tteid parast kaupade i.ilelugemist 16pule viia suve kuumuses ilusal ajal... Postimehe" ariaasta vahetus langes 1. augustile ja sel paeval algas inventuur. Viimastel aastatel sulgesime sel puhul ari paariks paevaks. Kaupade lugemine ja kirjapanek teostus peamiselt hilis6htutel, mis kestis 10 paeva v6i rohkemgi. Ka kogu.. Postimehe" kontori personaal oli abiks, see too andis igai.ihele ka vaikest lisasissetulekut. Kaubaartikleid, raamatuid ja kirjutusmaterjali, oli tohutu arv, kaugelt i.ile eriartikli. Paljusid paberipoognaid, kirjutussulgi ja muid pisiasju tuli k6ik i.iksikult i.ile lugeda, mida n6udis juba bilansi rutiin. Sel lele jargnes arvutamine. Ei sel ajal tuntud elektrij6ul t6otavaid arvutusmasinaid, k6ik see teostus puust arvelaudadel. Sellist tarberiista vajaksid ka siin maal paljud, kuid saadaval neid ei ole. Augustikuu inventuuri hi.ive seisis selles, et ari ja ladud said kooli- ja j6ulueelseiks mi.ii.igihooaegadeks tolmuvabaks ja heasse korda seatud. TURISMI OLESANDEID Ohel paeval aasta paiku tuleb Eesti Turistide Ohingu peasekretar Tallinnast sooviga rajada Tartus.. Postimehe" ari juures Tartu Turistibi.iroo. Samas avaldab ta soovi, et mina v6taksin endale bi.iroojuhataja i.ilesanded, muidugi tasuta auametina. lsegi Turistibi.iroo silt on tal kaasas. K6neldes.. Postimehe" arijuhiga, leidsime, et ettepanek i.ihtub iirihuvidega ja n6nda see algaski. Olesanded ei olnud just suured, peamiselt Tartut ki.ilastavate gruppide ringkaikudeks maned teadlikud juhid leida ja valismaale s6itjate ning valisturistide abistamine informatsiooni ja n6uannetega. Pi.ii.idsime ka ari taiendada vastava ala kirjandusega, ka tarvetega, isegi kahe inimese matka-telkidega. Turismi tegevus toi kaasa uusi aris6pru ja 101

106 sidemeid. Kuna ETO seisis tihedais sidemeis rahvusvaheliste turisti Qhingutega, siis oli ka sellekohasel legitimatsiooni kaardil kui ametlikul dokumendil valisreisudel suur osatahtsus turistidele ametli kus korras antavateks soodustusteks ja eelistusteks. SOOME LAULUPOISTE KONTSERT TOOMEMAEL Ohel paeval telefoneeritakse Eesti Turistide Ohingust Tallinnast ja palutakse vastu v6tta Soome laulupoisid, kes saabuvad Qlehomme ja annavad labis6idul Tartus tasuta kontserdi. Tutvusin v6imalustega Toomemael, saatsin teadaande prefektile ja kirjutasin,,postimehele" vaikse teadaande, mingit muud reklaami polnud enam v6imalik teha. Saabusid rongi I erivagunis 60 toredat aastast poissi uhtlasis sinistes pluusides, hallides pukstes ja valge kaelasidemega. Toomemage vaadeldes koorijuht leidis noorte esinemiseks sobivama koha vaba6hu-kohviku paviljoni kahel trepiastmel, esisel ja p6randal, kuhu mahtusid parajasti 60 poissi neljas reas. Keila kolme paiku parast 16unat poistega kahes reas koos juhiga Toomemaele tulles naeme oma ullatuseks lossikantsi aares ja umbruses rahvamurdu, arvult mitte palju vahemat kui kord Paavo Nurmi esinemisel Tartus, - oma paartuhat noorte- ja laulus6pra vahemalt, noori ja vanu. See oli koht Toomemael, kus vahel orkester esines. Rahvamass, poiste kolonni nahes, valgub Lile muruvaljakute ja madalate traat-t6kete, jaades stoilises rahus ja heas korras umber paaviljoni pools66ris kuni m6en6lvakuni tunniks ajaks paigale. Poisid laulsid madalal haalel, mitte kriiskavalt k6rgelt. Sedam66da oli poistekoor metoodiliselt kestva ja hea treeningu saanud. Esitati umbes kumme soome laulu ja kaks eesti laulu. lga lauluga lauluk61a paisus ja jarjest tugevamaks muutusid ovatsioonid iga laulu jarele, mis ka ilmselt t6stis poiste meeleolu. Enne lahkumist nad laulsid lisapala:.. Ma k6ndisin vainul ja nagin uht neidu, kes oli nii ilus ja helde ta meel. Oh oleks ta minu, ma kiidaksin teda ja laulaksin talle uks kiituselaul... " Ei olnud ma varem ega pole ka hiljem nainud niipalju r66mupisaraid mitte ainult vanemate, vaid ka noorte, eriti 6rnemalt poolelt -, taskuratid ainult valendusid ja lehvisid, kuivatades silmi... Koori arasaatmine oli liigutav. Olgu margitud, et just Miina Harma ja tema perekonna lahedased Reintalud olid rahad kokku pannud ja Soome poistele vaarika koguse,.kave" fokolaadi saadusi Lile andnud. Enne koori edasis6itu L6una-Eestisse, kus neil tuli veel kahel korral esineda, istusime koos NMKO-s teelauas. Vaiksed ja tagasihoidlikud poisid olid sisemiselt ulir66msad neile osaks saanud rahvahulga sudamlikust vastuv6tust nende h6imurahva haridustemplis Tartus. Mitte vahem 6nnelik oli nende koorijuht. 102

107 EESTI PABERIKAUPLEJATE OHING Umbes kolmekumnendate aastate keskel rajati ka Eesti Paberikauplejate Ohing. Energilisemad algatajad ja organiseerijad olid Ernst Seim ja Aleksander Veiler. Ohingu umber koondusid peaaegu k6ik selle ala ettev6tted kogu maalt. Ohingu liikmete arv polnud vaiksem kui Kirjastajate ja Raamatukauplejate Ohingul, pealegi astusid liikmeks ka paberi- ja kirjutustarvete arid, kus raamatuid ei muudud. Ka selle uhingu peateeneks tuleb lugeda Eesti paberikauplejate uhise uhtlushinnakirja valjaandmist, mis oli detailselt alajaotustega koostatud, umbes 100 lehekulge. Hinnakiri oli suureks abiks ka paljudele asutustele eelarvete koostamisel kui ka materjalide tellimisel. Oks suuremaid uh ingu konverentse-referaatkoosolekuid peeti Tartus, kus majandusala kusimusis esines ka ulikooli 6ppej6ud prof. E. Poom. Ohtul oli bankett,,sinimandrias" 6htus66giga. Ohingu esimees A. Veiler oma 16pps6nas Cities tanuks humoorikalt:,,tartu mehed oskavad seesuguseid ulemaalisi uritusi korraldada, pealegi nad teavad et armastus kaib k6hu kaudu." Markimisvaarseid suuremaid uhisuritusi oli Eesti kirjastajate, raamatu- ja paberikauplejate uhine ekskursioon Soome aasta kevadepoolel, mille peakorraldajaiks olid H. Mannik, E. Seim ja A. Veiler. Soome samasihiliste uhingute poolt oli mitmeid vastuvotte. KUlastasime Soome suuri paberitoostusi Tamperes, Hamenlinnas ja oobisime Aulanko turistide hotellis. OLOMPIA STAADIONIL Meeldivaim voimalus ekskursioonil oli aastal kavatsetud olumpiamangudeks peaaegu 16pule viidud staadioni kulastamine Helsingis. Jooksurajad ja huppe-hoov6tu teed olid kaetud telliskivi varvi elastse materjaliga, mitte musta kivisoe v6i muu taolise prugiga. Kogu valjaehitus moodsate tribuunide, rohelise muru ja punakaspruuni kattega radadel jattis r66msa ja elava mulje. T6usnud staadioni-torni tippu, avanes meeldiv Ulevaade teistele olumpiavaljakuile, hoonetele ja ujumisbasseinidele, mis olid looduslikult meeldivas umbruses. Mui oli ka luhike vestlus elavaloomulise staadioni korraldaja, a. Pari isi olumpia maratonijooksu voitja A. Stenroosiga. Juri lossmani pidanud ta kardetavaks vastaseks. Oli ju meie Juri eelmisel aastal voitnud maratonijooksus vaheolumpiamangudel Goteborgis. Kusimusele, mis oli see t6ukej6ud, mis temale Pariisis suure v6idu t6i, vastas ta k6hklematalt:,,olin hyvassa kunnossa" (olin heas vormis). Kahjuks enne kavatsetud Soome olumpia aastat algas soda, koos heroilise Soome talvesojaga, millele jargnes peagi II Maailma- 103

108 soda. Alles 12 aastat hiljem a. oli Soomel see au ja onn kauaoodatud olumpiamangude korraldamiseks. Teatavasti oli Paavo Nurmi taas kord soerajal maailma spordirahva silmi ees olumpia tuletoojana joostes oma elu viimase ringi staadionil tormiste ovatsioonide saatel. Ning tema eelkaija Hannes Kolehmainen, saades Nurmilt torviku, suutas olumpiatule Helsingi staadionil. TAIENDAVAID AAREMARKMEID JA MALESTUSKILDE,,Postimehe ajast" ( ) eeltoodu taienduseks olgu lisatud veel iseloomustavaid luhimarkmeid sailunud paeviku lehekulgedel viimasest viiest vabast aastast Eestis. ESIMENE TEADE,,POSTIMEHE" SEKVESTRIST saabus, kui olin a. suvel kuuajalisel valisreisil lnglismaal ja Rootsis. Londoni lahedale Gilwell-Parki, kus olin kursustel treeninglaagris, saadeti mulle ajaleht,,postimehe" numbrid jarele. Kui olin labi lugenud kaks J. T6nissoni juhtkirja, utles mu s isemine vaist, et midagi valitsuse vastureaktsioonina jargneb. Tonisson arvustas valitsuse suunda, teatavasti olnud temal kavatsus avaldada kirjutiste seeria sel teemal. Ja mu vaist ei petnud mind. Joudnud Rootsi pinnale lngaro saarele II Rover Moot'ile (vanemskautide maailmalaager), saabusid ka sinna varsked,,postimehe" numbrid. Neid lugedes selgus, et,,postimees" on voetud sekvestri alla, ja peagi peatoimetaja Jaan Tonisson vallandati oma kohalt. Rover Mootile jargnevalt pidin osa votma ka Skautide Maailma Konverentsist Stokholmis. Kahjuks pidin sellest loobuma, et Eestisse tagasi rutata. Teadsin, et seal ees ootavad Ulesanded, nagu inventuurid, aruannete koostamised ja muud. Joudnud Tartusse tagasi, jargmisel hommikul ametisse joudes, nais aris enamvahem koik rahulik olevat. Tegin viisakusvisiidi oma vormiliselt uue korgema peremehe, sekvestri valitsuse esimehele, linnapea kindral A. Tonissonile, keda muide ka tundsin kui kauaaegset skaudisopra. Linnavalitsuse vana teenija Otleb pead raputades, et ei tana kull linnapea jutule ei paase. Ulatan oma nimekaardi teenijale, kes linnapea kabinetist tagasi tulles utleb, et voin uheks minutiks sisse astuda. Sahvab mote, kas on tegemist mone kindrali uue anekdoodiga ja ma poleks mitte kauemaks ka jaanud. Kuid kindral T6nisson, olles vordlemisi tusases meeleolus, hakkas kohe pikemalt seletama. Otleb, et too sekvester on Oks vastumeelt Olesanne. Ta puigelnud vastu, kuid korgemalt poolt Tallinnast kaidud aga peale, et keegi peab selle Ulesande oma peale votma ja temal kui linnapeal, neutraalsel ametikandjal, peaks see koige otstarbekam olema. Nii sel korral kui ka hiljem markis mulle kindral T6nisson, et vahel tuleb elus ka vastu vett ujuda, vastu oma tahtmist, teisiti voib sooaluseks 104

109 jaada kui t6rkuja, kes sel viisil ka vankri kodarate vahele satuks. Umbes n6nda ta seletas, miks ta oli sunnitud selle tanamatu i.ilesanne endale v6tma. Too erakordne p66rdeline si.indmus,,posrimehe" aja kestel leidis aset a. suvel. Elup61ine,,Postimehe" seff ja hing, peatoi metaja Jaan T6nisson lahutati oma vana s6'brast,,postimehest" esmakordselt ja mitte v66raste, vaid oma rahva v6imukandjate poolt. Juristid on seletanud, et EKO,,Postimees" sekvestreeriti enne, kui selleks polnud veel seaduslikku alust. Enda kaitseks kasutai'i sel puhul tuntud teesi -,,otstarve pi.ihendab abin6ud." (Kaitseseisukorra aeg). Riigiv6imul oli vaja J. T6nissoni ajalehe juurest kiiresti eemaldada. Mitte ei taha seda traagilist ajahetke,,postimehe" eluki:iigus lahemalt kasitleda. Lubatagu siiski siinkohal ilmutada i.iht li.ihil6iku,,postimehe" sekvestrivalitsuse liikme Rein Muremaa hihsemate malestuste alusel (Baltimore 19. VIII 1952) :,,Samav6rra kui sundvalitsemine oli majanduslikult EKO,,Postimehele" paratamatu ning temale vaid kasuks, sest ainult sel teel valditi meie vanima, i.ile 80 aasta vahetpidamatult eksisteerinud eesti haalekandja pankroteerumine ja ka,,vaikivasse olekusse" jai:imine v6ib-olla sulgemise naol, samav6rra oli moraalselt hukkam6istetav ja sisult eba6iglane Jaan T6nissoni tagandamine EKO.. Postimehe" peatoimetaja kohalt, milmsel kohal ta oli seisnud kogu oma eluea - i.ile 40 aasta kestel!" Ka J. T6nissoni poeg llmar vabastati peagi toimetuse koosseisust. Toimetust ti:iiendati m6ne riigiv6imule kuulekama isikuga. Ajalehe suund muutus. J. T6nisson si irdus profess oriks Tartu Olikooli i.ihistegevuse era6ppetoolile. ARISOBER PROFESSOR JAAN TONISSON Kuigi J. T6nisson oli sekvestrist alates,,postimehest" lahutatud ja ei kirjutanud enam,,postimehes" (valja arvatud paaril juhul kaasaegsete tahtpaevadel), jai ta pi.isivaks raamatukaupluse i:iris6braks edasi. Eriti rohkesti vajas ta kirjutuspaberit. Tellisin koitekojast tagavaraks suurel arvul lihtsaid valgest kirjutuspaberist poole fooliopoogna suurusi kirjutusplokke, milliseid palju osteti. K6ige suurem plokkide tarvitaja oli J. T.6nisson. Mitme aasta kestel, vahel ka igal ni:idalal ostis ta ikka oma plokki korraga. Muidugi ostis ta ka kuulsat,,wate rmanni" ti:iitesulepea tinti rohkem kui varem. Kirjutusplokke ta kasutas i.ilikooli loengute valjat66tamisel, muidugi ka muudeks kirjutusteks. 105

110 .,POSTIMEHE" KIRJASTUSE JA ARI 40-A. TAHTPAEV Sajandi algupoolel oli.. Postimehe" kirjastusel ilmunud mitmeid pusiva vaartusega teoseid. Kord aasta kevadel selgitasime Arhiivraamatukogu juhataja R. Antik'uga, et,,postimees" on kirjastanud umbes poolsada trukist. Olin juba varematel aastatel asutanud ja sailitanud.. Postimehe" kirjastuse valjaannete arhiiv-kogumiku, pakkides igast trukisest 2 eksemplaari tugevasse paberisse, neid koos hoides eri-riiulil. N6nda v6isime.. Postimehe" kirjastuse 40-aastase tahtpaeva puhul korraldada raamatukaupluse pearuumis naituse, asetades rariteet-trukised klaasvitriinide all vaatamiseks. Vaateaknale asetasin aukohale arhiivraamatukogu juhataja vastutulekul m6neks paevaks saadud.. Perno Postimees" aastakaigu koite, avatud esimese tiitellehega. Kahju kull, et see tahtpaev pidi langema just sekvestriajale, kuid siiski oli tahe anda ulevaade,.postimehe" osatahtsusest vaartkirjanduse ilmutamisel, et ka ettev6tte ja aris6prade meeleolu pisut t6sta. Korraldasime ka vaikse avaaktuse ari pearuumis keskpaeva aegu. Sekvestrivalitsuse esimees kindral A. T6nisson pidas luhikese aktusek6ne. Andsin omalt poolt ulevaate,.postimehe" toodangust, muide r6hutades ka Jaan T6nisson i poolt sageli r 6hutatud vaidet -.,Postimees" on kirjastanud uksnes pusiva vaartusega raamatu-id." Kahal oli ka teiste suurte kirjastuste esindajaid. M6ni paev enne seda palusin ka Jaan T6nissoni avamisele tulla. Vastas mulle vaikselt, tahendusrikkalt:,,olen selleks liiga uhke, et.. Postimehe" kirjastuse varemeile tulla." - Kuid paar paeva hiljem ta eraviisil siiski kiilastas naitust kui aris6ber koos abikaasaga, kirjutas ka nime kulalisraamatu erilehekuljele. K6nesolnud naituse avapaeva 6htul korraldasime hoone teisel korral,,sinimandrias" vaikese piduliku 6htus66gi, millest v6ts id osa k6igi.. Postimehe osakondade juhatajad, veel endised mehed ja ka sekvestrivalitsuse liikmed Muremaa ja Olbrei. Viimased, olgugi ranged ametnikud, suhtusid sundmusse taie arusaamise ja s6bralikkusega. M6ttevahetuses 16busate lugude esiletoomine,,postimehe" minevikust, eriti seoses Jaan T6nissoniga, 16i hubase meeleolu kuni kesk66ni. AJALEHT,.POSTIMEHE" 80-JUUBELIAASTA tahistamine leidis aset aasta hiljem suuremahulise juubelinumbri valjaandmisega. Tegevtoimetajana oli siiski alles jaanud Jaan Kitzberg (ka.. Postimehe" uues juhatuses oli sekvestri 16ppemisel veel.. vana vaimu" esindajana A. Sumberg), kellel 6nnestus ka Jaan T6- nisson ilt luhikest tervitust saada. See ilmus -rasvase kirjaga juhtkirja koha l. T6n isson saatis sellega tervitusi vanale s6brale,,postimehele", kellest olude sunnil on pidanud lahkuma, kind las usus et 106

111 jalle koos sammutakse enne kui tema 80-aastaseks saab. Ja see viimane soov v6i ennustus laski tappi. M61emad vanad s6brad pidid saatuse maaramisel asuma k6rgemaisse teenistusse ja usume et nad sealgi taas koos sammuvad vanas usus ia vaimus jaanuar Linnulennult pilku tagasi heites m66dunud poolteise aastale,.postimehe" sekvestri ajast. on jargnevalt margitud kokkuv6tlikult m6ningaid momente. PANDIHOIDJA Kolmekumnendail aastail,.postimehe" peres tuli m6nda aega seista isegi kolme peremehe teenistuses. Palka maksis mulle m6nda aega Tartu Pank, muidugi,,postimehe" rahadest, hiljem ka Pikalaenu Pank samal viish. Usalduslikult olin ma uheaegselt,,postimehe" raamatukaupluse juhataja ulesannetes. Kokkuhoiu p6him6ttelt oli see ju taibukalt korraldatud ja asutiste vahel kokku lepitud. Raamatukaupluse paremad kaubad, eeskatt valismaalt saadud kirjutustarbed koondati eriruumi, mis oli uhtlasi minu t66ruumiks. Tartu Panga poolt ehitati vahesein nii, et ust v6isin valja minnes alati lukustada. See algas majanduskriisi ajal. Oli arile kaupu vaja, kirjutasin orderi ja kaupu viidi ette ariruumi. Sama! ajal hnolitsesin, et ladu aeg-ajalt jalle taieneks ja seis pusiks. Kartoteeki peeti siiski Tartu Pangas. See aruandlus oli suur ajaviitmine ja paberlikkus, m6- judes aritegevuse t661e segavalt. OKS SOODSALT LAHENENUD VAHEJUHTUM Ainult uhel korral nende aastate kestel juhtus, et mu peremeeste huvid isekeskis kokku p6rkasid. Olikooli tanaval,,postimehe" paberilao k6rval asuv omakirjastuse tagavaraladu oli samuti Tartu Pangale panditud, uksele plomm asetatud. Kuna,,Postimehe" kirjastuse teoste tellimisi polnud enam v6imalik raamatukaupluses asuvatest tagavaradest taita, avaldasin sekvestrivalitsusele protesti t66takistuste parast, mis olid arihuvidega vastuolus. Pealegi kaitses Tartu Panka niiv6rd tugev pandileping, et sellele isegi sekvestri hammas ei hakanud. Siis juhtus uhel hommikul ainulaadne lugu. Sain sekvestrivalitsuselt kirja, mis kandis esimehe kindral T6nissoni ja liikmete allkirju. Kirjas seisis, et kaubad, mis asuvad,.postimehe" ariruumides ja mujal panditud laos, kuuluvad k6ik sekvestrivalitsuse valdusse ja mina olen 6igustatud neid kaupu kasutama k6igiks vajadusiks. Ja kui keegi puuab seda takistada, vein mina kohe prefekti poole p66rduda abi saamiseks. Kiri oli adresseeritud mulle kui,.postimehe" raamatukaupluse juhatajale. Kuna aga minu vormilik peremees ja palgamaksja oli ikkagi veel Tartu Pank, laksin kohe kirjaga sinna. Vastav pangaametnik, kirja lugenud, oli kui valgust rabatud ja huudis valjult:,,kus on need plommitangid, neid on kohe vaja! " - Reageerisin rahulikult, kui 107

112 kavatsete ladu pitseerida, siis on see usaldamatus minu vastu, tulin ju kohe Panka informeerima. Ametnik rahunes, palus oodata ja ruttas kirjaga pangadirektor J. Piiroja juurde. Peagi oli ta tagasi, i.itles ma argu muretsegu. Piiroja juba selgitab seda asja. Kirja sain tagasi. Peagi saabus kutse tulla jargmisel hommikul panka koosolekule. Kohal olid,.postimehe" sekvestrivalitsuse liikmed Muremaa, Olbrei, direktor Piiroja ja mina. Algas Piiroja:,,Teie saadate meie usaldusmehele sellise kurja kirja, justkui oleksime milleski suudi." Sekvestrivalitsuse liige, vist Olbrei vastas, et teie panga lepingud on ju nii kanged, et teiega ei saa enam teisiti k6nelda. Paaril korral pooleldi humoorikad vastuvaited m61emilt poolt 16id peagi s6braliku 6hkkonna. Kusiti, millised on minu soovid. Seletasin, eeskatt vajame kohe kirjastuslaost raamatuid ja oleksin tanulik, kui too kirjutustarvete ladu vabastataks pandiseisundist, sest m61emad asjaolud takistavad ariedukust. Lepiti kokku, et esitan vajalike raamatute nimestiku. Raamatud saime teisel hommikul. Edasi arenesid asjad soodsalt. Pikalaenu Pank v6ttis laenukohustused Tartu Panga vastu i.ile ja mina vabanesin aastaid kestnud pankade pandihoidja Olesannetest, ja v6isin taie j6uga rakenduda aritegevuse edendamisele. 13. marts Suurimad odavad raamatunadalad on teostunud, v6ib olla suurimaid arioperatsioone luhikese aja jooksul Oldse, - peagu Oks miljon senti ( krooni) labimuuki kauemine seisnud Eesti kirjanduselt. Seda soodustas muidugi suuresti samaaegselt suuremate kirjastuste odav raamatunadal, raamatukaupluste vahendusel. Raamatute valik oli suur, hea reklaam, nimestikud ja muidugi ka,,postimehe" veergude kaasabi. Kuigi vahetasu teiste kirjastuste raamatuilt odaval nadalal oli vaike, kuid labimuuk oma ulatuselt rahuldas taielikult nii raamatus6prade, kirjastuste ja raamatukaupluste huvid. Ja peaasi - Eesti raamat joudis eesti kodusse. 31. detsember Sekvestri aeg hakkab mi:ii:iduma ja asendub uutel alustel EKO,.Postimehe" juhatusega eesotsas. Oieti kujuneb see nui.id poolriiklikuks ettev6tteks, 51 % aktsiaid on Pikalaenu Panga kaes, vastavalt ka juhatuse enamus. Perekonna elus asjane isa surm t6i kurvastust ja kannatust - kannan musta riiet. Malestus 6ieti esimesest lahkunust perekonnas minu eluajal (vanaema suri aastal). Ema tunneb Oksindust, isegi vaike kassike on talle suureks s6braks, nagu ta i.itleb veebruar Paev Jaan TOnissoni 70-a. siinnipaeva tahe all. Hommikupoolel kaisime tema kodus,,postimehe" pere 6nnitlusi viimas. Koos olid k6igi osakondade juhatajad, veel temaaegsed. Ta oli r66mus ja elav. Seal oli ka presidendi esindaja kindral G. Joonson juubilarile k6rgemat riiklikku teenetemarki Ole andmas. onnitlejaid Tartu organ isatsioonidelt liikus seal rohkesti. Proua T6nisson perega hoolitses onnitlejate heaolu eest. 108

113 Ohtul viibisime aktusel,,vanemuises". Vaarib markimist, et ka k6ik ministrid olid saatnud tervitusi. Eriti m6jukaid tervitusi oli vabast Soomest, mida markis ka juubilar oma s6nav6tus meeleliigutusega. 7. marts Kui moodunud aasta varakevadel (7. mail) oli perekonna r66msamaks paevaks abiellumine Marianne Adele Nirgiga Narvas, siis tana kui oleksin luuletaja, seisaks siinkohal vaike varss. NOOd vaid tahistab sulg seda fakti, et meile r66muks on lapsuke sondinud, priske kaunis totarlaps... Ainus somboolne 6nnitlustahis, Tartus leidunud ilusaim valge sirel on nood ema ja totre juures haigla toas Toomemael. Eestist /ahkumise eel, - autor viimase noorte;uhtide treeninglaagri fuhina Koitjarve /aagris, puhkehetkel abikaasa ;a ti.itre Enda Maiga. 109

114 EESTI NOORSOOToo RADADEL T KOKKUV6TTEID JA M.ALESTUSI Eesti skautluse algaastaks on Seda on kinnitanud i.iks esimesi I ri.ihma rajajaid Ervin Tamman, kes koos Georg-Eduard Viks Sobolevski (latlane), Vladimir Trusliti ja teistega rajasid ri.ihma Parnu Poeglaste Gi.imnaasiumi juures aasta kevadel v6i varasuvel. Eesti iseseisvuse viimaseil aastail, kui materjale kogu sime koguteose,,28 AASTAT SKAUTLUST EESTIS" valjaandmiseks, pi.ii.idsin kusimust lahemalt selgitada. Tuntud Parnu skaudijuht ja linna muuseumi juhtivaid mehi Eduard Bliebernicht n6ustus minu palvel sellekohase uurimuse teostamiseks. Oma p6hjaliku uurimust66 t6i ta mulle aastal, mis ilmus k6nesolnud valjaandes samal aastal pealkirja all -,,Esimene skaudiruhm sini-must-valge all." Olgugi kehval pildijaljendil, on sellel siiski naha (lk. 11 1) poisse tolleaegses koolivormis: m6ned kannavad khaki varvi pluusi, kalifeesid ja isegi laiaaarset kaabut. Hiljem t6i Bliebernicht ka I skaudiruhma paeviku. Paevik, mis Eestist p6genemisel kaotsi jai oli kirjutatud vene keeles (tol ajal ametlik keel koolides). Paevik sisaldas uksikute koosolekute ja jalutuskaikude kirjeldusi um bes 1914./16. aastai It. Lah e malt on I ruhmast ilmunud koguteoses,,eesti skautlus 50 aastat" lk Oluline fakt, mille Bliebernichti uurimus kindlasti selgitas, on riihma asutamisaasta Skautluse algeid nii Parnumaal kui ka Tallinnas esinenud juba aastal. On esinenud ka viiteid, et skautluse idee Eestisse on toonud ja elustanud Tartust parinenud sportlased Stokholmi olumpia mangude paevilt Rootsist ja nimelt,,taara" seltsi juures. Usutavaid t6endmaterjale pole leitud, ja seet6ttu tuleb meie skautluse alguseks arvestada ikkagi I ruhma Parnus. MIL TEEL JOUDIS SKAUTLUS EESTISSE? Skautluse rajaja Baden-Powell on korduvalt vaitnud, et k6ikjal maailmamaadel on skautlus tekkinud juhuse v6i mingi kokkusattuvuse teel enamasti noorte endi algatusel, mitte kunagi valiste ettekirjutuste v6i propaganda m6jul. Skautluse algk odu on lnglismaa, kuid vaevalt kull skautlus sealt otseteed meile saabus. Kaudselt v6is skautluse ellukutsumist Parnus mojustada ka Saksamaal tegutsevad,,pfadfinder" uksused, kelle'st Baltimaal teati. Kasvatusteadlane, parastine N6mme maleva lipkonna-vanem ja viimane skaudis6prade uhingu esimees Hugo Valma, viibides Saksa- 110

115 Esimene skautriihm Eestis, rajatud Piirnus aastaf. maal 6pinguil tutvunes ka,,pfadfinderite" tegevusega. Ka Baden Powel Ii raamat -,,Scouting for Boys" oli ilmunud aastal,,das Pfadfinderbuch" nime all. H. Valma refereeris skautlusest oma kasvatuse loenquil, muide ka Piirnu Jakobi p611umeeste seltsi saalis a. Hiliem, a. ilmus temalt brosuur.. Skaut lnglismaal ja mujal". Venemaal oli skautlus varakult pinda votnud. Selleks erilist t6uget andis skautluse rajaja Baden-Powelli kulaskiiik tsaar Nikolai II juurde aastal. Teadaolevalt on Baden-Powelli skautluse alao6him6tteid Eestisse toodud nii Saksa-, Venemaa kui ka Soome kaudu. Ka Eestis tekkis skautlus 6ieti juhuse liibi just noorte omal initsiatiivil. Piirnu Poeqlaste Gumnaasiumi 6oilasil tekkis asja vastu huvi. kui nad luaesid kooli6pilaste kalender-kiisiraamatust,,tovarists" IOhikest Olevaadet skautlusest Baden-Powelli,.Scouting for Boys" ainestikul. Raamatu venekeelne viiljaanne,,jun6i rasvjetsik" (noor maakuulaja) telliti koolile 6oilaste oalvel. Maned 6oilased, asiasse kirianduse varal suvenenud, arutasid seda omavahel. Peagi alustati esialgselt uhe salga (hundi salk) organiseerimisega. Oma pikemas kirjas E. Bliebernichtile aasta paiku tolle rohma asutamisest on Ervin Tamman (keda v6ib ka t6eniioliselt esimeseks eestlaseks skaudi-pioneeriks luqeda) eriti rohutanud, et Eesti skautluse algaastaks tolle ruhma asutamisega tuleb tingimata!ugeda Hl12. aasta suve. KUI BADEN-POWELL TSAARI KOLASTAS. - MIKS TC>ELINE SKAUTLUS VENEMAAL PINDA El LEIDNUD? Teatavasti reqistreeriti esimene skaudiruhm Eestis aastal Vene skautide peakorteris Peterburis. Jiirgnevad read pi.ii.iavad iseloomustada uksikute idealistide pinautusi. et vaba skaudiliikumine raianeks ja edeneks Venemaal vastukaaluks noorte s6jalise iseloomuqa,,potiesn6je" Oksustele. See peaks ka t6endama, miks I Maailmasoja aastail ja paaril jiirqnevailgi aastail Eesti skautluses oli liialdatult r6hutatud valine distsipliin ja kuulekus.

116 Tea'tavasti kiilastas Baden-Powell vene tsaari Nikolai 11 juba aastal. Nendel olnud vaikses tookabinetis pikem taiesti omavaheline m6ttevahetus skautlusest. Teadaolevalt oli tsaar ka inglise keeles kodus. Oma muljetest on 8.-P. kirjutanud (.. Outlook" lk. 76/ 77) pikemalt, jargnevalt IUhike kokkuv6te :.. Tsaarist jaanud hea mulje kui mehest, kes m6istab skautluse p6him6tteid ja meetodeid ja kellel on mattes tuntud,.potjesn6je" poiste,.armeed" kultuursemaks ja vabamaks muuta. Selle senise kasvatusviisiga polnud ta rahul, sest see olevat niisama range kui s6javaekadettide kasvatus. Mingit individuaalsust poistele ei lubata. ei mange ega harjutusi, mis arendaks nendes iseloomu. Tsaar leidis, et see pole 6ige tee rahva viimiseks ajan6uetele - vabaduse m6tteile ja tegevusele. Terna nagi paaseteed skautluses 8.-P. raamatu p6hjal, kutsudes koole ules selles poiste kasvatuseks." Venemaal v6tnudki skaudiliikumine pinda koolides. Kahjuks rikkunud selle liikumise tol ajal Venemaal koo-lmeistrid,.tsinovnikud", kes asja juhtimise noorte kaest enestele kiskusid. V6ttis maad massiliikumine, kus oli valine drill ja pimesi kuuleku s Selles oli noorte vaba enesealgatuse ja isetegevuse idee maha surutud. Baden-Powelli teisel kiilaskaigul, 6ieti tulemuste inspektsioonil, esitatud nii temale kui ka tsaarile Peterburgi kokk!.! kasutatud skautide suurkogunemisel korraharjutusi ja massv6imlemist (.. gimnastika" seisakute naol), mida juhatanud kuldn66pides ja pagunitega sabakuues kasutajad koolmeistrid. Nii Baden-Powell kui ka tsaar olnud sugavasti pettunud. Olukorra m6istmiseks Venemaal olgu jargnevalt avaldatud luhikesi valjav6tteid omaaegse Venemaa peaskaudi kolonel 0. I. Pantjuhofi malestusist (Ule 90 aasta, elab kaesoleva kirjutamise aja l Pariisis) : -.. T61kele ja vigadele vaatamatult oli Baden-Powelli ra amatu ilmumisel siiski suur t6ukej6ud Vene noorusele. Ol diselt valitses ikka veel,,mangu-s6durite" (potjesn6je) soodustamine, keda 6petasid allohvitserid monedes polkudes. Vahe oli ne id vo imuka ndjaid, kes olid Baden-Powelli raamatut lugenud. Need ki vaatasid minu organisatsioonile k66rdi. Meie nimetasime end id,, Razvjetsikuteks".,, a. talvel koostasin jn andsin val ja esimese ve nekeelse raamatu.. Noore skaudi juhtn66rid", koostatud Baden-Powe lli p6hialustel, vajalike muudatustega. Juba sugisel 6nnestus Tsarskoje Se lo spordiuhingu,, Kiir" juhatuselt saada skautide kasutusse suureparane ruum. Meie uksus (druzina) korraldas aastal joulupuu vaestele lastele. Kord sain kutse s6jaministrilt Suchomilovilt noorte fuusilise kasvatuse 6petajate koosolekule. Asusin agedalt skautluse ideede kaitsmisele, kuna,,potjesn6je" allohvitserliku kasvatust ma ei pooldanud. Kuid miski ei aidanud. 112

117 Detsembri lopul a. saabus Peterburgi skautluse rajaja,, h:ifv. < lise kindral Baden-Powell. Kuulsin sellest ajalehe kaudu ja kulastasin teda otsekohe Morskaja tanaval Hotel! de Frances. Meil algas sob. ralik vestlus skautlusest kudeva kamina ees. Sain kutse kulastada skaute lnglismaal. Meie jutuajamise kestel ta naitas oma vai.kest albumit. Ta oli joonistanud koike tuupilist reisil nahtust, nagu kutsarid, kaupmehed, naised turul jne. Tahtsin teda kutsuda meie uksuste juurde, kuid ta utles, et ta peab Tsarskoje Selos olema ja ma ei taibanudki, et temal oli audien,ts suveraani (tsaari) juures. Siiski laksime ruhmaga raudteejaama ohtul Moskvasse siirduva rongi juurde. Andsime talle malestusalbumi, ta terrvitas jumalagajatuks skaudi viisil ja surus koigi poiste.vasakut katt. Meie vastasime temale samuti.,.novoje Vrjema'' kor,respondent oli laheduses ja hommikul lugesime kirjeldust B.-P. arasaatmisest." ESIMENE SKAUDISALK TARTUS rajati aasta suvel eesti poistest. See teostus koolit66 vaheajal opilastele korraldatud aiat66 kursustest osavotjatest. Too salk kooliopilasi pidas ka esimese skaudilaagri kasarmute taga Jaama moisa valjadel kivihunnikute vahelises vosas. Oks agaram algataja.ia laagri organiseerija oli kommerts kaubanduskooli opilane Arthur Mihkelson (Mihkelsoo). Ta oli ka vabatahtlik Vabadussojas, praegu tuntud kunstnik ja elab Kanadas. Waldemar Grimm (kellest juttu teisal) omas juba moningaid venekeelseid skaudiraamatuid. Temalt saadi Baden-Powelli,.Scouting for Boys" venekeelses tolkes. Sugisel viibis Tartus ka tuntud Lati skaudijuht Viks-Sobolevski (Uks esimese ruhma kaasasutajaid Parnus a.). Tartu veneaegseis koolides oli noori mitmest rahvusest. Nonda oli Riiast evakueeritud Nikolai Gumnaasiumis reaalgumnaasiumi hoones juba skaudiruhm rajatud. Tartu Aleksandri gumnaasiumi (parast Treffneri gumnaasium) skaudiuksuse rajajaks oligi juba suvel tegutsenud eesti poiste tuumik. Koolidirektor W. Barchov oli skautluse pooldaja, ka tema kaks poega kuulusid ruhma koosseisu. Oks algatajaist oli hilisem prokuror Looman, siis Heino Onn i, Albert Tattar, Hugo Salasoo j.t. Mone nadala parast sooritasid skaudieksami Waldemar Grimm, Akse I Kristjan, Heino Onni, Valter Sirgo ja teisi. Eksamineerijaiks olid Morev, Viks-Sobolevski ja teisi, eesistujaks koolidirektor. Tartu skaudiruhma juhiks sai Heino Onni, vanemaks direktor w. Barchov, hiljem Tartus tuntud voimlemisopetaja J. Engelbrecht, kes parastpoole oli ka.ruhma juhiks. Temaga koos t66tas Waldemar Grimm.

118 J Tartu Aleksandri Gilmnaasiumf skaudid "septembris a. Ees keskel koo/idirektor ja skautide vanem W. Barchow, tema korval pr. Engelbrecht (Pushkini Gilmnaasiumi voimlemisopetaja ja girl-skautide juht) ; paremal ees (valge kraega) tuntud voimlemisopetaia ja s/ a skaudijuht J. Engelbrecht; X-ga margitud - V. Sirgo (vasakul, hele riietus), W. Grimm (taga illeval), A. Kristian (paremal tagapool /aia kaabuga). Foto W. Grimm( kogust. Peagi rajati skaudirohmad teiste koolide juures. ROhmad koondusid malevaks (druzina). Hiljem evakueeriti Aleksandri gomnaasium Voronezi linna. See toi poorde. Eesti poisid jatkasid tegevust omaette salkades. Saksa okupatsiooni aastal 1918 siirdusid U:iti skaudijuhid enamikus oma kodumaale. Eesti skautidest, kes rahvuslike Oksustena kokku hoidsid, siirdus rohkesti vabatahtlikena Eesti Vabadussotta. Skautidel olid peamiselt luure- ja maakuulamise i.ilesandeid, milleks metsamangud ja sojaline 6ppus koolides oli haid kogemusi andnud. ESIMESED L.li.TI SKAUDIROHMAD RAJATI TARTUS Veneaegsete skaudirohmadega Tartus ia Viljandis liitus ka palju Lati poisse. Parastpoole esimeste skaudirohmade rajamisel Latis oli Tartus rajatud rohmadel suur osatahtsus. Sealt tulid ettevalmistatud salgaiuhid Riia ja teiste skaudiri.ihmadele. Esimese Lati skaudirohma rajasid aastal maikuul J. Onni ja Morev, kes olid tutvunud skautlusega Petrogradis. Koolide taasavanemisel septembris rajati Lati skaudiri.ihmad peagu iga keskkooli juures, Ohtekokku 7 rohma. Koik need moodustasid Tartus malevkonna (druzina) Morevi juhtimisel. Peeti skaudi-

119 juhtide koosolekuid ja malevkonna tutvustamiseks niarshi -- k~ : ~i~nas. Malevkonnal oli ka oma tulet6rje komando, mis koosnes mitme rci.h: ma liikmeist, uhe kasipritsiga. Ruhmade tegelikeks juhtideks olid noored ise. M6nel ruhmal oli nimekirjas ka uks 6petaja v6i koolidirektor auskautmasterina. Pa'Jju ideid selleks skautluseks saadi I Vene Skautide Konverentsilt Petrogradis a.., Veebruaris a. Saksa vaeuksused marssisid linna. M6ni uksus puudis tegevust jatkata, kuid enamuses Lati poisid siirdusid kodumaale v6i sunniti neid edasi liikuma pagulastena Venemaale. Ka Viljandis rajati I Lati skaudiruhm a. jaanuaris. Ruhm!iitus ka vabatahtliku tulet6rje brigaadiga, saades vastava valja6ppe. Skautide head v6imed ilmnesid linati:ii:istuse ja arhiivi tulekahjude puhul. Kerenski aegadel 8 skauti liitusid Viljandi kaitseliiduga. (Andmed V. Kletnieksi pikemast kasikirjast). MALESTUSKILDE AASTA SKAUTLUSEST TARTUS Muljeid ja malestushetki 1916/ 17 aastail Tartus elavnenud skautlusest on praegugi veel elavalt silme ees. See oli ka uks vaimustusehoog, olgugi mitte niisuguses elevuses kui noore Eesti Vabariigi esimesil aastail See oli vist aasta sugisel, kui kooli minnes seisatusin kord Vallikraavi tanaval kivitreppide juures. Hommikusel tunnil voolas treppidest ules-alla kooli ruttavaid keskkoolimundris 6pilasi nagu veevoolus. Paljudel, vist kull pooltel 6pilastel, olid kaes tugevad peaaegu 2 m pikkused liivapaberiga siledaks nuhitud malakad. Mahult ja pikkuselt olid need kull pal ju tugevamad hiljem nahtud skaudikeppidest Baden-Powelli mustri jarele. K6neldi, et kodudes olla palju pahandust olnud, sest emade pesupuud olid 6uest kadunud. Paljudel noortel olid koolimundri tunnuste k6 rval ka uusi tunnuseid, nagu 6lalindid, liiliamark rinnal ja pal judel ka tulet6riuja viisil kokkup6imitud ohjani:ii:iri-kimp p6igiti Ule 61a ja rinna. Kullap m6nigi hobuseomanikust poisi isa v6is ka kiruda kad unud ohjani:ioride parast. Aga ajahetke vaim ja elevus oli selle paratamatuseks. Keskkooli6pilastel oli sunduslikuks koolim:.mdriks laia p6hjaqa teravate servadega varviliste kantidega suure,.tarniga" koolimutsid (furaska), samuti mustast lakknahast lai vi:ii:irihm suure neljakandilise metall-pandlaga, mille sisse olid 16igatud kooli nimetahed. Nagu juba margitud, lisandusid mundrile selleaegsed skauditunnused. Juba enne Vene revolutsioone aastal muutus skautlus selleaegse m6iste jarele eriti hooqsaks Kesk- ja L6una-Eesti linnades Tartus, Parnus, Viljandis ja ka Valgas. Liikumine levines ka algkoo~ lide 6pilaste keskel. Alokoolides enamasti ei n6utud vormiriietust, seega oli ka skautide valimus tagasihoidlikum.

120 Nahtavale ilmusid ka uksikud vanemad skaudid, kandes khaki varvi pluusi, kalifeesid ja riidest samavarvilist laia aartega kaabut, sarnanedes Ameerika skaudimundrile.,,nood NOORED SOLDATID!" Meenub pildike, kui kord Tartus Ruutli tanavat pidi liibi kesklinna sammusid heas rivikorras marsilauluga pikkades hallides kooli talvepalitutes Aleksandri gumnaasiumi,,boiskoudid", k6iep6imikud ule rinna ja pikad tugevad skauditeibad kaenla all. K6nniteedele kogunenud rahvahulgad reageerisid arvamisega -,,Nood noored soldatid." Kostis ka arvamusi, et nuud nad lahevad harjutusele -,,utsinale", lahevad Jaama m6isat piirama jne. Tegevus seisnes peamiselt riviharjutusis, kolonnis marssimises, vahel ka paadis6idus ja jalutuskaikudes. Poiste huvi skautluse kui uudse liikumise vastu oli ilmselt suur, kuigi p6him6tteist, skaudivaimust ja meetodeist, ka mitte t66kavadest ei teatud sel ajal palju. Tegutseti huupi s6jaaegse milj66 m6- justusel. Pealeqi oli liikumine sel ajal juba valitsuse soovitatud. Skaudiseadused kandsid pigem kiiskude kui eeskuju maaravate lausete iseloomu. Teatud maaral s6jalise korra m6justusel rakendati kogemusteta ja kullap ka auahnete noorte paalikute poolt ka ranqeid distsipliini n6udeid. Oks karistusviise oli naiteks vandes6nade kasutamise v6i suitsut6mbamise eest topsitaie kiilma vee valamine poisile Ulest6stetud varukasse koqu rivi ees, mis v6is juhtuda ka kulmal talvel. Sellest karistusviisist olen lupenud ka uhest Baden-Powelli elulooraamatust. Nanda pole mitte v6imatu. et see parineb tema s6durite 6oetamise aeqadest Aafrikast v6i lndiast. Kui skaudiooiss oma paalikut tanaval kohates ei tervitanud kaet6stmiseqa mutsiservale, siis v6is samasuqune v6i m6ni teine kummaline karistusviis.iargneda. Kuidas ka oli, neil valistel distsipliini n6:jetel oli siiski tugev moraalne ja korraarmastust edendav m6ju noortele just s6iaaastail. Ajavoolust kantuna haaras selline ranqe valine skautlemine paljusid noori. Veel paar iseloomustavat tahelepanekut. Tartus ulej6e linnaosas parast koolitunde.,.boiskoudid" manqisid luuremanqe. Nad peitsid endid korterite uste varju, mitmel viisil endid varjates ia teisi jalitades. Vahest luurati labi aiapilu, liiquti roomates. skaurlikeooi ees hoides, et ettetulevaid seqavaid takistusi k6rvaldada. Milliseid Ulesandeid need keskkooli poisid tiiitsid, ma sellest tait selqust ei saanud. Elanikkond suhtus heatahtlikult ia usalduslikult mundris poistesse, kes oma luuremanqu hoos uletasid piiriaedu ja vahel iseqi maiakatuseid. siis harutati ka n66rip6imikud lahti, et katuselt alla laskuda. Ometigi oli selles juba midagi t6elikkust sellest, mida Baden-Powell oli oma p6hiraamatu veergudel kirjutanud. 116

121 PUNAPEALE TULEB AU ANDA Skaudiliikumine oli Tartus aastal elavnenud ka mitme alg kooli juures. Minust 2 Yi aastat vanem vend Aksel oli Puiestee tanava (Peetri kiriku lahedal) Steinbergi kooli viimases klassis, kui seal skautlus rajati. Teda tommati skautide ridadesse kaasa. Kes seal paalikuks oli ei sellest polnud juttu. Kuid palju oli kodus juttu populaarsemast poisist Preeks 'ist, keda punase pea t6ttu ja ka muidu elava iseloomu tottu Joosep Tootsiks kutsutud. Algul tehtud rivi- ja mui d korra- ja distsipliini harjutusi, nagu kooris tervitamist jne. Preeks oli vist Akseli salgajuht voi selletaolist. Preeks teinud suuri edusamme. Ohel paeval utles Aksel, et Preeks on saanud ulenduse ja nuud tulevat ka temal Preeksile,,au anda". Ruhma abipaaliku tervitamine ja,,auandmine" ei nainud Akselile meeldivat, lohutas end sellega, et noh nii kolme s6rme tulevat natuke tosta. Aksel kl.ill auahne poiss ei olnud, kuid uhel paeval utles, et ka tema saanud ulenduse, vist salga paalikuks. Ma hasti ei maleta, kas Aksel o!eks mingeid mundritunnuseid kandnud. Kuid ega too skaudivaimustus kl.ill kaua ei kestnud, vaid vaibus iseenesest. Mindi ju vastu revolutsioonide aastale, tsaar tougati trooni It ja ega siis skautluselgl enam suurt edu ei olnud. SKAUDID VllNA HAVITAMAS Milliseid erilisi Ulesandeid tuli skautidel tormisel revolutsiooni aastal vahel taita, sellest uks looke,,vana Metspardi" (Wold. Grimm) malestusist aastast. Vahemarkusena tahendaksin, et parastises Eesti sojavaes ei esinenud iialgi sellist korralagedust ega distsipjliini puudust, nagu revolutsiooniaastal demoraliseerunud Vene s6javaes. Tartus asusid 95-nda Krasnojarski polgu s6durid. Linnarahvas elas alalises hirmus, kardeti isegi koige halvemat... Maletan, kuidas uhel 661 tuletorje kellaloogid mind kodust valja ajasid. Kui skaudisammul joostes pritsimaja juurde joudsin, olid koik juba lainud. Poles Jaama mois. Jooksin sinna. Ombrus oli sisse piiratud sodurite valvega. Minuit kusiti,,propuski." Naitasin skauditunnistust suure templiga ja sodur laskis mind labi. Kuid tulekahju juurde ei lastud. Poles viinavabrik. Tuletorjujad olid tegevuseta, sodurid ahvardasid neid tulle visata, kui nad tuld kustutama hakkaksid. Seal tuli skautidele korraldus kiireks kogunemiseks Aleksandri gumnaasiumi juurde. Ukselavel ootas direktor Barchov, kes palus meid rutata Kastanje tanavale riiklikku viinalattu. Kardeti, et kui sodurid selle vallutavad, nad lahevad hulluks ja poletavad linna maha. Salasona oli.. HLJEB" (leib). Ruttasime skaudisammul. Viinalao Jahedal peatas meid valvepost. Otlesin,,HLJEB" ja ta laskis meid 117

122 _J edasi li ikuda. Viinalao uksed oli suletud. Koputas ime, salas6na peale avati. Sees hakkasime viinapudeleid kastides 6ue kandma ja purustama. Viin voolas rentslit pidi mustavee ka nalisatsiooni. ouele tekkisid klaasimaed. Ti:ii:itasime labi i:ii:i kella 6-ni hommikul ja laksime puhkama. Si is tuli jargmine vahetus noori naisi (i.iteldi - naisskaudid). Vi in voolas labi kana lisatsiooni Emaj6kke, viimaks lahtist kraavi pid i. Leidus inimesi, kes laskusid k6huli ja ruupasid rentslist seda segu, mis j6kke voolas." Jargnevalt Tartule elustus skautlus peagi ka Viljandis ja Tallin nas. M6ningail andmeil on arvatud, et Tartu ja Viljandi skautlust m6 justas s6jap6genike perekondade evakueerimine Parnust, kelle hulgas oli ka skaute aasta paiku Saksa laevastikuuksuste pommitam ised p6hjustasid koolide evakueerimise Tartusse ja Viljandisse. Ja a. oktoobris Saksa tsepeliinide runnak Parnule katkestas ajutiseks ka meie I skaudiruhma eduka tegevuse. Tallinnas oli skautluse rajajaks tuntud v6imlemis6petaja ja hilisem Vabaduss6ja sangar kalevlane Anton 6unapuu. Terna oli 6ppinud Helsing i v6imlemisinstituudis ja seal tutvunud skautluse p6him6tetega kui ka skautliku liikumisega Soomes. Tallinna esimesed skaudiuksused tekkisid revolutsiooni aastal Anton ounapuu algatusel rajati esimene ruhm 15 (2). veebruaril Tallinna kaubanduskommertskooli juures ja jargnev 17. septembril realkooli juures. Poisid kandsid vene koolipoisi vormil vaikseid siidlinte 61al ja!inti,,ole valmis". Peale 6ppeti:ii:id t6tati paar korda nadalas valja jalutuskaig:ile. Harrastati paadis6itu ja luuremange. Saksa okupatsiooni v6imud ajasid need ruhmad laiali, kuid salaja tegevus jatkus siiski. EESTI SKAUTLU SE ALGATUSI TARTUS Kolm kuni neli aastat enne Eesti skautluse suurt 6itseaega noore vabari igi algaastai I, tegutsesid Tartus juba a. alates eesti pois te salgad skautidena omaette. Hoolimata v66rast v6imust, puuti omavahel koosti:ii:id suvendada, mis jatkus ka okupatsiooni survepaevil. Oksikuid meie varajasi skaute revolutsiooni aegadelt on korduvalt ki nnitanud, et veneaegne skaudiliikumine andis nei le teatud eelkooli. Ohtlasi kasvatas see sisetunnet meie t6eliste vaenlaste vastu, kes pole skautlust kunagi sallinud ja see vaist virgutas neid ka vabatahtlikult Vabaduss6tta minema. Tabavalt on selle kohta valjendanud vi is aastakummet hiljem mjr. Aksel Kristjan (end. Eesti s6java eline atasee Soomes) omas kirjas skm. V. Si rg o'le 24. IV 72, kui ta utleb: -,,Kooliaegne skautlus aitas kasvatada meie rahvuslikku meelsust ja n.n.,,dropri.z6vnaja podgotovka" taiendas seda s6jalise oskusega, mida rakendasime edukalt vabatahtlike 6ppur-s6duritena Eesti Vaba duss6jas." Old iselt tuntakse Anton Ounapuu nime, kuid on ka palju teisi sangareid, esimesi eesti skaute, kes puhkavad tundmatute sodurite 118

123 haudades. Aida Tartu skaudipoisse, kes juba aastaid uksteist tundsid, oli esimesi vabatahtlikke, nagu tuntud.. Metspardi" salgajuht Woldemar Grimm, Valter Sirgo, hilisemaid Eesti k6rgemaid s6javaelasi Aksel Kristjan ja Heino Onni, Rudolf Praggi, Heinrich Zirk, Erich Haugas, Edgar Johanson, Elmar Rossmann, Joh. Priks, V. Anderson, Oskar Parn j.t. Viimased neli langesid lahingus. VAHEPEAL LllKUMINE VAIBUS V.ALISELT Erakordsed ajad polnud vi:i lisele skautlusele enam soodsad. Saksa okupatsioonivalitsus n6udnud koolivalitsuse kaudu skautide organisatsiooni kohest kaotamist. Mundritunnustega Eesti noored skaudid ei tervitanud Saksa ohvitsere, mis selle keelu p6hjuseks kaasa m6jusid. EESTI SKAUTLUSE SUUR ORGANISEERIMINE Nagu Oldiselt teada, teostus aastail laiaulatuslik skautide organiseerimine, siis juba vabas iseseisvas Eestis. See oli rahvuslik suurliikumine, mis algas suure hoo ja vaimustusega. Vabaduss6da oli j6udnud om a haritipule. Paljud noored pidid koolipingilt lahkuma, asudes 6ppur-s6duri ajaloolisele rindeteekonnale. TUhjad kohad koolipinkidel pos isid aukohtadena. Selles olukorras pidid ju ka koolipingil istujad midagi ette v6tma, kelle sisemuses polnud rahu. Sport ja enesehariduslikud algatused v6tsid maad ja ti:iitsid oma osa. Kuid see ei rahuldanud veel. Skautlus oli teretulnud aja kohane vorm ja suur voimalus. Ajutine valitsus sumpatiseeris skautlust. Tekkisid skaudioksused, eriti Tartus, Tallinnas ja mujal. See oli kui veerev lumepall, - liikumine paisus tohutu suureks. Suurt t6uget selleks andis valitsuse poolt vabaks antud Ameerika, verest imbutatud ja puhastusmasinas li:ibi aurutatud s6dureile kitsaks ji:ianud frentse, kalifeepokse ja v6rdlemisi hi:iid tank-saapaid, lisaks veel kiilmotse. Neid moudi skautidele suhteliselt odava hinnaga. Tartus ni:iiteks v6eti kuue ja pokste eest 8 marka. Skauditunnustena lisandati vi:irvilised kaelari:itikud, 61alindikesed, vaskplekist stantsitud lilliakujutised motsi ees v6 i rinnal. Pi:ii:ilikuil oli see punasel v6i rohelisel kalevialusel. Skaudimalakas oli.,relvaks" ja rahva hulgas li:ibiski nimetus.. noored soldatid" v6i.. skoudis6durid." Sisemiselt arenes see korra, distsipliini ja kohusetunde vaimus ning oli igati heaks eelkooliks vajaduse korral tulevastele s6duritele festi Vabaduss6jas, kuid seda vajadust 6nneks sel korral ei tulnud. Ole aasta kestnud Eesti Vabaduss6da viidi v6idukale l6pule. Skaudijuhtidel puudusid teadmised ja kogemused. Kirjas6naks oli Baden-Powelli raamatu.. Scouting for Boys" venekeelne t6lge kui 119 _

124 ain sam juhis ja seegi liikus meiegi keskel, kaest katte. Korda n6uti ja peeti. Suitsetamine oli rangelt keelatud, vandes6nad samuti. Sisemiselt kordus liikumises sama suur viga nagu umbes 3-4 aasta eest Vene ajal. Skautluse sisulised p6hit6ed, kavad ja meetod olid meil lahemalt tundmatud. Koolitatud juhtkond puudus taielikult. Esmaabi kursused, skaudikatse kiirkursused ja ka juhuslikud paalikute instrueerimised ei sisendanud m6isteid salgasusteemist ega t66kavadest. Rivikorras oli salk omal kohal kull paaliku ja lipuga ees. Sisulist, praktilist ega vaimset salgat66d ei tuntud. Ka ei :teatud siis veel skaudi laagrist pal ju. Mass-liikumine kui selline pusis aasta, vaevalt kaks. Vaimustust andsid sel ajal Suure-G ilde majas Suurturul (hiljem asusid seal E.esti Pank ja,,postimehe" raamatukauplus) II korral Ameerika Y.M.C.A. eestv6ttel korraldatud kinoetendused. Koguneti sinna puhapaeviti parastl6unat ja uhtlasi oli see skautluse valiseks demonstratsiooniks. Koguneti igast linnaosast rivi korras lehvivate lippudega. Skaudiruhmade arv uksnes Tartus t6usis 40 lahedale. Poisse paelus igati hea rivikool. Vahe oli veel neid vanemaid ja 6petajaid, kes skautlusele sudarnega kaasa tulid, liikurnine oli tervenisti noorte endi kates.,,noorte SEPPADE" ORGANISATSIOONI RAJAMISEGA aastal uhelt poolt, aarrniste pahempoolsete runnakutega teisalt (nirnetades skautlust,,neetud kodanluse kaardivaeks") ja ka rn6nede kirjanike terav kriitika sundis ka skaute v6tma oma elu ja t66d revideerimisele. Olgu va id luhidalt margitud, et kirjanik F. Tuglas astus teravasse poleemikasse (Kriitika II ja IV), nimetades selleaegset skautlust m66duvaks,,rnoehaiguseks" ja rohkemgi. Poleemika suvenes, millele K. A. Hindrey 16puks vastas (,,Paeval." 18. I 22) pikemalt, 16petades s6nadega:,,skautlus hoolitseb selle eest, et mangul ja liikumisel sisu oleks ja seesmiselt kasvatav m6ju." Olukord, mil isegi skaudimundris tanaval liikumine oli ohustatud aarmuslaste poolt, p6hjustas Jaan Hunersoni sonavotu Riigikogus skautlusest kui puhtal kujul kasvatuslikust liikumisest, milles pole kubetki militaristlikkust. Ta l6petas oma k6ne vaitega, et ainult sellised isikud, kes ei tunnusta Eesti iseseisvust, v6ivad skautlusele vaenulikult suhtuda. Parast seda rahunesid ka vastased, vahemalt valise It. Kui massilised skaudiruhmad olid m6ned kuud koos seisnud, ilmnes peagi, et pa ljud noored ei sobi sellise rutiini raamidesse. Noortel tuli ise endi keskel kord majja luua. Tekkis pereheitmisi, ruhmade koondamisi, ja m6ningaid umberkorraldusi. Ridade puhastusega langesid paljud valja, paljud ei teinud prooviaegagi labi. Puhastuse tulemusena ja distsipliini suvendamisega v6ideti liikumi- 120

125 sele koli poolehoidu nii koolijuhtkonnas kui ka avalikkuses. Liikumine aga kaotas palju oma esialgsest valisest hiilgusest, p6hjustades ka kriitikat. Algul olid ka gaidid skautidega i.ihes organisatsioonis (Tallinnas). Hiljem laksid gaidid lahku, koondudes oma organisatsiooni i.imber..,noorte Seppade" ja skautide vahel ilmnes h66rumisi, teravusi, kuid peeti ka Ohiseid paraade Raekoja ees. Aarmised pahempoolsed nagid m61emis militarismi tonti. Paraku see Ameerika s6duri riietus jattiski valiselt mulje, kui oleks tegemist militaristliku organisatsi ooniga. Sisemiselt polnud aga selles kobetki militaristlikkust. Kuigi noorte vanemaid hairis noorte valine s6duriilme, oldi siiski 6nnelikud, et suurel hulgal noori sai vaikese tasu eest vastupidava riietuse. Riietuse ja jalan6ude kriis oli sel ajal k6ige t6sisem. Kuid peagi avanes ka skautidel m6juvaid v6imalusi endi seisundi 6igustamiseks rahva silmis. Ki.immekond skauti, peamiselt Tallinnast, kaisid aastal lnglismaal Eesti esindusena I maailma skautide jamboree! Londonis, Olympia suurhoones, mille sisemus oli muutunud peaaegu valiseks suurlaagriks, lsegi hoone pinnale kasvatati rohukate. Nanda viisid Eesti lipu tol aastal maailma areenile mitte ainult Eesti voidukad sportlased Antverpeni oli.impia mangudel, vaid ka Eesti skautide esindusi.iksus,,oli.impia" jamboree! Londonis. Tanutundes meenutame Eesti Skaut. Maleva valissekretari B. Rautsma'd, kui Eesti esindusuksuse juhti. Terna t66tas aastakumneid Tallinna sadama valitsuses. Heade suhete t6ttu laevameestega viis ta Eesti esinduse I jambornele, mis oli seda tahelepanuvaarivam, et ei Lati, Leedu, Poola ja isegi mitte Soome polnud esindatud. Jargmisel aastal avanes meie skautlusele suur v6imalus. Kaks tuhat Eesti skauti ki.ilastasid Soome skaute, partio-poegi. Need sondmused 16id reaktsiooni, luues vastukaalu.,noorte Seppade" argumentidele. Leiti, et p6hilistes kosimustes polegi vahet. Ka ei eitanud.. Noored Sepad" rahvusvaheliste suhete arendamise vajadust, v6ttes ka omalt poolt ette vahemaid matku Soome. MULJEID SUURLllKUMISE ALGUSEST 1920/ Eesti skautluse suure 6itseaja algaastail, 6ieti a. sogisel, mil skautluse organiseerimine haritipule t6usis, rajati ka skautide malevad jark-jargult maakonnalinnades. Liikumise haritipul oli Tallinnas 2000, Tartus Ole 1000 skaudi, Valgas, V6rus, Narvas, Rakveres samuti arvukalt, ka Viljandis. Suurteks valisteks esinemisteks kujunesid aastal juripaeva paraadid Tallinnas, Tartus ja mujal. 121

126 .,VANA METSPARDI" MALESTUSIST Oma varajasis skaudiip61ve malestusis meenuvad mulle Waldemar Grimmi, Aksel Kristjani ja Valter Sirgo teened Tartu skautide malevas aastate paiku, eriti noorte juhtide instrueerimisel. Tolleaegses paalikute koolis t6siilmelise A. Kristjani kui kogemustega pionee-ri 6ppetunnid naitlike joonistega andsid mehe vaartuslikke 6petusi muld- ja lumioonide, varjendite ja osmikute ehitamiseks. Maleva instruktor V. Sirgo oli kui elavh6be, abivalmis 6petamas siin ja seal. Esmaabi 'Oli tema peaala. Hea vestlejana v6is ta pal ju huvitavat jutustada, ki:iites noorte tahelepanu. W. Grimm a.ji t6sine ti:ii:imees praktiliste harrastuste alal. Ohel paalikutekogu koosolekul aastal kevade lahenemisel arutasime, mida juripaeval ette v6tta. Seal viipas W. Grimm korraks valjas akna all (Tartu skaut. maleva staabi 6uel Lutsu tanaval) nurgas seisvale roovikute virnale ja utles:.. Nendest pustitame signaaltorni Raekoja platsile." Ta teostas selle ja pealegi veel n66rsilla Lile Ruutl i tanava. W. Grimmile paremaks kaeks oli kauaaegne IX ruhma juht Aleksander Daniel, kes oma pioneeri- ja kasit66 oskusis oli parimaid instruktoreid (Saksamaa aegadel ka Ge islingenis oma t66kojas).,,vana Metspart" (Woldemar Grimm) elab nende ridade kirjutamise ajal Kanadas. Ta armastas vett, eriti j6gesid, 6ngitsemist, matkamist eriti ka veeteedel. Ta on ehitanud 6 elumaja erimail, kus ta on elanud, ja alati on oja v6i j6gi kas labinud tema krundi v6i kulgenud ligilahedalt. Metspart on lind, kes kaib, lendab. ujub ja sukeldub. K6iki neid omadusi ja oskusi tunneb ka W. Grimm, k6ige muu k6rval ka purilendu. 122 Juripiieva/ a. - Skautide signaliseerimistorn Tartu raekoja ees. Foto: W. Grimmi kogust.

127 Jargnevalt m6ningaid ridu tema kirjadest Eesti aegade aigusesi:,,metspardi lood olid elust v6etud, labi elatud Tartu i.imbruses aastail, ilmusid,,eesti Skaudis" 1921/22 aastail. Need olid salga matkad ja laagrid. Ranna kuid sooritasime Lubja veski metsadesse, Vasula jarve ja Amme j6e pervedele paadiga Emaj6el vastuvett. Varustus asus paadis, poisid kaisid kaldal, vedades paati n66ri abil vastu vett, paadis polnudki k6igile ruumi. Raudtee silla alt labi kuni Amme j6e suudmeni ja Muuga kloostri varemeteni tassisime paati j6est j6kke nagu viikingid Sigtuna all. Olles T6rvas kooli 6petaja, ehitasin paadi voodilinast purjega. Koolit66 vaheajal s6itsin paadiga i.iksinda Ohne j6ge pidi V6rtsjarve ja sealt Emaj6ge pidi Tartusse. Sellest innustusid Tartu skaudid, eriti ka T6rva skaudiri.ihma paalik Harald Tults (autori kaasaegne, teivashi.ippaja skautide s6prusv6istlusil). Tartus hakkas paate ehitama Aleksander Daniel oma poistega ja Tults ehitas hea kaheistmelise purjesi.ista. Oma venna Kristjaniga sooritasid nad pikki matkasid: T6rvast V6rtsjarve - Tanasilma ja Parnu j6ge mooda Narva j6eni, sealt vastu vett Peipsile, Peipsist V6rtsjarve ja viimaks Pikasillalt T6rvani. See oli juba vaike,,maailmareis". lsegi Latimaale siirdusid nad Koiva j6ge pidi vastuvett... Mind al ati v61us loodus ja pioneeriharrastused. Tartus maikuul a. invaliidide paeva l ehitasime koissilla Treffneri gi.imnaasiumist teise korra aknast i.ile Hi.ii.itli postkontoirisse ja jalutasime silda m66da postkontorisse ning tagasi. Siis laksime roovikutega marssides Suurturule, kus raekoja platsil signaliseerimistorni pi.istitasime koidiste abil. Ammutasime seda skau divaimu sel ajal Baden-Powelli ja Ernest Seton Thompsoni raamatutest, sest eestikeelseid skaudikasiraamatuid siis veel ei olnud." ESIMESEST EESTI SKAUTIDE KONGRESSIST Skautide malevad maakondade linnades tegutsesid k6 ik om a ette. Ainu It varustuse saamiseks peeti kontakti peal innaga. Tartu noored skaudijuh id, eesotsas Joh. Elken'i, Elmar J6gi, Richard Antik'u ja teistega v6tsid oma peale julge i.ilesande, algatades I i.ileriigilise skautide kong ressi kokkukutsumisega, mis sai teaks Tartus martsini Nonda voime siis 20. martsi oigusega pidada Eesti Skautide Maleva aastapaevaks. Kongressist v6tsid osa k6ik skautide organisatsioonid : i.iks saadik iga 60 liikme v6i selle osa pealt, samuti ka kesksete korralduste esindajad ja ri.ihmade vanemad. Ka noorsepad olid kutsutud. Gaidide v6i sel ajal girlguidede esindajad ja vanemad v6isid osa v6tta s6na6igusega, samuti ka kooli- ja spordiseltside esindajad ning skautluse s6brad. Kongressile kogunes Ule saja osavotja, kelle hulgas oli ka avalikuelu- ja skauditegelasi - dir. K. Treffner, J. Hi.inerson, kapt. L. 123

128 Tonson j.t. Ligikaudselt v6is vanemate arvu arvestada 20 umber, kuna noo ri ja nende juhte oli kindlasti Ole saja, kelle hulgas ka girlguidede esindajaid. Ametlikke saadikuid olid kon gressil registreeritud Tartust 49, Tallinnast 32, V6rust 6, Rakverest 5, Valgast 2, Viljandist 2, Narvast 1. Noorseppade esindajaid oli 7. Kongressi peasaavutiseks jaab Uleriigilise organisatsiooni loomise pohimottelik otsustamine, moodustades esialgse organi,,eesti skautide maleva n6ukogu." Kongress andis suuna ja esialgsed p6hialused uleri igi lise organi satsiooni - Eesti Skautide Maleva kujundamiseks, milline koondaks Lile maa laiali asuvad koondised uhiseks malevaks. Oluliseks sammuks tuleb pidada ka uleriigilise skautide haalekandja,,eesti Skaut" rajamist, milline t eatavasti ilmus 20 aastat kuni skautluse katkestamiseni Eestis v66ra v6imu poolt. Juba siis rida kaalukamaid skaudijuhte ja vanemaid olid aratundmisel, et tohutu mssiline organisatsioon valise vaimustuse m6jul ei jaa kauaks kestma, kui ei looda kindlaid aluseid ega suvendata sisu. N6nda virgutas kongress ka sisulises osas noori ja nende juhte jarelem6tlemisele, kuidas oma taos edasi sammuda. Kongressi referaatidest markigem: 1) Laager - W. Grimm, 2) Praegune silmapilk - E. Tuulik, 3) Noorsepad - G. Poom, 4) Skoutism kui enese,,mina" kasvataja - M. Speek. Kongressi initsiatiiv oli noorte kates, eesotsas J. Elken'i, H. Silber i, R. Antik'u, E. J6gi ja teistega. Vanematest s6pradest olid m6jukamad dir. K. Treffner ja J. Hunerson. Esimene skautide kongress jaab liikumise ajaloos pusima kui mai:irav tegur noorsoo isetegevuse kullaltki kaa luka su unamisega edaspidisel arengul. Nendel aastatel ( ) olid ka esimesed suurkogunemised. Kevadel leidsid ased ji.iripaeva suurparaadid. Sel puhul kinnitati Toomemae puudele mitusada linnupuuri, skautide endi valmistatud talikuudel omas t66kojas. Meenub kogunemine parast paraadi rohelisesse Ti:ihtvere parki, kus k6neles maleva vanem dir. K. Treffner, Lile andes kolmele skaudile elupaasteristid, uhe ne ist parastisele maleva paalikule Joh. Koks 'ile. Suurkogunem ine 16ppes skaudiringiga. Talvel 1. detsembri paiku kogu neti siseruumi skautliku emadepaeva pi.ihitsemisele. See kujunes traditsiooniks, olles Eesti emale vaimseks monumendiks ema sangarlikkuse tahistamiseks tormistelt ja Vabadussoja aegadelt. Juunis aastal aset leidnud 1500 Eesti skaudi ki.ilaskaik Soome, millest juba eelpool margitud, kujunes uheks ilusamaiks ja virgutavamai ks suursundmuseks. Sellest k6neldi ja tehti ettevalmistusi m itmeid kuid varem. Harjutati eriti sportlikeks esinemisteks, pealegi kui sellised noorte suurlemmikud nagu I Koolinoorsoo Liidu,,Noorte Puha" spordiv6istluste uldv6itja Eugen Neuman (hiljem 124

129 Uuemaa) ja teisi kaaslasi kaasa s6itis. Nii Eesti kui ka Soome ajalehed v6tsid sel puhul rohkesti s6na. Olin just m6ni paev selle sundmuse eel asunud EKO.,,Postimehe" teenistusse. Ka mulle oli see erakordne elamus Ruutli tanaval,,postimehe" raamatukaupluse trepil seistes vaadelda seda Tartus sel ajal esinduslikumat, oma kogunemispaika Treffneri gumnaasiumi marssivat kolonni mi:ii:iduvat. See koosnes paljudest uksustest, kirevates skaudimundrites, seljakottide ja kasipampudega poistest, nende juhtidest, uksikutest 6petajatest ja ruhma vanematest. Tartust uksinda oli see juba 600-pealine poistevagi. Soome ajalehtedest on.. Huvudstadsbladet" toonud meie tookordse skautluse seisundi iseloomustamiseks muuseas jargmised read:,,malev on samuti, nagu k6ik teisedki skaudiuhingud, too isamaa eest esimesele kohale asetanud, kuid samal ajal ka k6ik poliitika ja marurahvuslikkuse, fovinismi k6rvaldanud. Sallimatus, rahvuslik vihkamine, klassivahed, m6ne religiooni alahindamine ei leia malevas kodupaika... ". MASSIVAIMUSTUS MooDUB, P!KK KUJUNEMISAEG VolDAB PINDA Eesti skautluse massiline suurliikumine, millist on ka 6itseajaks nimetatud, pusis rohkem kui aasta, siis ilmnes pereheitmisi. Ruhmade koondam ine ja ridade puhastamine uhelt poolt, sisuline otsimine teiselt poolt. Sellega al ustati juba aasta 16pul, katkestades ajutiseks isegi uute ruhmade rajamise, v6ttes t6sisemalt kasile juhtkonna ettevalmistuse, muidugi selles ulatuses nagu skaudijuhtkonna treeningust sel ajal aru saadi. Vanemaid pedagooge ja seltskonnteqelasi, kes skautluse p6hivaartuse ja noorte kalduvusi ning huvisid hinnata m6istsid, astusid liikumisele lahernale. Oksikute teadlike skaudijuhtide palvel votsid initsiatiivi kindlamini endi katte dir. K. Treffner, J. Hunerson ja dir. N. Kann, tulles noortele abiks, et tekki nud olukorrast suuremate haireteta Lile j5uda ja organisatsiooni arengut kindlustada. Eesti Skautide Maleva kindlakujulise peastaabi ku.iundamisega ja alaealiste organisatsioonile 6iquslike aluste loomiseks rajati skaudisoprade seltse ja ka skaudisoprade seltside liit p6hikirjade alusel. Need organisatsioonid kui juriidilised isikud, v6ivad p6hikirjade kohaselt noorte uksusi (osakondi) ellu kutsuda, olles sellega oma liikmete - noorte s6prade koondamisega noorte iiksustele toe ks. Kevadel 1922 v5ttis skautlus ka valiselt uue elur55msama ja noortele omase ilme. Martsist 1922 ei lubatud enam s6durlikku vormiriietust kanda. Mindi Ule skaudi vormiriietusele, - roheline pluus, :.''.1 25

130 li.ihikesed tumedavarvilised piiksid. Vormikirjeldus avaldati koos tunnusmarkidega jargmisel aastal ilmuvas p6himaaruses. ESIMENE PIDULIK SKAUDIPAALIKUTE TOOTUSEANDMINE On ju skautluse rajaja Baden-Powell kindlalt r6hutanud, et alles skaudit6otuse andmisega saab poisist skaut. Meie skautluse suurel vaimustusajajargul puudus ka aeg v6i t6sine tahe labi viia isegi skaudi t6otuse andmist. llma selle toiminguta i.ikski sellekohane ametlik organisatsioon poissi skaudina ei tunnusta. Kone all oli ki.isimus paalikute kogus klill sagedasti, kuid ainult i.iksikud teadsid veneaegsest organisatsioonist t6otuse (gljadva) m6istet. Viimaks j6uti selle aratundmisele, et t6otus tuleb labi viia k6igepealt paalikute osas, siis alles ri.ihmades. Selle selgitamine nii s6nastuselt ku i ka teostamiselt n6udis aega. Olin siis juba ri.ihmapaalik, kui i.ihine esimene, pidulik skaudit6otuse andmine teoks sai. TOotuse tseremoonia kaik oli peenusteni valja tootatud ja jattis siigava elamuse nii skaudipaalikuile kui ka kiilalistele. Maleva staabi liikmete ja k6igi ri.ihmapaalikute esimeseks t6otuse andmiseks (1922) koguneti pidulikule koondusele Treffneri gi.imnaasiumi v6imlasse. Kohal oli ESM. peastaabii.ilem J. Hi.inerson ja maleva vanem dir. K. Treffner. Ka Treffneri gi.imn. suur orkester A. Virkhausiga oli kohal. K6ik lipud olid asetatud poolkaarde riigilipuga keskel. Koqu juhtkond oli rivistunud vastaski.iljel vaatega lippude suunas. Treffneri ja Hi.inersoni m6jukad s6nav6tud andsid si.indmusele t6sise ilme. Maletan Treffneri esimest lauset:.,tanast si.indmust pean ma k6ige tahtsam aks teie liikumises." Hi.inerson oma selgitava k6ne 16pul r6hutas :.. Teh ke m oma parim ja jaagem alati skaudiks, siis on see koosk61as t6otuse m6ttega." Esimesena astus maleva van ema ette maleva paalik Joh. Ki:iks. Otelnud koos lipu tervitusega (koha l olijad v6tavad tervitusseisangu) t6otuse s6nad, saab ta esimesena maleva vanemalt skaudi kaelarati ja ma,rgi. Orkester p6rutas tervituse, nii et seinad varisesid. Ni.ii.id v6ttis maleva paalik k6igilt t6otuse i.iksiku lt ja igauks sai orkestrilt tervituse. Si.igava sisuline meeldejaav sundmus 16ppes i.ihise hi.imniga orkestri saatel. Kaks hetke on elamusena helgelt meelde ja hinge jaanud. Too k6nesolnud esimene t6otus ja 15 aastat hiljem, aastal Haaqis Skautide Maailmakonverentsil i.ihine skaudit6otus Baden-Powellile parast seda, kui ta Konverentsi 16pul maailrna skaudijuhtkonnale oma viimase k6ne oli pidanud. KUIDAS KRllS OLETATI Ligikaudselt samal ajal skaudis6prade organiseenm1sega alustati ka i.ilikooli siirdunud skautide taotlusi iiliopilasealisi noori koon dada omaette skautlikuks koondiseks. Tookordne Olikooli rektor f26

131 ESSL esimees ja ESM peastaabi illem Jaan Hiinerso,n ;a EGM peavanem Eleonore Hiinerson oma perekonna keske/, Tartu aegadel. Vasaku/ nende tiitar Virge (dr. Hint), tuntud eestl gaidjuht, e/ab Rootsis. prof. dr. H. Koppel pooldas seda head motet ja prof. Koppel valiti Oheks Eesti Skautide Maleva auvanemaks. Rajati Akad~emiline Skautide Selts (8. XII 1822), koondades skaudijuhte, hiljem ka gaidijuhte. Too koondis s6lmis tihedaid sidemeid skaudiuksustega Qleriigiliselt, kogudes statistilisi andmeid uurimusteks, kuidas saaks liikumisele paremini kaasa aidata. Algul tegutsesid Oksnes skautide ruhmad, kuid siiski oli sel ajal Tartus ka umbes 30 hundipoega. Vanemskautide organiseerimine oli veel tundmatu. Teatavasti alustas Baden Powell orgniseerima vanemskaute (Rover) a. paiku ja hundipoegi juba aastal. follest kriitilisest ajajargust ( ) eesti skautluse kujunemisel ja nende raskuste v6itmisest kirjutab iseloomustavalt tolleaegne meie skautluse suurim ttitimees Jaan Hi.inerson, keda koll 6igusega v6ib Eesti skautluse reformaatoriks pidada:.. Eesti skautluse suure kriisi ajajargul aastal maned noored skaudijuhid Tallinnas ja Tartus olid teadlikud ning vaimustatud skautlusest ja selle liikumise allakaimisest Eestis. Nad hakkasid otsima taieealiste seltskonnategelaste hulgast abi, kes aitaksid kujundada Eestis pusivat skautlust ja maksma panna skautliku kasvatusviisi inglaste eeskujul. Siis asus nende ridade kirjutaja skautluse organisatsiooni Glesehitamiseks ning p6him6tete teostamiseks sihi- :1'27

132 kindlalt toole, leides selles ettev6ttes olulist tuge kahelt suurema keskkooli juhatajalt, nimelt N. Kann'ult Tallinnas ja K. TreffneritTartus. Skautlusele tuli organisatsiooni kuju anda, et taotleda juriidilise isiku 6igusi. Koostasin skaudis6prade seltsi ning liidu p6hikirjad ja skautide maleva p6himaaruse. Korraldasin n6upidamisi nende arutamiseks ning tutvustamiseks, et rajada teed vastavatele seltsidele ning v6ita neile liikmeid. Skautide ja gaidide organisatsioonid rohmade kujul tulid peaaegu taiesti uuest i alustada ja juhid tulid peaaegu k6ik uuesti koolitada. Eesti skautluses on pootud parast selle uuendamist teostada t6sist kasvatustood nii hasti poiste kui totarlaste eriorganisatsioonldes vastavalt nende erin6uetele." (,,28-aastat skautlust Eestis" a., lk. 15). Ja jargnev valjav6te Eesti Skautide Maleva peavanema Nikolai Kann'u kirjutisest (,,28-aastat skautlust Eestis" a. lk. 8) selgitab m6ndagi olulist, eriti Tallinnast aastailt:,,1920. aasta kevade I oli juba umbes 1500 skauti ja gaidi Talfinnas joripaeva paraadil. See oli esimene skautide avalik esinemine. Saadeti esimene telegramm ka skautide Olemaailmalise orgnisatsiooni loojale - sir. nood juba lord Bad en-powellile aastal asutati veel teine skautlik organisatsioon Eestis -,,Noored Sepad", kelle juhtideks olid tol ajal vaga silmapaistvad tegelased, nagu admiral Pitka, Tallinna koolivalitsuse juhataja Annusson, postipeavalitsuse Olem Rikkand ja teised. Skautide Tallinna malevast jooksid paljud skaudid Ol e noorseppadeks, paigale jaid vaid need skaudid, kes juba paar aastat tootanud skautidena. Varsti aga v6ttis juurevool Tallinna malevasse uut hoogu a. sogisel, kui Tallinna malevale anti Ole lipp, mis saadud lord Baden-Powellilt, oli paraadil poisse juba 460. Esimesteks peastaabi liikmeteks ol id tol ajal siseminister J. HOnerson, nende ridade kirjutaja, B. Rautsma, G. Ollik ja paar nooremat juhti Tallinna malevast. Es imene peastaabi koosolek peeti detsernbris Skautide maleva peavanem kapten T6nson oli tagasi astunud. Terna kohale kutsuti kindral Laidoner. Lugupeetud s6javagede Olemjuhataja ei v6tnud aga pakkumist vastu ja ettepanek tehti N. Kannule. Nende -ridade kirjutaja v6ttis pakkumise vastu ja esimesel peastaabi koosolekul tegi ta ettepaneku alustada labiraakimisi noorseppade juhtidega kodurahu saavutam iseks. Skaute esindasid J. HOnerson ja N. Kann, noorseppi Rikkand ja Pachel. M61emad pooled leppisid 16. dets a. kokku. et h66rumised kahe noorte organisatsiooni vahel tulev.ad 16petada.,Siis algas intensiivne too skautliku kasvatust66 levitamiseks ja sovendamiseks. Asutati uusi malevaid juurde, avati s6prade seltse." 'l 28

133 KUJUNEMISAJAJARGU LAHTEL, ERAORGANISATSIOONI LOOMINE Skaudis6prade Ghingute/ seltside ja k6rgeima keskuse Eesti Skaudis6prade Liidu rajamisega astus Eesti skaudiliikumine taiesti uude ajajarku. Vabaduss6ja ja selle jarelaasta kestel, kus ti:ii:itati eriolukorras, oli skautidel Valitsuse poolt tugev moraalne kaitse. Jargnevalt elasid skaudid Ole raskeid katsumusi ja kriitikat. J. Hunersoni, K. Treffneri, Eleonore Hunersoni ja teiste algatusel koostati skaudis6prade seltsi normaalp6hikiri. Seltside rajamisel arvestati seda, et need kujuneksid Ohiseks katuseks nii skautide kui gaidide (girl-guidede) organisatsioonidele, esijoones maakonna linnades. 1Esimese skaudisoprade iihingu asutamine otsustati Tartus 30. aprillil aastal ja Gheaegselt anti avaldus nii seltsi kui ka Oldise Eesti Skaudis6prade Liidu asutamiseks. Peagi asutati Ghing ka Tallinnas ja mujal. Ohingud ei sekkunud otseselt noorte kasvatusti:ii:isse, mis lasus noortejuhtidel. KOii aga olid Ghingud m6jukaks moraalseks ja majanduslikuks toeks, aidates lahendada kusimusi ja leevendada vastuolusid, milleks noorte endi joud ja voimed ei kgondinud. Teiseks skautluse kandetalaks oli Eesti Skautide Maleva pohi maaruse valjati:iotamine, kuna senini rajanes Oksuste too ajutisel kodukorral. Eeskuju voeti muidugi lnglise skautluse,,rules" sate test, kohandades neid meie oludele. Parast pikemaid arutlusi vastu voetud ja Haridusministeeriumi kinnitatud p6himaarused joustusid 11. martsil II KONGRESS AASTAL TALLINNAS Tallinnas 25/ 26. martsil a. peetud Eesti Skautide Maleva II Kongressi peeti tosiseks tookongressiks. Ka osavotjate arvult Oletas see esimese, kuigi ei omanud seda p6hjapanevat ajaloolist osatahtsust kui I Kongress. Kuigi oli varajane kevade algus, asusime Tartus rongile uutes skaudi-suvimundreis arvuka perena. S6durlik vormiriietus kuulus juba muuseumi. Meeleolu oli Olev, ilm paiksepaisteline, olgugi veidi porine ja lundki maapinnal. Kogu tee oli meil palju arutlemist ja juttu skautlusest, sest rang veeres ju aeglaselt. Tallinna Realkooli aula oli saqivaist noortest saadikuist taidetud suursundmuse avamise ootel. Kohale olid joudnud ka moned au vaa 1 rse valimusega vanemad noortes6brad. jarsku teatati. et tuleb kiiresti istet votta. Kongress polnud veel avatudki, kui Gks korraldajaist valjul haalel teatas:,.tervituseks on sona harra Riiqikogu esimees Konstantin Pats'il". Saal jai haudvaikseks, konepulti tousis nil sageli ajalehes piltidel nahtud tuttav kuju, autoriteetne. tosiilme- 129

134 line ja enamik nagi teda esmakordselt. Paases valla tugev kateplagin. Tervitades Riigikogu poolt, k6neles ta kiiresti, valjult, si.ititavalt ja noortele arusaadavas s6nastuses. R6hutas muuseas: -,.Tehkem t66d, argem astugem vaidlustesse ti.ihiste asjade parast, tehkem t6sist t66d, mida aeg ja riik teilt ootab ja loodab. Olgem valmis k6igele ilusale ja votkem vastu seda t66d, mida isamaa teile peale paneb." Noored kviteerisid tervitust kauakestva aplausiga. AmetlGlesan" ded ootasid ja ta lahkus kohe. Teadustaja:.. Kongressi avab peavanem Kann". Ees keskele aula kateedrile kerkis uus auvaarne kuju, kelle juustes juba h6besara, kuid ilmelt energiast laaditud sirge kui raidkuju, - Eesti Skautide Maleva peavanem Nikolai Kann. Ka temale aplodeeriti tugevasti... Avan Kongressi ja palun koosoleku juhatajate kandidaate nimetada", i.itleb ta kindlal jarsul toonil. Esitatakse J. Eiken, E. J6gi ja H. Silber, kes i.ihel hi:ialel valitakse. Sekretariaadi koosseisu valitakse vist kaheksa isikut. Ka sekretariaadi valimine teostub kahku ja selle jarele andis peavanem kongressi juhtimise nooremate katte. l<ongressi kavajarjestust ei maleta. Referaate praktiliste kusimuste alal oli 6ige mit me id. Jaan Hi.inerson tutvustas uut p6himaarust, k6neldes ka paljudest tak istustest mis tulnud Oletada, kqll kohtute ja ministeeriumite uksi kulutada, enne kui organisatsioon sai 6iqusliku kaitse skaudis6prade seltsideqa. Samuti n6udnud ka p6hikiriade koostamine aega, noi.id oli siiski j6utud soodsale lahendusteele. Pal ju oli arutlusi ja s6nav6tte uue skaudi vormiriietuse Qle; Uus skaudivorm tunnistati uksmeelselt naqusaks, noortele omaseks ja otstarbekaks, eriti valiste i.irituste puhuks. Vaieldi tantsuki.isimuse Ole, kuiv6rd on tants ja seltskondlikud Oritused skautluse proqrammile vastuv6etavad. Tants p6hjustas agedaid s6nav6tte. poolt ja vastu. Kes aqedamalt k6neles, neile k6vemini apfodeeriti. Tartu poolt 16ime skm. Sirqo'ga kaasa, m61emad ki.ill rohkem tantsu vastu kui poolt k6neldes. Minupoolse, kui noore spordimehe ageda s6nav6tu o6hjustas paari noormehe poolt tantsu 6iqustamine spordi ja plastiliste liiqutuste t6ttu. Otlesin, et sportimisel varskes 6hus ja tantsimisel 6huvaeses ja palavas, vahel taiskiilutud ruumis on tohutu vahe, pl astikaga pole sel mingit Ohist. Sain ka k6va aplausi. Tartu saadik skm. Peetsu arvas siis 6ige olevat Otelda. et aplodeeritavat roh kem aplodeerimise enese kui asja parast. Reageeriti vahelhoodega,.kah sport!" N6nda siis ka taolisi 16busamaid vahepalasid esines suurel noorte kongressil. Referaatide kohta v6eti elavalt s6na. Kasvatusliku sisuga referaadiga esines YMCA teqelane Mr. Scott. Kokkuv6ttes v6is kongressi 6igusega t66kongressiks pidada. 130

135 ORGANISATSIOON KUJUNEB Vi:iliselt oli liikumine oma esialgsest suurusest tugeva vi:ihjaki:iigu teinud. Liikmeskonna arvuline langus oli silmatorkav. Sisulist ti:ii:id, k6nelemata tegevusest salgasusteemis, ei tuntud, ka korrapi:iraseid laagreid vaevalt, treeninglaagreile poldud veel m6eldudki. Kuid liikumist v6isid siiski 6hutada ka nuud koondatud vi:ilised esinemised, nagu kevadparaadid ja jalutuski:iigud, mis meelitasid siiski poisse kokku. Nanda peeti Tartus Suurturul aasta varakevadel skautide paraad iiheaegselt noorseppadega. Ohel pool Raekoja esisel suurel vi:iljakul olid rivistatud skaudid, teisel pool noorsepad ja n6nda saavutati pi:iris meeldiv ja m6jukas uldpilt umbes 600 noorega uhtekokku. Ji:irgmisel, aastal, mil aprillis asusin 19-aastaselt malevajuhi kohale, oli skautide arv kevadparaadil umbes sama. Noorseppade ridades tundus nagu tagasiminekut. Nemad meiega hiljem uheaegselt vi:ilja ei ilmunud ega pidanud ka paraadi omaette. Samal aastal (1924) korraldasime maleva laagri TOravere Vapramael. Nuud tagantji:irele vorreldes laagreid tunneme kui nigelad olid meie laagrioskused sel ajal praktilistel skaudi-aladel. Kuid kord oli hea. Val imi:ingud, eeski:itt just,.p6drajaht", vaimustasid poisse alati. Olime ju k6ik noored ja tundsi me valistegevusest innustust, eriti signaliseerimises l!ppudega, samuti IUhimatkades. Ei mi:ileta enam, kuidas meie toitlustamisega toime tulime, kuid si:ii:inuks saime siiski ja nurinat toidu parast ei olnud. Tartu Skautide Maleva /Dripaeva paraadilt Tartu raekoja ees (30-ndail aastail). Vasakult: maleva vanem prof. A. Paldrok, ruhmavanem ning tuntud spordi-veteran J. Martin, maleva juht H. Michelson, paremal taga seisavad ruhmavanemad. Eisenschmidt ja A. Eglon. 131

136 _J Sel ajal Tartus enamik vanemaid skaudijuhte, peamiselt skautmastrid, tombusid tagasi. Raske oli moista nende pohjusi. Nanda ei saa kiita, et siis liikumine oleks skaudioskustes palju edasi joudnud. See oli kui paigal tammumine ja liikumise sailitamiseks pi.iuti vahetevahel igal nadalalopul maleva tegevus-koonduste ja muude urituste kaudu alles jaanud skaudiperet koos hoida. Peavanem oli kull juba mitmeid agaramaid skaudipaalikuid skautmasteriteks tunnistanud. Vaheteqemine skautmasteri ja nooremskautmasteri vahel oli ESM p6himaaruse satetega kindlaks maaratud. Esimesed skautmasterid, neid vois ule riigi juba paariki.imne umber v6i rohkemgi olla, koondusid omaette koondiseks Eesti Skautmasterite Koqu nime all sellekohase kodukorra alusel. Kogu rajati Tartus 27. aprillil SKAUTMASTER ON TOOMEES, MITTE TllTLIKANDJA Kohe algusest peale noudis Skautmasterite Kogu iqalt oma liikmelt aastast teqevusaruannet. Kui ilmnes. et liiqe polnud aktiivne olnud, esitati kusimusleht taitmiseks ja nooremskautmaster re!'.listreeriti lahti, kuna skautmaster arvati erru. Sel leg a taheti kindlalt jaljendada ln!'.llise eeskuiu, et skautmasteriteks ja nooremskautmasteriteks on ainult teqelikud skaudiiuhid, ri.ihmajuhid, abid jne. Lipkonna m6istet sel ajal veel ei tuntud. Paraku a!'.la aastate jooksul see aruannete noudmine ja esitamine 16dvenes. ei saadud ka ki.isimuslehti esitada ega lahtiregistreerimisi korraparaselt toimetada. See olukord muutus peaaequ.. tavaks", et skautmasteri ja nooremskautmasteri nime kandsid ka mittetegevad skaudiiuhid, ainult min!'.li tiitlina v6i aunimetusena. T6eliselt oli moeldud, et skautmasteri v6i nooremskautmasteri nimi tahendab volitust (warrant). Kuid k6ige peale vaatamatult asi paranes hiliem sisuliselt. Nimelt nouti, et te!'.lelikud skaudijuhid labi teeksid p6hikursused koos treeninglaa!'.lriga ja skautmaster peaks olema Gilwelli taaaoohjaqa. See noue, olguqi osaliselt rakendatud, toi meie skaudijuhid tagasi tegelikkuse juurde ja tanapaevalqi voime naha rohuvas enamuses meie skautmastereid ja nooremskautmastereid teadlike skaudiiuhtidena, kes on kogu liikumist sisuliselt kandnud ja edasi arendanud. Samuti Skautmasterite Koqu peab oma koondisi ka tanapaeval, olles omi t66i.ilesandeid mitmeti laiendanud. SKAUTLUSE KIRJASC>NA PROBLEEM LAHENDATI Sama! ajal, kui loodi Skautmasterite Ko\'.IU ja asutati peamiselt Akadeemilisse Skautide Seltsi koondunud skaudijuhtide algatusel Skautide Kirjastusi.ihisus Tartus. Kahiuks sellel ilusal alqatusel polnud aga suuremat edu, sest polnud kullaldaselt aluskapitali ja puudus ka asja vastu huvi ja arusaamine laiemates hulkades. 132

137 Siiski suudeti 1923/24. aasta paiku viifja anda J. Elken'i ja E. J6gi koostatud,,skaudi kalender-kasiraamat", mis oli selle ajani ilmunud nigelate valjaannete k6rval esimene sisukam skautide kasi raama~. Se1lega kahjuks tolle kirjastusuhisuse 6ilis ja suur kavatsus piirduski ning jai sinnapaika. SKAUTLIKU KIRJAS6NA PUUDUMINE OLI PROBLEEM Kui puudub vaimne allikas kirjas6nana, p6hit6dede ja oskuste kontrollimiseks, selgitamiseks ja viimistlemiseks, v6ib kogu liiku mine eesmargist ja meetodilt k6rvale kalduda. Teati, et liikumisel pole edu, kui puudub t6eline programm ja teadmised selle rakendus viisidest ja meetodist. Ligemale ki.imnekonna aasta kestel oli see skautliku kirjas6na kusimus aastakoosolekutel i.iheks peak6neaineks. Lahendust ei tul nud. Peale perioodiliselt ilmuva.. Eesti Skaudi", mi lie edasiilmumi seks saadi haridusministeeriumilt juhuslikke toetusi, midagi nime tamisvaarset ei ilmunud. Ei peastaap ega skaudis6prade seltsid polnud nii rikkad, et oleks suudetud isegi k6ige hadavajalikumat tri.ikist avaldada. Pealegi pole teada, et sel ajal oleks m6nda valminud kasikirja pakutud. Lahenduse t6id viimaks skautide kasiraamatud, mis ilmusid ajavahemikul aastail. Need koik said teoks kahe voi kolme skaudijuhi omaalgatuslikus korras, tri.ikituna oma kulu ja kirjadega. Teistsugust lahendust neil aegadel ei olnud. Peamiselt tuli kirjastusettev6ttele saastetud veeringust ilus summa valja maksta, mis kull osalt ettetellimiste, kuid peamiselt aastate jooksul mi.ii.igist pisikeste summadena tagasi laekus. Vaevalt tri.ikis ennast ise tasus. N6nda ilmusid E. Pavelson'i.,Skaudi teise jargu eksam" ja H. Michelson'i.. Eesti skaudi kasiraamat" (pisike 72 lk. tasku-valjaanne) aastal. Pohiline kasiraamat H. Michelson'i,,Skautlikul teel" ilmus a.,.eesti skaudi kasiraamat" II trukk 1936,.. Meeste ridadesse" (vanemskautide kasiraamat) 1937,,.Skautlus" (treeningu alalt) 1937, A. Peikel'i,.Huvitavasse mangu valda" I ja II osa ilmusid a., viimased,,turist" valja andel. K6nesolnud raamatu.,skautlikul tee!" ilmumise paeva 6htupoolikul sammus i.illatuseks mu ti:iotuppa.,postimehe" arisse Noorte Kotkaste peastaabi i.ilem J. Teddersoo, kellele andsin trukivarvist 16hnava raamatu pi.ihendusega. Lehitsenud labi, i.itles ta:.,kui sa mulle (s.o. Noorte Kotkaste peastaabile) oleksid sellise raamatu kirjutanud, ma maksnuks suite Kr trukipoogna pealt." - Rea geerisin, et raha parast ma seda ti:ii:id koll poleks ette v6tnud. Noortel Kotkastel olid muidugi head kirjastamise v6imalused, kuna neid Kaitseliit toetas aineliselt. N6nda ilmusid umbes samal ajavahemikul.,noorkotka kasiraamat" I, II, Ill ja V, samuti ilmus NK 133

138 peastaabi kirjastusel treeninguala ajakiri,,kotkas." Ka gaididel ja kodututardel ilmusid omad kasiraamatud. Olime varutud juba kullaldase skautliku kirjavaraga sel ajal, kui meie skautlikud organisatsioonid vagivaldselt katkestati. NOORTE KOTKASTE ESIMESIL TREENINGKURSUSIL Kuigi teati, et olen tegev skaudijuht, saatis Kaitseliidu Tartu Malev minu kui malevlase a. suvel Noorte Kotkaste juhtide 6ppepaevadele, mis peeti alguses Kadriorus,,Akvaariumis", kuhu aastaid hiljem rajati noortepark. Nagusa, peaaegu luksusliku aia, hoone ja tiigi oli omandanud tuntud kauaaegne noorseppade Tall inna maleva vanem ja juht A. Lellep. See oli kl.ill ainulaadne skautlik segaorganisatsioon Eestis, pusides iseseisvana Eestis l6puni. A. Lellep tuli Venemaalt tagasi opteerimiskomisjonist j6uka mehena ja v6is sellist luksust ja eriolukorda noortele lubada. Kahjuks see suur noortes6ber kuuditati ja suri kauges idas k6rges vanuses alles paari aasta eest. 6ppepaevade peakorraldaja oli A. Lellep, kuna Viktor Neggo (andis valja Noorte Kotkaste kasiraamatu I, oli kauemat aega Tartu Poeglaste Gumnaasiumi direktor ja NK peastaabi ulema abi), kui kursuste sisuline organiseerija oli oma esinemistelt tagasihoidlikum. Osav6tjaid oli poolesaja umber kogu riigist, enamikus keskealised Kaitseliidu paalikud. Vahe oli neid, kes noorsoot66d kui sellist lahemalt tundsid. Minu kui erariides kaitseliitlase k6rval viibis seal skaudijuhtidest skm. Joh. Teddersoo nagusas skaudi suviriietuses, IUhikestes pukstes ja IUhikeste kaistega pluusis. Jai mulje, et ta oli V. Neggoga k6nelnud varem oma osa suhtes tulevases NK organisatsioonis, millele kord Neggo omas s6nav6tus ka vihjas, kuigi mitte nimeliselt. Kui malu ei peta, teostusid need paevad enne Soome skautide Kangasala suurlaagrit, kus meil oli tubli Eesti skautide ruhm ja kus ka V. Neggo m6nel paeval vaatlejana ringi liikus. Oli tal ju vajadusi ja p6hjusi skautlust pisut lahemalt tundma 6ppida. Seal oli temal ka k6nelusi meie skaudijuhtidega. Just enne Kangasala suurlaagrit ilmus,.postimehes" rasvaste tahtedega va ike s6num, et Noorte Kotkaste Tartu maleva vanemaks on koolin6unik J. Lang ja maleva paalikuks kavatsetavat kutsuda endist skautide tegelast H. Michelson'i (olin siis Tartu skaut. maleva juht). Sell est tekkis k6mu. T6epoolest m6ni paev enne seda oli mind usutlema saadetud hr. A. Eglon, koolijuhataja ja vaga sumpaatne skautide ruhma vanem ja uks Noorte Kotkaste esimesi juhte. K6- nelus oli paris sudamlik ja pikk. Kuigi lubasin kaasa aidata, kuid mingisugust siduvat lubadust ma ei saanud anda. lsegi,.postimehe" seff Jaan T6nisson tuli mu t66ruumi ja kusis, et kas see NK Tartu maleva paaliku amet on palgaline koht. Kui utlesin, et see ei ole 134

139 palgaline koht ja ma ei kavatse seda vastu votta, jai ta rahule. Nahtavasti hairis teda mote, et tuleb uut raamatukaupluse juhatajat vaatama hakata. Ni.ii.id tagasi nende,,akvaariumi" koosolekute juurde. See pidi olema juhtide kursus. V. Neggo oma avak5nes puudis selgitada. organisatsiooni suurt vajadust ja ti:ihtsust. A. Lellep pidas mitmeid ettekandeid, enamiku noorseppade toost ja tegevusest,,akvaariumis". V. Neggo seletas vahetevahel rohkem organisatsiooni ja struktuuri lisi kusimusi. Ei mi:ileta, et noorseppade endi hulgast ukski juhtidest oleks m5ne referaadi esitanud. Kull aga hoolitsesid noored kokad ja korraldajad k6igiti seal mugavuste eest, umbes kolmel pi:ieval enne kui laagrisse siirduti... Akvaariumi" 15pupi:ieval saabus Noorte Kotkaste peavanem Kaarel Eenpalu. Sumpaatselt vesteldes pani ta peaaegu fantastilisi lootusi Noorte Kotkaste organisatsioonile tulevikus. Terna arvates pidanuks sellest kujunema k6iki noori koondav suurorganisatsioon, enesestm6istetavalt pidanuks sellega uhinema ka skaudid. Muide olid koosoleku korraldajad puudutatud, et Eesti Skautide Maleva peavanem N. Kann ei olnud kutse peale limunud ega ka mitte ametlikku esindajat saatnud. K. Eenpalu soovis, et esitatakse kusimusi. Ohte ja teist kusitigi. Kusisin, kuidas m5tlevad Noored Kotkad rahvusvahelisi sidemeid arendada, kuna naiteks skautidel on oma Rahvusvaheline Buroo ja Konverents. Vahele esitati muid kusimusi, kuid Eenpalu ei lasknud m5tte- 16nga ki:iest, tulles minu kusimuse juurde tagas i. Ta Otles, et olgugi skautidel on omad rahvusvahelised suhted, aga meie v6ime neid ka teisiti arendada. Naitena tahendas ta, et si in on juba sidemed loodud, vihjates Lellepi noorseppadele, kes olid Tsehhi noorte esindajatega kokku saanud. N6nda v6ime ka meie neid arendama hakata. Kahjuks Eenpalul ja paljudel teistel avaliku elu juhtidel ja isegi noorsootoo eesotsas seisjail puudus veel selgus skautide rahvusva heliste sidemete suurest osatahtsusest avaras suurliikumises just rahvuslikes huvides. Kuigi seal uldiselt teatati, et olen skaudijuht, oli suhtumine igati s5bralik. Parast Kadrioru 5ppepaevi siirdusime k6ik moneks paevaks laagrisse Piritale ilusale j5epervele puudest umbritsetud lagendikule. Seal olid juba Lellepi totred ja pojad laagris, telgid ka meie jaoks Liles 166dud. Meie laagrijuhiks oli maaratud Narva Kaitseliidu maleva paalik Vabadusristi kavaler kol. (siis major) Jaan Lepp (tuntud skautmaster Jaan Lepp 'a isa). Mind maarati abijuhiks. Laag ri Oldine administratsioon, samuti ka toitlustamine oli noorseppade kaes. Kaitse- 135

140 _J I liitlastest grupile tuli mul esitada mitmeid skautlikke oskusl, harjutusi ja mange. Juhatasin ka hommikust voimlemist kogu laagrile. Viimaks saabus ki.ilaliste paev. Keskpaeval saabusid korged kulalised - NK peavanem K. Eenpalu, K. Pats, kindral J. Laidoner, rliglkoguliige A. TOllassepp ja teisi. Naisnoorsepad olid valmistanud ki.ilaliste auks koigile maitsva 16unas66gi. Laud oli kaetud mataste abil korgendatud murule ja seda i.imbritsev kraav istumiseks. Mui kui laagri abijuhil tuli peamiselt klilalistega tegelda. Nanda siis juhtuski, et istudes si:ii:igilauas kraavipervel, mu paremal kael oli kindral J. Laidoner ja vasakul K. Pats. Laidoner oli hea vestleja, Pats oli vordlemisi vaikne, kuid hea kuulaja, esitades ki.isimusi, ta tundis ilmselt huvi ja sisemist rahulolu viibides noorte ja noortejuhtidest kaitseliitlaste keskel. Parast head kehakinnitust arvasid ki.ilalised heaks laagrist veidi valja jalutada puude varju k6rgemale ki.inkale, kust avanes avar vaade laagrile, sest suitsetamist laagris lagedal noorte ees ei peetud si.indsaks. Pats, nagu maletan, ei suitsetanud i.ildse. Seal vilus seistes, m6tiskledes ja ringi vaadeldes, ki.isis Eenpalu jarsku, millised on siin laagris palve s6nad? - Minu hammastuseks luges A. Lellep peast ki.illaltki pika palve s6nad, milles polnud ainustki sona Jumalast, Kristusest, mitte Pi.ihast Vaimustki... Oli see taarausuliste palve voi midagi muud, jaigi selgusetuks. Harrad kuulasid vaikides, jaades t6sistena m6tteisse. Piinliku vaikuse katkestas taiplikult Eenpalu, vihjates, et palves6nade.. neutraalsus" ja looduse mojuvald on 6igustatud. Jalutuskaigult siirduti joepervele, kuhu kogunesid nii noorsepad kui ka kaitseliitlased i.ihiseks valimanguks, mille korraldamine minule anti. Andsin seletuse ki.ilalistele. Noorsepad, poisid ja juhid olid saare kaitsjad ja kaitseliitlaste grupp pidi saare vallutama, milleks tuli kas ujumisoskust voi ka paati kasutada. Koiksugu moondamise ja maskeerimise vatted olid lubatud. Eks tuli mul kaitseliidu mehi juba aegsasti virgutada. Ja noorte parast mehed v6tsid asja t6siselt, kasutades puuoksi varjamiseks. Tartu kaitseliidu paalik Kase oli esimene, kes ennast kiiresti i.iliriietest vabastas, vette kargas ja saare suunas rohtude varjus ujuma hakkas ja mitmed teised kohe tema kannul. Teisest suunast lahenesid mehed saarele paadiga. Peeti ka.,tosine lahing" saare laheduses. Kaitsjad noored olid marganud lahenejaid ja neile kaelani vees vastu sammunud. Vastase.. surmamiseks" tuli kaevarre umber asetatud long ara rebida. P6nevust oli palju, kuid mehed taipasid, et noored ikka peavad v6itma ja nonda siis.. surnuid" lugedes, olid noored hiilgavalt v6itnud. Ki.ill oli neil heameel selle Ole ja lasksid saarel tohutu v6idukisa valla, millele siis ka vallutada tahtjad kaasa elasid. Koigi meeleolu oli i.ilev ja ki.ilalised olid.. lahingust" vaimustatud. 136

141 MALESTUSI GAIDLUSEST EESTIS Kogu see skaudipoiste omaparane suur elevus ja tegevus aastatel ei jatnud totarlaste m6tteilma rnhule. Ka nemad otsisid ja vajasid eneseavalduslikku valjapaasu. See oli kui noorte ajakask neil ajahetkil, mil Eesti iseseisvuse rajamishoog nii kuumakui ka ki.ilmarelvaga oli oma haritipu saavutanud. Peagi ke rkisid poiste liikumise juurde i.iksikud todruk-skautide (girl-guidede), meile ni.ii.id tuntud gaidide esimesed i.iksused Tallinnas, peagi Tartus ja mujal. Varsti ti.idrukud eraldusid, koondudes omaette organisatsiooniks - gaidide malevaks. Valistel ji.iripaeva pidustusil olid ka gaidid juba liikvel. Nad kandsid tumesinist riietust, helesinist v6i valget kaelas idet. mitmetel ka riidest valmistatud laia aarega tumesinised kaabud, meenutades fotodel nahtud Lady Baden-Powelli. Eesti gaidiliikumisega olid ja on jaanud Eleonore kui ka Jaan Hiinersoni nimed lahutamatuks. Kui noored gaidijuhid Tartus aastal palusid tuntud pedagoogi, v66rkeelte eri6petajat Eleonore Hi.inersoni oma maleva vanemaks, v6ttis ta selle i.ilesande pika puiklemise jarele oma 61gadele. Juba jargmisel aastal valiti ta Eesti Gaidide Maleva peavanemaks, kus ta pi.isis oma surmani (suri lnglismaal 16. jaan a.). Valisreisul a. ki.ilastas E. Hi.inerson gaidide maailmakonverentsi Cambridges. Kaks aastat hiljem oli ta jalle maailmakonverentsil, kus ta tutvunes lahemalt gaidilaagri eluga Oxfordi suvekursustel. Ta tegi labi ka gaidijuhtide praktilise kooli salgasi.isteemis, 6ppides tegelikult tundma gaidi praktilisi alasid. Teatavasti oli E. H-1 ka t ihedaid sidemeid Lord ja Lady Baden-Powelliga, viibides nende kodus ja ki.ilastades gaidimalevaid ja i.iksusi. N6nda oli Eesti gaidlus kohe algusest rajatud teadlikule toomeetodile, mis arenes pikkamooda. lseseisvuseaegsed tartlased ja Tartus 6ppijad maletavad suurt telliskivihoonet Lossi tanaval Ti:ihetorni maenolva jalal. Seal asus Hi.inersonide avar kodu ja Eesti gaidide tsentrum - peastaap. Algaastail oli see teatud maaral ka Eesti skautluse vaimseks keskuseks. Seal teostusid noortejuhtide n6upidamised ja mitte just harva ka sk~udi-gaidijuhtide vastuv6tud. Kuigi esimesil aastail ei tuntud lahemalt salgat66 rakendamist, ka laagrielu oli veel algastmes, siis seda elavam oli gaidide-skautide koostoo seltskondlikul alal, mis on ka k6igil aegadel arenenud terves vaimus. Tavaliselt parast m6ne ri.ihma aastapaeva aktust ja eeskava, samuti sagedaste i.ihiste tee6htute puhul arenesid vilkalt seltskondlikud mangud. Oheks ilusamaks sundmuseks kujunes iga-aastane skaudi-gaidi emadepaeva piihitsemine 1. detsembril. Skaudi-gaidi i.ihendatud segakoo rilt 3-4 haalel lauldav.. Ema si.ida" kolas t6elise humnina ema- 137

142 dele. See traditsiooniline suurpaev, tagasiulatuv aastale, sai alguse aastaid enne maikuu ametlikku emadepaeva. Kaks suurt skaudi-gaidipuha, juripaeva pidustused 23. aprillil ja emadepaeva puhitsemine 1. detsembril, on teostunud alati uhiselt. GAIDLUSE VILGAS TEGEVUS KOGU MAAL Tartu oli kl.ill meie gaidluse vaimseks keskuseks, kuid vilgas tegevus arenes k6ikjal, eriti linnades. Eriti ulatuslik oli see Tallinnas, kus tegutses rida tublisid gaidijuhte. Olgu meenutatud nendest uks agaramaid - Emilie Karik, kelle ettev6ttel ilmus ka skaudi-gaidi laulik (koostatud koos E. Pavelsoniga) mitmes trukis. E. Karik'ult ilmus ka teisi valjaandeid just gaidluse tookavade osas. Elav oli gaidit66 L6una-Eestis, kuid ka Narvas, J6hvis, Rakveres, Paides, Viljandis ja ka laane pool. Peavanema Eleonore Hunersoni energilisel algatusel said teaks gaidide suurlaagrid Narva-Joesuus a. ning Kiidjarvel aas tal ja ka treeninglaagreid peeti mitu. Eesti gaidide malev k6igi oma organitega kujunes samm-sammult nii keskselt kui ka kohtadel. Olemaaline maleva n6ukogu, gaiderite kogu, eri-uldjuhid, treeninguala juhtkond ja muud organid arenesid ja tegutsesid. Peavanema Hunersoni paremaks kaeks oli peastaabiulem (sekretar). Oks esimesi neist, keda maletan, oli vaikse loomuline visa t66taja L. Mattisson (Rootamm), kelle sulest ilmusid,,gaidimangud" ja,,jargukatsed." Viimane peastaabiulem tulihing Sigrid Eiken oli sel kohal 10 aastat, kuni liikumise 16puni Eestis. Temalt ilmus,,gaidi kasiraamat." Praegustest gaidijuhtidest algaastailt ja hiljem maletan Alma Aid'i (Vaina) algul Valgas ja pikemat aega. Parnu maleva juht. Lisbet Juske, kes liitus gaididega Valgas, oli kolmekumnendail aastail ka Tartus agaralt tegev eriti juhtkonna koondamisel, gaiderkogu juhina a. Eestis oli siis 33 gaiderit ja 50 nooremgaiderit. Praegust agarat gaidi- ja skaudijuhti Rootsis Virge Hunersoni (Dr. Hint) v6isin samadel aegadel Tartus naha eeskujulikus gaidimundris Suurturul NNKO ruumides, kus teostusid treeningkursused ja koosviibimised, kus ka mul tuli vahel lektori ulesandeid taita. Oks suur t66inimene juba liikumise algusest peale nii gaidimalevas kui ka s6prade uhingu juures ol i Helmi Koch (hiljem Sakala maleva abivanem). Terna t66tas valja EGM p6himaarused, mida a. Eesti skaudis6prade liit kehtestas. Noorte Kotkastele jargnenud Koduti.itarde organisatsiooni raja mine kolmekumnendate aastate algul tekitas suuremat elevust ka gaidide peres. Kodutlitarde peavanemaks oli tuntud pedagoog Salme Pruuden, kes nende ridade kirjutamise aegu elab lnglismaal Londonis. Oleks tanuvaart, et nii Koduti.itarde kui ka Noorte Kotkaste Iii- 138

143 kumisega tihedalt koos tootanud noortejuhid ka oma malestuskilde jaadvustaksid, kuid loodetavasti polegi seda unustatud. KAUNEID MALESTUSHETKI VALGERANNA SUURLAAGRIST Eesti Skautide Maleva II Suurlaager sai teaks aasta suvel kuurordilinnast Parnust kuus km laane poole Valgerannal (Doberan), Parnu lahe valgeliivasel kaldal. Seal h6isati t6epoolest.. tormides" ja rohke paikesesara t6i naeratuse k6igi palgeile. See oli metsaga kaetud rannaala, puhas mereaarne valge liivapind, kus metsaalune oli k6rgem ja kuiv. Sealt avanes kaunis vaade rohelisusse uppuvale Parnuie ja kaugemale 16una-idas Olevee sinavale Tahkurannale, president K. Patsi sonnimaale. Kutsusin skm. Valter Sirgo kaasa ja s6itsime suurlaagri eeltoode asjus varakevadel Parnu. Raudteejaamas oli vastas muheda naeratusega maleva vanem, s6jaringkonna Olem major J. Pulma, hoides Ohes kaes paberossikarpi, teises kompvekikotti. Kasutasime viimast, sest suitsumehed meie ei olnud. N6upidamisi oli mitmeid. Esiteks oli vaja postitada staabibarakk ja toiduladu. Raha meil siis veel ei olnud. Kuid Parnu skaudis6pradelt, seltskonnalt ja eriti s6javaelt, eesotsas kolonel Trossiga, saime palju abi. Skm. Eugen Raunet'i (nood lnglismaal) saatsime varasuvel komnekonna Tartu vanemskaudiga tookomandoks kohale. Raunet tundis plaanitsemist ja ehitustood, kuid poistega paiavuse kaes t66 edenenud visalt. Katuseid ei saadudki peale, mida asendasid viimaks suured presendid. Paar nadalat hiljem kohtusin 6nneks ESM peastaabiolemaga (tol korral haridusminister) Jaan HOnersoniga juhuslikult Tallinnas Pikal tanaval. Need olid rasked majanduskri isi ajad. Mone minuti kestel pidasime tanaval olulise kiirkoosoleku. Alati elav ja heatujuline suur skaudis6ber,,papi" HOnerson oli raskes meeleolus, s6nakehv, kuid kuulas mu jutu ara. Sain talle anda optimistliku Olevaate meie Parnus kaigust ja eeltoode arengust, r6hutades 16puks, et suurlaagri 6nnestumine s61tub palju sellest, kuiv6rd tema saab kaasa aidata. -Ja seda ta ei unustanud. Terna! 6nnestus haridusministeeriumi eelarve tulpadest vaikestest karbetest siit ja sealt kokku saada kuussacia krooni. Sellest oli suur abi. Muide hoolitses ta hiljem suurlaagris ka skautlike- ja spordiv6istluste auhindade eest, kaasa arvatud moodne grammofon paremale malevale ja HM vapiga kullatud taskukell,,skautliku olompiaadi" Oldv6itjale. Suurlaagrisse kogunesid k6igi meie skaudimalevate esindusrohmad. Samuti saabusid ka Soome, Paola, Lati, Leedu, Rootsi esindus Oksused. Ka Ungari ja Prantsusmaa olid esindatud. Mis oli aga ainukordne saavutis, - tolles suurlaagris olid esindatud ka meie h6imurahvaste - Ungari, Soome, Karjala, lngeri, Liivi ja Lutsi noored. 139

144 ESM II ;suur/aagri vastuvotul Parnus a. - Vasakult: suurlaagri vanem prof. K. Sarai, tagapool leedu esindusrohma juht, keskel lati skautide peavanem kindral K. Goppers, ees tuntud soome skaudiiuht.,papa" Ollila, paremal suurlaagri juht H. Michelson. ESM peastaabiulem - haridusminister Jaan Hunerson skaudi mundris p61vpukstes ja ka laagrivanem prof. Karl Sarai olid suurlaagri populaarsemad kujud, kes ka karikaturistidele, Tiitusele ja teistele, head ainet pakkusid. Ka peavanem Nikolai Kann oli kohal mitte uksnes laagri avapaeval, vaid kulastas ja vi ibis korduvalt valisuksuste laagrites s6bralikel vestlusil. Momendil, mil riigivanem Jaan Teem.ant suurlaagri avak6net pidas, umbritses avarat lippude valjakut vahemalt kumnekordne tihe inimmuur - umbes kulastajat, kelle hulgas oli ka palju valismaiseid suvitajaid. Parast ringkaiku valismaalaste laagrites kulastas riigivanem k6ik Eesti skaudimalevate esindusuksuste laagreid, kus teda oodati paraadikorras...laskem nendel k6igil paris vabalt olla'/ 140

145 - Otles ta mulle kul suurlaagrijuhile korduvalt, ei mingit raporteerlmist. Ta kohtles rioori par is isaliku huvi ja tahelepanel ikkusega. Viimaks suurlaagri staabi k66gi ki.ilastamisel ki.isib Hi.inerson, kas oleks ka riigivanemale laagri suppi maitsmiseks. Kuid samal silmapildul avanevad riigivanema ja kolmeki.imneviie-pealise saatjaskonna silmad : - rohelisel murul on kaetud 6htuses paikesesaras pikk s66gilaud soojade sealihavorstide ja k6igi lisanditega. See meeldiv i.illatus majanduspersonaalilt, mil lest isegi laagrijuht polnud teadlik, t6stis k6igi meeleolu, sest,.armastus kaib k6hu kaudu" ja k6hud olidki ti.ihjad pikast teekonnast. Riigivanema arasaatmisel tema auto liikus aeglaselt m66da Iiivast rannaaart pidi ja kogu suurlaagri koosseis, i.ile 1000 noore saatis teda spaleeridena, kaasa s6rkides kuni Valgeranna kohvikuni. Elamusel ja vaimustusel polnud piiri. Suurl6kked pakkusid unustamatuid elamusi, samuti ka spordiv6istlused. Eesti skautide 6ieti viimane,.oli.impiaad" kergej6ustikus peeti Parnu staadionil. Eelviimasel 6htul tuhandepealine suurlaagri rahvaste kolonn oma riigilippudega esindusi.iksuste eesotsas, skaudid ja juhtkond labis Parnu peatanavaid laulude saatel marsitaktis, tuues esile t6elise jamboree meeleolu. Jargnes suur rannapidu tulevargiga, kroonides kauneid sondmusi. Oks viimaseid Ollatusi esijoones just valismaade kontingentide juhtkondadele oli laagrivanema vastuv6tt 6htus66giga suurlaagri 16pu paevil. Prof. Sarai tuntud jahimehena oli kahel varahommikul laagri komandandi, skm. F. Parmaski kaasabil (viimane oli valja uurinud partide asukohad k6rkiates) maha p6rutanud oma ki.immekond parti. Laagri juhtkonna k66gipersonal pani oma koka ja serveerimisoskused mangu. Teostus suureoarane vastuv6tt, 6ieti ki.ill arasaatmine, pardipraega, milles1: k6neldi veel kau a takka jarele.,,vana HUNDI" VESTLUS KINDRAL LAIDONERIGA Noorte Kotkaste peavanem kindral J. Laidoner soovis k6nelda Ohe teqeliku ja teadliku skaudijuhiga. Valik lanqes Valter Sirqo'le, kes oli Akad. Skautide Seltsi esimees ja ka Skautmastrite Kogus aktiivselt tegev. Kokkusaamine leidis aset Ohel 'hommikul aasta kevadel v6i varasuvel Laidoneri kodus Tallinnas. Kindra! oli teadlik, et on kaks Ohetaolist noorte organisatsiooni, skaudid - kui rahvusvaheline ja noorkotkad - kui rahvuslik liikumine. Terna oli huvitatud, kuidas tekkis Eestis see rahvusvaheline liikumine. Jargnevalt on esitatud V. Sirgo Olestahendusist IOhike kokkuv6te olulisemast: V. Sirgo alustanud vestlust Vene tsaariajast, mil ka eesti poistel skautluse idee targanud. Juba aastal asutanud grupp eesti 141

146 poisse Tartus skautlde salga. SGgisel rajatud Tartu koolide juures skaudioksusi, kus oli noori ka teistest rahvustest. K6ik need Oksused pidid alluma Vene skautide,,rasvjetsiki" peastaabile Petrogradis, mi lie Oldjuhiks oli Oleg I. Pantjuhof (kolonel). Koolides esinenud tugev venestuse surve - isegi eesti keelt ei tohtinud omavahel k6nelda, - m6justanud eesti poisse koonduma omaette Ohikuteks. Kui I Maailmas6ja aegu evakueeriti koole sisemaale ja skautlus Tartu koolides ametlikult 16petati, jatkanud eesti poisid tegevust omaette vaikselt n.6.,,p6randa all." Rahvuslikel m6ttelaadil n6upidamisi peetud matkadel, kus polnud pealtkuulajaid. Saksa okupatsioonivagede Eestist taandumisel tegutsetud aktiivsemalt. Leitud ka s6durite mahajaetud relvi, neid Ole andes formeeritavale omakaitsele, kus liikmeks olid poiste isad. Kui olukord frondil muutus Tartule ahvardavaks, liitus ka skaute Omakaitse i.iksustega. Kommertskooli poistest moodustus,,looksalk" ja end. Aleksandri GOmnaasiumi poistest sai,,lendsalk". Skaudipoisid nendes Oksustes liitusid Ohiseks kooli6pilaste rooduks. Need salgad lahkusid Tartust 21 / 22. detsembril a. Skautide salgad jaid kokku, mis lahingute keerises olid luuresalgad. Palju oli selleks kaasa aidanud varemad metsamangud ja s6jaline 6ppus koolides. K6nelusel ilmnenud Laidoneri eriline huvi luuretegevuse, taktika ja selle teostamise suhtes ja ta i.itelnud, et ka tema on varemalt sel ala! tegev olnud. Eesti skautluse suurorganiseerimise alqusel v6itles skaute veel rindel, kes vabanedes liitusid s6javeteraanidena Eesti skautlusega. Kuna skautluse rahvusvaheline liikumine (Maailma Skaut. Konverents. Komitee ja BOroo) p6hineb rahvaste vendlusel, toonud Sirgo v6rdluseks Hahvasteliidu. K6ik skautide Maailmakonverentsi liikmed on omaette rahvuslikud organisatsioonid. Kahe paralleelorganisatsiooni Ohinemise ki.isimusse olid skaudid jaanud araootavale seisukohale. Laidoneri kui NK peavanema ki.isimusele, kuidas skaudid suhtuvad noorkotkastesse, vastanud Sirgo: - Kuna koolidele on saadetud juhis, igati soodustada NK liikumist. siis on see p6hjustanud teatud vastuolusid seal, kus juba skaudii.iksused olemas. Ki.isimusele, kuidas skaudijuhid suhtuvad, vastanud Sirgo, et noortevaheline vaenulikkus ei ole soovitav. Tervitatav oleks s6bralik v6istlus, mis on ka teostatav ja ta nimetanud NK instruktoritena mitmeid endisi skaudijuhte nimeliselt, kes olid palgalistel kohtadel. Kindrali ki.isimusele, kuidas suhtutakse NK juurde Lile lainud skaudijuhtidesse, i.itelnud Sirgo, et nad k6ik, valja arvatud Teddersoo, informeerinud Skautmastrite Kogu juhatust enne i.ileminekut. Ka Skm. K. Juhatus pooldab, et NK juhid ja instruktorid tunneksid skautliku kasvatuse p5hiprintsiipe. 142"

147 Ettenahtud 15 minuti asemel (klndral Laidoneril olnud ees olu- lisi rahvusvahelisi kosimusi Ohenduses Rahvasteliiduga) valdanud jutuajamine kaugelt Ole kahe tunni. Lahkudes surunud kindral Laidoner Sirgo katt, tananud informatsiooni eest ja Otelnud, et nood tema naeb, et Skautide ja Noorte Kotkaste organisatsioonidel ei ale mingit vahet. Kui skaudid rahvusliku meelsuse ajel siirdusid Vabaduss6tta, pannes oma elu kaalule, siis on nemad samuti rahvuslikult m6tlejad. KUI BADEN-POWELL KOLASTAS EESTIT Skautluse rajaja lord Baden-Powell saabus Eestisse 19. augusti parastl6unal aastal uhkel reisilaeval Calgarikul koos oma perekonna, prominentsete lnglise skaudi- ja gaidijuhtidega ning 900 skaudi ja gaidiga. See suur.. Goodwill" missioon labis Ohepaevaste peatustega Hollandi, Paola, Leedu, Lati, Eesti, Soome, Rootsi ja Norra. K6ikjal oli vastuv6tt soe ja si.idamlik, eesotsas riigipeadega. Baden-Powelli krooniti k6rgemate riiklike aumarkidega. Kogu maalt oli kogunenud 3000 Eesti skauti ja qaidi Tallinna sadamasse, seistes ki.imnerealiste spaleeridena ki.ilaliste ootel. Esimese paadi Chiefi ja tema saatjatega Calgarikult kaldale lahenedes hakkas vihma tibama, jarjest k6vemini ja kui maailma peaskaut esimese sammu Eesti mandrile astus, sai tema erakordselt jarsu ja karge p6hjamaise saluudi, vihma langes kui rahet. Chief kui karas- Maailma peaskaut lord Baden-Powell tervitab ESM peavanem N. Kann'u saatel 2000 eesti skauti ja gaidi Tallinna sadamas 19. augustil aastal.. Vasakul malevajuht H. Michelson. 143

148 Maai/ma peaskaut Lord Baden-Powell Otlemas li5pusi5na li5kketule/ Kadrioru staadionil, 19. augustil aastal. Vasakul iiiirel - tookordne rligjvanem Jaan T i5nisson. tatud s6jamees, siis juba 76 aastane, sammub peavanem N. Kann'u saatel, m61emad naerusui, labi spaleeride ridade. Chiefil on tugev khaki varvi avar mantel 61gadele kinnitatud, lai skaudikaabu kaitseb vihma eest, avatud frentsi rinnaesiselt sarab noortele vastu aumargiribade varvikullane kogu. Terna kannul sammub suur saatkond, meie.. papi" Hunersoni ja peagaidi Eleonore Hunersoni saatel Lady Baden Powell, parastine Briti peaskaut sir Percy Everett ja teised. Hoolimata vihmast tervitati kulalisi vaimustusega, millist naeb harva. Tuhanded kaelaratikud lehvisid, kaabud ja mutsid kerkisid, h6isati jareljatmatult. Chief on ise markinud, et puudnud labi vihma pilku heita noorte saravaisse silmadesse. Viimaks ta tundnud, et jalad polegi enam maapinnal, ta h61junud maa ja taeva vahel tugevate Eesti poiste katel ja leinud ennast peagi autos. Onneks on sadu lakanud ja kulaliste,hulk valgub laiali ule vana Tallinna, meie skautidest ja gaididest saadetuna. PeakUlalistele andis riigivanem Jaan T6nisson 6htus66gi. Ka kindral La~doner oli kohal, sedakorda Noorte Kotkaste peavanem. Baden-Powellile anti Eesti Punase Risti k6rgeim orden, mis praegugi asub aukohal Baden Powelli hoones Londonis. Pikemas m6ttevahetuses J. T6nissoniga skautluse Ulesandeid selgitades utelnud skautluse rnjaja umbes n6nda: 144

149 ,.Mitmel maal pootakse niiiid moodustada rahvuslikke noorte koondisi, just kui poleks skautlus kollalt rahvuslik. See on eksitus. Skautidel on koll oma rahvusvaheline liit, on ju ka riikidel oma Rahvasteliit. Kuid skaudid, esinedes rahvusvahel istel kogunemistel, tutvunedes teiste maade noortega, s61mides kestvaid s6prussidemeid, taidavad sel teel eeskatt just k6rgeid rahvuslikke Olesandeid. Selgitades oma maa isearasusi, arendatakse s6pruse ja Oksteise m6istmise vaimu, millel on maaratu tahtsus oma maa rahvuslikel Olesandeil." PAEVA PEAOSA - SUURL6KE TALLINNA KADRIORU STAADIONIL. Et staadioni murul 16kketuleks luba saada, hangiti valgemetallist suur lennuki tiiva osa millelt 16kkesara ka kaunisti reflekteerus. Tribuunid olid tulvil noortest ja nende s6pradest. Suured helgiheitjad valgustasid murupinda, mis vastu saras langenud vihmapisaratest. Pilt on oivaline, kui labi t6rvikutest valgustatud skautide spaleeri saabub maailma peaskaut saatjatega. Teda tervitatakse erilise tervitushoodega. Peagi sammub labi spaleeride ka riigivanem ja 16kkekavaga alustatakse. L6kkel esitatakse eesti rahvamange, rahvatantsu ja gaididelt v6imlemist. Oleme vastutavad, et kulalised 6igel ajal laevale j6uaksid, ja laev peab lahkuma tapselt sudaool. Kava tuleb karpida. Baden-Powell ja riigivanem palutakse alla 16kke juurde. Chief omas luhikeses 16kkevestes, k6neldes haruldaselt valju haalega, soojas6naliselt - koneleb s6prusest ja vendlusest, poordudes murul istuva paari tuhande pealise skautide ringi poole, utleb 16petuseks:.,Siin 16kke juures solmime s6pruse, mis jaab kestma. Head skaut!emist, head 6nne, kaitsku Jumal teid k6iki." Malestusesemena andis ESM. peastaabiulem J. HOnerson Ghiefile sealsamas Ole suure nahkkoites fotoalbumi Tallinna siluetiga kaan<il, mis sisaldas valitud fotosid Eestist ja skautlusest. L6- puks sabralik jumalagajatt ja kolalised siirduvad laevale, et jatkata s6itu Soome. Viimane paat j6udis laeva juurde 2 minutit enne keskood. TAIENDAVAID MARKMEID ON ILMUNUD Baden-Powelli kulaskaigu kohta lnglismaa ajakirjanduses ja billletaanides: - Saabumine Tallinna oli 19. augustil 1933 kl. 3 parastl6unat. lnglise skaudi- ja gaidigrupid, koosnedes isikust, kolastasid linna ja linnavalitsust. Jalutuskaigud teostusid juhtide saatel. lnglise noorte 6htusook oli laeval kolmes grupis. 6htus06k k6rg e kol alistele oli kl 7:30 6htul valisministeeriumis riigivanema poolt. 145

150 Vasakult: maailma peagaid Lady Baden-Powell (kolastas Eestit a. 600 lnglise gaidiga), Lord Baden-Powelli taisnobu Mrs. Brown, Philadelphia peaskaudl asetaitia James Lanning ;a autor. Skautide hoone ees kuulsa R. Tait McKenzie.,Skaudi" samba ;uures a. Staadionile sammut i oikas ron!=lkiiiaus t6rvikute val~:iu sel. Lokke algas kl. 9:30 6htul. L6ket si.ii.itasid 11 skauti, kes ilmusid t6rvikuteqa, esindades Eesti maakondi. Esitati rahvalaule ja tantse rahvusriietuses. Ka inglased laulsid, 16puks vaheldumisi lnqlise noored uhinesid Eest i noortega. Linnavaatlusel niiidatud ka vana linnaviiravat, viiga vanu Taani maju ia raekoda. Hiljem on Baden-Powell miirkinud (kirjutatud iseqi Lady Baden Powelli raamatus), et Tallinna skaudi d, keda ta kiittpidi tervitanud, ei ole enam niidala kestel kiisi pesnud, et skaudivaim siiiluks... ELAMUSLIKKE PAEVI II ROVER MOOTILT ROOTSIS ORGSE INGA.Ro SAARE MA.GEDE JA METSADE KESKEL Nelja aasta jiirele peetavate skautide maailma jamboreede vaheaeg muutus pikaks, pealegi paljud skaud id j6udsid vahepeal vanemskaudi aastai sse. Ka Skautide Maailmakonverents 1 ) astub kokku kahe aasta jiirele. Need asjaolud p5hjustasid jamboreede vaheaas- 146

151 tate keskel Rover Mootide (vanemskautide maailmalaager) korraldamist. Baden-Powelli s6nadel on vanemskautide maailmalaagrid Ohtlasi oma maa rahvajuhtide kasvatajad mitmel alal. Vanemskautide maailmalaager peab aset leidma metsikul maal, segamatult linnakarast ja kutsumata kulastajaist. Olgugi, et Roots is oli vanemskaute sel ajal viihe, kuid piirast igakolgseid kaalutlusi jiii Skautide Maailmakomitee Rootsi juurde. Seda soodustasid kaks olulist asjaolu. Esiteks ideaalne laagrikoht uhel tuhandeist Roots i saartest lngi:iro 16unapoolsel koljel, umbes 40 km Stokholmist, haru l daste kallaste, Ombritseva metsa ja ji:irvedega, soodsate transpordi v6imalustega, eemal asulaist. Teiseks teadmine, et laagrijuhtkonna too koordineerimise votavad enda peale Rootsi Skautide Noukogu esimees prints Gustav Adolf (pi:irastine Skautide Maail makomitee aupresident) ja krahv Folke Bernadotte. Peaprobleem, joogivee kosimus, lahendati. K6rge ka lju tipule asetati kaunike hulk suuri 611evaate. Neid ti:iideti igapi:iev vi:irske veega, mida juhiti ajutise torustiku abil all-lagritesse. EESTI ESINDUSSALK SELLEKS SUURLAAGRIKS kogunes omapi:irasel viisil. Kokku ol i meid kuus v6i rohkemgi. Kolm noormeest, kellest kaks olid Viljandist, olid saabunud Eestist laeval aegsasti, postitanud vi:iikse laagri, Eesti lipu lehvides. Meie,,kolm musketi:iri", nagu me id to Ila I kutsuti (Enn KOlvet, El mar J6gi ja Herbert Michelson) saabusime lnglismaa lt Gilwell Pargi treeninglaagrist, New Castlest laeval 1200 lnglise va nemskaud iga. Laev ujus sujuvalt just Rover Mooti kolje alla. Kuna vastas olid laagrijuht Prints Gustav Adolf ja tema parem kasi Folke Bernadotte, saime ka meie kolmekesi sellise austava vastuv6tu osaliseks. Pi:irast esitlemist juhatas prints meid isikl ikult Eesti laagrisse. Kaasmaalaste ni:igemine kujunes pi:iris sodaml ikuks. Kiiruga viisime laagri vi:iljaehituse 16pule, et pi:irastl6unal aset leidvaks laagri pidulikuks avamiseks kohal olla. Rover Mooti pidulikuks avamiseks 6htupoolikul oli k6ik ette valm istatud. Rahvuste meeskonnad kogunesid peal6kkevi:iljakule, rivistudes kolonnides Oksteise k6rval e trehtri-kujuliselt kiirtena, suunatud vaatega pioneeritoo tippsaavutise rohel isega kaunistatud k6netooli suunas vastu pealipuvi:iljakut. 1) Alates a. kas utati termineid: Rahvusvaheline Skautide Konverents. Rahvusvaheline Skautide Komitee. Rahvu svahel ine Skautide BOroo. Alates a. Konverentsi heakskiit misel kasutatakse s6na.. R ~ h v u sva h el i ne" asemel,.maai lma"... Ametlikes valjaannetes ja ka kirjavahetuses on a. al ates termin i!,.maailma" kasutatud ka tagas iulatuvalt. Ka ktiesolevas on k3sutatud.,maailma." 147

152 BADEN-POWELL! KolKI OLLATAV ILMUMINE Oldiselt teati, et Baden-Powell viibib Ameerika Ohendriikides ja keegi ei lootnud teda siin naha... Avamise ootel hakkab vihma tibama. Mida 6ieti oodatakse, vihma tibad tihenevad? Saladuslik vaikuse 6hkkond, ollakse nagu kurvad, sest peaaegu k6ik teavad, et Baden-Powell on alati vihma kaasa toonud ja tana teda siin ei ale. Vaikuse sekka kostab k6rgelt lennuki p6rinat, ja kui vihm peaaegu sajuks muutub, k6neldakse sosinal, et akki tulebki... Hetk hiljem k6ikide pilgud koonduvad uhte punkti. Metsatuka tagant ilmub ja laheneb k6netoolile kolmik, keskel ei keegi muu kui maailma peaskaut Baden-Powell, saadetuna laagrijuhist prints Gustav Adolfist ja Skaut. Maailmaburoo direktor Hubert Martin'ist. Paaseb valla peaaegu suur.,s6jakisa" enne suurt pealetungi, t6elised r66mu- ja tervitushuuded kooris:.. Chief, Chief, Chief!" Tuhanded skaudikaabud, asetatuina skaudikeppide otsa, kerkivad kui seenemets taeva poole. 148 Skautluse ra/aja Lord Baden-Powel/ ja tuntud ameerika skaudijuht William Hil/court USA skautide Schiff'i treeningkeskuses, N.J a. Foto: W. Hillcourt'i kogust.

153 i'>arast laagrijuhi, prints Gustav Adolfi, avas6na ja tervituste uleandmist kuningalt t6useb Chief loomanahkadest ja okstest Ombritsetud ki:iidiste abil pustitatud k6netooli, vihma rabisedes. Tervitushuuetele vastuseks haarab ta kaabu peast, seda lehvitades, algab avak6net valjul haalel. Valjuhaaldajaid poleks tema kl.ill kunagi vajanud. Maned humoorikad s6nad vihmast, mille jare le paistvat jalle paike, Otleb ta omas sutitavas k6nes muuhulgas jargmist:,,maailm v6ib sattuda t6sisemate katsumuste ette. Teie ei ole enam lapsed, vaid noored mehed, uus generatsioon. M6ningate aastate jarele olete teie juhtivad mehed omal maal Ohel voi teisel alal. Mida enam s6prussidemeid nuud siin laagris loote ja sovendate teiste rahvaste noortega, seda kergem on teil tulevikus vastastikuse arusaamise vaimus kusimusi lahendada, mis on kindlaks pandiks tulevase rahu teedel." Olgu vahemarkusena Oteldud, et eelmise paeva hommikupoolel Baden-Powell vestelnud Ameerika Ohendriikides Schiff'i treeningkeskuse 6uel suure hulga skaudijuhtidega paigas, kus nuud asub tema malestuskivi. Hiljem ta asunud Londoni lennukile. Puhanud oma kodus kolm tundi ja asunud Stokholmi viivale lennukile. K6igi osav6tjate maade lipud heisatakse, Chief heiskab rohelise skaudilipu Ohte peamasti ja tema ennustuse kohaselt ongi pilved haihtunud ja vihm lakanud, pa ike vaatab pilve serva tagant. Nuud jargnes ilusaim moment, millist pole kunagi nahtud sellistel puhkudel. Aupaukudest saadetuna 16hkevad balloonid taeva all ja minuti voi paari kestel lehvivad k6rges 6hus langevarjudest kantuna mitmekomne osav6tjate maade lipud, nende hu lgas ka Eesti sini-mustvalge. Skautide orkestri saatel Ole 8000 vanemskaudi kogu maailmast mi:ii:iduvad Baden-Powellist ja laagrijuhist prints Gustav Adolfist. Need silmapilgud ei unune. Enne paikseloojangut Baden-Powell ja laagrijuht labisid k6ik alllaagrid ratsa-hobustel. Suuremate maade kontingendid jaotati all-laagritesse, saavutades sellega suurt edu rahvaste s6pruse vaimus. Suur-Britanniast oli 1200 roverskauti, sveitsist 200, kuna Ungari vaike Oksus oma valgete stepirohust kubaratuttidega saavutas peagi endale populaarsuse. Poola laagris oli hea kord. Latlased, kasutades rahvariideid oma fli:ii:idipuhujatega, v6itsid kullaltki tahelepanu. Meie vaike Eesti Oksus saavutas kollaltki tahelepanu. Juba avadefileel saatsid tuhanded kulalised eestlasi tugeva aplausi ja elagu huuetega. Baden-Powell, Gilwell Pargi Camp Chief J. S. Wilsoni saatel peatus ka meie laagris. Oks pikk sumpaatne noormees, v6ites laagris k6igi tahelepanu, oli meie hea sober Liechtensteini peaskaut, prints Emanuel, kellega soojad s6prussidemed on pusinud tanaseni. 149

154 ESM Ill suurlaagri ;uhtkond, Haapsalu-Paralepa a. Telses reas vasakult viies E. Jogi, edasi B. Rautsma, V. Krull, A. Moks, H. Michelson, N. Kann, prof. K. Sarai. Rohkesti oli esitatud rahvaste omapara. Ohe sveitsi laagri varava kohale ol i riputatud tohutu isuaratav juusturatas suurte aukude~a ja hiirepojaga seda narimas. See oli niiv6rd ehtne ja loomuoarane, et levisidki jutud hiirtest laagris, mis aga ekslikuks osutus. Ka Prantsuse ilusat musikaalset keelt kuuldus siin ja seal, ka nende noori oli mitmes all-laagris. Noored. kelle kae larativ6ru kuljes miniatuurne puust kingapaar rippus, olid Hollandist. Ka rumeenlased ei puudunud, kellest mitmed kands id toredaid rahvariideid. Alati r66msad luxemburglased ja k6rgekasvulised tsehhid ei puudunud. Markimist vaarivad Norra vanemskaudid oma skaudioskusilt ja praktiliselt meelelt. Kogu oma laagrivarustuse ja isiklikud tarbed kands id nad kohale tulles oma seljakottides, ei Ohtki lisakandamit. Kulastuspaevil Rover Mootil esitati v6imlemist, rahvatantse ja skaud ioskusi. Oli ka palju vaikseid intiimseid kui ka suurl6kkeid kulalistega. Rover Mooti 16ppedes jargnesid kaks kulastuspaeva Stokholmis. Ill SUURLAAGER - SKAUTLUSE TIPPSAAVUTIS EESTIS Skaudi-suurlaagri ettevalmistamine Eestis n6udis paar aastat. Seda k6 ike tehti oma vabast tahtest ja ajast. ei Ohtki pal~alist. Ko ige s:.iuremaks skaudilaagriks, mis kunagi peetud, kujunes Eesti Skautide Maleva Ill Suu rlaager a. Paralepa rannal, Haapsalu lahedal. 150

155 ESM Ill suur/aagri (Haa psalu-paralepa a.) koosseis fest/ vabaduse eest Jangenute malestamise/. Miilestussamba esise/, vasakult: A. Vaigur (suurlaagri peasekretar), R. TOnuri, A. Mitt (majandusjuht), prof. K. Sarai (suurlaagri vanem), N. Kann (ESM peavanem) B. Rautsma (valissekretar), kolonel Paul Balfour - fotlane, proua Balfour. Paljudes laagri praktilistes eluavaldusis erinesid Eesti iseseisvuse aegsed suurlaagrid praegustest 6ige tuntavalt. Elektrivalgust peeti laagri vaimu, t6elise miljoo ja laagriromantika vaenlaseks. Ei elektrit ega gaasi seal tuntud. Puutuli ja laagril6ke - need olid skaudi- ja laagrivaimu suvendajaiks. ohumadratseid ega magamiskotte ei tuntud. Olgp6hku aluskottide taiteks veeti kohale plaanvankritel, samuti ka magedat joogi- ja keeduvett veepaakides. Eesti suurlaagrid teostusid tervislikus 6hkkonnas mererannal taiesti eraldatutena, mis olid t6elised,,poiste paradiisid", ujumispuksegi ei kasutatud, valja arvatud kulastuspaevil. Toitlustamine iihiskoogis oli skaudilaagrites tundmatu, ainult suurlaagri uldjuhtkond koos teiste maade esindusuksuste peajuhtkonnaga einestasid uhises soogilauas s6prussidemete suvendamiseks. lga skaudimaleva esindusruhm ehitas ise oma keedukolde ja 151.

156 k66giseadeldused ning toitu valmistati lihtsal valikeedukunsti viisil. Ainult soomlased olid kaasa toonud valgemetallist vali-k66gikatla, et oma 300-pealist peret toita. Soome moodsa k66gikatla vastu oli huvi suur, isegi Eesti s6javae esindaja Tallinnast ilmus uhel hommikul volikirjaga minu juurde, et saaks Soome keedukatlaga lahemalt tutvuneda. Arusaadavalt ei puudunud suurlaagris ka Soome saun. Valine lihtsus, primitiivsus ja eneseaitamise printsiip esines k6ikjal laagri ja ktitikide valjaehitamisel. ohtupimeduses valendava 16kke umber ilma kunstliku valguseta just se.jle t6elise skaud ivaimu ja laagriromantika uhendav kandej6ud suveneski. PEAVAARTUS SEISNES LAAGRI SISUSTAMISES Malevate all-laagrite k6igekulgne valjaehitamine eeskujuliku laagrik66giga, laagriaedade, varavate ja muude seadeldustega viidi labi laagri alguse suurtel t66paevadel. Skaudioskusile lisandus omakultuuriline kulg laagri sisutamisel ja kaunistamisel, mil puhul ka eesti muster suurt osa etendas. Laulu, muusika ja ka naitekunsti avaldused ilmnesid 16kke6htuil. Just loov vaim suvendab salgat66d, kus noortes individuaalne algatusv6ime areneb ja tulemusi saavutab. Paralepa suurlaagris juba rohkem kui 200 pealise laagri juhtkonna koosseisu kujundamine n6udis, et see oma paljudel tegevusaladel oleks kujundatud kogu riigist ja mitte ainult Tallinnast ja Tartust. Samuti ka uksikasjaliselt k6 igi ulesannete valjatootamine n6udis aega, kirjavahetust ja pingutusi. Esines kaks peaharu: - administratsioon - programm ja majandus. Toiduaineid telliti peamiselt Tallinnast kokkuleppel suurfirmaga. Liha saadi sageli ja jaoparast, sest erilisi kulmutusseadeldisi ega elektritki laagris ei olnud. Suure telklinna esikuks oli kaks vaheldast barakki: uks administratsiooni ulesanneteks ja teine toiduainete jaotamiseks. Tallinna skaud id ostsid sumboolse-krooni eest metsaulemalt j6esopis kasvavate k6rkjate hulga. K6rkjatest pustitati noore maleva arhitekti juhatusel Too mpea kants Pika Hermaniga, alustugedeks mannilatte kasutades. Narva malev pustitas Hermani kindluse, kaevates ka sugava Narva j6esangi, mil!ele sild ehitati. Rakvere oli oma laagri varavapostidesse Eesti ajaloo raiunud. Laane maleval oli metsa tare 61gkatuse ja alguparase sisustusega, kus v6is ka kapast kalja maitseda. lgal esindusuksusel oli midagit omaparast pustitatud. Erilist tahelepanu aratasid laagrite varavad ja aiad. Soomlased olid vist k6ige praktilisemad: nende suure maa-ala pinnapuhastusest kogunenud risu olid nad vallinna umber laagri kokku surunud, kattes seda pealt rohelise sam blaga. Laagri ajalehte,,h6issa poisid" toimetasid Laane skaudijuhid A. Gronberg, H. Joe j.t. Kogu Eesti ajakirjandus puhendas suurlaagrile terveid lehekulgi.,,pildileht" ilmus erinumbrina. Suurlaagri elu 152

157 L filmis A. Marska. Filmile lisandus ka esimese,,h6behundi" i.ileandmine riigivanem K. Patsile peavanem N. Kannu poolt. Laagrivan em prof. K. Sa ra i omas kirjas (,,E. Skaut". okt. 1936) i.itleb :,,Kui skautli kku kasvatust ja tegevust v6rreldakse manguga. siis tuleb Paralepa suurlaagri mangu paris t6siseks manguks pidada. millega igamees hakkama ei saa. Mina m6tle n t6sise mangu all seda, mida poisid laagris elades labi tegid ja 6ppisid. Siin oli tahtis tegelik elukoo li tund, mida v6eti poiste poolt t6siselt." SUURLAAGRI KOOSSEIS OLDARVULT TOUSIS OLE 2000 Hundipoegi laagri koosseisus ei olnud. Eesti skaute oli 1500, valismaalasi 500 umber. Val ises indusi.iksusi peale 300 soomlase oli Li:itist, Leedu st. Poolast, Rootsist, Taanist - i.iksused osav6tja piirides. Ka Norrast ja Ungarist olid es indajad laagris. Maailma peaskaudi Baden-Powell i esindas kindral Burt. Meie vana sober soti veteraan-skaut, s6jakangelane kol. Paul Balfour abikaasaga olid alaliselt kohal, kaasa elades ka ekskursioonid Vormsi saarele ja Tallinna. Riigivanema esindajana avas laagri haridusminister kol. A. Jaakson, korraldades ka Haapsalu kuurordi saalis vastuv6tu laagri juhtkonnale ja ki.ilalistele, muide andes ka vaga k6rge hinnangu suur!aagrile ja meie skautlusele i.ildse. Ekskursioone, matku, spordiharrastusi esines rohkesti. Meeldivaiks kujunesid vastastikused laagrite ki.ilastuspaevad. Valismaa esindusi.iksused pi.ii.idsid justkui i.iksteise v6idu pakkuda orna parimat, mitte ainult kehakinnituse va id eriti ka oma rahvuskultuuri aladelt nii naituste, esitluste kui ka malestusesemete jagamisega. Suurl6kkel oli paaril korral osav6tja umber. Peavanem N. Kann, laag rivanem prof. K. Sarai, peastaabii.ilem major A. Koik, Haapsa!u linnape a dr. H. Alver olid suurlaagri populaarsemaid isikuid. Ka mitmed mal evate vanernad elasid suurlaagris. Li.ihemat aega olid kohal ka nii endise kui ka selleaegse Eesti Skaudi Gaidi S6prade Liidu es imehed J. Hi.inerson ja E. Maddisoo. Minister 0. Kask teostas eriki.i laska igu suurlaagrisse. Tohutut ti:ii:id ja pinget oli majandusosakonnal, eesotsas majandusjuhi A. Mitt'iga. K6ik takistused v6ideti, laager oli korraparaselt toidetud ja vajalikuga varustatud. KOLM ERILIST SUUR EMAT OLLATUST ELAS SUURLAAGER OLE Oks neist oli pulm laagris. Oks Soome skaudijuht abiellus gaidijuhiga, keda laulatati Haapsalu lossikirikus. Teine i.illatus oli ebameeldiv. Pe ali nnast i:ii:isel kogu laagri koosseisu tagasisaabumisel leiti Alutaguse laagri maaala veelgi osaliselt vee all. Uputuse p6hjustas tugev sadu, kuid vaike suurlaagri valvemeeskond oli oma Liles- 153

158 ande vahvalt taitnud ja kogu varanduse paastnud. Kolmas ja ilusaim 16puelamus oli 6htueelne suur aiapidu Haapsalu lossi 6uel, kus ka Noorte Kotkaste suur esinduslik kiilastusgrupp v6imsalt eesti laule esitas. Noortele valmistas aga suure pettumuse - Haapsalu lossi valge daami mitieilmumine, mitte ei ilmutanud ennast sel suurel paeval. K6neldi, et keskool ta siiski ilmunud m6nele vanemale gaidile ja skaudile seal... Mitmed valisriikide skaudi juhid imestasid, et meie suutsime nende piiratud summadega se lle suursiindmuse nii edukalt labi viia. Tuleb hinnata juhtide ilma pa!gata tbbd, iseg i tavaline kantseleij6ud oli tasuta. Naiteks Lati skautidel oli nende suurlaagriks kasutada summasid 4 korda rohkem kui meil. Suurlaager kinnitas iihe skaudi ilusama p6him5tte toelisust :,,Takistused on v6idetavad!" TOO UNUSTAMATU VllES JAMBOR EE HOLLANDIS BADEN-POWELL! JUMALAGAJATT V Jamboree Hollandis, Vogelensang-Bloemen :Jaalis a. ei iillatanud niiv6rd arhitektuurii iste tippehitustega nagu Moissonis a. ega ka mitte kogu skau~ luse sisu ja saavutiste esitamisega nii nagu see teostus kuldjuubeli Jamboree! Birminghamis a ESM peavanem - Nikolai Kann. Unustamatud mu ljed ja malestused Oil ag a jaanud v Jamboree loomuparasest lihtsusest. Seal skauti ja skaudijuhti kogu maa- 154

159 ilmast elasid kahe nadala kestel s6pruse ja vendluse vaimus telklinnas hiigelkarjamaadel, ligemale Tartu linna suurusel maa-alal. Seal ei puudunud pioneeriala suuri seadeldisi ja suured igapiiised areeni pidustused olid elamusrikkad. Aga suursundmusele pani krooni peale lord Baden-Powelli isik ja andis sellele ajaloolise tiihtsuse. Skautluse rajaja lord Baden Powell elas viimast korda maailma noorte-rahvasteliidu (tema termin) - maailma skaudipere keskel k6ike seda kaasa. Maailma noorus v6is teda 6ieti viimast korda naha ja ta ise oma silmaga niigi viimast korda oma elut66 vilja selles ulatuses. Siinkohal meenuvad Jaan T6nissoni s6nad, viiljendatud uhel viimasel suurel aktusel ule maa kokku tulnud skaudijuhtidele, gaididele, skaudidele ja nende s6pradele Tartus: -,,On harukordne nahe, et iihe ideelise liikumise looja ideed ja pohimotted juba rajaja elupaevil nii avaralt on ellu viidud, kui see on ilmnenud skautluses." Chiefi, nagu teda uldiselt kutsuti, v6 isime korduvalt niiha autribuunh rahvaste noorte suuresinemisi jiilgimas. Niigin teda kord autribuunil 6ige liihedalt, kui prantslased esitasid kohutava s6jastseeni ajaloolisel taustal, mis 16ppes jalgpallimanguga s6prusvaimus. Kui fugasside 16hkemine algas, oli rohelisel viiljakul peagi selline,,s6jap6rgu", et tribuunil oli kuulda kiljatusi ja paljud katsid k6rvu kiitega. Mu silm tabas Chiefi ilmet, kes pusti seistes stoilise rahuga, silmi pilgutamata jiilgis k6ike naerusui. V6ib olla meenutas see k6ik temale v6idukaid v6itluspaevi Maefekingist ja mujalt Aafrikast, voib olla isegi lndiast... Niigime sageli Chiefi karmiin-p:.mases autos oma truu,,ihukaitsja" Camp Chief Wilsoni juhtimisel laagreid kulastamas. Sel viisil oli Chief kaitstud vahest Ulimeelikuseni minevaist poiste vaimustusrcmnakuist tema ilmumisel. Chiefi tookusest ja vasimatusest tolle jamboree kestel on J. S. Wilson markinud muuseas:,,chief oli igapiiev pidevalt tegev. Mitmel piirastl6unal ta viibis areeni pidustustel. Hommikuti ja 5htuti oli ta seotud eri koosolekute, vastuv6ttude ja laagri kulastamisega. Ta intervjueeris pressi, inspekteeris toitlustamist ja haiglat, viibis Hollandi vanade skautide keskel, kirjutas tiinukirju. Paljud teised temast aastakumneid nooremad tundsid phtuti viisimust, nende hulgas ka mina, kuid Chief viisimust ei tunnistanud." Viiheste laagrite hulka, mida Chief isiklikult kulastas, osutus meie Eesti laager iiheks ja ka viimaseks tema kiilastatud laagriks. Suur eesti kaljakapp oli viimaseks sumboolseks tiinutiiheks skautluse rajajale. Ta j6i sellest ja viiljendas soovi veel kord Eestit kulastada, kuid saatuse tahtel see enam ei teostunud. Piirast seda 16petati laagrite kulastamine kartuses, et poiste piiritu vaimustus tuhan- 155

160 dete kokkujooksmisega Chiefi ilmumisel v6ib tema elamuslikke tundeid elustada ja tervist ohustada. Jamboree asus umbes 20 km Amsterdamist 16una pool, Harlemi linnakese lahedal Vog elensang-bloemendaal is, mille sudam ikus on kuul sa valitseja Floris V poolt 13 sajand il ehitatud ajalooliselt esinduslik jahiloss. Jamboree jagunes i.iheksaks all-laagriks, tasasel murul karj a maade lagendikel, tlikeldatud kaunitest kanalitest. Lisaks olid veel Hollandi skautide.,abivae" ja eraldi veel meriskautide all-laagrid - viimane oma programmi ja ve espordi harrastustega. Ka jamboree arhitektuuriline valjaehitus peavarava ja kanaleid i.iletava 71 sillaga oli tahelepanuvaariv, lisaks veel 120 dusiruumi ja 650 veekraani. Ka skautlikud pioneeri-ehitused - varavad, sillad ja hiigeltornid, uks neist suure kellaga, - olid k6ik skautlikud me istersaavutised. Kaheksa tonni puumaterjali veeti selleks kohale. Jamboree margiks oli ki.imneharuline,,jaakobi kepp", vanade hollandlaste meres6idu kompassi kujutis, nurgam66tmise vahend. Ametlikkude jamboree-postmarkide k6rval val mistat i ka malestusrahasid, i.ihel kuljel B.-P. ja teisel purjelaeva reljeef-kujutis. Kogunenud skaudiga koos elasid lihtsat laagrielu ka sellised suurused nagu Briti skautluse tippmehed lordid Somers ja Hampton, Roots i prints Gustav Adolf, Li echtensteini prints Emanuel, krahv Pal Teleki Ungarist, Jaapani keisri vend prints Chichibu ja teisi. Teisi keiserlikke jamboree kulastajaid oli ertshertsog Otto von Hapsburg, kes koos prints Ch ichi buga (viimane ol i juba a. IV Skau t. Maai lmakonverentsil Kanderstegis) sooritasid pikema ringkaigu jamboree! Maailma Skaut. Buroo direktori Hubert Martin'i saatel. Jamboree! olid esitatud 54 maad osav6tjaga. Avapaev oli 31. juulil ja 16pp 9. augustil. Ekskursioonid kogu Hollandi ulatuses teostusid valikut mooda augustini ja samal ajal leidis aset ka IX Maailma Skautide Konverents Haagis. Lahkumise paev oli 13. august. EESTI LAAGER PAIGUTATI SEITSMENDASSE ALL-LAAGRISSE Meil oli 6nne, sest v6isime oma laagri pustitada p6 1i se pargi aarde, kahest kuljest pargi puudega ja ko lmandast kuljest t6usva lameda kunkaga kaitstud. Meie naabruses maekunka serval asusid meie s6brad leedulased, kuna vaba avarat kulge labis meie varava poolsel kuljel labikaigutee. Otse selle taga vahe k6rgemal asus suur Ameerika Ohendriikide telkide grupp 600-pealise esindusega me ile tuttava auvaarse peaskaudi James West'iga. Meie laheduses teispool teed asus Jaapani laager ja umbruses olid veel siiamlaste, parslaste, egiptlaste, armeenlaste laagrid, isegi 156

161 Brasiilia kandist Curacao saarelt oli poisse. Seega olime peaaegu eksootilises umbruses. Meie laagri pustitamine algas 16unapaiku ja valmis 6htuks. Olime 25 eestlast, nendest 6 skautmasterit, kellest neli kuulusi d ESM peastaabi koosseisu: N. Kann, B. Rautsma, V. Suigusaar, H. Michelson. Teistest osav6tnuist on teada nimed : A. Miller, E. Kubar, J. Strandberg, H. Luugus, E. Multer, E. Ernesaks, 0. Aule, L. Alev, K. Karlson, H. ja J. Paalman, J. Tepandi, V. Tarmisto, F. Lesser, I. Mitt, 0. Raidmets, A. Mullaste. laagrivarustusest telgid ja kobgivarustus olid Eestist kaasas. Puumaterjali oli peaaegu v6imatu saada. Siiski pustitasime lihtsa karjavarava m6nest vanast plangutukist, samuti ka laagriaia puunottidest. Telgid pustitasime avaras poolkaares. Lipumast anti igale laagrile, mille pustitasime ja kaunistasime ka lipuvarda umbruse rahvusornamendiga liiva ja kivikeste abil. Varava juurde asetasime fotonaituse ja lauale eestikeelset kirjandust. Minul kaasa oleva Knaurs'i reisuatla avatud Euroopa lehekuljel tahistas pisike Eesti lipuke meie kodumaa asukohta. JAMBOREE AVAMISEKS kogunes noort suurele rohelisele valjakule, umbritsetud kolmest kuljest tribuunidega publikule, keda v6is arvestada umber. Hiigel-muruvaljaku keskel otse peatribuuni vastas umbes 70 m kaugusel lehvisid reas maailma vabade maade lipud. Kogu maailmast 50 maa skautide esindusgrupid, suured ja vaiksed kog unesid tagumisele valjakule lippude rivi taha, et sealt hiljem defilee-marsiga alustada. Nanda oli suur esivaljak vaba hilisemaks kogunemiseks parast defileed. Oma vana sabra lord Baden-Powelli ja kuninganna Wilhelmine saabumisel '8Utribi.:1unile, sattusid noored t6elisse vaimustusse. Nagu tohutu sadelev ja h6iskav,,lavi.in" oma varvikullaste lippudega lahenes pealine noorte,,vagi" peatribuuni suunas peaaegu joostes. lhukaitsepolitsei vaheleastumisel polnud motet. Nanda kestsid need elagu huuded, skaudikaabude ja kaelarattide lehvitamine kahele suurusele kummekond minutit. Meeleolu oli Ulev ja k6igi nagudel valkusid sarasilmad ja isegi r66mupisaraid... Alles si is, kui Chief istmelt t6usis ja kasi Liles t6stest just kui hupnotiseerivalt m6nel korral vaigistamiseks viipas, kostsid vaikuse marguanded ning k6ikjalt kostsid - Chief, Ch ief, Bi i-pii, tekkis vaikus ja mass taandus ning tribuuni esine vabanes. Kuninganna oma avatervituses nii inglise kui ka prantsuse keeles utles muuseas:,,kasvatagu need laagris veedetud paevad teile t6elist skaudivaimu ja olgu Jumala 6nnistus teiega. Tugevnegu teie s6prussidemed, mis suvenegu t6eliseks ustavaks kauakestvaks 157

162 vendluseks, mis jaagu pi.isima kauaks, kui olete tagasi j6udnud oma maadele kogu maailmas." Maailma peaskaut lord Baden-Powell tanades kuningannat i.itles: -,,Meie oleme suuresti priviligeeritud oma jamboreega siin Holland is, julgete ettev6tjate ja suurte meeste maal, kes on olnud edukad kunstis, kaubanduses ja t66stuses. Ohtlasi on see konverentside ja n6upidamiste keskne maa, et luua rahu maailmas." Jargnev defilee l<estis poolteist tundi, olgugi et sammuti 12 kaupa reas. Suured i.iksused, nagu Briti ja USA m66dusid suure h6iskamisega, vibutades skaudikaabusid k6rge I skaudikepi otsas. Osa USA skaute esines pesuehtsate indiaanlastena (,,punanahkadena" ) k61i sevate kuljustega kaelas ja jalasaartel, aratades i.ildist tahelepanu. Meie 25-pealine Eesti skautide esindusi.iksus suure nimesildi,,e~tland" ja rahvuslipuga esines vaarikalt. Poiste ees sammusin peavanem Kannu'uga k6rvuti. Mind pis:.it erutas peavanema sammu li.ihendamine tingituna kuninganna naeratusest ja si.igavast peakummardusest ning B.-P. saluudist. Meie kannul kohe jargnes Soome 50- pealine uksus, kellega lipu varvidelt kui ka teatud maaral i.ildilmelt moodustasime vennaliku terviku. Aplodeeriti rohkesti ja kostsid hi.ii.ided -,,Estland, Estonia, Estonie! " Kuna aga areenipidustusi valiste ettekannetega peeti peaaegu igal pealel6unal kumnete tuhandete silmade all, tuli ka meie uksusel defilees esineda veel mitmel korral. Parast avadefileed esitleti kuninganna Wilhelminele kaheksa m~ailm a skauditegelast, kelle hulgas ka Eesti peavanem N. Kann. Kuninganna alustanud :,,Deutsch oder franzosisch"? -,,Besser Deutsch", vastanud Kann.,,Gut, dasz Si e gekommen sind." -,,Jawohl, aber nun mit hinfundzwanzig Mann". -,,Aber die Parade war schon." -,,Ja, wirklich", sellega m61emad n6ustunud. K ann i.itelnud i.ihe komplimendi, 16puks kuninganna kaesurve ja veelkordselt heameel, et tulite... N6nda see esitlemine siis olnud. AREENl-ETENDUSED JA MAAILMA-TEATER Samal suurel rohelisel valjakul peaareeni ees leidsid aset peale- 16unati peamiselt suurte maade esindusgruppide esinemised, nagu lnglismaa, Ameerika, Prantsuse, kuid vahepeal esines ka vaiksemaid gruppe. Niipea kui paeva peaesinduseks m6nesajapealine esinduskogu oli valja marssinud ja Liies rivistunud, heisati va ljaku keskele selle maa lipp ja kolas hi.imn, k6ik salutee risid. Koiki i.illatas Ameerika Ohendriikide 600 skaudi esinemine, sedakorda k6ik nagusas skaudi suvivormis. See kulges t6elises ameerikalikus tempos, esitades uheaegselt m6ne minuti kestel k6iki v6i- 158

163 malikke laagrikunsti tegelikke oskusi. Signaali pea le kerkisid minuti v6i paari kestel sada matkatelki, jaotatult i.i le rohe lise valjaku pinna suures kaares. Ja kohe algas umbes saja skaudisalga.,l aagris" elav tegevus k6igil v6imalikel skaudi laagrikunsti aladel. Seal ei puudunud toiduvalmistamine, lasso keerutami ne, pioneeri seadeldiste pi.istitamine ja lippude heiskamisi, man ge ja hi.ii.ideid ning uusi mange veel pealegi. Signaali peale k6ik v6tsid valvelseisaku ja minut hiljem oli kogu varustus kokku pakitud ja valmis va ljamarsiks. Ohel 6htupoolikul olid jamboree areen id ja muruvaljakud vallutatud kogu maalt jt teistestki maadest kokku soitnud qaididest. Nende suurdefilee oli ajalooline saluut maailma peagaidile Lady Baden Powellile. See ji:ittis meeldiva elur66msa vaatepi ldi mitmet liiki gaidi vormiriietuse paraadist, kus rohkesti oli ka merigaide. Esitati meelik6itvaid gaidioskusi, mange ja laule. Areenipidustuste k6rval andis vi:ii:iri ka lisa hiigelmaailmateater. Seal esinesid skaudisalgad ja i.iksused maai lma maadelt jamboree pi:ievade kestel. OMBRUSE ILU JA JAMBOREE LAUL Vogelensang-Bloemendaal (linnulaulu-lilleorg) on i.iks Hollandi kaunimaid paiku loodusliku ilu poolest. Li:ihem ia kaugem i.imbrus on kevadel ja varasuvel 6itemeri, suured vi:iljad t i:ii s 6itsevaid tulpe, nartsisse, hi.iatsinte, liiliaid. Miljonid 6ied levitasid meeldivat aroomilist l6hna, paljuvarvilised lillep61 1ud ja k6ike saatev linnulaul i.imbritses ainulaadset kohta, kus maai lmanoorus veetis ka hte ni:idalat. Ja too unustamatu Jamboree laul, meeldiv ja ki.itkestav marsiviis, mida laulis kogu maarahvas. AUTOGRAMMIDE JAHT kujunes V Jamboree! piirituks v6idujooksuks, ka vi:il japoo l laagrit kogu maal. Nimelt oli jamboreed varustaja suurfirma vi:il ja kuulutanud v6istluse, - kes esitab parima ja haruldasema au togrammide kogu, saab auhinnana jamboree i.ihepi:ieva t6iduratsioonid ( inimesele). Jamboree juhatus oli keelanud k6rgemate juhtide, eesotsas Baden-Powelli, ti.ilitamise sellega, aga see ei pidurdanud v6i stlejaid. Eriti pi.iiiti koguda vaikeste maade esindajate allkirju, sellepi:irast pidi ka igal eestlasel sulepea alati kaeparast olema. Kord jalutasime peavanem Kannuga kes kvi:i ljakuil poodide ja ettev6tete rajoonis, kui ta i.itles, et on ki.ill vi:ihemalt 1000 allkirja ki rjutanud ja alati suurte tahtedega juurde lisanud -.,Chief Scout of Estonia." Kindlasti si:iilitatakse paljudes Hollandi perekondad es nei d heas koites.,kl.ilalisraamatuid" tuhandete autogrammidega, mille hulgas ka vaga palju eestlaste autogramme, sest ka iga meie skaut lisas juurde vi:ihemalt i.ihe s6na -.. Estonia" v5 i.. Estland."

164 Kes kiill oli see 6nnelik v6itja, jai meile teadmatuks, sest otsus kuulutati hiljem ja k6ik raa matud tagastati omanikele. MEIE TObKAS JA VASIMATU PEAVANEM Peavanem Kann oli varajane t6usja, kuid leidis ka endale partneriks Ameerika peaskau di James Westi. Nanda kohtusid nad vahel varahommikul,,piiriaia" aares pa ikese t6usu ajal s6bralikus vestluses kes inglise keelt, kes prantsuse keelt k6neldes, aga aru nad teineteisest said... Siis asus Kann telgi ees pakk-kasti laudadest meisterdatud,,kirjutuslaual" ja primitiivsel istmel ti:ii:ile ning laagri aratuseajaks kella 7-ks oli ta jarjekordse reisukirja,,paevalehele" 16p etanud. Meie hommi kv6 iml em ise aegu sooritas ta jalutuskaigu. Ameerika ja meie laagri vahel kanalite ragastikus oli justkui,.puhvrina" vaike ne- 1 inurkne piiramiid telk, mis kuulus iihe mehega esindatud maa laagrile. Telgist ronib valja kah iiks vordlemisi varajane t6usja, meie kauane sober, pikk ning sihvakas Liechtensteini peaskaut prints Emanuel, alustades keha sirutamist ja painutamist. Ta iitleb, et vinkliasendis magamine olevatki parem ja tervislikum. Liechtensteini peaskaut prints Emanuel Eesti faagri killastuse/ a. jamboree/, Hollandis. Paremal Eesti /aagrijuht H. Michelson. Nanda seal elu kulges ja s6prussidemed siivenesid, kui iihel paeval rabas jamboreed rnbav teade SOJA PUHKEMISEST HllNA JA JAAPANI VAHEL K6igil oli m6tteis, kuidas kujuneb homne suurdefilee areenipidustusil. Naeme karmiin-punast autot meie all-l aagri teedpidi lahenevat. Autost astub valja Chief ise, siirdudes Jaapani laaqrisse. Seal ta istus, vestles laagrijuhi ja prints Chichibuga s6b ralikult oma t und aega. Sel 6htupoolikul olid k6igi maade esindusgruppide esindajad 160

165 kutsutud Hiina laagrisse tassi ehtsale teele. Sealgi naeme Chiefi s6bralikus vestluses Hiina laagrijuhtkonnaga. Ja jareldus: : alanud soda ei suutnud m6justada skaudivendlust, m61ema maa esindusi.iksused smmusid defileel oma lippude all, nagu poleks midagi juhtunud. KOLASTUSVASTUVoTIE OU PALJU, SEST peaaegu k6igilt esindustelt saabus kutseid. Kahele kutsele otsustas peavanem Kann tingimata isiklikult jargneda. Need olid kutsed Baden-Powellilt ja Rootsi laagrijuhilt prints Gustav Adolfilt. Hiljem markis meie peavanem esimese vastuv6tu kohta, koos olnud suurte piipudega lorde ja palju teisi prominentseid skauditegelasi maailmast. lstutud paar tundi mugavas vestluses klaasi veini juures, kui keegi just juua tahtis. Rootsi laagris ki.isinud Kann poistelt, et naidaku temale, kus on laagrijuhi kuninglik voodi. Poisid juhatanud Kannu i.ihe lihtsa telgi juurde, ku s olnud ainult presenditi.ikk pinna katteks, ei mingit pehmet aset ega valivooditki. Kann tuli v6idur66msalt tagasi ja i.itles meile k6igile, et argu keegi muretsegu tema valivoodi parast, kui Rootsi prints magab presenditi.ikil, ei vaja ka Eesti peavanem paremat aset. K6nelemata valivoodist, isegi 6lgi polnud saadaval, sest need veeti ju k6ik Zuiderzee tammide ehitust66le. lga laagrielanik sai 6inult 6hukese punutud 61gmadratsi. JAMBOREED LABIDES MATKASAMMUL Matkasammul kolmel paeval!abides erimaade laagreid, pakkusid need harukordseid vaatepilte rahvase omaparast. Austraalia laagrivaraval esines hiigelmaakaardi reljeef-kujutis. mille all hi.ipleva kanguru kujutis. Ka varava esi ne tee kandis kangurunimetust. Taistopitud hiigelsisalikkude taolisi roomajaid oli kinnitatud telgi puude ki.ilge. Noored parajasti va lmistasid suuri kilpkonni. Oli naha ka tootem-nahku ja bumerange. Toiduvalmistamine teostus originaalses metsakoogis salkade kaupa reastikku: k6ik koogi seadeldised, nagu kapid, riiulid, lauad olid valmistatud kokkukoidetud peenikestest koorimata puu-keppidest, oksati.ikkidest ja ritvadest ilma i.ihegi naelata, ainult n66riga kokku koidetud. See oli skautide salgat66 si.isteemi esitamine selle t6elisel t66viisil. Elav ja r66mus toomeeleolu. lnglise laagreid olid igas all-laagris. Kokku oli neid i.ile 8000 noore. Laagritegevus, eriti praktilisest ki.iljest arenes salgasi.isteemis 1000 salgas. Suured varavad ja seadeldised olid pi.istitatud lattldest ja koorimata puukeppidest, k6ik koidiste abil, naelu polnud kasutatud. Skautluse siinnimaa oli siin toendanud tegelikult, kul praktiline on.salgasiisteem, 161

166 _J Prantsuse laagrites torkasid silma tohutu suured,.rukkililled", muidugi kunstlikud; palju puust nikerdusi, tootemkeppe, aiad n66rkettidest tulet6rjuja-n66ri kokkup6imimise viisil. Tsehhidel olid tuopilised vaiksed nelinurksed poramiid-telgid, seinad puutahvlitest. Oli margata rohket spordivaimu. Vabal ajal olid poisid treeningdressides, kais hoogne kasipallimang ja v6imlemist siin-seal. T6enaol iselt kuulsa Sokolite kooli m6ju. Rootsi laager oli lihtne, korral ik. Nende peaskaut prints Gustav Adolf elas poiste juures laagris lihtsas telgis, magab presendihikil k6val asemel. V6i oli see parinenud omadus. Olgu siin vahemarkusena tahendatud, et tema vanaisa, kuningas Gustav V Eestit kolastades ei maganud mitte Kadrioru lossis temale maaratud toas pehmel asemel, vaid vahetas oma voodi tema adjutandile maaratud k6- vema asemega k6rval toas. Lokke! Ollatasid Rootsi skaudid k6iki oma kuulsa Rootsi v6imlemisega. Esitasid ka suureparase naljanumbri, kuidas ei pea v6imlema ja 16puks demonstreerisid, kuiv6rd hiilgava tapsuseni v6ib end arendada harjutamisega aastate jooksul. sotlasi oli laagris paar tuhat - uhked poisid rahvusseelikuis. 50-pealine torupilli-orkester haaras k6igi meeli ja tahelepanu ning 200 soti rahvatantsija esinemine jattis koll Olim6juka mulje. Poola varav oli silmatorkav oma rahvusl ippude ja varvuste saras. Telkide,,rivi" ja puhtus jattis mulje k6vast valisest distsipliinist. Lipumastiks oli torn postitatud ; laagri keskel asuv 16kkepaik oli Ombritsetud valgete kividega. Neil oli oma orkester, lauljad ja rahvatantsijad. Taani laagri uhkuseks on nende a. maailma jamboree pa, rand, hiigel loomanahk tootemina tuhandete autogrammidega, millest on,,ole" kirjutanud oma nime Baden-Powell. Rumeenia laagris esines piltide ja plakatite rohkus, seati parajasti naitust. Belgfa varav oli kirju rahvusvappide ja sombolite kujutistest... D.ZUngliraamatus" esinevate tegelaste kujutised, loomapead, hoppavad oravad olid ka siin kujutatud. Suur indiaani telk oli silmatorkav. Hollandi kui jamboree peremehe laagrite all oli palju maapinda. Oldilmelt oli palju sarnasust inglaste laagritega. Eks ka lahedane Gilwell Park on annud Hollandi skaudijuhtidele tugeva kooli, muidu poleks too jamboree Olesehitusel ja sisukuselt mitte nii edukas olnud. Skaudid olid postitanud lattidest koidiste abil kaks hiigel-. vaatetorni. Oks neist kellaga oli laagri raekoja torn. Luxemburg oli tugevasti esindatud. Poisid kandsid k6ik halli mundrit, sarnane meie noorkotkast ele. Tootemite ja puunikerduste I rohkus. Harjutasid v6imlemise alal esinemiseks. 1.. Jugolslaavia laagri keskel indiaani telgis esines varvikollane hiigelmaal nende noorest kuningast Peeter II skaudimundris. ''.'1'62

167 Soome laager oil kodune ja armas paik nagu alati. Vaike ~~itus, kus ei puudunud odad, kettad, naelkingad, suusad, pussid, kirjandus, - see k6ik kinnitas uhe visa ja vapra sportliku rahva head nooruseja skaudivaimu. Laagri keskel asus,,kalevala" ainestikul katkine paat. Tundsid, kui oleksid kodus. Hiina laager asus Soome k6rval. Kirjud paberist 6hupallid varavas. Esitasid etenduse suure hiigelkoletise, maotaolise kirju lohega. See maokujuline suur kirju lina kohutava eluka kujutisega oli kahel poisil ulepea pandud, trummip6rina saatel tantsiti oma tantsu. Korraparane sumpaatne laager. Egiptuse laagris (meie lahedal) aratasid suured laia aartega 61gkubarad k6igi tahelepanu. Samasuguseid kubaraid kandsid ka nende naabruses asuvad 5 esindajat Saba saarelt. Mehhiko laagri haruldaste vaipadega kaunistatud varav ja sissekaik oli kaunimaid ja omaparasemaid kogu laagris. Maa nimetus varnva kohal oli koostatud rahvusv66dest. Jaapani laagris lehvisid varavapostide tipus suured varvikullased,,lohed". Pal ju kaunistatud ilulaternaid, lehvikuid ja muu kasit6id. Telgid olid pusitatud bambuse teivaste abil. Norra laager asus meie naabruses Leedu laagri korval. Palju vaikseid rahvuslippe, mille keskel roheline lipp maadeuurija,,otto Sverdrupi" ruhma sgmbolina.. Portugali laag ris oli Liies riputatud rohkesti kirevaid lippe. ja ilulaternaid, jattes eriti efektse mulje 6htuti. Ameerika Ohendriikide laager asus uletee meie vastas. Suur laaqer, eemalt silmates kui Ameerika Ohendriikide lippude meri. Ka muid kirevaid, heledavarvilisi, peamiselt domineeruva punase varvusega lippe oli rohkesti. Mugavust pakkusid suured vihmavarju-kujulised ulualused -,,kohvilauad." Naitusetelgi sisustus oli mitmekulqne, vaatamisvaariline. Vagev orkester ja indiaanlaste tantsud olid tugpilised kavanumbrid vastuv6tul. Leedl!, meie kiilalislahke naaber. Nende naitus koosnes rahvoskasit66dest. Maapinda kaunistas suur reljeef liival samblast ja muust metsamaterjalist valja t66tatud, suurtiikitoruga Ohel pool, teisel pool skautluse suunanaitaja. Millegiparast see reljeef hairis ja llegi Paola skaute. Hollandi Ida-India oli kaasa toonud materiale ja pustitanud suure ulualuse bambustest ja mererohtudest. Teed pakuti vastuvotul bambuse pilliroost topsikestest. Ungari laagris esines kasit66de rohkus. Armeenia laaqrivaravas sornboliseeris magede tagant tousev pa ike, lootuse paike. ~-... ' 1'63

168 GILWELLl-REUNIONIL oli erakordselt palju osavotjaid, umbes 600 umber. Oli ju ka Holland esimene maa lnglismaa korval, ku s rajati gilwelli-kursused. Peaaegu koik jamboree staabimehed kandsid Gilwell Wood Badg e (,,Metsamargi" ) tunnuseid. Camp Ch ief John Skinner Wilson huudis alguses valja gilwelli-kursuste mehi osavotu aastate jarele a. kes kordam66da pusti tousid. Selle jare le huudis t a kursuste lopetanuid maade kaupa tahestiku jarjekorras. John i naol oli naeratus ja. kaeviibe, kui,,estonia" huude peale 2 gilwellimeest pusti tousid. Siis jaguneti Gilwe ll-parg i kursuste salga loomade nimetuste jarele salkadeks, aga sel korral olid salgad ligemale sajapealised. Anti 10 minutit aega salga ettekande ettevalmistuseks, kuid es in e mised kujunesid paris alguparasteks. Voi msa Gilwelli laulu saatel salkade jarjestuses suures mitmekordses soprusringis loppes see kaunis Gilwelli I ruhma suurkoondus. Camp Ch ief oma lopuvestes markis, et kuigi Chief tahtm;ks ni i vaga siin olla, on ta aga utelnud, et ta peab puhkama, et lahkumispaeva l esineda skaudile ja juhile. JAMBOREE SUURL6KKED LllVADOONIDE VAHEL Rahvaste vahel s6prussidemete suvendamiseks parastlounaste areeni-pidustuste korval koige omaparase maiks elamusiks kujunesid suured jamboree lokkeohtud. Suurlokked le idsid aset valjaspool laagreid vordlemisi omaparases metsikus pa igas liivaduunide vahel, kuhu juba minek ja eriti tagasitulek pimeduses pakkus elamusi. Esimesele suurl6kkele kogunes rohkem kui skauti.,,pommsignaali" peale asusid koigi maade lippurid oma kohtadele suure lava tagakulje kall akule, iga lipp sel gelt nahtav. Lavale ilmusid tulesuutjaad. Kumm e ska:jti erirahvustest, varustatud vibu ja.,puurir:ia", asusid agaralt t661e. Suitsujoad tousid tihedate spiraalidena. Oks skaute, lan gedes jarsku polvili, kuhveldas hooguvad suutematerjalid kokku, toustes, keerutas hooguvat koonalt ringi kuni sellest leek tekki s, seda maha pillates, suudati 4 torvikut ja hetk t>iljem suur nelinurkne lokkeri it suttis korraga neljast nurgast. Mone sekundi jooksul tousid leegid k6rgusse. Lavale ilmus lokkeju ht voi tuleperemees. Terna kusimusele -,,Mis on Sinu nimi?" - huuti vastusena kumneist tuhandeist suudest, igauks oma kee les oma nime. Viiskummend tuhat katt kerkisid ja kasi ohus vi ibutades meenutas see pilt tuule kaes holjuvat suurt viljapoldu. Nuud kolas ro6- mus jamboree lauluviis koh alolijalt. Muide seda laulu lauldi hollandi, inglise, prantsuse keel es, laagrites vois se da laulu kuulda ka paljudes teistes keeltes. Rahvused esitasid kordam66da oma laulu, muusika, tantsu, pantomiimi ja teised ettekanded. Kahel korral suurlokkeil esinesid Eesti skaudid, kord pulgatantsus, teisel korrai lauldes eesti laule. 1.64

169 VllMANE SUURLcSKE Teiste suuruste k6rval ilmus pimeduse katte all sarava 16kke juurde ka printsess Juliana (praegune kuninganna). kellelt oodati peatset kuninglikku pere juurdekasvu ja selleparast ei loodetud te ma kulaskaiku Oldse mitte. Nanda kulges jamboree elu ja tegevus 16pupoole. Ees seisid veel Baden-Powell i jumalagajatt, skskursioonid ja Konverents. BADEN-POWELL! JUMALAGAJATU SUURKOGUNEMINE areeni valjakul leidis aset 9. augustil parast 16unat. Skaudid lehvi vate lippudega all-laagritest marssisid kokku ringiga umber keskel asuva k6rge poodiumi spiraali-kujuliselt tihedaks suureks massringiks, esireas maade peaskautide v6i peaesindajatega, jattes vabaks tee autribooni suunas. Eesti delegatsioon istus autriboonil kolmandas reas, esireas Baden-Powel li perekond saatjatega. N611da oli meile vaatepilt kui peopesal. AutribOOni eest sammusid poodiumi suunas maailma peaskaut Baden-Powellile jargnevalt aupresident prints Gustav Adolf ja Hol landi peaskaut admiral Rambonett, Skautide Maailmakomitee liikmed ja SMB direktor. Baden Powelli t6usmisel poodiumile valitses taielik vaikus. 81-aastase mehena seisis ta sirgelt, k6neles valjult ja selgelt kui 40 aastane. Oma vord lemisi pikas jumalagajatu k6nes, ilmselt aimates oma viimast esinemist maailma noorte ees, Otles ta muuseas jargmist: Maailma peaskaut lord Baden.Powe/Ii jumalagajatt X jamboree/ Hol/andis aastal. 165

170 ,,Meid on kutsutud poiste-ristisodijaiks (Crusade), rahu ristisodijaiks ja see on vaga tabav iseloomustus meie skaudivendlusele. Noored k6igilt mailt jamboree! koos olles on t6otanud endile oll a s6pruse ja heatahtlikkuse ristis6itjad.",,soovitan Teile kui heatahtlikkuse saadikuile jatkata seda tbbd. Peagi. olete mehed ja kui t6usevad ti.ilid uksk6ik milliste rahvaste vahel, siis on teie teha, et vastutuse koorem langeks... Jamboree s6pruse m6jul teie silute teed lahendusteks rahuarmastava iseloomu t6ttu." R6hutades s6prusvaimu suvendamise tahtsust rahvaste noorte keskel, t6i ta naite Jamboree margist Jakobi kepist. kui vanade meremeeste suunaandjast. Selle harud sumbol iseerivad risti kui ri stiusu sumbolit ja 10 skaudiseadust. Andnud Ule k6igi maade skautide pe'aesindajaile suurest puust valjanikerdatud Jakobi kepi sumbolid, utl.es ta l6puks:.,nuud on mu lie saabunud aeg utelda -,,Good-bye"!... Paljud meist ei kohtu enam selles maailmas. Olen 81-ses aastas ja lahenen oma "elu 16pule. Enamikul teist on see elu algus ja ma soovin, et teie elu oleks 6nnelik ja edukas. Seda saavutate tehes oma parimat, tavitades skaudiseaduste jarele oma elupaevil,... elades heatahtlikult, et tuua rahu ja jumalariiki inimeste keskele. Head aega. Jumal kaitsku teid!" Ta v6ttis oma skaudikaabu peast ja kordas liigutatud haalel :,,God bless you!" Ta lahkus aeglasel sammul tuldud teed oma perekonna juurde, kus oli naha liigutuspisaraid. Meest, kellele alati applodeeriti vaimukalt tema k6nedele, saatis seekord suur vaikus. OHEKSAS SKAUTIDE MAAILMAKONVERENTS RAHULINNAS - HAAGIS Konverents leidis aset V Jamboree eelviimastel paevadel. Delegaadid s6idutati kohale hommikuti luksus-bussidel ja tagasi saabuti jamboreele hilis6htuil. Konverents peeti Haagis zooloogia muuseumi hoones augustini a. Delegaate oli 39 maalt. Konverentsi p6hikirja kohaselt v6is iga Konverentsi liikmesmaa saata kuni 6 delegaati. Juhul kui uhel maal oli mitu skautide organisatsiooni, tuli neil rahvusvaheliste sidemete arendamiseks liituda ja valida ka uhine liidu valissekretar. Eesti Skautide Malev (Estonian Boy Scouts Association), iiks Konverentsi asutajaid liikmeid ( ). oli esindatud 4 delegaad iga, eesotsas peavanemaga (suurim arv Eestist, mis kunagi Konverentsil esindatud). Prints Gustav Adolf kui Skautide Maailmakomitee aupresident oli juhatajatoolil k6ige ka~em. Harilikult Komitee liikmed taidavad 166..

171 vaheldumisi Konverentsl juhataja Olesandeid. Avamiseks ilmusid prints Bernhard ja haridusminister M. de Bruin, kes tervitas valitsuse nimel. Ka maailma peaskaut lord Baden-Powell taitis alguses IOhlkest aega Konverentsi juhataja i.ilesandeid, tehes markmeid pliiatsitega m61emas kaes. Ta kandis esimest,.bronks-hunti" kaelas, k6rgeim ja ainsam teenetemark rahvusvahelise skaudit66 ala!. Tananud haridusministrit, and is ta Ole 3,.Bronks-hunti", nimelt Walter de Bonstetten'ile (sveits), Skautide MaailmabOroo direktor Hubert Martin'ile ja Gilwell Pargi juht - Camp Chief J. S. Wilson'ile. Konverentsil olid teiste pro minentsete isikutena ka krahv Paul Teleki - Ungari peaskaut (hi ljem peaminister), Liechten steini prints Emanuel (L. peaskaut), Ohendriikide peaskaut James West j.t. Maailma Skautide Komltee aupresident ja kauaaegne Gilwe//i Camp Chief ning Skautide Maailmabiiroo dlrektor kol. J. S. Wilson, Pohja-Ameerika Ohendriikide peaskaut James E. West, oli omal koha/ kuni aastani. 167

172 _J Referaatidest olulisem oli Jens Hvass'i (iaani) -,.Skautlus ja natsionalism." Kaks ohtlikku tegurit, militarism ja totalitarism seisid silme ees. S6nav6tte oli rohkesti. Jargnenud resolutsioon n6uab Skaut. Maailmakomiteed teha k6ike v6imalikku, et skautlus kui t6elise patriotismi suvendaja hoitaks rahvaste vendluse ja koost66 piirides nagu seda 8.-P. alati on r6hutanud. Poliitikasse v6i militarismi kaldumine v6ib p6hjustada arusaamatusi ja t6kestada skautlikku toed ja rahu rahvaste ja indiviidide vahel, ja seda tuleb valtida. SEE OLI KA VllMANE KONVERENTS BADEN-POWELL! OSAVOTUL Oma 16puk6nes ta r6hutas skautluse loomuparast arengut. Skautlus on liikumine ja mitte kunstlik organisatsioon oma rangete maaruste ja reeglitega. Nagu heas mangus reeglid olgu ainult suunajaiks. Jargnevalt esitan 8.-P. kullaltki pikast 16ppk6nest olulisema osa kokkuv6tlikult:,,aja arenedes ja jarjest uute,,ekspertide" juurde tulles tekib uusi m6tteid, leitakse uusi seadusi ja juhtnoore, mida peetakse paremaks meie liikumise algm6isteist ja -seadusist ning -korraldusist. Otsides ikka jalle uut, uhel paeval meie oleme uleorganiseerunud... Ja see kartus on praegu vagagi p6hjendatud. Meil tuleb tagasi minna oma kasvatuse lihtsate algprintsiipide juurde mangu kaudu. Mitte susteem pole suudi, vaid peame silmas pidama susteemi rakendamise meetodit. Meie k6rgeimaks eesmargiks on - kasvatada mehiseid mehi ja haid naisi oma maadele, tugevaid kehaliselt, vaimselt ja hingeliselt; inimesi, keda voib usaldada, inimesi, kes julgevad astuda vastu raskele toole ja rasketele aegadele; inimesi, kes on vfiimelised otsustama ise ega lase endid juhtida massisugestioonist; inimesi, kes suudavad ohverdada ja loobuda paljust isiklikust kaasinimeste ja rahvuse suurema hiive kasuks. Ja lcui nad on teinud seda, nende rahvustunne ei pea olema kitsapiiriline, vaid neil peab olema selge ja moistev pilk ka teiste maade rahvuslaste tunnete jaoks."...,,mind pa luti kirjutada raamat, poisid v6tsid selle omaks. haarasid sellest kinni omal algatusel. (Ta kirjutas ka gaididele p6hiraamatu). Nanda ka gaidid algatasid ise oma liikumist. Kui liikumine algas, polnud motet seda muuta rahvusvaheliseks, vaid poistes enestes tekki s soov rahvaste s6pruse jarele. See on loomulik areng ja ullatunult naeme tuhandeid poisse, kes tulevad omal soovil ja algatusel, sageli ka oma kulul maailma igast nurgast kokku, et kohtuda jamboree!." 168

173 Prints Gustav Adolfi kutsei t6usti pi.isti, Baden-Powelli algatusel k6ik kordasid skaudi t6otust omas emakeeles, tema juhatusel vahelduvkasi suures rahvaste s6prusringis lauldi -.,Auld Lang Syne." Ohtul oldi veelkordselt koosviibimisel imeilusas Haagi zooloogia muuseumi rohelisel murul akvaariumide keskel. See oli Konverentsi lahkumisvastuv6tt muuseumi direktorilt. Baden-Powell elas ka sellele kaasa. See aiapidu oli meie viimaseks kohtumiseks Baden-Powelliga. Jargmisel aastal siirdus ta L6una-Aafrikasse oma kodusse Nairobi linna, kus ta suri 9. jaanuaril VEEL JAMBOREEDEST JA SUURLAAGRITEST On olnud rohkesti jamboreesid, suurlaagreid, konverentse ja muid suuri.iritusi, millest Eesti skautide esindusi.iksused osa v6tnud Eesti vabadusaastail. Kaesolevas on antud enamvahem p6hjalikum i.ilevaade skautluse rajaja Baden-Powelli lahkumise jamboreest Hollandis. Ka on i.ilevaatlikumalt kirjeldatud Rover Moote Rootsis ja sotimaal. Markimist vaarib veel 40 Eesti skaudi osav6tt Kangasala suurlaagrist Soomes aastal; 110 meie skaudi osav6tt Lati suurlaagrist Assari rannal 1934; Leedu suurlaagrist Nemunase j6e kaldal (Panemunes) 40 skaudi osav6tt aastal ja mitmeid teisi. Viimase laheduses peetud gaidide suurlaagrist v6ttis osa ka Eesti 1:.esc1 skaua1a Soomes Kangasala suur1aagr1s 1!:13V. a., kandudest 1a puujuurtest meisterdatud aia ja varava ees. Vasakult ko/mas H. Paa/man; paremalt nel;as (skaudikaabus) 8. Rautsma, temast sasakule valges sargis V. Sirgo, ees keske/ lamangus H. Michelson. 169

174 Vee/ fotosid ESM 11/ suurlaagrist ( a.) : Tartu skaut iae mateva esindusgrupp marsil Haapsatust suurtaagrisse. Ees vasakul K. Sutis, parema/ ma/eva ;uht K. Raamat. Ees keske/ 4-aastane laagrie/anik A. Si/dam. Foto Sildami kogust. gaidide esindu suksus. K6i k need suurui'itused on jiitnud ilusaid unustamata muljeid. Kahjuks ei v6imalda piiratud ruum nendest liihemalt k6nelda. Piirdun IUhidalt si iski aasta sundmuste juures. OLDSE OLI AASTA OKS SONDMUSRIKKAMAID NOORSOOTbb ALAL Algas see 4. jaanuaril Hari dusministeeriumi poolt kokku kutsutud noorsoo organisatsioonide esindajate koosolekuga Tallinnas. Koos oli 40 esindajat ulemaa liste organ isatsioonide keskustest. Skaudid olid es indatud A. Koig i, H. Michelsoni ja B. Rautsmaga, gaide esindasid E. Hunerson ja L. Juske. Haridusminister kol. A. Jaakson oma k6nes utles, et noorsoo kasvatustob parall eelselt koolile on rajatud organisatsioonidele. Sarnanevad organisatsioonid peaksid li ituma v6i viihemalt liginema. Koolinoored on ise-enesest organisee ritud, seega ole l<s vildak vaade - organiseerida ainult kool inoori. Pear6hk ja raskus seisab viiljaspool kooli noorte organ iseeri mises. Organiseerimine ja kasvatus on kaks eriasja. Oler.iigilised skaudi-oppejuhtide paevad peeti Tartus veebru arini ppepiievade l6pul 6. veebruaril leidis aset TUtarlaste Gumn aas1 umi ruum ides pidulik kontsert-aktus kirjanik K. E. Soodi 75. juubeliaasta tahistamiseks. A lgas see diviisi or1<estri avaman- 170.

175 ESM Ill suurlaagrl malevate esindusiiksuste ;uhid. Esireas keskel: suurlaagri majandus;uht A. Mitt, Narva skautide maleva vanem J. Va/be. suurlaagri ;uht H. Michelson. ESM Ill suur1aagrl koosse1s tabtb 1 all Inna raeko;a es/st, es/reas vasakult N. Kann, soti kolonel P. Balfour, A. Koik, H. Michelson ia K. Saraf. guga. Juubilar juhiti labi skaudi-gaidi spaleeri aktusesaali. Kohal olid ESM peavanem N. Kann, abilinnapea K. Luik, koduh.itarde ringkonnavanem pr. Rago, helilooja A. Late, haridusministeeriumi noortqsekretar F. Roose, professorid A. Paldrok, K. Sarai ja J. Tonisson ; 171

176 opetajad J. Treurrian, H. Haamer; noorkotkaste esindajad; malevate oppejuhid ja arvukalt skaudijuhte Ole maa, gaide ja skaute. Aktuse k6ne pidas Jaan T6nisson. Peavanem N. Kann tervitas ja andis juubilaarile Lile k6rgema skautide teenetemargi. Professor K. Sarai andis Lile auaadressi juubilari valimisest Tartu Skaudi s6prade Ohingu auliikmeks. Skaudi-gaidi segakoor esitas muuseas ka K. E. Soodi mote skautidele A. Late viisil:,,elada sulle, surra sulle olgu me puudeks - isamaa." Juubilari s6nav6tus kajastus nooruslikult julgustav sisu ja vaim. LEEDU JA LATI SUURLAAGREIS. J. S. WILSON! KOLASKAIK Leedu skautide suurlaager teostus VIII 1938, kus olin Eesti laagrijuhiks. Wilsoni kulaskaigule jargnes osav6tt Lati suurlaagrist 22. Vll-1. VIII kulalisena. M61emis olin koos abikaasaga. N6nda kujunesid need uritused 6ieti meie veidi hilinenud pulmareisuks (abiellusime Narvas 7. V). Leedus toimus skautide suurlaagriga samal ajal ka gaidide laager. Kuna olukorra pinevus ei v6imaldanud Lati suurlaagrist Eesti skautide esindusruhma 'Osav6ttu, viibisime seal isikliku kutsega kulalistena. Leedu suurlaager oli vaga meeldiv ja kodune, ilusa Nemunast:. j6epervel. Meie 40-pealises esindusruhmas oli skaute mitmest malevast. Kaasas oli ka ESM valissekretar B. Rautsma. Meie esine-. mine laagri avamisel, eriti paraadmarss Saare skaudijuhi Tammarti juhtimisel aratas Oldist tahelepanu, pealegi olime ainuke suurem valismaalaste uksus. Seal oli Lati skaute ja Liksikuid mujalt, isegi lnglismaalt. President A. Smetona ilmus laagri avamisele. Mind juhatati tema k6rvale vaiksesse looz i, sealt utlesin ka tervitusk6ne, mis tolgiti ja soojalt vastu v6 eti. Prnsi dent kulastas meie laagrit esijoones. Oks salkadest oli kiiresti valmistanud paa r taldrikutait isuaratavaid mee-v6ileibu Eesti rukkileivast. Pres ident maitses ja utles, et tema vaga armastab mett. Suure saatkonna t 6ttu olid t aldrikud peagi tuhjad. Meiega kaasas olid ka kaks Noorte Ko tkaste juhti - E. Tarn ja A. Nigol. Olid sumpaatsed noortejuhid, suhtumine s6bral ik. Oma halli vormiriide t6ttu,,ristisid" meie skaudid nad kohe.. lendurvaatlejateks". Ka see oli s6prusvaimust, sest neid pi di ju kuidagi kutsutama. Meie esinduse hulka kuulus ka uks telkkond skaute Ven e ra lv -: vusest Eestis, kes olid van ad s6brad juba Paralepa suurlaagri paevilt. Kuna laagris viibisid ka Lati peavanem kindral K. Goppers ja Leedu peavanem dr. Alekna, siis oli meil juhtide laagris ka s6bralikke vestlusi. llmselt oldi huvitatud oluko rdad est Eestis ja skautide noorkotkaste suhetest. Ka neil oli oodatav J. S. Wilsoni kullatulek teada. 172

177 GILWELL PARGI CAMP CHIEF WILSONI KOLASKAIGUST EESTISSE juulini on konet teisal. Oma erimissiooni puhul oli temal voimalus riigi-autol ringreisi sooritada, kaasa arvatud Kohtla-Jarve (p61evkivi-t66stused), Parnu, Tartu, Petseri jne. Ta ki.ilastas tee I oige mitmeid nelja skautliku organisatsiooni laagreid, ruume ja treeninguoritusi. Leedu suurlaagrist tagasi joudnud, olin Wilsoni alaliseks saatjaks, viibides parast seda temaga Oheaegselt Lati suurlaagris Lielupe rannal. Suuremal osal Wilsoni ringreisul Eestis olid tema saatjaiks ka kolonel J. Vellerind, J. Teddersoo. Ka prof. A. Piip ja minister 0. Kask olid i.ihel s6idul kaasas. SKAUDID - GAIDID - NOORKOTKAD - KODUTOTRED CAMP CHIEF WILSON! ARUANNE _ 6ieti noorkotkaste juhtide initsiatiivil peeti labiraakimisi skautide, noorkotkaste ja noorseppade i.ihendamiseks juba aastail. Noorsepad enamikus liitusid noorkotkastega. Sakala noorsepad i.ihinesid skautidega ja Lellepi noorsepad (ainuke segakoondis Eestis, Tallinnas Kadrioru akvaariumis) tegutsesid lopuni omaette. Labiraakimised skaudi- ja noorkotkaste peastaapide vahel a. paiku peamiselt vanemate initsiatiivil laksid teravusteni. Noorkotkaste esindajad rohutasid, et Ohinemisel noored peavad Eesti gaidiiuhtide pare IV treeningulaagris Helmes aastal. Foto A. Joonsoni kogust. kuuluma Kaitseliidu juurde. Skautide poolt eesotsas peavanem N. Kannuga taotleti i.ihinemisega noorte organisatsioonide kuuluvust haridusministeeriumi juurde. N. Kannul, kes oli sel ajal haridusminister, oli ki.isimuse otsustamine delikaatne; temale oleks etteheiteid tehtud, et ta kasutab oma positsiooni skautide huvides. Ki.isi- 173

178 - muse lahendamine IOkkus edasi, kuni uue haridusministri kolone l (hiljem kindral) A. Jaaksoni aegu noorsoo organiseerimise seaduse alusel noorte organisatsioonid allutati riiklikule jarelvalvele haridus ministeeriumi juurde. Sellest on IOhidalt avaldatud Eesti Skautluse 50-a. koguteoses lk. 34 ja teisal. Skautide ja noorkotkaste, teatud miiiiral ka gaidide ja kodutii tarde iihinemise ja koostoo taotlusist on kahtlemata autentsemaks senini avaldamata dokumendiks J. S. Wilsoni aruanne, millist auto ril laks korda avastada. Teatavasti viibis Eestis aastal viie paeva kestel ( VII) maailma peaskaudi Baden-Powelli ja Skautide Maailmakomitee esindajana kauaaegne Gilwell Pargi (maailma skautide treeningukeskus) juht Camp Chief J. S. Wilson, kes juba samal aastal asus auametlikult Skautide MaailmabOroo direktori Olesannetesse surma labi lahkunud Hubert Martin'i asemele. Teostanud pohjalikkusega oma i.ilesande Eestis, esitas ta sellest pikema aruande Maailma Skautide Komiteele. Selle tulemusena tunnustati viilissuhete alal Skaut. Maailmakomitee poolt Eesti Skau tide Malev ja Noored Kotkad pariteetselt i.ihise koondisena,,esto nian Boy Scouts Union" nime all. Sel alusel olid ka esimest ja vii mast korda vaba Eesti skaudid-noorkotkad Ohiselt esindatud Skau. tide Maailmakonverentsil aasta suvel Edinburghis sotimaal. Meie Ohine esindussalk oli ka selle eel peetud Ill Rover Mootil (vanemskautide maailmalaager) Soti magede vahel. Jargnevalt on avaldatud J. S. Wilsoni aruandest 25. juulist a. koik oluline kokkuvotlikult: -.. Eesti skautide organisatsioon (Eesti Skautide Malev - Estonian Boy Scouts Association) rajati varsti parast revolutsiooni. Eesti skaudid olid.. Olympia" jamboree! Londonis aastal. (Voe ti vastu Skautide Maailma Konverentsi asutaja liikmena Pariisis aastal - H. M.). Peaskaudiks oli dr. N. Kann, end. koolidirektor ja haridusminister. See organisatsioon arenes samm-sammult, olles huvitatud rahvusvahelisest skautlusest, ja seisis tihedais sidemeis eriti ka Baltimaadega. Arvult oli Ole 7000 skaudi. Paljude maa juhtivate kodanike toetusel t6usis skautluse vastu lugupidamine. Nagu teistelgi maadel, kujunes skautlus rahvuslikuks institutsiooniks. Kohe parast revolutsioone v6i Vabaduss6da rajati vabatahtlik Kaitseliit riigi haldusel. Liikmeteks olid mehed ja n aised eraldi orga niseeritud, kuid s61tuvuses. Liikmete juurdekasvu huvides otsustati 8 aasta tagasi asutada noorte harud nii poistele kui ka todrukutele. Muide, skautlus ja gaidlus oli rajatud peamiselt linnades, maal aga vahe organiseeritud. " 174

179 Parast lahemald kaa lutlusi otsustati rajada Noored Kotkad poistele ja KodutOtred todrukute le, mitte opositsioonis skautidele ja gaididele. Oldiselt see uus liiku mine ei olnud just tere tulnud skautidele. Mo ningad skaudijuhid asusid t6i:ile NK juurde, mida ei peetud sobivaks ja tokestas algul koosti:ii:id. Algasid moningad pinnasondeerimised vabatahtlikuks Ohinemiseks, ku id sel polnud edu." Autor ablkaasa Ada Mariannega a. Tartus. Vahemarkusena tahendaksin, et eriti parast maai lma peaskaudi Baden-Powelli kolaska iku (19. aug. 1933) algatati uuesti koostoi:i voi Ohinemise taotlusi. Jaan HOnerson (ESM peastaabiolem ja ESSL esimees) kutsus Ohel paeval mind oma majja (Tartus, Lossimael), tutvustades Baden-Powelli kirjaga. Chief pidas skautide ja noorkot kaste Ohinemist vajalikuks eesotsas kindral Laidoneriga (selleaegne Noorte kotkaste peavanem). Nanda motles Chief personaaluniooni Ohise peavanemaga. Selles suunas jatkusid ka konelused peamiselt tegevate skaudi- ja noorkotkaste peajuhtide vahel, kuid kahjuks ei tulnud lahendust. Takistuseks olid ka prestiizikosimused. Jatkuvalt J. S. Wilsoni kirjast olulisemat:.. Kahe aasta eest. kui teatud aarmuslikud voolud isegi noorte liikumist poodsid mojustada, otsustati noorte organisatsioonid - skaudid, gaidid, noorkotkad, kodutotred ja teised asetada riikliku jarelvalve alla. Olemjuhataja kindral Laidoner (K.C.B.) sai presidendi maara misel noorte liikumise peavanemaks. Kui k6igi rahvuslike noorte jarelvalve oli pandud Olemjuhatajale, siis oli tema otsustada eeskatt rahvusvaheliste suhete kosimus (autori allakriipsutus). Kindra! Laidoner otsustas, et organisatsioon peab rajanema pea miselt Briti (skautluse) p6him6tteil ja ainult siis v6ivad Noored Kotkad liituda Rahvusvahelise Skautide BOrooga. Mulle meenub, et ':175

180 Noored Kotkad soovisid liituda, aga see avaldis saadeti Eestisse tagasi s6bral ikuks kokkuleppeks en di vahel varemalt tunnustatud Eesti Skautide Malevaga (Eston. Boy Sc. Assoc.). Kuna labiraakimistel polnud edu, oli kindral Laidoner sunnitud n6udma Ohenduse loomist (Estonian Boy Scouts Union). See maarati presidendi dekreediga 31. martsist Selle punkt 5 puudutab valissuhteid, - Noored Kotkaid ja Skaute tuleb arvestada kui l.ihist koondist ja samuti ka Gaide ja Koduti.itreid. Valine esindus moodustub koondiste esindajaist v6i i.ilemjuhataja maaram isel. Seesama dekreet maaras ka i.ilemjuhataja (i.ihise peavanema) iilesanded. Kokkuv6tlikus s6nastuses on need jargmised: 1) Rahvuslike noortelaagrite kinnitamine; 2) otsused valissuhetes ja osav6tus valis- ning sisemaistest laagritest; 3) malevate vanemate ja k6rgemate juhtide ametisse kinnitamine; 4) ametastmete, aumarkide ja vormiriietuse kinnitamine; 5) vahekohtu asjad ja lahkhelide lahendamine organisatsioonide vahel. Dekreedi p. 4 maarab i.ihiste p6him6tete, salgasi.isteemi ja isetegevusliku kasvatuse edendamist. Ohine t6otus, seadused, loosungid, samuti noorsoo organiseerimise seaduste p6him6tete rakendamine." Markus: J. S. Wilson r6hutab seda punkti kui tahtsamat dekreedi osa selle rakendam ise huvides.,,kuigi i.ilemjuhataja on noorte organisatsioonide pea, allub administratsioonit66 Haridusminist rile. Eri ametasutus kolonel J. Vellerinnaqa eesotsas rajati natuke varem kui aasta eest." Markus: Vastava seaduse alusel oli noortejuhataja Vellerind i.ihtlasi i.ihise noorte peavanema abi. J. S. Wilson jatkab:,,t6siasi on see, et Skautlik Ohendus (Scout Union) on rajatud seadusega ja mitte vabatahtlikult ja asjane avaldus i.ihenduses tunnustamisega esitati Skautide Rahvusvahel isele Bi.iroole ametlikke kanaleid m66da. V6ib olla see ei loo pretsedenti, kuid see on loobumine normaalsest praksisest ja peab ka lahendatama kui selline. Seletasin kolonel Vellerinnale, et Skautluse Rahvusvaheline Liikumine ei ole valitsuste organisatsioon, vaid on tugevnenud tanu vabatahtlikele skautluse organisatsioonide esindajaile erimailt. K6ik Skautide Rahvusvahelise Konverentsi esindajad peavad olema vastava ma skautide ja mitte valitsuste esindajad ning peavad ise olema skaudid. Lisasin ka seda, et dekreet maarab pariteedi Skautide ja Noorte Kotkaste vahel. See s61tub tuleviku tegevusest, kuid silmapilgul on kahtlemata olukord Noorte Kotkaste kasuks, sest k6ikides algkoolides ergutatakse Noorte Kotkaste ja Koduti.itarde tegevust. Nii kolonel Vellerinda kui ka kindral Laidoneri ma palus in, et see,,pariteet" leiaks mitte ainult sanktsioneerimist, vaid ka tegelikku rakendam ist vastavalt haridusministeeriumi dekreedi m6ttele."

181 -~ --.v.ahemiirkus: Edasr J: S. Wilson margib; et Noore'd 1 :Kotka'd.'ja: Kodututred on kaendatud Kaitseliidu poolt, omades tugeva majan: " dusliku tagap6hja. Soovitused, et Punane Rist kui rikas organisatsioon kaendaks skaute ja gaide, p6rkusid vastusele, et Punane R"ist 'i v6ib koll aidata k6iki noori, mitte aga skaute ja gaide eriti. Kui Kaitseliidule antakse vabad kaed, toetada kohapeal neid, keda soo-, vitakse, lahendaks see asja teatud maaral. Teisest koljest skaudid., ja gaidid tahavad sailitada iseseisvust ja saavad praegu.orna toetuse skaudi-gaidi s6prade seltsidelt. Lisamiirge: Viimastel aastatel said ka skaudid ja gaidid m6nev6rra toetust riigi eelarve korras haridusministeeriumilt. Oma aruande lopul iitleb J. S. Wilson:,,L6puks mulle k6ige tahtsam p6him6tteline punkt. Skautide' Rahvusvaheline Komitee on p6him6tteliselt n6ustunud tunnustama kogu Eesti skautliku organisatsiooni liikmeskonda, keda on tunnustanud riigi jarelvalve. Selle peaskaut ja valissekretar taidaksid omi Olesandeid ameti korras (ex-officio)." Lopuks J. S. Wilson esitab kiisimuse:,,skautluse vabatahtlikkus ja vabadus on ohustatud. Kas oleks v6imalik, et Skautluse Rahvusvahelise BOroo p6hikiri muudetaks nii, et m61emaid organisatsioone (Skaute ja Noorkotkaid) tunnustada taisliikmetena." )a k6ige viimaks ta tahendab Eesti gaidide ja kodutotarde kohta, et molemad organisatsioonid olevat isegi tihedamalt koost66s, kui see on es inenud skautide ja noorkotkasete poolel. Konesolevat dekreeti rakendati just valissuhete ala!. Sisemiselt el olnud Eesti skautlike organisatsioonide Ohinemise kosimused veel kaugeltki lahendatud, kuigi selleks 31. Ill 38 dekreet vastavad al used.oli andnud. PINEVUS KERKIS A. L6PUPOOLEL, kui kolonel Vellerind esitas ajakirjanduses kava kavatsetavaks sund- Ohendamiseks. Selle lisaks oli ajakirjandusse lanseeritud sihilikke vaiteid just skautide aadressil. Keegi valjendas, et noored peavad ka teadma, et nende peavanemaks peab olema eesti mees ja,,mitte mingisugune rahvusvahelise noorsoot66 korraldaja." Selle mote oil liiga labipaistev, tekitades tugeva vastureaktsiooni. Seda k6ike lugedes muutus kurk kibedaks. Olin kohe selle ja rele telefoni Ohenduses Skautmasterite Kogu juhataja skm. Harr'! Haamer'iga. Ka tema oli juba s6numeid lugenud ja oli hingep6hjani 1-771

182 puudutatud. Kohe leppisime kokku, et tuleb koik voimalik teha Eestis toelise vaba skautluse sailitamiseks vastavalt p6him6tteile. Esi mese sammuna otsustasime saata samal paeval kirjad kolonel Vel lerinnale, kuid kumbki saadab oma motetel ja sisus. Minu kiri, mis oli usna pikk ja pidi vist ka koige kovema suda mega inimest liigutama, laks teele samal paeval. V6imalik et H. H. kiri isegi varem kohale joudis. Jargmise sammuna astus Skautmasterite Kogu juhatus koosolekuks kokku samal 6htul, kus kusimust pohjalikkusega kaaluti. Jargnesid koik voimalikud sammud..,eesti Skaudis" ilmus min1,.1 juhtkiri.,t6eline skautlus tuleb sai litada.''. Asi ei lasknud kaua oodata. Kolonel J. Vellerind oli peavanemat kindral Laidoneri reaktsioonidest lahemalt informeerinud ja peagi kutsuti noortejuhataja poolt kokku nelja organisatsiooni peastaapide esindajate Ghine koosolek. Pealegi oli kindral Laidoner kindlalt soovinud, et ka nooremate esindajate, tegelike noortejuhtide arvamused ara kuulatakse, ja et nemad kokku astuksid. KAKS OLULIST TooKOOSOLEKUT Sedamooda siis toimusidki jarjestikku kaks olulii;;.t noupidamist. Esimene neist kandis ametlikku ilmet ja leidis aset Haridusministeeriumi ruumides toenaoliselt 22. detsembril Kohal olid nelja noorsoo-organisatsiooni peastaapide esindajad. Olin uheks ESM peastaabi esindajaks. Koosoleku Ulesandeks oli pohiliste kusi muste uhtlustamine. Nonda vaadati Iabi skautlikud tootused, seadused ja leiti nendes peagi uhine sonastus. Noorte tootuses Jumala nime kasutamiseks oli eriarvamusi. Kol. Vellerind utles, et Jumala nime voib tootuse tekstis kasutada, kui seda Eesti rahvas otsustaks. Sellele reageerisin, et Eesti rahvas on selles kusimuses juba oma seisukoha votnud. Skaudid soovisid liikumist Kaitseliidu eestkostmisest vabana hoida ja selle jarelvalvet tervenisti Haridusministeeriumi juurde jatta. Puudsin seda lahemalt pohjendada, sellega, et vanemad skaudid ja skaudijuhid on ju kaitseliitlased. Haridusministeeriumi noortesekretar kusis selle peale -.. Kas skaut voib pussi kanda?" Vas tasin, et 6petame skaudikepi kasutamist, pealegi on skautlik treening Gldiselt tunnistatud vaga vajalikuks igale kodukaitsjale. Kaitseliitlastena on meil muidugi pussid kodus." Pohiliste kusimuste selgitamine gaidide ja kodutiitarde vahel arenes edukalt. Noortel Kotkastel oli Skautidega raskusi Ghiseid nimetusi leida. Kuid Noorte Kotkaste kandvamad juhid Teddersoo, Vardja, Tarn, T6ldsepp, Hiir ja teised olid oma nooruses labi imbunud skautluse vaimust ja puudsid teha oma parima, et noorkotklus

183 areneks skautluse p6him6tteil ja meetodil. Kuid teisalt olid nad ~ mojustatud Kaitseliidu vanematest juhtidest, kes olid huvitatud eeskatt just Kaitseliidu noorte jarelkasvu organisatsiooni arendamisest. Sellest siis see n6udmine, et skaudid koos teiste noortega kuulugu' Kaitseliidu juurde. K6nesolev ja ka maned jargmised vahemad. n6upidamised ku junesid jarjest s6bralikumaks koostoo vaimus. Jaa oli sulama ha-: kanud. KUI NELJA ORGANISATSIOONI TULIHINGED KOKKU TULID... Jargnevalt kindral Laidoneri soovile tulid kokku skautide, galdide, noorkotkaste ja kodutotarde nooremad esindajad, Ghtekokku 8 tegelikku noortejuhti. See poolametlik kokkutulek teostus KodutOtarde peavanema Salme Pruudeni korteris Tartus Pargi tanaval. See algas aasta eelviimasel paeval parastl6unal kl. 4 (laupaeval, 30. detsembril) ja 16ppes puhapaeva hommikul kl. 4, seega 12 tundi. Koosoleku vaheajal oli Salme Pruuden oma noorusliku sekretari kaasabil korraldanud 6htus66gi, suureparase kulma laua, mis omakorda soodustas s6bralikku toomeeleolu. - Olgugi, et koosolekul oli ka Gks peavanem (Salme Pruuden) Ja kaks peastaabiglemat (Sigrid Eiken ja Johannes Teddersoo), arenes koosolek igati nooruslikus t66meeleolus. Gaide esindas veej' Llis Juske ja kodutotreid peavanema sekretar, teiste nimed olen,,urn.istanud". _, Koosoleku juhatajat vist ei olnudki, ka mitte protokollijat. KOil aga koostati Ghine kiri Gleandmiseks noortejuhatajale kolonel Vellerinnale. Kuna mul oli vaike kohvermasin kaasas, asusin kella 1 paiku hommikul tippima ja puudsin punkt-punktilt k6ike olulist kirja panna. Kell 3.30 hommikul kirjutati sellele alla. Ja kui ma el eksi, andsid selle 6ige varsti Tallinnas Ole Sigrid Eiken ja Juku Teddersoo noortejuhatajale kol. Vellerinnale. Sisulisi tulemusi too koosolek andis v6rdlemisi vahe; Organ!-, satsiooni nimes kokkuleppele ei j6utud, kuigi k6ne all oli,,eesti Noored." TGtarlaste osas saavutati kokkulepe, et,,hellakeste" ja,,kodututarde" nimetused sobivad. Poiste osas, ei maleta tapselt, uhisest,,skaudi" nimest oli k6net eeskatt valismaaga suhtlemisel. Oli ka muid uhtlustavaid m6tteid ja head tahet oli esitatud selles kfrjas. Kolonel Vellerind oli lootnud kull rohkem. Kuid meie k6ikide rahulduseks paljudes kusimustes olime Ghel ja samal arvamusel. K6ige rohkem eriarvamusil v6i reserveerituna pusis Teddersoo, kuid 16pu poole tema ka muutus leplikumaks ja kirjutas uhisele kirjale alla...

184 .; Selle koosolekuga oli. tolles i.ihendamise ki.isi muses pal ju pinevust va henenud ja asjad arenesid vabatahtliku i.ihise ~oostoi:iorganisatsiooni suunas. Eesti skaut!use ;uube/itiinumeda/i illeandm ine KoduWtarde peavanemale - Sa/me Pruuden'i/e, Londo ni Eesti Majas a. SOOME SKAUDIJUHTIDE TALIPAEVADEL LAHTIS Talipaevad teostusid jaanuari algul a. See oli ilus vahelduv tuulet6mme, valgus ja lumi. Mulle saabus isiklik kutse Soome skautide peajuhilt. Kutsutud oli ka.hm noortejuhataja kol. J. Vellerind. Terna s6itis lennukil, mina laeval. Oks Soome skaudijuht oli mul Helsingi sadamas vastas, kes, mu eest hoolitses ja rongile saatis, mis mind i.imberistumisega i..'.ahtisse viis. J"alipaevad kestsid vist kolm v6i neli paeva ja kohal oli mitusada skaudijuhti. Endistest s6pradest olid kohal peavanem Verneri Louhivuori, Lauri Vuolasvirta,.. Pappa" Ollila ja teisi. Kava oli mitmekolgne. Oli ka k6nekoori harrastusi, diskussioone. Oheks teemaks oli -,,Kes on suurmees?" - Selle Ole arenes p6nev vaidlus. See oli vanemskautide grupis. Valistest i.iritustest, hoolimata si.igavast lumest, peeti sideharjutusi, nagu valitelefoni liini vedamist, kasutades koeri kaabli vedajaks. Kaablirull selga koidetud, esinesid koerad veoloomadena, ka madalat kitsast paati inimeseqa lumel jarele vedades. Tahelepanu kahele eestlasele oli sodamlik ja vaga usalduslik. Ohel i.ildkoosolekul poi:irduti tervitustega meie poole. Vaga huvitav oli labi tundi kestev laiendatud peastaabi aastakoosolek, millest k6igi malevate {piiri) juhid osa v6tsid. Kobsoleku kestel toimus sealsamas ka 6htus66k. Meil oli v6imalus kuulda ka k6ige delikaatsemaid kosimusi. nagu t66kava ja eelarve vaidlusi. K6ik arenes rahulikus asjalikus 6hkkonnas. 1.8()

185 Lahti ja selle iimbrus. Kogu Soome noorus on justkul suuskadele,,naelutatud". Liiva tanava k6nniteedele ei visata, suuskadega liigutakse t661e, kooli, 66d on valged, Erandiks on vaid pealinn Helsingi, kus jala kaiakse. Ostjatest k6ige rohkem taiskiilutud nahti olevat sporditarvete arid. Tavaline suusaulikond nii poistele kui tudrukutele on seal igapaevaseks riietuseks. _ Lahti suusamagedel, talispordi paradiisis, v6ib imestada juba aastaste poiste suusatamist ja k6rgeid magihuppeid. -. Soome skautide kauaaegne peaskaut ---:- Partioylijohta/a Verneri louhivuori (ki:iesoleva ilmumisel 88 aastane}. Autor 70-aastasena Matkasin ringi jalakaijana vist ainukesena seal lumevaljakuil, peatusin ja vaatlesin, kui Lile mu pea huppesildadelt lendasid poisikesed labi ohu. ~16:1

186 _J i<otmas ROVER MOOT; KONVERENTS. JA GILWELLILAAGER.SOTIMAAL VllMANE VALISREIS EESTI ISESEISVUSE AJAL sotimaa reisule -a-susin 11. juulil a. vastu keskood rongil. Ajahetk seisis soja lavel. Tagasi joudsin 10. augustil. Esimesel septembril puhkes Saksa soda Poolaga. Elasin kaasa Ill Rover Mooti (vanemskautide maailmalaaget) Eesti esindusoksuses sotimaal Perthi linna lahedal Manzie lossi maa-aladel, olin Eesti skautide esindajana X Skaut. Maailmakonverentsil Edinburghis ja sooritasin Rover Scout Wood Badge gilwellilaagri kursuse Wemiss Firs'is sotimaal. Enne kui jagada muljeid neist elamuslikest si.indmustest, heidame pilgu tagasi meie noorsoot66 ajaraamatus umbes 40 aastat. Eesti noorsoo organiseerimise seaduse kehtestamisega aastast jargnesid organisatsiooni struktuuris moned vormilikud muudatused, mida eriti parast noorsoo organiseerimise seaduse muutmise kehtestamist aastal. Ohiseks peavanemaks sai kindral J. Laidoner ja skautluse valissekretari Olesanded laksid vabatahtliku jou kaest Ole riigiametniku, nimelt noortejuhataja kolonel J. Vellerinna katte, mis oli taiesti uus pretsedent skautluses. See toi kaasa moningaid arusaamatusi Skautide Maailmabi.iroos. Valiskirjavahetust jatkas teatud maaral siiski ka senine valissekretar skm. Baldvin Rautsma, kuna minul treeninguala ki.isimusis kirjavahetus valismaadega kais oma rada. See oli a. algupoolel voi varakevadel, kui teade tuli, et Maailma Skautide Komitee on tunnustanud meie Noored Kotkad rahvusvahelise labikaimise huvides Ohistel alustel Eesti Skautide Malevaga. Selle otsuse kinnitamine kuulus Skaut. Maailmakonverentsi valdkonda, milline teatavasti aset leidis Edinburghis samal aastal. Kindlasti on siin osaliseltki Noorte Kotkaste huvi voi teene, et meie Ohine esindus paases Konverentsile ja ka Rover Mootile. Nii molema organisatsiooni poolt pooti Haridusministeeriumi Noorsoo Osakonda veenda, kuivord oluline on just eelseisvale Konverentsile Eesti skautliku esinduse saatmine. Konverentsi delegatsioon kujunes kolmeliikmeliseks - kaks skaudijuhti ja Oks noorkotkajuht. Olgu margitud, et moned Noorte Kotkaste juhid olid juba umbes ki.immekond paeva varem lnglismaale saadetud Gilwelli Pargi oppelaagrisse. Juhtus nonda, et Londonis Buckinghami palee tanaval skaudipoe laheduses kohtume taiesti juhuslikult koik kolm Konverentsi delegaati ja -veel skm. G. 0. Randveed. Molemad noorkotkad olid just gilwellilaagri kursuse lopetanud. Esmakordselt surusin _ Randvee 182

187 katt - hea on seda ngod 36 aastat hiljem meem.itada. Kaks vanem. skauti, 6igemini kull kaks nooremat skaudijuhti, Oks Tartust, teine Tallinanst, olid juba otseselt Rover Mootile siirdunud. Ohte pe1:1b Otlema, et meie kahe noorkotkaste juhi erinev hall vormiriietus tombas neile koikjal rohkem tiihelepanu kui meie tavalise skaudl khaklriide kandjaile.... Neljakesi ekspress-rongil.,lendaval sotlasel" Oletades Firth of Forthi, niigime tee I mondagi erakordset. Kahel v6i kolmel korral niigime piiris raudtee aares nelinurkselt pustitatud suuri s6javiie telklaagreid, mille keskel suur sojaviie 6ppeviiljak. Tegemist oil uute noorsodurite voi ka reservviielastega soduri mundris, millegipiirast liiga luhikestes soti seelikutes paljaste jalasaiirtega. Meestele loodi,,kova jalamahvi". Vagunites uudishimulikud reisijad surusid akendele liihedale ja vaatepildid pohjustasid ka kiljatusi ja naeruturtsatusi eriti ornemapoole esindajailt. Oks oli kindel, et lnglismaa valmistus sojale ja see tostis meiegi meeleolu. Sojaoht p6hjustas paljude kojujiiiimist. Kuid siiski kogunes 43 erimaadelt 3500 osavotjat. Tuldi kokku suurte miigede vahele ilusaile suurtele muruviiljakuile, mis vaheldusid h6redate metsatukkadega. Selles telklinnas veedeti piievi soprussidemete uuendamiseks ja uute loomiseks vanemskautluse ideaalide -.,good will, fellowship and clean living" tiihe all. Avamine leidis aset 16. juulil valise lihtsuse ja sisemise haaravusega. Avasonad Otles Lord Rowallan (hiljem Briti peaskaut). Louna-Aafrikast Baden-Powelli heliplaadil saadetud saatesona tiihe all kulges laagrielu. Omas sonumis ta Otles:,,Ergutagu see Rover Moot teis huvi mitte ainult oma elu reguleerida, vaid teenida ka (Service) Jumalat, oma kodumaad ja oma kaaslasi." Briti valitsuse nimel toi tervitusi soti minister. Jiirgnes defilee, kus taaskordselt lehvis vaba Eesti sini-must-valge oma eslnduse ees. Nii avapiieva ohtul, kuid ka eriti veel lopulokkeohtul pidas valmuliku talituse vaga veenvalt Gilwell Pargi juht Camp Chief J. S. Wilson, kelle isa oli olnud teatavasti toompraostiks Edinburghls. MATKAD JA KOLASTUSED olid peamisiks harrastusiks valjaspool laagrit. soti miigimaastlk on ka toeliselt huvipakkuv. Juba Londonist rongi lahenedes pikki rannikut Edinburghile, pakkusid miied haruldast vaatepilti. Enamasti udust voi pilvedest varjatud miietipud meenutasid hiigelseeni ja udu paistis nagu touseks paljude hiigelsavikodade korstnaist laialivalguvat suitsu. Rover Mooti asupaigaks oligi magede vaheline lagedam maaala Manzie lossi maa-aladel Pertshires. 183

188 soti ANEKDOOTID El PEA PAIKA!,. K'ui soti anekdoodid ihnusest koll mujal on k6neaineks, siis siin olid ' sotlased kull Oldiselt Olilahked. Linnapead, praostid, suurmaa.9rri?nikud, Rotary klubid ja ka palju eraisikuid tegid k6ik v6imaliku ki.ilaliste huvaoluks. Naiteks Oks vanaproua, kelle arist vanemskaudid ostsid Oksk6ik kui pisikese malestuseseme oma emale v6i ti.itarlapsele, kostitas k6iki tassi tee ja lisanditega, milleks ta hoidis katla alati tulel. Terna otsus oli kulastajate kohta:,,roverid on k6ik gentlemanid." ' Rohkes vastuv6ttude hulgas pani krooni peale Perthi linnavalittuse hoones hiigel balli- voi tantsusaalis toimunud piduohtu. soti 'roverskaudid ja gaidid olid vasimatud soti rahvatantsude esitamisel, koll m66ga- ja ristitantsudes, nii et p6randki h6ljus tantsutaktis. Nende innukus oli niiv6rd v6imas, et s6na otseses mattes kogu Ro\ler Moot tantsis i.ihtlases 66tsuvas taktis 5oti rahvatantse. Meid hakkas hairima too v6nkuv saali p6rand, ikka Oles ja alla mi.irtsuvas taktis. Seletati aga, et see p6rand ongi sedamooda ehitatud, teisiti polevatki rn6eldav soti rahvatantsude tantsimine. Meid huvitas veel raekoja saali seinal Ohe vana toopilise sotlase hiigelportree originaalses soti varviki.illases roos. Mis tahendus oli sellel laest peaaegu maani ulatuval hiigelmaalil? - Seletati, et see oli soti tookangelane, linnavalitsuse elup61ine teenistuja. Kui katte j6udnud tema pensionile mineku aeg ja teda vallandada otsustati, protesteerinud tema selle vastu seletades, et aastad ei maara veel mehe v6imeid. Ta esitanud valjakutse kogu linnavalitsusele ja teenijaskonnale i.ihiseks matkaks Ben Nevise tippu (soti k6rgeim magi). Ainult siis kui teda v6idetakse, v6tab ta oma protesti tagasi. Ki.isimust arutas linnavalitsus ja 'teenistujad. Ohine otsus oli, et ta v6ib edasi jaada teenistusse kuni oma elu 16puni. Terna populaarsus matka ja magironijana oli niiv6rd suur, et keegi ei soandanud temaga v6istlema minna. Laagritegevus oli korgeklassiline ja s6prus-vendlusaade oli igai.ihele sisemiseks paevakasuks. Mitte ainult Oksikult, vaid avaramalt 1.eidsid s6prussidemed si.ivendamist v6ib olla rohkem kui kunagi varem sellistel puhkudel. El OHTKI AMETLIKKU KOOSOLEKUT Rover Moot sotimaal jaab skautluse ajalukku seet6ttu, et seal el peetud Ohtki amethkku koosolekut ega diskussiooni. Vendlus oli paevaloosung ja oli silmatorkav, et noored mehed ei olnud s6brad ei i.ihe v6i kahega, vaid avaramalt rahvaste noorte seltsis, soprus laienes koikide vahel. Ka kultuurilisi esinemisi parast 16unat leidis aset korduvalt, eriti. erimaade gruppide esinemised laulu ja muusika alal kujunesid meelikoitvaks. lsegi vaike Liechtenstein oma peaskaudi prints Ema- 184

189 L nueli juhatusel esitas 14 vanemskaudiga (suurim arv Liechtensteinil senini maailmalaagris) saksakeelseid laule, millest meeldejaanum oma viisilt oh -,,Das schone Liechtenstein." SUUR LOPUPIDU soti TAVADEL Monzie Castle lossiomanik, kelle maa-aladel Rover Moot to-i mus, korraldas piduliku 16petamise paeva 6htupoolikul kogu suurlaagrile vastuv6tu, mis kujunes paris vaba6hu rahvapeoks soti tavadel. Suurlaagrit ja lossi eraldas karjamaailmeline avar roheline vali, kus peetigi see pidu. Juba eelmisel paeval toimetati kohale kaks suurt tapetud harga. Suur raudkang v6i toru asetati kahe puu vahele ja see kang labis m6- lemad harjad pikuti. Praadimiseks oli alla asetatud tohutu suured pannid kivisoega, samuti ka pannid maha niriseva rasva kogumiseks. Teise paeva 6htupoolikuks rippusid praetud harjad piduplatsil. Kui 3500-pealine suurlaagri pere oli kogunenud, hoolitses meeleolu eest uhke Soti torupilli orkester lossi katus-r6dul. Rahvariietes kaunid naitsikud liikusid ringi suurte lilledega dekoreeritud korvi.dega, pakkudes maiustusi. Ja siis too tohutu pidukook. Selleks olid lauad asetatud murule pikuti vahemalt 50 m pikkuselt, ja laua katteks pidukook, valmistatud piparkoogi taolisest sisust, umbes 5 sm k6rgune, pealt kaetud k6vaks hangunud valge kreemiga. Kokad valges ruus suurte nugadega tukeldasid koogi n6nda, et ji:itkus k6igile. Kangil rippuvatest hargadest said k6igi maade esindusuksused l6igu vastavalt koosseisu suurusele. Liha tuli laagroites siiski Liie praadida, po lnud taiesti labi kupsenud. Valipidu oli taies hoos, kui kostsid jarsku neljakordse lossi ka tusr6dult huuded ja sajatused. Kaks orkestranti olid tolli lainud, s6nadest mindi tegudele ja kostsidki tugevad k6rvakiilu laksatused, millele ji:irgnes ruselemine silmapaari vahivad Gies, suudki avanevad. Ruselemine j6udis haripunkti ja peagi Gks neist kaotas tasakaalu ja langes tugevast loogist Lile r6du aare alla. Alt kostsid kiljatused, ohked. Peagi aga taibati, et meid k6iki oli ninapidi veetud. Allalangenud ehtsas foti rugs,,orkestrant" osutus suureks vahast nukuks, purunedes tgkkideks ja kildudeks. Oli tore nali kgll. Purustatud,,surnukeha" asetati juba varem kohale toimetatud suurde musta kirstu, millele kinnitatud plakat, et n6nda juhtub meist igauhega, kes... (m6istatagu lugeja, mulle jai too soti,,slang" selgusetuks). Esitatakse veel mitmeid soti mange ja tantsegi. Too omaparane soti rahvuslik pidupaev aitas suuresti kaasa s6prusvaimu sgvendamisele.

190 SAMA PAEVA 6HTUL VllMANE SUURLCKE oli Oks kaunimaid ja meeldejaavaid kunagi nahtuist. Kuulsime Chiefi valjut ja mojukat haalt Louna-Aafrikast sedakorda puude ladvust valjuhaaldajaist. Kuulsime ja nagime rahvaste ettekandeid, laule, muusikat ja muudki. Kuid sotlastel oli originaalsust ja ka huumorimeelt. Seda toendasid kaks omaparast suurt lokkeullatust. Heideti tulle suletaied hagu ja too kirst tolle sonakuulmatu,,orkestrandi laibaga" asetati tu!eriidale, kus see leekides kiiresti havis. See si.igavmotteline toiming pidi olema hoiatuseks koigile neile, kes kurjaga motlevad valitseda. Kurjus havib, headus sailib, nooruslik idealistlik vaimustus ja oilsus omis toiminguis oli esile manatud puhta kurjust hiivitava tuleleegiga pimeduses. -Koige omaparasemaks kujunes lokkenumber, kus suurlaagri,.olemkoda" - kuus toelist lordi, nende hulgas Somers, Hampton, Balfour ja ka p rints Gustav Adolf ette astusid. Sona vottis neist koige vanem, meie vana sober Eesti suurlaagrite ki.ilaline sojakangelane, Ohe kaega kolonelist lord Balfour, et Ohte tahtsat dokumenti ette lugeda. Too 10 paeva laagri kestel ja pal ju paevi enne laagrit suure larmiga ringi vuristanud vana 40-aastane vaike platvormveoauto ilma raamita oli koik laagri veod suurima edukusega sooritanud ja selle too korgeks tunnustuseks Olendati see lordiks. Ja kuna igal lordil on oma taiuslik nimetus, siis ristitakse too auto nimega -,.Lord Lancelot of Manzie." Vaevalt jouab ettekandja oma teadaandega lopule, kui juba eemalt kl.ingaste tagant kostab jarjest valjumaks muutuvat nadala kestel kuuldud tuttavat larmi, autoporinat. Tiiie kiiruga ilmub too.,truu toomees" lordide rivi ette seisma jaades. Autole riputatakse kaela vastav plakat, IOOakse see siis,,lordiks" koigi kommete kohaselt ja mo irgava aplausi saatel liikus uus suurus kadudes pimedusse. Vaga si.idamliku lokke lopuvestega esines Briti asepeaskaut l ord Somers. Terna kone oli Ohtlasi pi.ihendus Ghief'ile, meenutades vanemskautidele nende sisemisi Olesandeid. Vanemskautluse elu on teenimine, mis kujunegu sisemiseks lubaduseks siit lahkudes ja jaagu moodunud Rover Mooti peamotiiviks. Suurloke loppes palvusega Camp Chief Wilsonilt. X MAAILMA SKAUTIDE KONVERENTS EDINBURGHIS Maailma Skautide Konverentsil, algusega 26. juulil Edinburghis olid Eesti skaudid ja noorkotkad.,estonian Boy Scouts Union" nime all esindatud kolme delegaadiga. Oli see ki.ill ainulaadne juhus, et valissoiduks toetust sain, pealegi veel Haridusministeeriumi eelarve korras. Kogu Eesti iseseisvuse aastail ja ka hiljem tuli kaia pohimottel.. skaut on kokkuhoidlik", raha tuleb teenida ja soiduraha koguda. Noortel Kotkastel oli olukord muidugi soodsam, kuid nendest ki.ilastasid valissi.indmusi siiski ainult Oksikud juhid. 1.86

191 Esmakordselt kogunetl konverentsiks iima Chlef'ita, kelie ter' vislik seisund ei v6imaldanud L6una-Aafrikast pikka reisu ette votta. Ta oli saatnud Konverentsile oma lakituse. Konverentsi avamisel oli juhataja toolil MSK aupresident prints Gustav-Adolf. Avatervituse utles soti skautide president lord Rowallan. SMB direktor J. S. Wilson esitas kaheaasta aruande, markides skautide suurt arvulist juurdekasvu maai I mas. Uute Konverentsi liikmetena olid juurde tulnud Hiina, L6una-Aafrika ja India organisatsioonid. Noorte Kotkaste vastuvotmine Ohistel alustel Eesti Skau tide Malevaga eriti k6ne alla ei tulnud, see voeti teatavaks Oldaru ande kinnitamisega. Kull aga markis aruandja oma s6nav6tus, et m61emad organisatsioonid on siin esindatud,,estonian Boy Scouts Unionina." Konverents kulges tohe, jagunedes sektsioonideks. V6tsin osa skautliku kirjanduse edendamise sektsiooni t66st lord Rowallani juhatusel. Selles r6hutati vajadust skautlike p6hiraamatute, eeskatt Baden-Powelli,,Scouting for Boys" taaslugemise 6hutamist ja noortes suurema huvi aratamiseks kirjastada ka efektsemaid pildivaljaandeid, ka B.-P. elulugu rohkete piltidega. Juba sel Konverentsil oli paevakorras DP-de, s.o. oma tahte vastaselt maalt lahkunud skautide ja juhtide probleem, kuid siduvaid otsuseid veel ei tehtud. Konverents oma ilmelt, vaimult ja sisult oli v6rdne eelmiste Konverentside tasemega, mis suvendas teadmist, et skaudiliikumine on omad juured n6nda sugavale ajanud, et ta oma sisult ja vaimult edasi kandub ka liikumise rajaja puudumisel. Konverentsi meeldivamaks osaks olid valjasoidud mitmetele vastuvottudele. Suurejoonelised vastuv6tud olid Edinburghi ja St. Andrew linnapeadelt, kes esinesid pidulikus ametruos. Bankett oli Briti skautide peakorterilt, mil puhul lord Somers esines sisuka ja sodamliku k6nega. Sellele Konverentsile sai osaks koige auvaarsem vastuvott, - vooruspidu kuninga ja Briti valitsuse poolt Holyroodi palees. Kuningat esindas Gloucesteri hertsog ja Briti valitsust soti minister. Parast k6igi delegaatide esitlemist (peab imestama lord Rowallani malu, kes k6iki esitas nime pidi koos paritolumaa nimeta misega) lossi 6ues jargnes kehakinnitus pikas lossi vastuv6tu saalis. Oma kvantumilt ja kvaliteedilt Oletas serveeritud toit koll igasugused kella nelja (lnglise komme) tee moisted. Kohvi, tee ja karastavate jookide k6rval oli eriti rohkesti maitsvaid suupisteid ja puuvilja, eriti rohkesti ka vaarikaid vaikestel taldrikutel. Kui oli tunnikene veedetud pustijalu vabas keskustelus, juhatati delegaadid lossi sisemuse tutvunemiseks alt-oles ja Olevalt-alla. Ajalooline uhkete kuninga ja kuninganna toolidega vastuvotu saal oli omaette vaatamisvii.arsus. Millegiparast k6itis minu tahelepanu eriti saal i 187

192 p6randat' Glerii kattev raske hiigel valp, niis v6is kull mitusada aastat vana olla, kulunud kuid haruldaselt puhtana hasti sailunud, ainult tollipaksused aared oli veidi Gies poole kagarasse t6mbunud. Sisetunne Gtles kull, et seisame ajaloolisel pinnal eelmistest sajandeist. LOPUTSEREMOONIA EDINBURGH! STAADIONIL Ill Rover Mooti ja X Konverentsi 16ppakkordiks kujunes veel k6ige suurem elamuslik kumnete tuhandete skautide ja kglastajate kogunemine pidulikuks l6putseremooniaks Edinburghi juures kuulsal Murrayfieldi staadionil, kus peetud kuulsamaid rahvusvahelisi Rugby ja jalgpalliv6istlusi. K6ik tribuunid olid tulvil pealtvaatajaid, kui osav6tnud maade esindusuksused kuninga ja Valitsuse esindajaist mi:ii:idusid. Viimast korda vaba Eesti aegadel saluteeris ka sini-must-valge maailma rahvaste pere tohutu hulga ees. Juba staadionile j6udes 6htuses paikesesaras vottis meid eestlasi vastu kaunis i.illatus. Maade lipud olid avaralt umber staadioni k6rgel serval lehvimas ja just otse peavarava keskel lehvib uhkelt Eesti sini-must-valge. Heas meeles kusime uksteiselt, kas astume Ia,bi Kadrioru staadioni varava v6i on see laulupidu... See oli meie 6nn, kuid uhtlasi nagu ennustus, et see jaab vhmaseks iseseisva Eesti skautluse osav6tuks maailma suururitusest. Ohtlasi see lipp seisis sillapostina senise ja tulevastele suursundmusile, mil too lipp taas kerkib. Tuhanded soti skaud id esitasid ajaloolisi stseene skautluse arengust, marssides keskvaljakule, moodustades elavaist noortekolonnidest tahed.. B.-P." ja keskele hiigelv6tme kujutise. fahed B.-P. tahendavad muidugi skautluse rajajat Baden-Powelli, kuid uhtlasi ka s6nu.. Be Pals" - (olgem s6brad). Mikrofon oli asetatud tribuunide ette valjaku keskele ja igalt maalt uks vanemskaut tuli ja utles omas keeles need kaks s6na, mis valjult Lile staadioni igasse nurka kostsid. Kui meie Gaston Randvee selgel ja k6laval haalel oli huudnud.. Olgem s6brad", puhkes peaaegu uldine aplaus to lie rahvale ja eriti ka eesti keele elavale k6lale. Kui Briti skautide president ja kuninga esindaja Cloucesteri hertsog astus valjaku keskele v6tme r6nga sudamesse ja meenutas vaga sudamlikel s6nade l veedetud kauneid paevi ja rahvaste s6prust, siis on paljudel silmas niisked lahkumise kahjur66must. Briti humni helid ja traditsiooniline U'hislaul,,Auld Lang Syne" 16petas tolle suursundmuse ja igauks asus kiiruga koduteele, et mitte jaada s6ja jalgu, sest mane nadala parast puhkes suur soda. Kuid minu missioon po,lnud veel 16ppenud. Siirdusin soti skaudijuhtide treeningu keskusse Wimes Firsi, et osa v6tta vanemskaudijuhtide gilwellilaagrist. 188

193 shoti GILWELLllAAGRIS Kuna gilwellilaagrist osav6tjaid oli ka mitmelt teiselt maalt, oli ka laagrikursuse juhiks erakordse.jt Gilwell Pargi juht Camp Chief; J. S. Wilson ise koos soti treeningmeeskonnaga. Oks D.C.C. (Deputy Camp Chief) oli koos Wilson'iga viiljapoolt. Mulle meeldiva ullatusena votsid tallest treeninglaagrist osa ka kolm soomlast. Oks nendest - Helanko - oli hiljem Soome, skautluse treeningu juht ja raamatute autor, kellega kuulusime uhte' salka. soti treeningkeskus oli v6rdlemisi metsikus looduse rupes / kuid kullaltki hiisti sisustatud, korrastatud ja vajalike hoonetega va-' rustatud. Vanemskautide gilwellilaager teostus samuti salgasustee ~ mis, nagu k6ik head treeninglaagrid. Salkade nimed ei olnud loomaoriigist, vaid sangarlike isikute nimed. Mina kuulusin Roland Philipsi salka, kelle nimi langenud s6jasangarina oli Qhtlasi hinnatavam kuju eriti skaudi salgasusteemi edendajana. Terna sulest ilmus mitu sellekohast viiljaannet. Tuntuim nendest on,,salga susteem" ja,,kirjad salgajuhile." Neist ilmus tolkeid ka eesti keeles, aidates kaasa meilgi skaudi salgat66 meetodi elluviimiseks eriti aastatel Peamine erinevus skaudijuhtide treeninglaagrist seisnes selles. et siin suuremat tiihelepanu osutati praktilisele tegevusele pioneeri, matka ja looduses orienteerimise aladel. Teisalt p66rduti ka rohkem tiihelepanu ringi praktilisele arutlus- ja isetegevuslikele koondusile. Kursuste juhtkonda kuulus ka Qks aadliseisusest isik huudnimega,,squirrel" (orav). kes oli Rover Mootil delegaatide laagri hooldaja ja sidemees. Tiinutiiheks annetasime temale Eesti laualipu,,pika Hermaniga" marmor alusel h6beplaadiga: Eestile ja selle skautlusele oli suureks auks, kui Qhel piieval kursuse kava kohaselt peeti soti tavadcl uhine ohtusook soti rahvusliku toiduga ja Eesti laualipp oli ainsana asetatud lauale ja mind asetati Camp Chief Wilsoni ja.. Squirreli" vahele aukohale. Seal konelesime mondagi Eestist ja meie skautlusest, kuna see oli iiks osa kursuse raamides. Eestis ootavate ametikohustuste t6ttu pidin treeninglaagrist lahkuma paar tundi enne 16ppu, et Londonisse kihutavaie,,lendavale sotlasele" j6uda. Kogunenud viimasele lipulangetamisele, p66rdus Camp Chief Wilson mane s6naqa umber lipu ringis seisjate osav6tjate poole, miirkides luhidalt hiiid suhteid Eestiga, mulle 6nnelikku koju j6udmist soovides. Olime m6lemad sel hetkel pisut liigutatud just kui ette aimates, et meie niipea enam Qksteist ei nae. V6tsin kiirnga oma rinnalt Eesti Skautide Maleva peastaabi liikme valge liilia, seda Wilsonile pihku surudes, miirgiks, et kui midagit juhtub, siis tema Eesti skautluse huvide kaitsjana meid ei unustaks. Surusin kiitt, saluteerisin kursustest osav6tjaile ja lahkusin kiirel sammul.,,squirrel" viis mu omal autol Edinburghi jaama. Terna korrali:!usel oli mu kohver hotellist perroonile toodud, nii. et sain veel juba 1$

194 peaaegu lilkuvale ekspressronglle astuda, viibutades,,squlrrellle" jumalagajatuks. Alles 8 aastat hiljem kohtasin taas Moissoni jamboree! Prantsusmaal, siis juba kolonel Wilsoni, kellena teda kutsuti kuni tema elu 16puni. NOORTEJUHTIDE TREENINGUST kui minu olulisemast ja ka ulatuslikumast tegevusest juba Eesti aegadelt kahjuks ei voimalda kaesoleva piiratud ruum lahemalt kasitleda. On sailunud hulk materjale, eriti veel Valis-Eesti aegadelt. Konspektiivne kokkuvote on siiski ilmunud Eesti skautluse 50. a. koguteoses (lk ). Jargnevalt margin ainult paari iseloomustavat momenti. Meeldiva ullatusena saabus a. jaanuari alguses Skautide Maailmaburoo direktori, uhtlasi Gilwell Pargi juhataja kiri koos arakirjaga kol. J. Vellerinnale saadetud kirjast - minu nimetamisest Eesti D.C.C. iilesannetesse, s.o.,,metsamargi" gilwellikursuste juhatajaks. Kui ka Noorsoo Osakond selle oleks k6rvale jatnud ettekaandel, et see on kavatsetava i.ihise organisatsiooni asi, siis ei muudaks see tosiasja, et treening on ESM programm sisemiselt. Mitrnes riigis (naiteks Prantsusmaal, Rootsis ja mujal) on mitme skautide organisatsiooni puhul ka mitu D.C.C.-d ja ka kursused er.aldi. VllMASEID TREENINGU OLESANDEID KOITJA.RVE LAAGRIS A. sotimaa rnisult a. tagasi joudnud, asusin kohe Koitjarve laagrisse, et korraldada Eesti skaudijuhtide- IV ja seega ka viimaste p6hikursuste treeninglaagrit Eestis. Samal ajal oli mul erii.ilesandeks taita 6ppeulesandeid Tartu Olikooli kehalise kasvatuse instituudi i.iliopilastega noorsootoo (skautluse) praktilistel aladel laagris. Skaudijuhtide 6ppelaagrit, mis oli noorte juhtide pustitatud salgasusteemis, valja ehitatud ja kaunistatud kui musterlaager, kasutasin ka noorte isetegevusliku too praktiliseks selgitamiseks uli6pilastele just meetodilisest seisukohast salgatoo susteemis. SKAUTLIKE ORGANISATSIOONIDE OHISORITUSI Tartus kujunes ilusaks tavaks Eesti Vabariigi aastapaeval,,vanemuises" iihisaktuse korraldamine, kus ettekannetega esinesid koigi nelja skautliku organisatsiooni noored - skaudid-noorkotkad, gaidid-kodutlitred. K6nelejaks oli prof. J. Uluots ja teisi. Valjatreneeritud mass-deklamatsiooni gruppide esinemine kujunes peaaegu organisatsioonide vaheliseks voistluseks. 190

195 : ' Kevade1 slirdusld skauthkud organisatsioonld orkestri saatel labi linna Taflinna tanava spordivaljakule, kus teostus defilee ja mitmeid skautfikke demonstratsioone, Meenub hetk, kui noor skaudijuht H. S. esitas Tartu skautide V ruhmaga laagri pustitamist, mis teostus seesuguse kiirusega, kui toimuks see kinos. Ka noorkotkad esitasid laagripustitamist. Need urtused naitasid tahet heaks koosti:ii:iks. Tartu linnapea kindral A. TOnisson tervitab Tartu skaudiiiksusl maleva 15. aastapiieval. Teda saadab s f a malevaiuht H. Michelson. NOORSOOT06 OSA LoPETAMISEKS lisan veel m6ned malestuskillud. Oma koltunud paeviku fehekqlgedelt 13. martsist 1939 feian jarqmised read:,,kirjutan m6nda paeva ajalool ist ulevaadet Eesti skautlusest albumi jaoks -,,28 aastat skautlust Eestis". Mi ks just 28 aastat, vo.iks ju p6hialikumalt valja t66tada paari aasta kestel 30-ndaks aastapaevaks. Ku id sisemine vaist utleb, kui see valjaanne tanavu ei ilmu, siis hiljem vaevalt." Nuud 36 aastat hiljem on teada, kui too umbes 80 lk. Eesti skautluse esimene koguteos poleks ilmunud, iaanuks kl.ill 23 aastat hiluem ilmunud koquteos,,eesti Skautlus 50 aastat" mitmeti ulds6naliseks. Kodu-Eesti vaimsed varasalved olid jaanud meist magede taha, Saksamaa paevil 6nneks sain tolfe valiaande Skautide Maaifmaburoo arhiivist, millest tehti kummekond fotokoopiat. PEAVANEM N. KANN TARTUS 23. martsil 1939 leidis aset suurem skaudis6prade. vanemate, noorte ja noorte juhtide kogunemine ESM aastapaeva (20. Ill 1921) puhul. Koosoleku naelaks oli ESM peavanema N. Kannu k6ne. Ta andis pikema ulevaate noorsoot66 arengust, r6hutades skautluse 1R1

196 ]:Ufg et edasisammumist takistustest hoolimata, eriti ka slsullse t50 ja treeningu teedel. Sama paeva hommikupoolel oii peavanem mu perekonna kiilaliseks, vesteldes pikemait veel haigevoodis lamava abikaasaga. Lahkudes jaadvustas ta sellest meie kiilalisraamatus terve lehekolje totre esimese kolalisena. TARTU SKAUTIDE MALEVA 20. AASTAPAEV, VllMANE PARAAD Tartu skautide maieva 20. aastapaeva paraad 19. mail a. raekoja ees jaigi viimaseks suurejooneliseks sarasilmaliste poiste avalikuks esinemiseks. Paraadiit marsiti pikas kolonnis diviisi orkestri marsihelidel ulesmage labi Tahtvere pargi suurtokivae 6ppevaljakule. Pargist labimise aegu tabas kolonni rank vihmahoog, mis 6nneks vaibus. Labimargadena, siimis iseteadvuse sara, rivistusid noored valjakul. Saabus valisminister prof. A. Piip. Maieva juht rapordib:,,harra minister, Tartu skautide malev Oles rivistatud 20. aastapaeva puhul, kohal 400 skauti." - Valisminister sammus rivi eest labi, tervitades Oks usi kordam66da, peatus valjaku keskel ja Otles tervituss6nu Vabariigi Vaiitsuse nimel. Noored vastasid kolmekordse elada laskmisega Valitsusele.. Kui olin m6ne s6naga selgitanud valise demonstratsiooni kaiku, jooksid signaali peaie k6ik Oksused Ole valjaku laiaii ja seisid ootel. Teise signaali peale algas vilgas praktiline tegevus, kestes tapselt 1.5 minutit. See oli t6eline elav vaatepilt, tegevus, milies igaohel oma kindel Olesanne. See oli praktiline vastus kiisimusele, mis on skautlus? - Oli liikumist, askeldamist ja rakendamist, k6ik arenes kiiresti, rahulikult, ilma jutu ja s6nadeta. Mone minuti kestel kerkisid telgid ja signaaltorn. Vahe eemai meriskaudid v6i kadunud Mart Janese s6nadel,,emaj6e skaudid" ajasid k6rget masti posti ja signaliseerisid siis,,tere tulemast" paris merevae viisil. Paaris kohas kerkis suitsujuga ja isegi iinnukopsise prael6hna oli tunda. Teisal valjakuservai kihutas sidemees jalgrattal teadet vi ima, kuid oh.,6nnetust", pehmel libedal maapinnal ratas tegi viperuse ja rattamees oligi poris pikali. Silmapilkselt ruttasid kohale. noored sanitarid: kaevars asetati lahasse, kaks skauti t6mbasid pluusid Olepeakael a vastastikku skaudikeppidele kaiseid pidi ja oligi kanderaam valmis, millega.. 6nnetu" ara kanti. Paar karja hundusid oli valjaku keskel Osna elavas s6jatantsu ja mangu hoos, kuna nendest tagapoolt Oks vanemskautide Oksus pingutas n66rsilla peakoit. Sild asetati Ole.. j6e", milleks oli veega taidetud kraav, kaevatud s6javae rats aharjutuste puhuks. Kolm IOhikest vilet teatasid 16petamise aega. Nelisada skauti s iblisid kui mesiiastepere. K6ik olid tegevuses, et Olesandeid 16pule 192

197 vii a. Kais 16puvile ja k6ik valjakul vats id valvelseisangu.. Orkestrilt ~: kolas riigihiimn. Pilt jai meelde kui vaiksest jamboreest voi tihedasti sisustatud treeninglaagrist. Laagri lammutamine ja kokkopal<- kimine teostus sama kindla korra kohaselt mane minuti kestel. See ilus siindmus jai viimaseks seilesarnaseks, mis teostus Vabariigi Valitsuse esindaja silma all Vabas Eestis. Ohtu eel kogunesid Tartu Skautide ja Noorte Kotkaste maleyad j6epuiesteeie.. Kalevipoja" samba umber. See jai ka viimaseks hardumuslikuks silmapilguks, siimboolseks tanu- ja austusavalduseks sangareile, kes oma elu jatnud koduvabaduse aate eest. M61ema maieva poolt asetati parjad. Ohtul oli aktus Kaitseliidu ruumides. Muide esines ka Jaan T6- nisson sutitava s6nav6tuga, mis teadaolevalt jaigi tema viimaseks k6neks avalikkusele. Skautide-noorkotkaste iihise suurlaagri kavatsus arenes edasl. Peeti n6u tegelike noortejuhtide vahel ja ka aastakoosolekuil viimastel vabadusaastatel. ldee oli ilus. Kahjuks olud muutusid jark-jargult. See oli vist viimase skaudiiuhtide aastakoosoleku aegu Tallinnas a. jaanuaris, kui J. Vellerind kord vihjas, et ei tea kas Oldse korraldada iihislaagrit, mis hairiks meie suurt naabrit... See oli a. algupoolel kui tegin viimase visiidi HM Noorsooosakonda. J. Vellerind nahtl mitmeti vaikne ja tagasihoidlik olevat. Enne lahkumist Gtles ta mulle nelja silma all isegi pisut liigutatult tagas ihoidlikus s6nastuses umbes n6nda:,,valitsus ei pea skautlike orqanisatsioonide Ghendamist paklliseks, ei pea seda vajalikuks ja k6ik jaab n6nda nagu see on praegu, ornanisatsioonid jatkavad oma t66d eraldi." Jargnes hetkeline vaikus, mille jarele ma vastasin vist n6nda. et usun, et m6istame teineteist. Ta noogutas paaril korral peaga, jargnes tuqev kaepigistus ja lahkusin vaikselt. Hiljem ma Vellerinda enam ei nainud.

198 SPORT EESTI TUTVUSTAJANA VARAJASEMAID ANDMEID JA MALESTUSI Eesti spordiliikumise i.ildine ja eriharude arengulugu on ulatuslik ja vaga mitmeki.ilgne. Kaesoleva valjaande piiratud ruum v6imaldab esitada ainult linnulennuliselt m6ningaid momente ja olulisemaid malestuskilde. Ja sedagi eriti Eesti vabadusaastate algupoolelt ja ka eelaastatelt, mil Eesti parimaid sportlasi tutvustas m6jukalt noort Eesti vabariiki oma spordisaavutistega laias maailmas. Tahtes esile t6sta ka Eesti spordiorganisatsioonide rajamist, tegevust ja esimesi v6stlusi sajandite vahetuselt, astub autor m6nel puhul ka oma kaasajast kaugemale tagasi. KERGEJOUSTIK kui vana klassikaline oli.impia v6istlus-sport, eluvajadusilt koige loo muparasem harrastus jooksu, hi.ipete, visete-t6ugete poolest, - oli meil sajandite esimesil ki.imnendail aastail Eestis peaaegu tundmatu. Ki.ill oli aga Laane-Euroopas ja Ameerikas kergej6ustikus haid edusamme tehtud, isegi moodsaaja oli.impia-mange peetud. Siiski oli eestlane Lind, olgugi Venemaa esindusmeeskonnas, juba aastal oli.impia-mangudel Londonis v6istelnud maratonijooksus, tulles 9. kohale 3 tunni 26 min. 38,8 sek. Markimist vaarib aastal Peterburis asutatud Eesti J6ukarastuse Se Its.. Kalev", mis tegeles ka kergej6ustikuga. Um bes sa mal ajal rajati ka Tartus V6imlemisseltsi spordivaljak. Nendel aegadel ja ka varemalt tunti ki.ill rohkem raskejoustikku, - maadlust ja raskuste t6stmist. Rahva hulgas oli suur huvi eriti veel tsirkuse vagimeeste ja nende j6umehelike harrastuste vastu, nii eestlaste keskel suurel Venemaal kui ka mujal. Rahalised auhinnad ol id peamiseks t6ukej6uks elukutseliste j6umeeste harrastusteks. Jargnevad read ei kasitle elukutseliste rammumeeste harrastusi. Siiski tuleb k6rgelt hinnata uksikute eestlastest elukutseliste j6umeeste missioone. Rahvuslik uhkus eestlasena oli nendele t6ukej6uks ja selle m6jul Eesti tutvustamise teedel saavutati palju. Nendest meestest tuleb esile t6sta eeskiitt Georg Lurich'it, Aleksander Aberg'i ja Jaan Jaago't. Sajandite vahetusel kandsid mitmed eesti j6ukarastuse seltsid Lurichi ja Abergi nimesid. Enne iseseisvust olid rahvahulgad vaimustatud tsirkusest ja j6umeestest vahest rohkemgi kui muust igapaevasusest.

199 Sajandite vahetuse aastail rajati mitmeid tlldtuntud spordiseltse erialalisel alusel. Edaspidi need laiendasid oma tegevust kergej6ustiku, raskej6ustiku, veespordi, mangude ja muudel aladel. Poliitiliste organisatsioonide asutamist ei lubatud. lsegi rahvuskultuuriliste seltside v6i uhingute rajamise katsed p6rkusid vastu Vene sovinistlikule hoiakule. Spordi- ja karskusseltsid olid peaaegu ainukesed lubatavad, vahest ka laulu- ja manguseltsid. N6ndci koondusid ka Eesti arksamad rahvajuhid spordi- ja karskusseltside umber. Tartus rajati juba aastal ]algrattaselts,,taara", mi Ile tegevus samm-sammult edasi arenes ka kultuurilistel aladel, nagu naitemang ja laulu-muusika. Seltsi umber koondus ka avalikuelu ja poliitika tegelasi, nagu dr. H. Koppel, J. T6nisson ja teisi.,,taara" uhines aastal spordiselts.. Tervisega", laiendades tegevust kergej6ustiku ja veespordi aladel. Selts registreeriti aastal v6imlemise- ja spordiselts,,tervise" nime all ning aastast alates s6ude- ja spordiseltsina. Esimesil aastail koguneti puhapaeviti, sooritati jalgratastel valjas6ite, kus siis ka oma rahva elulisi kusimusi arutleti. Sajandi algul aastal neli noormeest eesotsas Aleksei Palm 'iga.. tahtsid j6umeesteks saada" (A. Palmi oma valjend). Sellest ideest 6hutatud, rajati nende algatusel Tartu Spordiselt,,Aberg" aasta! (hilisem Tartu,,Kalev")... Abergi" seltsi juures sai oma esimese maadluskooli ka Jaan Jaago. Terna olnud alguses vaga saamatu ja kohmakas, sattunud koguni kaaslaste pilke alla. Kord harjutuste juures utelnud Aleksei Palm kohal olijaile -.. Teie arge naerge ja m6nitage seda poissi. Terna I on hea maadleja keha, paari aasta parast seljatab ta teid k6iki." - Ja kui siis Jaago umbes 30 aastat hiljem Tartut kulastas ja tema etendused Tartu.. Kalevi" v6lgadest paastsid, meenutas ta sel puhul rahvahulgale korduvalt, kes oli temn esimene 6petaja ja julgustaja... Anton Ounapuu I u;umiskursus Pirita/ aasta/ Foto K. A. Rutmani kofju~t. 195

200 .K~levi" maja Pirital aastal Maia ees tennisemangijate grupp. Foto K. A. RDtmani kogust. Sama! aastal asutati Tallinnas Jalgrattasoitiate Selts,.Kalev" (4. juunil 1901). Kaesoleva ilmumise aegu on taitumas nii Tallinna k1;1i ka Tartu.,Kalevi" (.. Aberg") rajamisest 75 aastat. Parast Eesti Vabaduss6da muutus Tallinna selts Eesti Spordiselts,.Kaleviks." Sportlaste keskel kutsuti seda uldiselt Tallinna.,Kalev". '- Kuna poliitiliste organisatsioonide rajamist ei lubatud, koondus ~d seltsi umber ka tolleaja avalikuelu ia eriti ka poliitilised tegelasi::id - Fr. Akel, K. Konik, J. Poska, K. Pats ja teisi. " luntumaid sporditeqelasi ia tegevsportlasi olid L. T6nson, B. Abrams. A. <Sunapuu, G. Laanek6rb j.t. A. <Sunapuu korraldusel teostusid Pirital esimesed ujumis- ja vetelpaaste kursused (foto lk.195)... Kalevi" veteraanidest on teada vabas maailmas K. Rutman ja J. Lossman. Piritale ehitati,.kalevi" maja, mis valmis aastal (foto Gia!). Tegeleti mitmekulgseil spordialadel: talvel mangiti jaapalli, harrastati suusatamist ja uisutamist. Vabaduss6jas olid,.kalevi" pere vabatahtlikud koondunud.,kalevi" maleva nime all. Malev organiseeriti kriitilis paevil, v6itles Viru rindel kapten L. T6nsoni juhatusel. Huviringidena tequtsesid umbes samal ajal Tallinnas jal~:ipallirneeste koondised,.meteor" ia,.merkur". Nende vaheline esimene t6siseim j6uoroov teostus Tallinnas 6. juunil a., tahistades Eesti jalgpalli siinniaeqa. Nendes qruppides, samuti kui.,kalevis" kerkis huvi kerqej6ustiku vastu, eriti jooksus. Kergej6ustiku 'orqanisee.rijana, 6ieti,.hin!'.lena" nendest aastatest tuntakse Leopold T6nsoni. Terna 6hutusel liitusid,.meteorist"

201 rida nooremaid. sportlasi,,kaleviga", kellest arenesid tuntud Eesti ja Venemaa meistrid A. Ohaka, B. Abrams, J. Villemson ja teis:ei:c Esimesed suuremad kergejoustiku voistlused peeti aa~tal. Vanemate ja nooremate vahel tasakaalu sailitamiseks tuli koigil ;aladel kaasa v6istelda, ka ujumises, sustas6idus ja palliheitmises.,,kalevi" oma hoone Ombruses heinamaad ja liivarand PiFit~I olid voistluspaigaks. Heite- ja t6ukev6istlused teostusid m61ema kaega. Harrastati nii hooga kui ka hoota huppeid. Viimased olid isegi varemate olumpia-mangude kavas. Voistluse Oldvoitjaks tuli L. T6nson. ESIMESED SUUREMAD KERGEJoUSTIKU VolSTLUSED TARTUS peeti aastal. Tartus peeti v6istlusi spordiselts,,abergi" korraldusel. Ettev6tte hingeks olid M. Heide ja E. Rosenbladt (Rannaste). kes ka ise kaasa v6istlesid. V6istlusaladeks olid 100 m jooks, kaugus- ja k6rgushupe, kuulit6uge, odaheitmine ja palliviskamine. Tallinnas peeti aastal veel mitu voistlust Leopold T6nsoni ja Anton ounapuu (parastine Tallinna skaudiruhmade rajaja. Vabadussoja sangar) eestvottel. Tulemustest on teada: A. ounapuu - kaugus 5.07, V. Kuusner m - 5 min. TALLINNA OLOMPIA-MANGUD Esimesed suuremad avalikud kergejoustiku voistlused - Tallinna oli.impia-mangud aastal,,lootuse" aias leidsid suuremat vastukaja. Voistluse teisel paeval oli i.ile 500 pealtvaataja. Voitja-,,Kalevi" jaapalli meeskond a. Vasakul E. Hiiop, nelias vasakult on K. Rutman, kaheksas 8. Abrams, paremal aarel J. Villemson. Foto K. A. ROtmani kogust. 1_97

202 teks tulid - k6rgushuppes B. Abrams 1,51; 100 m jooksus G. Kiilim 12,9; 400 m - 59,5; 1500 m ,6 ; 5000 m - E. Steinberg 17,59. Ka J. Villemson on edukalt v6istelnud. Kergej6ustikku harrastati edukalt ka a. rajatud,.amateuris". Kergej6ustiku har-rastusi esines aas.tatel ka Paides, Parnus, Kuressaares ja mujal. Tuntud Tallinna voimlemise- ja spordiselts,,sport" asutati samuti aastal, kuhu ka,.merkurist" ule li:iks jooksumeister G. Kiilim. Ka Juri Lossman esines m6nda aega seltsi.,sport" liikmena... Sport" korraldas ka esimesi uisutamise v6istlusi aastal. Harrastati v6imlemist ja maadlust, teostati ka maratonijooks..,spordi" jalgpallimeeskond omas erilise kuulsuse, tulles ka hilisematel aegadel Eesti meistriks. Neil aastail ( ) teostati L. T6nsoni algatusel voistlusi ka valjasoitudel Viljandis, Paides, Haapsalus, Tliril, Ki:irus ja mujal. KERGEJOUSTIKU EDUKAIK TARTUS Juba sajandi algusest, eriti aga aastail enne I Maailmas6da tegi kergej6ustik Tartus haid edusamme. Oks sprinterite grupp, kelle nimel pusisid Tartu rekordid 100 m ja 4 x 100 m teatejooksus rohkem kui kummekond aastat, kuulus peaaegu tervenisti.,postimehe" peresse eesotsas J. Viira ja Niglassoniga. Tartu rekordimehe J. Viira eba6nn a. olumpiaadil Riias seisnud selles, et ta sattunud loosiga Venemaa sprinterite paremikuga koos rekordimehe Arhipoviga I eeljooksu, ji:ii:ides neljandaks. Noori ta 6petas hiljem sageli ja oli v6istlusil populaarne starter (li:ihetaja) peaaegu oma surmani. EESTI KERGEJoUSTIKU EDUKAIK TEISTEL MAADEL Riias aastal linnadevahelisil v6istlusil pustitas J. Villemson 1500 m jooksus meie esimese ulevenemaalise rekordi kergej6ustikus ajaga 4.20,8. Hiljem ta uletas Selle rekordi mitmel korral. Kuldmedaleid keisrikulliga said veel G. Kiilim, A. Ohaka, E. Hiiop ja E. Steinberg. Olevenemaalistel oliimpia-mangudel a. Riias tulid Venemaa meistriteks B. Abrams, J. Martin, J. Villemson. Aastail 1916/ 17 oli ulevenemaalisi rekorde eestlastel: A. Klumberg (Kolmpere) - kolmik 13,44; H. lammer - kuul 13,02; J. Villemson 800 m ,3 ; 1500 m ,9 ; A. Ohaka - ketas. Lopuks oli eestlaste nimel 16 rekordi 29-st v6imalikust. Vene suurvursti randauhinna, poolteise meetri k6rguse kiviviskaja kuju, paremale seltsile kergej6ustikus v6itis Riias veel Moskva spordiselts uhe punktiga.. Kalevi" ees. Kuid juba ja aastail Venemaa esiv6istlusil v6itsid randauhinna.. Kalevi" 198

203 : sportlased. Seda auhinda nagime Eesti vabadusaastail Tallinnas,,Kalevi" hoones... Voistlussidemed Soomega tihenesid aastast. Helsingis,,Kisa-Veikot" v6istlusil esinesid B. Abrams, E. Hiiop, J. Martin, J. Villemson. Sealt edasi avanesid Eesti sportlastele v6imalused, hiljem vaga paljudel rahvusvahelistel v6istlustel ja olumpia-mangudel, tuues kuulsust ja au noorele Eesti vabariigile. Hoolimata Maailmas6ja aegu kaasuvatest segavaist meeleoludest ja jargnevaist revolutsioonide lainetusist, jatkus Eesti sportlaste edukaik kodumaal, Soomes ja Venemaal aastail veel suurn eduga. Siis tuli peatus. A. Kolmpere, J. Lossman ja H. lammer ning teised tutvustasid Eesti nime eriti esimesil Eesti vabadusaastail, mis oli erakordselt tahtis noorele iseseisvale riigile. Edaspidine Eesti sportlaste arengutee ja edukaik Eesti vabaduse aegadel aratas tahelepanu kogu maailmas. MINU ESIMENE HELGEIM SPORDIELAMUS Aeg oli I Maailmas6ja lave!, aastal. Kumme aastat olin elanud maamilji:ii:is, nuud olin aga linnapoiss Tartus. Tallinna tanava alguses, tollel ainulaadsel kaunil spordivaljakul, millist,,liivaoruks" kutsuti, leidis aset I Eesti Oliopilaskonna oliimpiaadi peaosa - kergejoustiku paev, 16ppes jalgpalliv6istlusena. Vanema venna Erichi 6hutusel, kes oli teadlik sellest sundmusest, ruttasime sinna, kolm venda. lstusime kuljepinkidel vist esireas 6ige mitmeid tunde. Enne meie ei lahkunud, kui k6ik oli 16pule viidud., i Oli ilus paiksekullane hommik ja k6igi meeleolu oli sarav. Ka spordivaljak oli justkui pidukuues, palju piklikke ja ka k6veraid valgeid lubjajooni oli maapinnal. Ka korraldajad ja v6istluskohtunikud olid pidulikus riietuses, pikkades valgetes pukstes. K6ik oli uus ja p6nev, esmakordselt nahtuna. Alustati 100 m jooksuga. Teostus mitu jooksu. Kui jooksjad olid kliliralguses kohad stardijoonel sisse v6tnud, saatis nendest vahe eespool kuljel seisev lahetaja nad valja varvilise signaal-lipu li:ii:igiga, mis oli marguandeks 100 m raja 16pul seisjaile ajav6tjaile. Ei pustolipauku lahetajalt sel ajal veel ei kuuldud. Kui jooksud olid labi, utles teadustaa, et v6itja aeg on kaksteist koma uks. Kui malu ei peta oli v6itjaks Soans. Kuulit6ukel oli vaga palju v6istlejaid. lga t6uke kuulijalg margiti pika raudoraga ja maavahemik m66deti otsekohe enne kui jargmine mees t6ukele asus. T6uked v6isid olla enamikus 9-11 m piirides. Ei uhtki erilist fenomeeni siis margata veel ei olnud. Nii kuulit6u-. kelt kui ka teisalt on meelde jaanud kolme edukama v6istleja nimed: Klein, Soans, Timusk. 199

204 .-Vahepeai teostati huppeid, teivashiipet kavas ei olnud. Ketas ol i' kiill valjakul, kuid v6imalik, et kettaheitest loobuti selle ohtlik - k_use-t6ttu: v6ib vaaratada ja publiku hulka langeda. Koige ponevam oli odaheide, mis oligi viimaseks v6istlusalaks. Ka siin oli v6istlejaid palju. Heited langesid enamasti m piiridesse. Siis tuli esile paeva suursportlane Klein, kes, kui ma ei eksi, oli hiljem dr. Vilms, suur spordi ja kehakultuuri virgutaja. Juba tema pikk laineline hoov6tt aratas tahelepanu. Terna lennutatud esi mene odavise, lennatas k6rgelt uhkes kaares, langes vahemalt 10 meetrit k6igist tahistest ettepoole. Tundus nagu pikuti iile valjaku, kui tema pikka hoov6tet juurde arvestada. Kostis maruline ovat ~- sioon,millist see tulevane Tartu kuulus spordivaljak polnud vist mit-. te varemalt kuulnud. Ta suurendas oma edumaad veelgi jargmiste visetega. See tundus suursaavutisena ja oligi sel ajal. Vist ligemale paar aastakiimmet hiljem kord,,oli6pilaslehest" tolle oliimpiaadi kirjeldust lugedes, oli Kleini odaheiteks margitud meetrit, kuid aastal oli see kindlasti veel suursaavutis. - Esimesilt vorkpalli meistrivoistlusilt Ta//innas a. - Voitia Tartu - meeskond. Vasakult nelias G. Ka/kun, paremalt ne/jas E. Neuman (Uuemaa), keske/ treener (YMCA). Foto Emilie Kalkunl kogust. Kergej6ustiku v6istlustele jargnes kohe sealsamas jalgpalli v6istlus, meile samuti esmakordselt nahtuna. Tartu iili6pilaskoondusmeeskonna vastaseks oli Tallinna meeskond, v6imalik, et see oligi kuulsa spordiselti,,sport" jalgpallimeeskond. Ka see oli p6nev ja kutkestav elamus. Kui mitte eksida oli tulemus vist 2:1 Tallinna meeskonna kasuks. 200

205 TARTU,,ABERGIST" iujjunes TARTU,,k.Ai.Ev.i Esimesed Eesti vabaduse-aastad toid Eestl spordilii kumisse suurt elevust Tartus, Tallinnas ja mujal. Peaaegu pi:ii:irdelised edusammud mitmel sprodialal Tartus votsid maad aastast, mil,,abergi" spordiselts umber registreeriti Tartu,,Kaleviks". Omaaegse Riia spordiselts,,unioni" ja parastise Tallinna,,Kalevi" liikme Johan Martin'i Omberasumisega Tartusse teostusid peag.i Tartu,,Kalevi" juhatuse Ombervalimised. Esimeheks valiti J. Martin (oli sel kohal 5 aastat), liikmeteks poline seltsi,.isa" Aleksei Palm, Aleksander Reeder (Reedre), Georg Peks ja teised. Ka Gerhard Huuk oli neil aastatel juhatuses. Seltsi tegevus reorganiseerus ja laienes. Peale rnske- ja kergejoustiku kerkisid es.iritta ka v6imlemine, uisutamine ja veesport. Riistv6imlemises oli senini ja ka edaspidi tuntuim Tartu V6imlemise Selts, eriti J. Engelbrechti eestv6ttel. NOOd koondus ka.. Kalevi" umber riistv6imlejate paremik. Nimed, nagu El mar Lepp, Sulg, Viehman, Martin, El mar Jakobson, vennad Lepikud ja teised, olid selle ala edukamad. Esimesed kolm olid peagi ka Tallinnas tuntud v6imlemise- ja spordijuhid, kes S6jakoolis, kes Kaitseliidus ja mujal. A. Reedre, G. Peksi ja J. Martini eestv6ttel elustus eriti ilu- kui ka kiiruisutamine. Senini ja teatud maaral ka edaspidi harrastati uisusporti uli6pilasseltsi,,sport" (hiljem Akadeemiline Spordiklubi) uisuteel Botaanika aias. Muide olgu margitud, - uhe vanema Tartu iluuisutamise harrastajana tunti Juhan Tork'i (hiljem doktor, mitme 6ppeasutuse juhataja). Nuud olid tuntumad kalevlased A. Reedre ja G. Peks kaunikese hulga kaaslastega, ka naisperest.,,kalevi" tegevuse elustamise aegu rajati aastal avaram uisutee Pikal tanaval. Hiljem paljude aastate kestel oli,,kalevi" uisutee Tallinna tanava spordivaljaku maa-alal. Ka Botaanika aia uisutee tegevus elavnes. Eriti m6jus selleks kaasa uisutamise k6rval harrastatav moodne (teatud maaral seltskondlik) jaaspordi harrastus - tants jaal. Noored olid palavatest, vahest ka 6huvaesetest ruumidest tantsuharrastuse tile viinud uisuteele, mis oli nii tervislik kui ka spordiseltsidele tulusaks harrastuseks. Kiiruisutajad eesotsas A. Mitt'i ja J. Martin'iga siirdusid harjutu$ile Raadim6isa jarvele, kus normaal-m66tmeis uisutamisrada korras hoiti. Seal teostusid ka k6ik uisutamise v6istlused, ainult iluuisutamine jatkus Tallinna tanava uisuteel. AMEERIKA YMCA EESTIS SPORDILllKUMIST ELUSTAMAS Spordiliikumine EesUs elustus aastail ka Ameerika YMCA eestv6ttel. Peeti mitmeid spordikursusi juhtkonnale kui ka noortele, eriti kooliti:ii:i vaheaegadel Tallinnas ja Tartus. 201

206 Tartus Lembitu kasarmute esisele rajati isegi primitiivne staadion, kus peeti ka Noorte Puha jooksu ja teatejooksude v5istlusi. Kahjuks oli selle staadioni iga luhike, sest aasta v5i paari m66dudes ei kandnud selle staadioni eest enam keegi hoo lt ja see kadus iseenesest. Neil aastail kerkisid esile uued spordiharrastused, eriti kasipalli mang, millest noorsugu hoogsalt kinni haaras. V5rkpall levis kiiresti, korvpall aga esimesil aastail vaevalt, kull aga hiljem. Ka Ameerika pesapalli uritati, kuid see jaigi sinna paika. Kull aga edenes nn. Soome pesapall pehmema ja suurema pa lliga, mis ei vaja nud erilisi kaitsevahendeid. Eriti harrastati Soome pesapalli hoogsalt lahemai I aastai I Kaitseli idu v6istlustel. KA EESTI OLIOPILASKONNAS ELUSTUS SPORT JA VOISTLUSED Eesti uli6pilaskonna spordiring avas Botaanika aias uisutee juba varakult aastal loodi jalgpallimeeskond. Peagi innustus tennis (1912) ja kergej6ustik (1913). Eesti uli5pilas-spordiselts,.sport" asutati aastal. Eesti vabadusaastatel 1921 / 22 rajati ja kujunes keskseks ul i6pi laskonna spordiorganisatsiooniks Akadeemiline Spordiklubi, olles tugevaks rivaaliks Tartu,.Kalevile" mitmel ala!, aidates elustada suuresti Tartu sporditaseme uldist t6usu. KOOLINOORSOOLllT JA NOORTE POHAD Kalevlased ja skaudid olid veel Vabaduss6jas lahingurindeil, valmis koduvabaduse eest oma eluhinda ohverdama. Sama! ajal aastail v6itis koolinoorte ridades eestluse rahvuslik vaim tugevasti pinda. Koolinoored koondusid ulemaaliseks Koolinoorsoo Keskliiduks ja skaud inoorus koondus oma ridadel ulemaaliseks noortemalevaks. Eesti Koolinoorsoo Liidu tegevuse efavnedes v6ttis ka v5istlussport suuremat hoogu ulemaaliselt kergej6ustikus. jalgpallis, ujumises, v6imlemises ja teistelgi aladel. Kevadistel koo lide uhistel pidustustel domineeris massv5imlemine, tavaliselt v5istluste sissejuhatuseks avaetendusena. Eesti Koolinoorsoo Keskliit (EKK) asutati aastal Tartus, kujunes keskkoolide (gumnaasiumide) ja teatud maaral ka algkoolide (k5rgemad algkoolid jt.) 5pilasuhingute- ringi de keskkorralduseks. EKK kujunes noorte isetegevusel ja omaalgatusel rajaneva noorte autonoomse liikumise ilmeliseks va ljaspool koo li raam istikku. Oritusi korraldati ni i vaimseil kui ka kehakultuuri al ade l. EKK korraldas 7 uleriigilist Noorte Kongressi. Ajakirjadeks olid,. Uudismaa" ja.. T6usmed". 202

207 Eesti Koolinoorsoo Keskliidu suurimaiks ja ilusarnaiks uritusiks kujunesid NOORTE POHAD Tartus ja aastail, kus esines spordiv6istlusi, v6imlemise- ja laulupidusid kui ka lavalisi etendusi. Juba kohalikud eelpidustused ja aastail t6id kaasa suurt elevust, eriti Tallinnas ja Tartus. Kui Tartu noorte lemmik Eugen Neuman (Uuemaa) uletas teivashuppes 3.32 ja Valter Ever oli Tallinnas umbes sama k6rguse uletanud, siis k6ne,jdi sellest k6ikjal noorte hulgas. Kusimuseks oli, kumb v6i dab Noorte Puhal. Samuti kaaluti ja ennustati teiste teadaolevate saavutiste ule. Spordihuvi oli vallutanud noorte meeli, ka 6rnemsugu oli sellest huvitatud. Mais 1921, koolivaheaja liivel viibisin kord Tallinna tiinava spordiviiljakul v6rdlemisi varajasel tunnil. Harrastasin odaheidet, mis oli mu selleaegne lemmikharrastus, kuna teivashuppeid hoolega jiilgisin, eriti siis kui Antverpeni olumpiamiingude eel J. Martin seda ala harrastas. E. Neuman (huudnimega - Nuuma) paari kaaslasega tulid sel korral mitte treeningule, vaid viiljaku korraldusti:ii:idele. Mitme niidala kestel enne NOORTE POHA viiike grupp sp1mlientusiaste tegi rcisket food, kaevates huppekaste, siludes ja rullides raske betoontorul6iguga jooksuradu, huppe- ja viskepaiku. Vaevalt et neile selle eest tasuti. Muidugi m6jus see neile viisitavalt, n6nda et Tartu koolinoorte suurused NOORTE POHA suurv6istlusil eelv6istlusil saavutatud tagajargedest mitmel alal alla jiiid. Kuid visadust uldv6idu saavutamiseks jiitkus Tartu v6istlejail siiski ja seda eriti nende mitmekulgsuse t6ttu. NOORTE POHA KERGEJoUSTIKU VOISTLUSIL k6ige haaravamaks ja k6rgepingelisemaks kujunes v6istlus teivashuppes. Tallinna tiinava spordiviiljaku -,,liivaoru" ohtlikud miien61- vad olid tulvil kogu maalt kokku tulnud noortest, arvult tuhandeid. Spontaanselt olid tekkinud ka nn.,,laulukoorid" segakooridena poistest ja tudrukutest, kes ergutasid kooris huuetega oma I inn a meest ega unustanud isegi kahjur66mu avaldamast vastase eba6nne puhul. K6igi Tartu noorte, eriti ka totarlaste lemmik E. Neuman (Uuemaa) ja Tallinna toupiline hupete tehnikamees Valter Ever haarasid k6igi meeli. Teivashuppe v6istluse ajal liiksid,, laulukoorid" isegi n6nda hasarti, et v6istluste peakohtunik J. Martin vahele astus ja valjuhiiiildaja abil teatas, et katkestab v6istlused, kui,,laulukoorid" endid ei taltsuta, sest vahelehuuded huppe ajal eksitavad v6istlejaid. Valter Ever saavutas selle aja kohta hiilgava tulemuse 3,35. Teise ja kolmanda koha saavutasid Tartu mehed Steinberg ja Neuman. Siiski oli Neumanil jiirgmistel piievadel rohkem edu, tulles tiinu oma mitmekulgsusele ka uldv6itjaks. Ta v6 itis luhimaa ujumises, v6imlemises ja hoota k6rgushuppes. Hoota hupped olid siis veel v6istlusalad. 203

208 Telstest silmapaistvaist meestest nimetagem 100 m jooksu v6itjat Kolki, kettameistrit Protsini, pikamaajooksjat livest, naismeistrit Tippot jt., kelle nimesid ei maleta. JALGPALL OLI OKS PoNEVUSALA V6istlused peeti samal valjakul Tallinna tanaval. Juhtus n6nda, et J6hvi koolinoorte meeskond, kellel v6idulootusi ei olnud, oli siiski j6udnud finaali ja seisid kuulsa Tallinna meeskonna vastas. J6hvi poisid koondusid tihedaks kaitsevalliks oma varava ette, n6nda et pealinlased kogu mangu kestel i.ihtki varavat ei saavutanud. Alles lisa manguaeg t6i Tallinnale varava. Tallinn v6itis, aga J6hvi meeskond sai kuulsaks. Noorte Pi.iha pidustuste i.ildilme oli i.ilev ja haarav. Avapeole sammuti rohkem kui tuhandepealises kolonnis labi linna, saadetuna mitmest kooli orkestrist. Oleni valgesse riietatud noored kandsid eesotsas sini-must-valget lippu. Noorte Pi.iha kergejoustiku voistlused aastal olid samuti p6nevad. Siin oli.. imelapseks" Elmar Rahn, kes oli vist si.indinud v6istlejaks, sest treeningul teda nahti harva. Siin ilmnes ka i.iks tulevane mitmekordne Eesti meister. Tapa kandist parit kohmakas, nuditud peaga maapoiss Karla Laurson kiskus ennast 5000 m jooksul 16puringidel k6igist jooksjatest lahti, kiirust lisades jooksis ta 16puringi just kui sprinter, 16petades jooksu vahemalt pooleringilise edumaaga teiste ees. Ni.iud olid k6ik.. laulukoorid" uhinenud ennekuulmatuks ovatsiooniks.. lendavale tapalasele". Sel Noorte Puhal teostus 6htul ka vaba6huetendus.. Kuningas 6dipus". KOLM SUURT EESTI NIME TUTVUSTAMAS Eesti kergej6ustiku edukaigust Venemaal ja Soomes teati juba enne Eesti isesei svuse aega. Alles Antverpeni olumpia-mangudega a. astus Eesti meeskond maailmaareenile. Es imese olumpiamangude kuldmedali tooja oli Alfred Neuland kergekaalu tostmises. Kergejoustik on olumpia-mangudel alati kogu maailma tahelepanu koitnud, pealegi on kergejoustikus ka k6ige rohkem voistlusalasid ja ka rohkem maid osavotjatena. Kui Aleksander Klumberg (Kolmpere) Antverpenis teisel viskel oda lennutas 64 m piirile, oli jahmatus suur. Ki.ill kahju, kuid puuame m6ista miks just meie vennasrahva Soome esindaja protesti esitas viskejoone riivamise parast Klumbergi kinganaelaga. Sest kui Klumberg v6inuks nonda jatkata, v6inuks ju Myyrale kuldmedal tulemata jaada... Nanda kaotas Klumberg hobeda, tulles siiski viiendaks. 204

209 Juri Lossman saavutas habemedali maratonijooksus kuulsa soomlase Hannes Kolehmaineni kannul (kolmekordne Stokholmi olumpia-mangude vaitja a.). Hannese vait polnud ullatus, kull aga tambas kogu spordimaailma tahelepanu too tundmatu suurjooksja tern.a kannul, sest teisi jooksjaid polnud veel staadioni varavat labinud. Eesti nimi sai spordimaailmas tuntuks ule66. Harald Tammeri kuues koht kuulitaukes oli kolmas markimisvaart saavutis kergejaustikus. Muide Tammer tuli aastal Tallinnas raskekaalu taste-maailmameistriks, saavutas ka Pariisi olumpiamangudel a. pronksmedali, oli kauaaegne,,eesti Spordilehe" ja parastpoole,,paevalehe" peatoimetaja. Nanda vaib teda nendel aegadel ka aigusega kolmandaks suureks pidada. Olgu vahemarkusena tahendatud, et a. suvel lehvis esmakordselt Eesti sini-must-valge trikoloor kahel maailma areenil, nimelt Antverpeni olumpia mangudel kui ka esimesel skautide.,,olympia".jamboree I London is, mil lest 10-pealine Eesti esindusuksus osa vattis. Nanda olid siis meie edukad sportlased ja innukad _skaudid esimesed paljapalvlased saadikud, praktilised Eesti noore vabariigi tutvustajad maailmale. Nuud oli Eesti sportlastele tee rahvusvahelistele suurv6istlustele avatud paljudele maadele. Markimisvaarseid v6ite taid meie kolm suurt koju aastal Londonist, Pariisist, Budapestist, Torinost, Berliinist. Nendega seltsisid vahest ka vanameister J. Villemson, V. Ever, E. Neuman (Uuemaa) ja teisi. Esmakordselt Uletas A. Klumberg Antverpeni olumpia-mangude vaitja norralase H. Lovelandi kiimnevoistluse maailmarekordi 1920., a. sudasuvel 8025,52 punktiga. Selle rekordi uletas ta Helsingis IFK juubelivaistlustel aastal, tastes selle 8147,505 punktile. Tartu,,Taara" velodroomilt a. Voistleiad ja korraldafad. Esireas fs. tuvad vasakult: M. Heide, ne/jas J. Martin, viies A. Palm. -Seisab;. vasakult teine H. Michelson suurtilkivaelase mundris.

210 Tuntud Tartu sport!as i ja sporditegelasi kolmekilmnendai/ aastail. Tartu kasipal/i kohtunike kogu. Ees keskel K. Raamat. H. Nii/er ja H. Nurmet. Teises reas vasaku/. Tamm. Foto. Tamme kogust, AASTAL 1923 SAABUS SUUR V61MALU S - VAHEOLO MPIAAD GOTEBORGI Kolmpere ja Lossman tasusid oma Antverpeni olumpiaadi.. v6- lad" kuhjaga. Kumnev6istluses ja maratonijooksus, rask kergej6ustiku aladel, t6id nad kuldmedalid koju. Rootsi laevakapteni korraldusel heisati tagasis6idul laeval Eesti lipp. OKS MALESTUSKILD LOSSMANIST Viimasel suvel vabas Eestis uhel noorte 16kke6htul viimases treeni'nglaagris Koitjarvel istus ka Juri Lossman meie seltsis 16kkeringis. Andsin noortele 16kkevestluses Lossmani eduka igust ja suursaavutusist niiv6rd toetruu IU hipildi, kui suutsin. See liigutas Jurit sedav6rd, et ta ise kohe sona v6ttis ja jutustas tallest kuulsast Goteborgi maratonijooksust soojas6naliselt, peaaegu meeleliigutusega. Ta utles, et samal ajal peetud Eestis uldlaulupidu. Rootsi magine maastik ja palavus raskendanud jooksu. Temas sisenenud mingi nahtamatu side kodumaaga. Oma vaimus ta elanud kaasa Eesti laulupeole: laulupeo elamused, kaunid eesti viisid k61anud tema k6rvus ja mottes ta umisenud lauluviise. See sisem ine iseteadvus ja kutsumus Eestile, kus oodat i t eateid Goteborgist, andnud temale palju sisemist j6udu. Jarjekind lalt sammu lisades uletanud ta k6ik sisemised ja vaused takistused sellel suurel maratonil. Ja tulemuseks oli suurvoit, kus. koik selleaegsed Soome, Taani ja Ungari jooksukuulsused meie Jurist kaugele maha jaid. Ta 16petas jooksu uliv6imsalt, alles 5 minut.it hiljem saabunud jargmine jooksja

211 .Vahe aega hiljem sealsamas.tituleeriti ka Kolmpere. ki.imnev6istluse v6itjaks. Oma stabiilsust kinnifas Kolmpere ka jargmisel aastal 1924 Pariisi oli.impiamangudel, saavutades tugevas konkurentsis ki.imne- _ v6istluses ameeriklaste Osborne ja Northoni jarele pronksmedali. Tapvas palavuses maratonijooksul jai Lossman kl.ill ki.imnendaks, ~ kuid legendaarsed Soome veiled Kolehmaised kapituleerusid. Tammer saavutas pronksmedali raskekaa lu t6stmises. TARTU SPORDILllKUMISE SUUR TOUSUAEG Kaheki.imnendate aastate algupoolel o li kergej6ustikus ja mitmel :te iselgi spordialal Tallinn domineeriv, eriti just Tallinna.. Kalev". R6huvas enamuses nimekamad sportlased ja ka Eesti reknrdid kuulusid Tallinnale. Ainukesed selleaegsed sportlased kergej6ustikus, kes pakkusid Tallinnale vaarikat konkurentsi, olid teivashi.ippaja J. Martin ja odaheitja A. Sattik (Saat), kellele peagi seltsis Blumberg, tuues raskusheites Eesti rekordi Tartusse. Ka G. Kalkun t6usis peagi Eesti kettaheitjate tippmeheks. Nendele lisandusid varsti nooremate ridadest E. Neuman (Uuemaa), E. Rahn ja teisi. Tartus algas jarjekindel treening ja edukaik ning kaheki.imnendate aastate kestel j6utigi Tallinnale jarele. Kui siis kord kohtusid Tallinna ja Tartu.. Kalevid" Tartus seltsidevahelisel kergej6ustiku v6istlusil, 16ppes see Tartu.. Kalevi" v6iduga. Nagu juba margitud t6id Tartu spordiliikumisse suurt elevust ja indu ka Eesti Koolinoorsoo Keskliidu uleriigilised Noorte Pu had. Eesti Mangude rangkaik moodumas Kadriaru /assist. Fata Hilda Kippasto kagust. 207 :. '.>

212 Tartu spordi edukaik arenes mitmel viisil. Marklgem neist lgaaastaseid noorte spordikursusi, eeskatt kergej6ustikus Tartu,,Kalevi" ja hiljem Tartu olumpia ettevalmistava komitee organiseerimisel. Aastail , mil meie skaudiliikumine oli sisuliselt madalseisus ja umber organiseerus, oli sport heaks vahendiks, mis hoidis meie vanemaid skaute ja skaudijuhte koos. Oieti sport vallutas skautluse aastail Sellest teisal. Skautide ridadest v6rsus nooremaid, parastisi Gldtuntud sportlasi. Nimetagem nendest olumpiamees E. Korko, kiirjooksja K. Schuts (Sutis), k6rgushuppaja E. Mahl, pikamaajooksja 0. Valdner, teivashuppaja H. Michelson, kiiruisutaja J. Kreutzberg ja teisi. Tartu,,Kalevi " k6rvale kerkis peagi teine keskne spordikoondis - Akadeemiline Spordiklubi (registreeritud 25. IV ). Nimekamaid sportlasi selles olid: N. Feldman, R. Kiipsaar, E. Nesterov, E.' Raska, A. Reisner, A. Roht, J. Schutz (Suttiste), G. Sule (laks Ole.. Kalevist" ), E. Aarma j.t. Mi~te ainult Tartus ja Tallinnas, vaid kogu maal kulges kehakultuuri :arengutee m66da t6usurada. Nimekaid Eesti meistreid ja tuntud sportlaste nimesid esines kogu maal. Ka tgtarlaste ja nais-sportlaste osas oli suur edukaik kergej6ustiku korval ujumises, voimlemises, uisutamises ja pallimangudes. MIDA TAOTLES JA SAAVUTAS TARTU.. SPORDl"REVOLUTSIOON". - Tartu raekoja saali kogunesid Ghel 6htul Tartu spordihuviliste organisatsioonide esindajad. See oli umbes 1926/ 27. aastate paiku. Teati, et Eesti Spordi Keskliit ja Kehakultuuri Sihtkapital saavad summasid riigi eelarve korras. Raha oli kulutatud peamiselt Eesti Spordiburoo (Eesti Spordi Keskliit ja eriliidud) ja Eesti Spordilehe Glalpidamiseks. Voimalik, et ka liihedasemad Tallinna spordiseltsid sellest osa said. Kerkis rohkesti hi:iiili ja proteste, ka ajakirjandus andis ruumi, pealkirjadega -.. Tallinn laiutab provintsi arvel",,,eesti spordielu peab umber kujunema tervel alusel" jne. Koosoleku tulemusena Tartu spordiorganisatsioonid otsustasid boikoteerida suhete jatkumist spordiliitudega. See aktsioon kandis Gldiselt,,Tartu spordirevolutsiooni" nime. Seda toetati ka teisalt. haiteks Parnust. Boikott kestis maned kuud, t6eni:ioliselt pool aastat, enne kui suhteid ji:itkati. Moju ja tulemusi sel,,revolutsioonil" oli ja see ilmnes samm-sammult teatud liitude Gmberorganiseerimisel. Esijoones rajati Tartus Oliimpia Ettevalmistav Tartu Komitee (veebruaris 1927) suuremate Tartu spordiseltside esindajaist koosseisus: J. Martin (esimees), liikmed - dr. E. Treiberg, G. Kalkun, J. Kivastik, H. Michelson. Komitee tegevus arenes Amsterdami olumpiamangude ettevalmistuse tahe all, kuid veelgi rohkem Gldise Eesti aktiivsportlaste taseme edendamiseks. See julge algatus lei

213 dis head vastukaja Eesti Spordi Keskliidus, kust saadi ka toetussummasid. Teostus ulatuslik tegevsportlaste treening talikuudel Old- ja sihtv6imlemises A. Kalamehe ja teiste juhatusel. Ka naissportlaste ettevalmistus arenes erigrupis. Spordiarstina oli ametis Ohel aastal dr. E. Treiberg. Sel ajal teostus ettevalmistav treening veel Laia tanava v6imlas. Kevadepoolel ji:itkus kergej6ustiklaste gruppide eritreening. Ka massaaz i ja sauna kuludeks saadi toetusi. Spordiliitude tegevus tervenes ja laienes. Nii valiti Eesti Kerge-, Raske ja Veespordiliidu (EKRAVELllT) juhatusse esmakordselt liikmeid ka vi:iljastpoolt Tal linnat, - Soovik (OENO Pi:irnu) ja H. Michelson (Tartu.,Kalev"). Ka Eesti Spord i Keskliidu juhatuses teostusid muutused, juhatusse kutsuti Tartust J. Martin ja K. Pahk. Eriliitude juhatuse koosseisudesse valiti liikmeid ka teistest linnadest. Kokkuv6ttena v6iks Ote lda, et kahekomnendate aastate 16puks oli teatud tasakaal saavutatud nii Eesti spordi juhtimises kui ka Eesti meistritiitlite ja rekordite osas mitte ainult kergej6ustikus, vaid peaaegu k6igil spord ialadel, nagu maadlus, t6stmine, poks, kiirja iluuisutamine, veesport ja pal limi:ingud. Kolmel aastal ji:irjestikku , 1927 ja a. teostusid kevadeti suured Tartu spordipi:ievad. Sel pu hul teostusid spordikoondiste vahelised li:ibi linna teatejooksud, ja lgratta- ja raskej6ustiku v6istlused nn. Taara sp ordivi:iljakul ja pi:irastl6unased suured kergej6ustiku v6istlused Tallinna ti:inava spordivi:iljakul. Seesuguse koost66 edendamiseks oli OIOmpia Ettevalmistava Tartu Komitee tegevusel tugev kaal. Sedam66da aastad olid Tartu kergej6ustiku t6usuaa stad. Pi:irast olomp ia ettevalmistuse treeninguperioodi tunti rahuldust avaramast aktiivsportlaste edust Tartus ja mujal. Eelpool loetletud nimedele Akadeemilisest Spordiklubist lisaks oli Tartu.,Kalevi " kergej6ustiklaste read kolmekomnendate aastate li:i vel mitmeti tugevnenud. Nimed nagu - A. Anier, 0. Erikson. E. Kink, A. Koidu. K. Laas, E. Labent, J. Laidvere, R. Lulla, H. Michelson, A. Nigol (Niitme). M. Prost, V. Pul k, V. Rattus, E. Rahn, K. Schutz (SOtis) F. Ott ja teised k6nelevad saavutistest ja taseme t6usust. Erilist mi:irkimist vi:ii:irib, et neil aegadel G. Sule viis Eesti spordi nime taas rahvusvahelisele areeni le. Terna seekordne a. saavutis odahei tes 69,54 oli maailma parim. KUI SPORT SKAUTLUSE VALLUTAS Omapi:iraseim ajaji:irk Eest i skautluse teekonnal oli ajavahemik Viimane Oleriigiline skautide kergej6ustiku v6istlus peeti si iski veel aastal ESM II suurlaagri ajal Parnu staadionil. 209

214 Olemjuhata/a kindral J. Laidoner ja president K. Pats II Eesti Mangudel. Kadrioru staadionil aastal. (Tekst /k. 213) Olgugi, et skautlus arenes pikkam66da oma arenguteed, kuid miski pidi taitma suure lunga, et vanema astme poisse liikumisele kaasa tommata. Voistlussport oli teretulnud vahend. Ka autori sisemine vaist ja huvi kiskus m6nel aastal rohkem spordivaljakuile, lume- ja jaalagendikele ning v6imlasse. Pealegi polnud ka kutkestav skaudilaager oma ilmelt ja sisult veel kujunenud. Asutasime Tartu Skautide Maleva spordiringi spordihuviliste koondamiseks. Suvel, vahel isegi kolm korda nadalas ( a. paiku) tassisin ema pesupuud Kivi tanav(llt Lembitu kasarmu valjakuile, kus ikka veel eksisteeris pooleldi mahajaetud YMCA spordivaljak, et k6rgust ja teivast saaks hupata.,,kalevi" uisuteel ( sel ajal veel Pikal tanaval) korraldasime kiiruisutamise v6istlusi. algul lihtsate,,tritsudega", parastpoole juba.. norradega". Sel ajal 6nnestus ka haridusministeeriumi toetusel maleva vanema dir. K. Treffneri vahendusel maleva spordiringile oma tosin paari,,telemark" suuski muretseda. Puhapaeviti sooritasime pikemaid suusamatku m66da Emaj6ge ja luhtadel. Olemalevalised kergej6ustiku v6istlused Tallinna tanava spordivaljakul koondasid rnhkesti noori jooksu-, huppe- ja t6ukeradadele. Pealtvaatajate.,r6dul" olid esimesed read taidetud gaididest. V6istlustele elati kaasa ja gaididel olid vist igauhel oma sumpaatia, kellele aplodeeriti. Oli arutlusi, ennustusi ja vaidlusi omavahel. Elevust oli palju. 210

215 1924. aasta teostus isegi I skautlik oli.impiaad Tartus. Kahjuks valjastpoolt osav6tjaid oli veel vahe. Skautlusele alati truu,,papi" Hi.inerson ilmus ka sel korral skaudimundris frentsis, p61vpi.ikstes, laia kaabuga. Ja kui tema lemmikud hundipojad 60 m jooksid ja,,kartuleid korjasid", siis elas ka,,papi " se lle le hingega kaasa. Paar aastat hiljem alustati juba i.ilemaaliste voistluste korraldamisega, mis kujunesid eriti pinevaks Tartu ja Tallinna vahel. Olid ka mangus suured riigivanema ja Tallinna skaut. maleva vanema Ji.iri Lossmani auhinnad. Viimane annetas oma suurv6istluste ja oli.impia mangude auhindu noorte v6istlusile valjamangimiseks. Olemaalistel v6istlustel jagunesid v6istlejad kolme gruppi - n6nda oli ka vanematel juhtidel oma klassis v6istlused. V6istlusi kergej6ustikus, ujumises, s6udmises ja teistelgi aladel peeti Tartus, Tallinnas, Narvas ja Parnus. L6un a-eestis kujunesid oma ringkondade skautide spordipaevad kordamooda Tartus, Valgas, V6rus ja Petseris. Spordiv6istlustega t6mmati organisatsiooni kaa sa palju karastatud noori mehi, kes muidu oleksid skautlusest eemale jaanud. Kuid pikkamooda siirduti t6elisele skaudiprogrammile, suvi- ja treeninglaagrite maile. Sport nihkus skautlusest kaug emale ega pole kunagi enam k6nesolnud tasemeni j6udnud. On aga oluline, et kehaline kasvatus spordi su ure karastava ja moraalse vaartusena ka tanapaeval skaud iliikumises vaarikal tasemel seisaks. Eesti spordiliikumise edu jatkus suuresti ka ko lmeki.imnendail aas tail mitmetel aladel. Mitmete suursportlaste, ka oli.impiameda- Presidendi saabumine Eesti Mangudele. Esireas vasakult - G. Kalkun, K. Terras. president K. Pats. A. Anderko p. Foto Emilie Kalkun'l kogust. 211

216 lite toojate nimed seisavad Eesti iseseisvuse viimasel aastakumnel spordikroonika ridades. Taiendavate andmete ja malestuskildude esitamine lukkub edasi. L6puks veel luhidalt m6nest Eesti spordisuursondmusest. Tahaksin r6hutada Ohte olulist tegurit Eesti spordil iikum ises. See on meie rahvaparane spordiharu - raskejoustik - tostesport ja maadlus. Sai teoks, et maailma esivoistlused tostespordis ( a.) aset leidsid Eestis - Tallinnas. Uuteks maailmameistriteks tulid A. Neuland, S. Hallop ja H. Tammer. Ja aastaid hiljem (1938. a.) teostusid Tallinnas ka Euroopa esivoistlused maadluses. Nende suurv6istluste ~orraldamisega Eestis oli antud meie kui Kalevi rahva spordiharudele ka k6rge rahvusvaheline tunnustus. Tallinna Kadrioru staadioni avamine 12/ 13. juunil a. kujunes suursondmuseks rahvusvaheliste v6istlustega. Algas see i.ihise sportlaste defileega. Sammusin Tartu,.Kalevi" ridades. Sa avutasin ka teivashoppes auhinna, milleks oli pronksisse raiutud staadioni tribooni kujutis. Kullap seegi oli kunstnik Guido Mambergi kavandi jargi valmistatud, asetatud puust raami sisse. Guido Mamberg oli illustreerinud k6igi Eesti spordikalendrite ja ametlike valjaannete kaaned ilmekalt. Paevad 16ppesid Eesti- Leedu jalgpalli maav6istlusega, tuues Eestile v6idu. Jargmiseks selle aja suurimaks sportlikuks elamuseks kujunes Paavo Nurmi esinemine 5000 m. jooksus staad ioni l. Seesugust tohutut pealtvaatajate kogu polnud keegi Eesti spordii.iritusil varem nainud. Taolise Ollatava vastuv6tu osaliseks sai Nurmi ka Tartus, kui ta teiskordselt Eestis jooksis. EESTI MANGUD Kolmekumnendate aastate algul kerkis elavalt paevakorrale EESTI MANGUDE idee. Eesti Mangude eesmargiks oli koondada k6ik v6istlused ja kehakultuuri ava ldused uhise nimetaja alla, mis ka teostus. I Eesti Mangud teostusid Eesti Spordi Kes kli idu korraldusel a. suvel Tallinnas. Kavas oli v6imlemine, rahvata nts, kergej6ustik, jalgpall, ujumine, pesapall, jalgrattas6it ja tennis. Sellest kehakultuuri naitusest oli Oldarvult osav6tjaid V6imlemise ja rahvatantsu suuretendused staadionil koondasid paljusid organisatsioone koosti:iole. Staadionile samuti pikas rongkaigus labi linna, m66dudes Kadrioru lossi r6dul tervitusi vastuv6tvast riigivanemast ja Olemjuhatajast. Kergej6ustiku v6istlustega alustati eelmisel paeval,.kalevi" valjakul. 212

217 Eesti voim/ejad esinemas Lingiaadil, Stokholmis aastal. Foto Hilda Kippasto kogust. Ohe malestuskilluna meenub teivashupe, mis rohkem kui 60 osav6tjaga kestis tunde, rnuutudes vasitavaks. Tegin kaasa ka l6ppv6istluse, kus tulemused selgusid. II Eesti Mangud peeti a. suvel, h6lmates massv6imlemist, rahvatantsu, kerge- ja raskej6ustikku, ujumist, jalgpalli, v6rk- ja korvpalli, tennist, veeremangu, rattas6itu, vehklemist ja purjes6itu. Osav6tjaid oli uldarvult V6istlejaid oli vanemas klassis 1500, peaaegu nii-sama palju ka noorte klassis, ulejaanud olid v6imlejad ja rahvatantsijad kogu maalt. Noorte kergej6ustiku v6istlused peeti v.s.,,spordi" valjakul. Linnade ja maakondade vaheline noorte rteatejooks teostus staadionil. Staadionil avapidustustel E. V. President K. Pats pidas sutitava avak6ne. Kohal olid ka ulemjuhataja, peaminister ja valitsuse liikmed. Lingiaadil Stokholmis esines samal aastal (1939) vaike Eesti v6imlejate grupp hea eduga. Rootsi ajakirjandus markis:,.eesti on saatnud vaikese trupi, mis aratas suurt tahelepanu: mitte ainult osav6tjate erakordselt ilus, vaid ka originaalsest liikuvusest m6justatud programm... Vaike, kuid v6rratult hea Eesti trupp naitas tiles erakordset fuusilist painduvust." 213

218 TA B U L A GRA T UL A TORIA Herbert Michelsoni 70. si.innipaeva puhul Austraalia Austraalia Eesti Gaidide Malev Alvre, Vanda Kalamae, Raivo Kalasim, Linda Kangur, Ivy Kuslap, Mart ja Raili Lii iband, Vaike Maidla, llma Mihkelson, Hans ja Erna Ottas, Lauri Peljo, Evald Perendi, Arnold ja Siima P61doja, A. A. Ranne, Ants Risti, Helle-Mall Salasoo, Hugo Sooleht, Lydia Sydney Eesti Selts Sydney Eesti Skaudili pkond,,p6hjala" Sarev, Herbert Valqemae, Udo Valk, Viktor Vihermae, Silvia Belgia Mertens-Sepp, Anella Otter, Paul ja Stella Brasiilia Luts, Aksella H. Saukas, Ferdinand lnglismaa Kinnas, V. (c/ o Eesti Kodu, Bradford) Landoni Eesti Selts Peedo, August Tarn, Ernst Raunet, Eugen Taru, Anna Kanada Aleve, Ervin Anton, Johannes Deutsch, Irene Grimm, Waldemar Holmberg, Juku Holsmer, Rein Hanilane, Henn Jukkum, Hilja Joe, Heino J6geda, Tormi Kalkun, Emilie Kann, Luule Kaunismaa, Anne-Mai Kodanipork, Arved Koppel, Hilda Konze, Jaan Kuld, Arvo Kullango, Alice Kuris, Eino Kuutma, Hilja K6vamees, Raissa Kaarid,.Arni Kiitti, Asko Lembitu Malev - skaudiiiksus Lepp, Jaan L 1 indre, Elsa 215

219 Leone, Asta Uidig, Ene Meret, Hans Moks, Raffi Magi, Allan Nirk, Eduard Nortmaa, Margot N6mmik, Juta Oder, Evald Paar, lime Peel, Aleksander Peets, Hans Piigli, Valter Piil, Asta P ihlberg, Lembit Edward Rabisson, Paul Rosen, Helgi Runge, Ene Ruutop61d, Meedi Rutman, K. A. Sadul, Michael Sandstrom, Helmuth Sepp, Toomas Scorn.et, Ermi Soots, Vello Sutis, Karl Tambek, Elmar Tork, Andres Tork, Juhan Trass, Olev Valvur, Kenneth Vessmann, Viktor Prantsusmaa Kalep, Ferdinand Rootsi EesN Komitee Eesti Rahvusfond Erendi, Heiner Estonius, Dag Estra, Annus Hanson, Sven Hint, Virge lives, Gustav Horm, Arvo Kane magi, Juhan Karupaa, Leo Kask, Harri Kippasto, Hilda Kriisa, Agu K6da r, Artur Kopp, Endel Laantee, Karl Laid, Leonid Metsakodu Mihkla, Ants Maelo, Helmi Maelo, Meemo Mag iste, Julius Nurmiste, Sulev Ojaste, Elmar Pettai, Elmar Pett, Leho Poska-G ri.i nt hal, Veera Puustusmaa, Jakob Raid, Villem Raud, Mart Reining, Eduard Rentik, Aleksander Ri kmaa, Linda Riomar, Heino Rootsi Eestlaste Esindus Saarsen. Villem Seim, Ernst Tammert, Evald Taska, Artur Toigre, llmar Tomson, Susanna Ungerson, Johannes Urm, Leo Vaga, Thomas Vahtras, Kaarel Vallas, Ago 216

220 Vasur, Salme Viisimaa, Aarne Saksamaa Aule, Olgred Eesti Skautlike Noorte Malev Saksamaal Lokk, Martin Murd, Juta Saksamaa Eestlaste Keskkomitee Semmel, Ola Vastrik, Johannes Wendt, Alfred Soome Vaga, Dagmar - Taani Karopunn, David Pontiskoski Pohja-Ameerika Ohendriigid Ahman, Eduard Aint, August Alver, Valentin Avastu, Marie Baltimore Eesti Selts Battaile, Evi R. Bein-Grauberg, Lilian G. EesN Abi Eesti Gaidide Malev USA s Eesti Skautide Malev USA-s Eesti Vabariigi Peakonsulaat Esop, LiMan H. Esop, Walter Ets, Heino Gronberg, Arthur Golubjatnikov, Oleg Hantsoo, Leonhard J. Harju, Julius Heitur, Valdmar Hiir, vaiter Hinno, Aleksander Harm, Gustav H61pus, L. lgarik, Edgar lives, Anna Inna, Karl ja Erika Jaska, Endel Justin, Peeter Jarvet, Elmar Jurima, Udo Jurma, Mall Kadaja, August Kaldma, Lembit Kallas, Endel Kallaspalu, Valmar Karolin, Arno Kaselaan, Randu Kedar, Virko Ki ik, Johannes, Mati, Ants, Peeter Kirs, August Kirss, Tiina Kitzberg, Jaan Kivimagi, Rudolf Koff, Raimond T. Kohjus, Juhan Kollist, Aksel Kommendant, Mare Kopperman, Walter J. Kotkas, Arved Kott, Eduard Kull, Meta Kurgvel, Salme Laan, Aleksander Laan, Bruno Labidas, Elli Labidas, Juhan Laete, Edward J. Lakewood '; Skautluse S6prade Se Its Lannus, Marta Lehtmets-Susi, Ly Leibak, Linda Leinjarv, Aleksander J. Lemba, Theodore 217

221 Leppik, E. E. Liiv, Valdemar Lillipuu, Virve Linask, Madis Lohuaru, Aavo Lessmann, Kersti Luik, Raivo Maasik, Jaan Maidla, Paul Meigo, Helmi, Anne, Leo Melts, Richard Meyer, Helbe Milles, Linold Moks, Eino Multer, Edgar Murd, Ella H. Neggo, Rein New Yorgi Eesti Skaudi- ja Gaidis6prade Selts New Yorgi Eesti Skautlipkond,,Vii king" Ni itme, Arnold Noormets, Juhan N6mm, Ende! N6mmik, Karl Oinling, Aileksander Ojaste, Ida Okas, August Okas, Heinold Org, Ella Pallop, Ants Paomees, Artur Panksepp, Rudolph Parmask, Priit Jaan Pastik, Oskar Peekna, Andres Pesti, Arnold Piirisild, Avo Piirsalu, Olev M. Pokk, Friedrich Pr.ima, Aleksander Puust, Siiri Parnama, Arnold Raag, Arno Aaag, Hans E. Randma, Karl Aandvee, Gaston Raudsepp, Olo Reinaru, Rudolf Reinp61d, Ende! Reio, Jaan Riismandel, Vaino J. Roomets, Kaljo Roosaare, Evald R6uk, Viktor Raim, Linda Saar, Max E. Saiimra, Anna Serspinski, Viktor Sieberg, Margus Shumper, llma Simonson, Juhan Sirgo, Valter Sonin, Johannes Soo, August Stiim, Jaan Tael, Valdur Tamm, Arkadi Tammar, Karl Tammaru, Philip A. Tarmo, Harry Teemant, Uno Tietenberg, Amalie Tiivel, Jaan Tolm, Ervin Torpats, John Treumuth, Eda Turu, August T66tsov. Martin Vaga, Madis Vaga, Margarita Valdsaar, Herbert Vinkman, Victor V. Viirks, Johannes Zacharski, Juta Olesoo, Jaan OEO Naisklubi 218

222 JARELMARKUS Tingituna tri.ikitoostuse, autori ja korrektori asumisest erimaa del, samuti ka m6nest tri.ikitehnilisest asjaolust, - on raamatu ilmumine paratamatult viibinud, t6enaoliselt ka m6ni tri.iki v6i keeleviga sisse jaanud, mida palume raamatutellijaid vabandada. Loode tavasti see k6ik lugejaid palju ei eksita! Moned eksitavad triikivead:. L.<. ' rida on Peab olema i.ilalt igast see s6na kustutada! alt Sakse Saksa 81 suures pealkirjas ASU ASUB i.ilalt Kijutustarvete l<; rjutustarvete 143 alumine rida Vasakul... see rida kustutada! (pildi all) 222