BmaspSewal hinnata kaasandena pilke- Ja naljaleht KRATT^. fegew toimetaja K, A. HINDREY. PUzapSemai, 14. weebrunril 1 I B ICB I

Transcripción

1 ' Päewaleht BmaspSewal hinnata kaasandena pilke- Ja naljaleht KRATT^. fegew toimetaja K, A. HINDREY. 10IHBTÜ8 Ja TALITUS» Pfkkt&n.2 Kontor awatud 9 5. Ärijuhi konetnnnid o ll, 4 5. Aadress»»P AEWALEHT*, Tallinn, postkast 87. TBLEFONIDi Piewauudised 17-96, Tallinna teated,rah wamajandus a õhtune walwekord 847. Ärijuht Ja kontor 811, kana Ja arweosakond 28 54, trüki koja kontor 11 08, kauplus (Jaani t. 6) 15 18» Peatoimetaja H. Rebene» Tel TSnast lehte 10 külge. 1 kuu postiga 150 marka 2 kuud 800 4» 99 * 570 üle 8 kuu korraga tellimisel, iga jsrnewa kuu eest 120 mk. Wftljamaale 400 marka kuus. Üksik number 6 Utke Tellimise hinnadi 1 kuu postita 135 marka 2 kuud Jgajärgnewa kuu eest 105m# Aadressi muutmine 80 mk» Kuulutuste hinnad; kuulutuste küljel.» mk., teksti eea 10 mk., teksti sees 12 mk. ja tekst! sees, teksti kirjaga 15 mk. mm weeru eest. Kohaotsimise kuulutused suuru ses kuni mk. 250; poole hinnaga. Kuulutuste koha wallkut ei kindlustata. Kuulutusi wdetakse järgmise pfiewa nr» kuni kella 3 p.!. wastu. KAsiklrJad hoitakse alal ainult sellokohasei soowil Nr. 44 PUzapSemai, 14. weebrunril 1 xxi uuslukak Kajas" j»..oma Maas" ilmunud kirjatükkide peata teatame, vt a.-l Jessica'ga" Tallinna jj \ toodud puuda maial meile määratud I B ICB I Jl \ ja on ka see saadetus, meie teades, endise maisi ttmbertööteja kätte läinud H j \ Meie ei ole oma seisukohta weel muutnud ja jäime arwamise juure, et maia Ifllmaaa toidu- Km #_ i Jfca V ainaka köliämatu ons et temal toitwust on, on kindel kuid inimestel sellest kasu ei ole, sest BB j mi/x inimese kõht ei jõua seda seedida ja wõib mais ainult mäletsejate toiduaine olla. Kõik wäljakuulutatud maisi ana lüüsid sisaldawad andmeid maisi toitwuse üle loomade kohta. \ \ Kui siiski weel maisi tarwitajaid peaks leiduma, mis lähemal ajal selguma peaks, siis hakkame ka meie oma endiste nisupüüli sortide kõrwal sega jahu walmistama. Meie aust kaubatarwitajatele teatatakse aga sellest aegsasti, «et igaüks jahu oma soowi järele, kas maisiga wõi ilma, walida saaks. Loodame, et selleks ajaks ka walitsuse poolt '»> I segajahu müügikord kindlaks määratud ja maksma pandud on. H Praegusel a al waimlttam«uga alnun H 1 W A/s " \ kõrgewäärtusllst nisupüüli Nff «ttqmaii. 1 PL Ilma ksrwalalnete Juurelisamiseta a kunstilisa pleekimiseta ja soowf- B ll #VkWI smj\tame oma austatud kaubatarwitajatele tuntud headuses ja järgmistes sortides; " I f [K S> WWvy H B i liv I / I sinine esra Jahu, l punane pooisöps, B X itflrtasfh 1,1 BNrw Ii sinine. U punane, I roheline, II roheline pehmed nisupuoiicl B B \v" " K VJBB ää Ka wäikestes kottides t 5, 10, 20 ja 40 nl. saadawal hb y B )Mj> Kõik tehaste nime ja plommiga warustatud kottides. H B i Rukkijahu, rukkipüüli, kruupe, tangu, kliisid, loomaiahu, B B. " 'rukkileiba, peenleiba, sepikut, poolwaiget leiba ia saia fl } tuntud headuses. [H I A.-S. Rotermanni Tehased" I B end. Chr. Rotermann, asut a. B Tariillririaßf Jaama tän. nr. l, telef. nr.nr kuni Osakond NaPWSSi Tallinna t nr. 7, toist. nr. 64. H Wiimued piewad. Rutaka kõik, kat ai JÖHdnvd vttl rtbaurtmk GGUkama Tallinnat niita linal Ja nültaiawal. Huwliaw I P - na»l Lokuti Kaatakltkuwl 11 ' jj? HiitcHoal i Suurapßrana kahakordna aatkawa I NftiteUaai: Niit ela wal:. r "\ -n i) ILOSkplltl LOOkpINI 3) Tuntud, Rootal kuningliku taalri prnmaballarltnl,*b 11 wä. IfldKdfttdhd ehtimine"» Qulnare Höycpi U \\W.. MWW II Ilr 11 I lir 183. wllmasod wöörueetondusecl, kann. ette vn»i tanue. 'P wn I*B WgdlCT Obbbvi *'" '/* VHIHWHV 4) WHamd psewadl WUmaMd psewad f X L msm Põaew dr. 0«. Jaoa meremeeste elust, wiikeae, neljaaataae frank Darro je Ainuke indiaanlane trikkidekuningas. \t 1 ifrw» 2JL IHKIIW taat. Ameerika niltleja W. CTalatonl kaarte?. Meremeeste elu maal ning - * \%\ li» J 1 lacwal, lahtise! merel. Nanda matalkud kombed Ja warlaad kak- wiubsfigp DI6CK f)f > J 'ssi IHH. kupsrkamlaad. 50 hsiksug. jalgrattal ning oma haruldaste trikkidega. ~4 5 4 S 118. f 2) Havi Otlmmmfa Mdua l NaftP 1 5> Publ. lemmikud, paremad Eesti klounid Max ja Lex kann. JT 2JE M * pyllnna- a külanalsfta lemmik11. ette a) koom. antree b) Ajakohased kupleed. -M, JM tlt' PUraae teras«jaos Btn Turplnl kaasteg. Algut kali 1 pßawal. f / M. \ M\Ml 11A pala lißiffle ÕiinoK Itöyerl jz Chester DlccKl suurepärane tuluõhtu, 1 f Y" Täna j«cda»i. Suurepärane lookpltt I Z ESIETENDUS! ESIETENDUS! VI /AiliJkl Lee Johannes Rieman, Karl Auen 1 MfffMN! Juviitav iriiüii! Mv" m Wjimasod pfiewad! Suurepärane löökpilt, iluduse Wllma Banky* Olga Tstiehowa* Angalo Ferrari ja t. k, 1 Ablelu saladused" VI JmP 91 I RHH (Armaatuepuur) * mivtii L jjr-fihphb 7a. jao< Hans Landi tunt. teose järele. V Jt Mnffgj S FFP Suurepär.lawastus, toredad tualetid, ilusad loodusüleswõtted. Mp Bk... Jöowastaw armastuse kärike peab olema mureta läs3bgp H B fiwwm joodud põhjani!... Ilusa ja muinasloolise nagu unistus, ntisra C 2) Ameerika ffarw 2 jaos Persy a Fredy k- 2 & dssmf (Kae maksab abielluda?) j Suurepärane pilt 8 jaos. Tunt. näitejuhi R. Liebmani sisu ja lawastus. Kas maksab abielluda?" See küsimus paneb were käima mitte JjjS yx B. ainult meieaja noorsool, sõna tõsises mõttes, waid ka Hhailiksminewal I /"Irv ai noorsool" aastate J... & Z) Ameerika farss. W %. ;:ssääfc Algus kell 3. Mängib uus salongorkester hr. R. Lewini juhatusel, 1 - -» - -,.. - Tiftfva wllmast päewa suur kahekordne eeskawa! ConsUHIG6 Talmadgel Weetlewa Narma weel weetlewam noorem õde filmis Rod L3ÜOCC IJ6 d JaCC ll6llng Logon filmis Tema romantiline õõ,,argpüks" ehk p,mftjarcuiilrl tiltl*g pulmarels". Wõrdiematu komöödia 7 waatuses. Armastusdraama 7 waatuses Byron Morgani «The Code of The Sea» järele. ' TÜna wllmano pfilaw! TUT-ANKH-AMON Sascha-suurflßm,,WAARAO KÄTTEMAKS" Nkitelawal: Operett 1 jaos:..leekiwad südamed" Kaastegewad: Wolkonskaia, Brjansky, Neli bkmmmmlahwhpipmj Moodne teo» 9 waatuses püramiidide maalt TaOS«mis filmitud ~kuningata OFUS" Egiptusas I dow, Petschorin ja Wadimirow. Kinoteater Tina j» järgmised päevad esimene algupärane maailmalõökpih saarest sõjast. Kõigi nende, kellel on mehed ja pojad, vennad, isad ja isamaa see on kölge suurem ja püham, mis igaühel on, kõigi nende ainukene tluqcf Oli s Klinfllfl"»Olgu Igawestl neetud sõda" (Mina suudistan.) MMMDVIHDUAGA # Kurh kpg 9 aktis «MjjNuöjut. Suvepäiucd labiuguvseemcl Tuhanded kaastegelasi. Peaosas _ kuulus Prantsuse näitleja SEVfERIN MARS. Kas teie ei kuule öösel, kui põhjatuul hulnb, kuidas surdud hoigaw&d? See oo kehatute' n fantastiliste kangelaste pidutsemine. Rõõmuga pööravad nad tagasi oma igavesse unne kui veenduvad, et nende ohvrid asjatud polnud. W. Pinm W. Ä, Manly BanKs mgrimees Ameerika farss. Algus kell V-5, pühap, kell 1, Suure tungi ärahoidmiseks palume tulla seansside algustel»

2 2 Pühapäewal. 14. weebruaril 1926 NSsWatOht M.M Näitel i n a 1: I. Publiku soowii wce": mõni päew. Oparatl, paroodia la buffonaad-sketshide hooaja pidulik erakorralise suure * y\\ I J n 1 /c\ mä\ näitleiaskonoaa.-. Koosseis: pr. Aino Uiga (lüüriline sopraau). preilid EwE Konsa (subrett), HildO Warct (sopraan>, härrad * I SÄVÄ IlaJ Woidamar Assafeidf, Paul Kuuelk, Harry JErviran, Waltor HUlmann, statistid, kõristid ja teised he - ) -7M- -Tjr UTA &Lšl Esietenduseks Kiwilombi Intsl uus tömbetükk! Ajakohane, poliitiline, hoogne, koomiline buffonaad lauludega % j Jlt, 2 waat. Intsi enese juh. ja kaast...ohuroimnrid" peaosas H«rry sensatsloondr. 7 suures osas. II i Punased madrused Tallinnas jtf j I vaatus : Tallinna sadam II waatus i Kohalik joogikoht (täieliku dekoratsiooniga, walmistatud parima Eesti kunstn. dekoraatori poolt). ] * Suurendatud orkester* Jazz-Baadiga, hrt Rastupnikowi juhat. Ttftlondatud näitelawf walgjstus. uued lektrleffekj tld, uued erilised dekoratsioonid, soojus, magavas ja korralik õhupuhastus. Direktsioon usub, et publikut ei jää enam midagi soovida. KBIW pmr>tt ktlltb Odnr wiljamtifik kuni 20. weebr % inventuuri lõpetuse puhul enneolemata odaw väljamüük. pf> Igaüks tarvitagu Juhust, tulgu Ja otsustagu! -WU «P Naltteraliwa Maestarahwa «lalwenellted enne nüüd talwepalitnd enne 6000 ntiüd M * jakid jopid nahkkraafa M Zf M- kawadr M kawada _ S,uwa Ülikonnad Jr Sm koaiütaüd wihmaknned y K pltttmantlid Snur waltk meester. kübaraid.» gg Igallks tarwltagu luliuat a rutaku I USU I S. Schwarii I PIHK M. z...mewnlelie" maia wartat. BÕÜMWÜX Praegu waljamaalt tagasi jõudnud, annan moodsate tantsude tunde grupis ja üksikult. Kiire ettewalraistus ballidele ja eelseisw. maskeraadidele. Qrupi algus esmasp., 15. weebr. kl 7 Õbt. Uleskirjut. igap. kl. 11 lpwl. ja s B5 8 Õbt. Narwa mnt. n» ki*l a. Proua Nella- Rttmme moodsat tantsu Kursus 400 mk. (Charleston, La Fiorida, Caramba, Jawra, Samba, Basso-doble, Tango, Boston, One-step ja Fox-trott) õpetab (kiaweri saatel) nagu neid Pariisis tantsitakse N. SAAR oma kursustel kraid! Masurka (12 fig.) kursus 300 mk. Wastuwötmine kalla 6 7 p. 1. Tfinismlgi S»a, krt. 2. olla aia»oa sõna VM". Eviti DaanimaM on tema peamiseks MesandM kodanikkude kaswatamine. SttooiWb üfe toõtawad evakoo iliidena nmde juhataja on ichtlaft kooli ü.l«vvil. pidaja ja selle tõmiff peremees. Tema painab öpethab, määvab õppe- ja tmmisawaid, õppe mohu jne. Juhataja tööst oleneb, Zaö rahwaääool lööb 'läbi, wöi jääb kuiwale. Soomes ja Rootsis sekle wastu PllAoHe mhwmiamis anida onam praktilisi teadmisi, s. o. wol kal dub vohkem täienduskooli m pme. Minu arwamise särele ripub see täielikult ära täienduskoolide kor valdusest, kaõ need koolid fuudawad täita rahwaülikooli ülesandeid wõi mitte. Sest tähtis ei ole mitte kooli nimetus, waid kooli tüüp. Meie ei tarwitse sugugi oma täienduskoolide kor raildam isel silmas pidada Saksamaa ~F o r t bildungsschule" tüüpi, Vaid wõime neid wägahästi korraldada Soome ja Daani rahwaülikoolide ees kujul, nagu seda ka mõned maakonnad (Pärnu) vn teinud. Igatahes nii nad küll läbi ei löö, nagu neid tahab korraldatuna näha haridusmi nisteerium Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud..täienduskoolide esiailgsetes põhijoontes" 6-klas Rahwaülikool wõi täienduskool? A. Leinjärv Ei wõi terwet vcchwast muuta professoriteks, ametniökudciks ja lid. Need on õpeasutnsed, Qu» noorde imtmejtte elu täidetakse tõelise luulega. VuS nooruse unistus ja '.vaesdcmaha eõanmuidett, sest sns igatssus, mis HSlpstMi saiwb male teele, stchi peahid Võik lõpuks elama õhust." takse Kndla käega õigetele radadele. See on R. F. S. Grnndtwig. elawa sõna 1001, kus Va täisvaswanud inimesed, kes ainullt lühemaks agaks wöiwad wabaneda iga oc&e põhjamaa poohweti" ja vahwa-wkov. päowasest tööst, stmivad eluteele warustatud lttde isa poolt enam kui aasida eest öeldud wäärtusliku kaostuvaraga. See on häda aabitsat õe üle oleks wiimcme aeg jfarife mõelda Va wajaline lüli üldharidusliku kooli metl. SiiS mast jõuaksime selgusele, et meie oma ja tegeliku elu wahel, mille puu praeguse KoolipoliiMaga oi suuda tõsta oma põllu dumisel noorsoo kaswatu» ja are majandussaaduste eksporti Daanimaa basapin ne mi n e on puudulik. ««ale. Meie saaksime aru, mispärast meil wam feb tevawa tööpuuduse juures KoäramS põllumamõistagi, et savnane õppeaistlus HWawaFa KanduseS, tööliste puudus. Oi» ehk hakataks tine on Va meil. Sest kõnetemata stlleft, kuiwvrd hvwi tundma nende tegurite wastu, mille abil move praegune Kool Wd.se noori inimesi Me wal wttuur teatawatel maadel tõusnud on nbi Lõr mistab tegelikule olule, jääb meil 5000 aole Sest paljast heast tahtmisest, paljastest iluüliõpilase ja keskooliöpilase juures umbes kuni Mest sõnadest, ilusatest unistustest, on mähe kui tawd tõfimistõs. noort inimest (tfcäpne statistika selle ko«pa «kcchjujks puudltb) ainult algkooli 3.-4; Meie, kui põllmnajandusline riik, stazne iklassi haridusega, ja seega wõrdle Gttale eeskujuks Soomet ja Taanimaad. Kuid misi wäga wäikese ettewalmistu Wähesed teamad seda, et need maod, eviti wii sega tegelikule elule. Esiteks lõpchab «urne, juba ühe inimea eest jõudsid ta kooli kiiga noovöll > ;waHdaiM'. veendumusele, et hädaohtlik on soega Spidut Peagi unusvades, teistiks ei saa tema alaooli 4. - klassi lõpstedes mingit terwikullst massiline noorte inimeste ett e walmistamine Kergele elule" teadmisse Vogu, rlinawaabest rämimate. Ülekoor arstideks, ameimikkudm, adwokaatideks, naid ära matud õppokawade juures 'omaudatud teadmiste ttvõrudades adrast ja alkvsift". Weel rohkem pagas osutub tegewzus elus surnud waidmiste" nemad nägid seda ette, sest kahtle llloguks, millega ei ole midagi psaile hakata ja mil mata ei olnud nemad tol ajal lega ei osccka midagi peale hakata. Sarnase Oma hariduspoliitikaga sattunud noore inimese ilmamaadel arendab sarnasesse umbkotti, kui meie elu, ümbruskond wäga sagedasti oma2s.oookeskkooli - ja 5000 ülikooli ka igasugused seltskondlised mül kaswandikuga. Nemad leidsid olewat tar kad ta pahnalehed. Igatahes oftvtm siin wiliku awdada õppeasutust, mis noorte ini meie NoMpoliiMaS äärmiselt suur, vimm äär meste üldise arendamise juures mista hädaoht!iik auk, mida praegu mõnes maa-istutaks neisse tööarmastust, Konnas OiZcha püüdaikjie psrwodilislde Mse- ja Vor edasipüüdmise Waimu, ausust, isa damisamdide VorvMemistga. maa armastust (mida meil nimetatakse elurõõmu jauskuen Moie algtaalt fealdus näeb «Me noorde mi meste MewttlmiSdaimise de geil Nulle oluile täiendusdasse enda wõimistesse, juhiks neid loomale tööle, ühe sõnaga Dooli ikaudu. TMb küsimus, kumb Mrd seda de kaswataks isamaale tublisid, ak gema, täi-oniduäkool wõi vahwaüwooil. Möno! tiiwseid kodanikke, kel mitte ei pool walltjeb Mwamine, ot Wmduskkool fcha bcha xtjnfft päriwett eluwoolu», muid kes et fuuda, M tarna olla fectab öplpe. p tmrm tahaksid ja suudaksid ise juhtida kawadega, cgamiidega ja araat >sivrrmb teadnvisbe" oma ajalugu, oma saatust. Sarnas pagasiga, nii eit õpsdapiwl aega ei Däwat Spiilaste teks öpoofutustrts on põhjamaadel oahmaüwoo- taswatamisels. RahmMUM selle wasbu Kõnts. tst Lttdta GilsnNua jntamil CoiMßMttHlfcst Venest. Pole miga, minul tugvwad sooned... Gosvon kinnitas WhtrAe, ViMwaVk. See olgu tevmoks tehtuid! Läks ja sõnmega Viibates tatfus ptmt* wselsfvö endaga kaajia. Salajas MiräätimiseS päris meesitest köit «wälja. NcchutuS kaswab kreisis. Et olnud tühi ksmu see kapaikate salga lugu. Lõõdi puwks ja nende küladel tungiti kallale kaks kor da. mmt külad tssffid mässu. NebeSwow-kast oli linnas ka juttu. 9wh, Hoodamad ftnu peale, lttses wanvm puna» 'Väelane, Gofront tuttaw. r Haigemajast miha tulles, Redjjttn Softv nitt pärima: Härrastemaja» <M> nftfid dooer?' Tsma. Qhöm. Agu mis ora fee katusel? ya näitas piksowardale Härrastemaja Harjal. Selgelt paistts silima kovges, keevadet atmmvas õhus. Räägiti, et müristamise ksvwale juhtimiseks. Gt pikne ei ASkS sisfe. Härrased, need ju kamalad. Tae-ma poole palmotawad, aga muu seas omott tovwa eest endid kaitse wad. Kas rääkida tema kaudu ei wõi? Selle ora kaudu? Kuidas? Kellega? Jumalaga, wst? Ehk on mõni sihuke traat maa all. Nüüd igasugused ttlehmontd ja grammowonid... Et tea. TvckeS Wsida WanjjLM. Õhtul Warrjka luges Redjkinile sa Gof võrrile tagust toodud raamatust piksewarda üle. RMkin ÄmlataS MMpemeAikuV. Sits «HA: Aga see raamat, mts ta on» tas tittam wvi et ole? VcmM -mõiklis Wfrurise. Seisab ju raa matutel lugeda: maadeteaduse täielt! kursus lühendatud kursus. HSSru» obsapsfft ja luges raamatu tamwlit: Wäyaaame rähmale. Aha, rahwale! Siis pole fftn kõike. HävraSrahwaS teab rohkem. Kuutleb sa, Gof ron, mul sulle midagi ütelda. Tule õige wälja! Ja läksid mõlemad tarest. Darja hüüdis järele pahaselt: MiS saladused need on oma lihawere eest! Kuid Gosvon käratas: " Tea oma naiste tööd! Darjaga Gosvon elas nüüd, peale «lepitust, kuid endiselt et armastanud rääkida demaga üldise ist asjust. MiS taipu" wõib alla küla naisel? WanKka, see juba teine asi. Temast kaswab. Äga kui Redjkin ei taha... Õues, lauda juures, urtlles rahutult hak kas liigutama lehm, ütles Redjkin: Mispärast ja milleks tuli tohter meie juure? Enne saime siia welskeritki suure waowaga. Ja ma ütlen sulle naiseks tal kaupmehe tütar. Panikraiowi tüdruk. On siin, temaga ühes,.tuulasin järele. Selle rohu mis ta andis, malasin maha. Nu? Aga kasakad? siliste algkoolide juures, algkoolide eeskujul. Sest nii kujunewad nad pool üldhariduslikkudeks alg kooli täiendusklassideks. mida awada waewa ei tasu. Täienduskoolide korraldajatele tuleks anda footie awamisel täieline wabadus. Need koolid tvõiks töötada esialgselt keskwalitsuse poolt kinnitatud põhikirjade aluseil. Smna tukiks õhu taba eraalgatust abirahade ja mõisahoonete ning maade andmisega. Paralleelselt kutseharidus lisi sihte taotlewate täienduskoolidega Võiks kormdada ka rahwaülikoole Daani eeskujul, milles -peamiselt rõhku pannakse kodanikkude kaswatami sele küllap elu näitab, kumb elulisem, sest nagu ma ütlesin, ei ole tähtis mitte nimi, tvaild sisn. Eriti avöiiks GaalumMe wõga meie ülemäära laiutatud keskkoolide Võrgu rewideerimissl, kas mitte ei oleks otstarbekohasem ja riigile ning õpi lastele tulusam, kui osa mei>«kefkkoole ümber muudetaks rahwaülrkooli deks. Igatahes oleks see küsimus seda Väärt, et tema üle mõtteid Vahetataks. Lõpuks wm üks tvärkene märkus. Meie põl lutöökoolid kannatawad nii mõnegi pahe all. Koo lid nurisewad, et algkool neile annab wäga nõrka materjali, teim pom jälle nurisetakse, et põllutöökoolid puudulikkude teadmistega pyori inimest ellu saadamad. Giin on süm wmikalja Mdi rokal. Nagu eelpool na aime, jääb suur enamus meie noorsoost ainult alg rooli 4 klassi haridusega. Kooli lõpetab ta IL l4aastaselt ehk ka tvavem. Põllutöökooli teda enne ei wõeta, kui ta saab 16 aastat manaks. Loomulik, et ta paari aasta fes-tes JiodKjt samal! olles õpitu unustab ja kui talle põllutöökoolis hakatakse õpemna Apoloogialt, gsodeesiiait ja teisi eriäppeaineid, siis ta sellest lihtsalt aru ei saa. Põhjamaadel harilikult lõpetawad noored inimesed enne vahwaüli kooli ja siis alles astuwad põllutöö kooili. 19Sö. aasta kewadel Pärnumaa haridus päewal pöllumajanduslise kutsehariduse edendami- M refereerides rõhutas Tartu ülikooli professor P. «Kõpp, etpõllutüökoõlile peakö õpilasi andma maa rahwaülikoo li d ehk täienduskoolid. Võeti ka wastu sslleaoihcme rosoiliutstaon. JävÄMvkt juba põllummzan duslise kütsehariduse lewitamise huwides peaks ha katama kiires korras tegutsema rahwaiwoolide eh? täienduskoolide ellukutsumise alal. Ja põllubõnsole AaitdsltsS ei mäsm msnedeil häiovadell agvomoomidel sugugi räämda nii halwmpanewm täienduskoolidest. Sest sellega peksawad nad just enda poolt kaitstawaid põllutöökoole. - Siu? \ Nendega ksnetebj selle «yarda kaudu.' Armab teateid küllast! Ja meie Mure ist! Mles fldgawa weemöumusega. Ise et ka helnud põrmugi. Dofrvu jäi mõttesse. Güda hakkas walutama: õpetatud mees. Võib teha su narres. Hea küll, rvõtame warda maha sa ett ifits pärast näe. Härrastemajas istus sol ivaiksel Shtutun uil! tohter oma natse juures. Suures, hästi köetud, kuid tühjas was nad et tunuud ennast koduselt. Viivisid nagu raudtee ümberistu mife jaamas katuse all. Puhkama olid pääs nud kärast ja askeldusist. Kuid tuleb rong ja lahkud sellest nurgast rõõmuga. Kaasa olid too nud ainult reisikohwri ja afemeriided. Sead std üles korterisse kaks wwawoodit sa pika laua. Tohtri proua oli mõtnud kaasa lambi. See põleb laual, nurkades aga tühjusest ikka nagu pime. Tohter maatab raamatusse. Kuid sellest, et otsaesisel wcchebduwad rahutult pi kuti ja põiki kriipsus teadis Klaara: ei loe mees, waid mõtleb oma asjust. Gafcha! Mis on, lapsuke? Sim samuti on õudne! Tea kuidas seal mamma ja papa... Sirutas mehe poole, abras ja SM. Ligi tõmbtvw oma haiglase iluga. Niisugusena wa hest märgib ära wäljasurewus. Ainuke tütar oli oma tormiselt elanud isal. Lapsest saadik kannatas ägedate krambihoogude all. Kahe teiftkümnest aastast peale õli aistinud teda fee tohter. Paistis, nagu oleks aistinud ter meks. Kui oli saanud knuetetstküumeaasta seks, mottis enesele naiseks. Päris suure kaa smvara ja jagamata fanaatiliie armastuse, 2) Suurepärane lont 1 «aitases. Algue pühap. kell 12, ärip. kl 4. Hinnad m Mida arwatakse Eesti laewasõiduametist Inglismaal. On hmvitaw, d laeivaiwusrinakonnad Ing lismaal hästi informeeritud on ja hoolega Lahele panemad kõik, mis sünnib laewandusalal Ges tis. Teatakse hästi, kuidas walttfus seni duse peale cm waadanud, ollakse informeeritud ka seaduseelnõudest, mis riigikogus läbiwaatusel ja mis laewan-dust Eestis peawad hõlbustama. Sel pichul olen kuulnud ütelust, et Eesti üks kord ka Lätile järgi hakkawat sammuma, kes merel Eestist kaugele ette läinud. Huwitaw, et paralleelselt arwamine walitseb. et konsulaar asjanduse korraldusel Läti Eestit kopeeriwat. Kindel seisukoht on wöetud ka Eesti laewa äride kohta. Üldiselt olla nad liig Saksa män gulised, mis ju ka õige. sest peale laewaühisuse ja laewasõiduameti on kõik Saksa ärid. KaEestp laineid löönud..kajaka" skandaal on siin huwi äratanud. Jaanuari algul kuulsin imestusega nii Hullis. Londonis kui Firth of Forth'i sadamas küsimist, mis saab nüüd laewasõiduametift. Ühe Hulli suuräri direktor amaldas jutuajamisel ar ivamist, et' laewasõiduamet nüü-d likwideeriha tuleks. Polla wõimalik laewaäri edukalt ajada, kui tarwitine usaldus puudub. Ja see on nähta masti kõigutatud. Ei marjata, et laeivaffõwu ametist heas armumises ei olda. Täiesti üldiselt, isegi meie ametliku esitajate juures. Kuulsin Ae lust, et some Estonian papers" mõned Eesti lehed - nähtawasti ameti kaitseks..kajaka" kaptenist numbri on teinud, et ametit päästa. Sellest olla kahju. Polla auks ühele kontorile, kui sealt lehtedesse fantastilisi andmeid saade-takse, mis oma sihilikkusega äri eetika wastcme. Selle tõenduseks nägin üht tõlget ühest Tallinna lehest..kajaka" prahtkniste üle. Laewasõiduamet pole meil kasutoow ette mõte. Tema organisatsioon ei luba ta! kunagi selleks saada. See on kroonu asutus. Laewaäri ei saa mßmekordsete Ülemuste ja eelkontrollide kaudu asju ajada. See kõik nõuab aega. mida heade prahtide saamisel pole kulutada, instantside kaudu asju alades. Niisuguste instantside kaudu mõib ainult yalba äri ajada. Iseküsimus oleks, kui laewasõiduamet organiseerida eraäri alustel. On ükskõik, kes kapitali annab, kas riik. wõi. mõni kogu aktsionäre. Kui nmlitfuse aparaadis mehi leidub, kel merekaubcmduse nõuetest arusaamist, ei ole riik aktsionärina, isegi aiinuakt sinärina halwem. Inglismaal ei armastata riikfifi äriasutusi. kuid fiirt kõneldakse ometi lugupidamisega Kanada ritklise laewaäri apa raadist, mis siiski olude sunnil kahjuga töötad, mme peapõhjuseks kallis laewade ostuhind, kõr ged meeskonna palgad ja üldine raske depres sioon merekaubandufes. Kas maksab aga meie re organi ee rida? Et seda otsustada, waatame, mis sugune materjaaine alus meie ametjl on. Kagu manu kulukaid laewu, lühidalt öeldud, wälja arwatud a.-l. Kaj<ck". mis õige hea kauba laew. Raimasõidu llinilaewad hakkawad küll waewalt praeguse koosseisu juures kunagi ka suga löötamo. Ä kui..kajakat" niisama edasi eksploateeritakse, nagu seni on tehtud, siis ei jätku temast kauaks...kajakat" ei dokitud mit me aasta jooksul, mille all ta põhi köwasti kannatas. Läinud kewadel sai laew kord dokki, kuid sai sügisel Rootsi rannas jääd ja on nüüd teel kus elur-diterikas mesi oma tööd wärwist puhtaks hõõrutud laewa kallal edasi teeb. Samuti pole kewadest saadik suudetud lae ivast wälja wõetud ablkatelt tagasi panna, mille all laewa katlad kannäiawad. eriti sarnaste pik kade reiside juures, mis praegu käsil. Nii wõib ka seda ainust laewa warsti täiesti eksploa 'eerituks luaedv ja kuna ametil amortisatsiooni kapital puudub, ei ole tal wõimalusi uusi laewu asemele muretseda. Ainuke tee oleks riigikassast uut tegewuskapitali assigneerida. On selleks põh susi? Kõigi eeltoodu põhjal waeivalt. Pealegi, kuna see asutus oma hea kuulsuse kaotanud, kui see tal olnud on. Peaks tõsiselt hoiduma Eesti riidksi asu tuse nime paigutamisest praeguse Nõukogude We ne kaewaäridega ühele pulgale, Kelle Kohta üks ivana HM ärijuht ütles, et nendega nende hal iva moraali tõttu wõrmata änühendusse as tuda. Kõike kokku mõttes peab küll arwama. et õigem tee on laewasöiduamet MiwiideerDa. Mida warem, seda parem. Meie kaubalaemastiku arendamiseks aga riigckogus olewaile seadus eelnõudele laewade soetamiseks antama kwnu fondi asutamise ja põhiärwmksu muutmtse sea duseelnõudebe tuleks kiirelt käik anda ja läbi miia. Inglismaal. 5. weebruaril, R. P. LittgaMa eestlaste te&fet Omawalitsustelt ei nõuta taga tisraha renditingimiste täitmise 7. wsebmarä sõitsid Riiast LätgalliaKse Lutsi kindlustamiseks. maavahwa (oöstvasse) VooSollokuiile Rtta Eesti haviduse ja obimrdmiw seltsi ja selle chaivonna esi" Mllutöõministri ettepanek walitsusele. tajaina hr. A. ja hr. A. Tmnof, kelle MaaKonnawalitsused on põllutöömimstee riumile esinenud palwctega. et omawalitsustele d«ke oi ülesandeiks tehtud tuttmmeda Voha peal reilditmvate rendiob-ekt'.d? renditingimiste tsit onam Plii kccheiaja aasdalitsie oestilasde aftmidustog-a. inise kindjustamijeks tagatisraha mitte ei nõu Päratu halwa tee Mtu jäi sõit Vanaemasse taks. Põllutüõministeeriumis on see küsimus PRda fpwa) ilosooniasse äoa, pvaiegi ok Wa kaalumise all olnud ja seisukohale asutud, et listä ws»mvaiu wälhe aega wnbida. SõÄ läks kuna lähemas tulewikus maareform! teostamise Ni>rza jaamast 7 kllom. põhja poole Greski külla, määrusi wastawas suunas täiendada ja muutu kus Juilius Bulli mäopealft kõrge maja otsas leh tuleb, ei ole mõtet omawalitsustelt tagatisraha tois Mr Eesti wabariigi lipp Latwijjn lipu kõr«nõudma hakata, ühtlast on põllutõöministee uml. Miia wcmomad wlmomvaitegolajse-d tutwu rium arwamtsel. et omawalitsnstega rendiwa nasid maarahwa olukorraga. Kahjuks kogunes bekorra lõnetamise puhul ri'g'l kayiusid karta suurem HM rahwast poale MMSte ävafõittu, sest ei ole. kuigi niisugused oleks, sest omawalit NirKa-Briigi koloonia Naosolek ott õhtu»poolinuiks sused saqwad riig'u toetust suuremale summa määratud. Samal päswal oli maavahwv külas de näol. Arwesse mõttes asjaolu, et rendi mitmed õllojoomingud, mis mõndagi VooSolcArle wahekordade loomine omawalitsustega nimeta bulomaft tatiras, mille tõttu ülsmnpd õhtu aja tud wormaalfe külje tõttu raskendatud on, esi P. Woolame NarSNuÄSnedele pühendas. Paa Logu tas põllutöõminister rvabariig! walitsusele ette rcchwas VmÄiS nagu esimest korda, rt alkohol on paneku omawalitsusi tagatisral-ait wabastada tarwismlt, magommsliseillt jm. BdhfMff. seniks kuni küsimus wastamate määruste täien damife teel nmlitfuse poolt lahendatakse. tnis awaldub ainult unistuste-umas ela-wate haigete juures. Tohter wastas hellusega, õrnalt, üleole walit nagu alati. Kuid suurtest swisi-anadest ei suutnud peletada ärewust. Pole wtga, ega fee kaua ei kesta, oota me ära. Külameestel see käärimine ainult pinnapealne. Lahkusulised räägbmad minuga «valikult. Täna kuulsin, kreisis olewat pal ju rahwolematuid. Pea ei walnta? Miks uit kurb? Ei. Rõhub nagu midagi. Aimused... Tühi asi. Nämvid. Suure jõuga lõi tuul aknasse, äkilise nu tuhomva wingus korstnas. Klaara hakkas wä rifema, ilmusid pisarad. Tohter waigistas ofawatt. Andis rohtu. Kui olid Heitnud ma gama, armas mmja mõttes aja, mille kestel wsiksid koguda end ja tugewneda kasakad. Gosvon aga määnles nagisema! puusi woodil ja mõtles, kuidas koristada pikse war da? Kas ta ei tee kuidagi häda, kui puuduta da teise külge? 9a ottsustas: ta enda mahamõtma." Hommikul Ghtganlow wiibis tükk. aega tohtri juures. Oli tulnud küsima nõu naba Vatkenduse pärast ja sosistas pärast kaua toht riga, erksalt, ettewa>atl''.m ja seinu kuulata öes. Tohter saatis ta minema rõõmsal näol. Haigotalitajate ja mõistmata abisoowijate pea le käratas sel päewal peremehelikult. Gosrõni juure jõudis ratsa käskjalg, tümpnina poisike päratu suure karwamütsiga manal hiirehallil märal. Tõi kaasa raswa plekkidega halli ümbriku. Selles käsk: kõ wendada kaitset wallas. Lõunapaiku ilmus haigemajja Redjkin. Pöörasusena paistis surmaga märgitud ini mese juures rewoltver. Tolgendas kuidagi Peking põleb, eurooplased pögenewad. Loe Mriu, mis temani ei Mml. murelvtutt taskust. Ja sinel seljas Va teiste rõõmu ootel. Tohter tuli «astu wahekäigus. Oli parajasti minemaõ hädaohtlikule mäda kaswaia lõikusele, mida tahtis teha ühele lahkusulisele. AndiS juhatust Lõige tarviliku malmispanemiseks. Robjktn peatas ta. Kiire käskk Jnternatsionalmvka ispolto milt mul Ae anda. Nu? Mitte nu, waiö juhata,?us wõiks rss kida! Asi on tahtis! Mul praegu lõtkus. Haige on malmis ja ootab. Olen kinni. No, hea küll. Lõpeta. ära. Ja et oled lõunaks ispokkvmis! Muidu tulemad sõdu rid ja weawad su sinna. Tohter, täna kärsitu, ütles ägedalt: Ega mul ole leiwad ahjust wõtta! Jni mese ihu tuleb lõigata! Mis tähendab >,lõpe ta ära"? Ti tea, Millal «vabanen! ütlesin sulle Wene keels: lõunaks kat su, et oled ispolkomis! Nägu tõmbus wibtu, aga Nedjkini «vihast purska-w pilk on hirmus. Taltsutas end toh ter. Hüüdis tumedalt läbi ukse: Lõikust täna ei ole! li tõlge haigetele! Astuge siia tuppa! Tõmbas ukse Reöikini ees lahti. Poole tunni paast ilmus sealt nägu kahwatu. suu kõ maski suletud. Lämel ütles meel kord: Teatage ikpolwmile: piksewarraö pole minu üles seatud. Maha wõtta ma teda liht salt ei jaksa! Meel kord kinnitan teile, et ai milt teadmatus ja harimatus... Olgu! Pärast räägid! Ukse wahel uuesti jäi seisma Reöjkin. Põletas oma põlema hundi vilguga kord meel tohtrit. Nagu millegttt mõteldes kattus re wolwrit.

3 Pühapäeval, 14. Veebruaril IS^ Nr. 44 NSemcklel»»! IL 3 Uus walimisseadus Sõjawäe lennuki awarii merel. riigikogu poolt wastu wõetud. "48" protsessi lõpu ootel. Riigikogu wõttis reedeõhtusel koosoleku! r i i. gikogu w all m ise, rahmahääleto. HiidalmiÄNdumine tagajänel Aegna ja Naissaare mise ja rahwaalgatamise seadufez. wahel. Wigastnsed rerged. lugemisel lõpulikult wostu. 3. lugemisel korrati 2. lugemisel tehtud pa Lennuki äraroomiue raskendatud. randust, missugustest aga ükski wastmvõtmlst ei Kukkumine sündis sedawörd raskesti, et leu leidnud, wälja arwatud mõned redaktsioonilised Eile homm!tul kell tõusis Lasnamäel Lõpulikult jäi seadusele 2. lugemisel nuki suusad, propeller ja tiiwad murdusid. Moo» parandused. sõjamäe lennuplatsitt sõjamäe lennuk D. H. 9" wastuwõetud kuju. õhku. Toimeiati mootori proovimist. Esialgu tor ja lennuki kere jäid terweks. Lendurid pääse töötas mootor korralikult ja lennuk liugles Rais fid ainult kerge põrutusega ja ronisid kohe peale Oilõpllasl-Kommunlste sflflul saare poole. Peagi oli ta silmapiirilt kadunud. maandumist lennukist waja. Selgus, et lennuk on kukkunud Naissaare ja Umbes õhus Viibimise jä> ißõisteiul rele jäi mootor mingisuguse rikke tagajärjel järsku Aegna wichele. Lennuk Äi sedawörd kannatanud, seisma. Wõeti ette hädamaandumine. HariliSteS et omal jõul edasisaamisest juttugi ei wõinud olla. Kõik kaebealused õiguste kaota oludes oleks see Võrdlemisi habus olnud, kuid Lendurid sammusid siis Naissaarele, kust Sm misega 6 aastaks suunitööle. nüüd tekitas raskusi tihe aur, mis jääd kattis, üle» aetusest wastawasse sõjamäe asutusse teatati. matt ei olnud jääd üldse näha ja seepärast puudusid (.Päewalehe" kaastööliselt traadita-!.) Lennukit ära tooma saadeti meeskond hobus ka Võimalused maandumise koha VäljamalikukS. Tartust, IS. meebr. Täua marahommi Laskuti siis aeglaselt alla heas usus. Kuigi len tega, kuid lennukile juurrpääs on raskendatud. Ta kui kella pool 4 ajal knulutas fõjariugkouua asub kahe laemassidmoe wahel. uuk lendurite armates kaunis madalä pidi olema, kohus üheksatunnilise nõupidamise särele koh Toimetuse töö lõpul oli lennuk meel õnnetuse ei olnud jääd weel näha. JärSku põrkas aga leu* tuotsuse üliõpilaste sotsiaal-filosoofuise nuk rakfatades wasw jääd. Kõmale pinnale satuti kohal. ühiqgu liigete kohta, millega mõistetakse U. rutem, kui aimati. R. G. 102 ja S. R. G. 273' p., põhjal Ro. tert Eher, Autou Wachtmauu. Mihkel Tulp, Harald Rael ja Albert LipStal kuueks aastaks suuuitõõle ühe» õtguste kaotamisega. Aurik "Strauss" merehädas. Nii otsuse ootel kui ka otsuse kuulutamise ftsottm kohtusaal publikust täis kiilutud. Koh tuotsuse wstawah kaebealusel» rahulikult Laew annab Neugrundi juures hüdusignaale. Balti päästeseltsi jäälõhkuja Gladiaator õnnetusekohale sõitnud. (.PSewalehe* kaastööliselt traaditeel.) Haapsalust, 18. Veebruaril. Sile ldn nal märgati Neugrundi lähedal merel auru lae-wa, mis hädasignaale mälja wskis. Arwa taikse, et laevaga on merel miugisngnue Anne» t»s juhtunud. Merel Valitsema paksu udu tsttn ei ole võimalik laerva nime kindlaks te ha. Vttndmnsest teatati Tallinna, et laevale abi mälja saadetaks. * Valitseb üldine a omamine, et amarist on jäälõhkuja Snur Tolli" poolt Glotowa lähe daile maha jäetud Saksa aurik Nähtmvasti hakkas laew waba mett mööda Tallinna poole föibma, kuid sattus madaliku le, mis mõis juhtuda uduse ilma ja fiolja mit tetundmise tõttu. Asjaolu, et la«v hädasig naole wälja laseb, näitab, et laewal raadiot peal ei ole ja kinnitav avwcmnst aurik «StrauKsr" Vohta, sest ka miini ase! pole raadiot peol. Awaristile pidi Tallinnast abiks saadeta nm jäälõhkuja Tasnja", kuid Balti pääste selts saatis jäälõhkuja Gladiaa tori" kohale, mis puhul saatmine ära jäi. Ühenduses Js«esti;a" kirjutusega, kus 4 Balti riigi tonwerentsi peale Riias Vaadatakse sihilikult, kirjutab Leedu leht Llotuwa", et Mask wa kartus Poola liitumise pärast olewat täiesti aruiaadaw. Kuna Poola on imperialistlike riik, siis on liitumine temaga agresfiimse iseloomuga. Leedu ei liituks Poolaga ka siis, kus Wilno kiisi must Adse olemas ei oleks. Lio6«oa" arvamise! wöiks ainult kolme wäihe Balti riigi, Leedu, Läti ja Eesti liit wölja maal ihaldust wõita, kuid fui Riias ja Tallinnas teisiti mõeldavat, siis jäävat Leedul ainult head edu soovida. Kownost toatmkse, et Leedu riigs iseseis wusopäewa pidustustest Kownos 16. veebr. sõi dawab osa Võtma ka Eesti saadik RüaS Selja maa ja Soome saadik Shlwander. Poola külaliste wastuwõtmise kawa. Jõuawad Tallinna 21. weebruari hommikul, lechmwad Eestist 26. weebr. õhtul. Tutwunemine Tallinnaga, Tartuga, Rarwaga, Kohtlaga ja Kutrufega. Poola parlamendi esituse wastukülaääigu kama seati eile riigikogu juhatuse, Poolas külas käigul Viibinud riigikogu liigete, wais-, haridus ja kaub.-töõstusmimsteeriumi esitajate nölyüdami siil kokku. On selgunud, et Poola külalised jõuawad Tallinna Sl. Veebruari hommikul, Viibides Ses ttt 26. weebrvari õhtuni. WaStuwStmise kama meie poolt on järgmine: 23. Veebruaril: Kella X2 1 Visiidid. Kl. eine riigikogu esimehe jumes. Sl. V 2 tutwunemine Tallinna tõõstusliste ja «aubandmisto ettewõtetega. Kl. 8 õhtul diner riigikogus. Kl. 10 õhtul ball wmsministeeriumis. 24. wee b t«a 111: Kell %!(* *4l2 ring käik Tallinnas. Kl. V-1L päewal wabaduspsema puhul õnnesoomlde wastmoõtmine riigiwanema poolt. Sl. 12 päewal paraad Vabadusplatsil. Kl. y2$ õhtul pidulik kontsert Sstoonias". Kl. chtul diner riigiwanema jumes. 25. weebru a r i l: kkell 0.40 min. wälja- sõit Dallmtwst Narwa. Kl. S l päewal tutwu nemine Narma linna, kose ja tööstusettewõtetega. Osa wõtawad õppeeomandod ja allohwitseride koolid. Kaitsewäe kehalise kaswaws- juhatuse poelt korraldatakse Veebruarikuu lõpul ja ap rilli algul mäeosad.ls kohalikud suusamanböw rid. Mauööwritest wõtawad osa suuremate wäe üksuste juures olewad õppekomandod ja all ohwitferide koolid. ManLõwrid kestawad 2 3 der g, et kohalikkude seltslonnategclastega tthen. dusse astuda külaliste wastuwõtmise kama Knd laksmääramise Ae Tartus. Meie poolt saadetakse külalistele Poola pii rile wastu salongwagun, mis nnmmste tarwi tada jääb sõitudel Tartu ja Narma ja mis neid ka Poola piirini tagasi wiib. Eesti maapanga põhikiri riigikogus 2. lugemisel wastu ävõetud. MigÄogu voedoshtchel floowfldßut MM EeSti maapanga põhikirja haa Mmist 2. ffc«utfcl EsKmAöl SoosoleSutel Mi H# wastu wütda esimched 53 rsedck mseti was tu ka ülejäänud joadutse osa. Maapanga põhmpja on M-gDogu MdEoos-> olekute! armustanud ja pwvandvsi esitanud pea aegu aimmsi siobsiailvst J» Jans, knhmwes NA tema MMÄmsed tagasi KW. Ka reebestff Foosolekujl patfoö J. JanV oma Paranduste esitamist, tähendades, etsarnane tege mus alla tema arwates kõige pavem kvimka ühe eeilnõu lkohta, seda rohkem, et nviwe Minda tem a ei avnmawwot seadust kuvjasti, waid isegi Ka ipäe" olewat põllnmiseste tfmgflmtdadest savrvaseiid ar vustusi saadetud, missuguseid Kvga." ei ole ära trük kinud. Olla pangatege>lasi, kes maapanga põhi kirja esitatud kuptl agvawr-poliäaa Nvvwldami tefs kohasekks et pea. Eriti käib maapanga põhi kirja katva Rahwastoliidu MpeMde nõuande wastu, mida meie seaduaanidsad tavwilikuiks ei pea respeaeerida. Geda aruannet ei olla tavwi kims peetud Hegi vngaogulke toadawaiks teha, et oleks wõidsed MukaPa wma, kividas Ohtu-Eu- voopa rahaasjanduse tundjad meie olusid hinda wad sa kuidas nad wabariigi walighe pailwe pscäe on leidnud wõimaliku dlewat meie paha- ja Äradvidwltusid AovoaAdada. Wäike wahejuhtumine. Kõneleja «HMab selle jäveile parandusi te gema, mis aga parvyam harubuse all olewa 83 Nhta ei käi. Jichataja Zimmerman Palub Nnelajat asha juure jääda. Kõneleja wastab, et kõik see, mis ta ette kannab, käid panga juhtimise tahta ja sellest kõneleb 83. Juhataja teeb wm paar märkust, milledele kõneleja wastu waidleb, siis palub juhataja kõnelejat lõpodada (Kostawad Probesteeriwad hüüded pahe mailt pom ja nõualise wahsaega, mis ka kolmeks minutiks määrmßse. (J. Hünerson hüüab: Teie wõite oma m-sest ka ilma waheajata taltsu tadal) Peale wahoaega jatkab Jans paranduste tegemist need lükatakse tagasi. Wastu wõetme aimm mõning>ad asunik P en «o ja põllumees J. H olbe r g i paranda sed, mis rohkem redaistsiiooitilist isetoomu kandsid. sakamad sõuad. Nelsapäewal. peale kahepäemast «aheaeg» jatkati asja harutamist. Järelejäänud oli meel ainult 11 kaebealust.vähem tähtsamast" gru pist. Siin signlreerirpad mõned Eesti uimed, nagu Mariufouid, Goesou, Perli. Meltma««, Sistm, Teppor. Kui seni kaebealnstele spio naashi Ahenduse hoidmist Eesti kindralstaa, biga süüks pa«di, siis on nüüd Vähemate Vendade kohta tarwitusele Võetud uued Võt ted EeSti kaitsepolitseis teenistuses seis mine. Nii olemat Narma kaitsepolitsei ülem Tamm ja. ametnik Kütt neile ülesandeks tei, nud selgitada SeSti kommunistide tegemast WeneS. Oja kaebealoftid 48«peotsechl: M. Iweo.w, St*t, llieovlt, SxilU jo techb. Oolvurtatt G. P. K pumnoärlastd. Sinowjewi täht kustumas. päewa. Algul oli kawatfus manõöwreid korralda da laiemal alusel, kuid mõnesuguste! kaalu mistel loobuti sellest. Manöõwntel liiauwad EV? käisid MeroassjicmdlHe pvawalmtse tege nmstga ttvtwnnämas riigikogu eobarwe alamlonns jo>ni liidmed. Kaupmeeste punga lk kivide eri mine lõppenud. Ralhamvmstvi kiorvalduisel vewidaerisid riigi kaha julhakm abi A. Olbrei ja Eesti Panga mn-äni? A. L o o r i t s a.-<s. Tallinna stmpmeeste foemi* ja dikvonbopanga armspidamist. Rswideerimlme wlgas 22. detsembril l. a. ja INpÄxÄi 5. Veebruaril s. a. Rewidverimme we nis Male sellepärast, st vcavidoe-rvmist tuli toime tiäda ainuilit õhtuti, paale panga töö lõppu. N?:>l paewa ssäoti vow idoor iimrssm rahami- niistvae ja Essidi Pangale. Kaitseministri abi haigeks * jäänud. Asetäitjaks krstdral Tõrwand. Kaitseministri k:ndra!staabi kindral-mu jor Lill jäi 13. weebrugril haigeks. KaOse ministri käsukirjaga on kmdral LM haiguse ajaks tema asetäitjaks määratud fõjiawäe staa biülem kindralstaabi 3. Tö r wand. Hwoate ideede ühilse ltmzväa«mlse Rohida. L-ifuPvow- Eile sõitis Tartu riigikogu sekretär Hol test 48" protsessis kõrgemat karistust määrata. Nõukogude karistuse määruste» puudub.surmanuhtlus", kuid seal figureerib.kõige kõrgem karistus", mis muidugi muud ei ole kui tawoftue surmanuhtlus, aiuult mii Viies«lile suusaman6q»rld. Kl. 1 päewal wäyafilt Narmast Kohilasse. Kl. 3V29 õhtul tutwunemine Kohtla ja Kukruse Hooleklande seadust muudetakse. kaewand ustega. Kl. y29 õhtul ärasõit Kohtlast Vabariigi VaMsns «Lsnsdas ositdada riigitartu. 26. «eebru a r i l: Tutwunemine linnaeogube imummilse slvaduseeiwõu. Valitsusega, ülikooliga, muuseumiga jne. Sell Ml-udaitus -Kamvab redaiaswommt WVoionM min. õhtul ärasõit Tartust tagasi Poola. Eestr-Läti teede kokkttlepe. Mõned üksikasjad wastmvõtume kamas «ole weel kindlaks määratud, samuti kui weel. WabaiviM mmitsus MM hoeiks KsaprodoNolli teada ei ole Poola parlamendi delegatsiooni Zlema EeMi-LrÄi wiahcnseil pivriäävsol maaoibal koosseis. Peale selle kui ksik tegelased 48"-protsessis oma seletused olid annud, pir das kohus tarmilikuks kahopäemalist maheae ga teha. Kohtu esimees Ulrich sõitis teisipäe val Mõskma, kust ta ueljapäewa hommikuks Peterburi tagasi jsudis. Kuuldawasu»u Ul«rich Moskwast kaasa toonud tähtsaid iustrukt stooue, eriti selle kohta, milliseid järeldusi teha Taari seletustest sa üldse, missugust karistust kaebealustele määrata. Pxaeguse We««korra järele ei ole sugugi imestust Sratam, kui kohtule tema»t* s«s poliitilistel motiisoidel ette dikteeritakse. Gel teel tahad Weue mõ ju amaldada üksikute tõättsriikide peale uiug Vahetuskaupa malmistada oma agentidele, kes kodaulistes riikides sisse kukkunud on. Vt oma agentide mäljamahetamiseks mõju mat materjali soetada, selleks olemat siis see kord otsuseks tehtud termele reale kaedealus- wa-stu. >«Riigikogu alam komisjon mere asjanduse Peawalitsuses. soowttnb arnntt kolme riigi liitu ilma Poolata. Kas kõige kõrgem karistus? Käesolema kohtuotsusega ou Sheri ja Wachtmanni karistus 2 a. mõrra Vähenenud, kuua teistel kaebealustel karistusmäär endi. seks jäi. < Kõtfc tegutsewad kattsewäelased suuskadel. Leedu ja Balti riikide liit. Kohtu esimees Ulrich Mofkwas nõu küsimas". Peterburi kommunistid taganewad oma juhist. Kominterni juhtimine Trotski kätte. Werve konmmnistliku partei keskkomitee ena. mus, kes detsembri kongressil Sinowjewi aposit siooni Ae Võidu saawutas, tanoitab õige karmi kätt wastaste rahustamisel. Poolteist kuud on Sinowjew juba woikima pidanud, seesama Sinowjew, kes Varematel aegadel iga ncwal mõne kõnega esinema oli harjunud. Aa on talle ära keelatud tvgasipma-mine on residentsi Peterburi, kus nüüd keskkomitee enamuse mehed SinowjetÄ MeltulijakS wmintermis saab arwata masti Trotski, kes Viimasel ajal suurt po liitilist aktiiwsust Aeö näitab, seda muidugi po» liitbüroo heakskiitmisel. Sinowjewi lahkumist soomimad eriti nõukogude watttsusringkmnab, eesotsas waiskomissari Tihitsheriniga, kelle sei sukohalt tingimata maja olewat kominterni tege must Euroopas muuta, Äühemalt Euroopa ka«pitalistlme riike" uskuma sundida, et kounuterul Buharin, Kalinin, Woroshiww, Molotow ja t. agitatsioon nõrgeneb ja üldse terme tegewus wii«sägitus?ampaaniat" korva! damad, et Peterburi saikamaks" muutud. WäliSkomisfariaadi ja jow partei organisatsioon senise juhi mõju alt Aca kis narkomi enamuse arwates peaks komintern keel kuda. Seniste tulemuste järele otsustades, Võib duma oma iseseiswast poliitikast, mis tihti Nõu ütelda, et Võitjale poolele täiesti korda läinud. kogude Wene riiklistele huwidele kahjulik ja We» Umbes 96 pzvts. Peterburi kommunistidest on nemaa rahwuswahelist seisukorda ainult nõr 14. bmgressi otsused heaks kütnud ja Sinowjewi gendab ja raskendab, ja töötama täies kooskaas tegavuse hukta mõistnud. Iv. Veebruaril alganud Nõukogude Välispoliitika juhtidega ning etenda Peterburi partei organisatsiooni erakorraline kon ma teatud määral wälisbvnissariaadi osiorgaani werents aga andis Viimase oma endisele osa. Et kominterni tegemufelc ja propagandale ehefile, kui komvsrenitsi presiidiumi Valides, Si niisugust iseloomu anda, olewat tarwllik Sinow nonqewist Vaikides mööda läks ja tähtsamatest jewi lahkuma sundida, kes isevalitsejana liiga kommunistidest juhatuse liigeteks walis Stalini, omapead talitama harjunud. Trotskilt aga loo Buharim, Kalinini, RSZotsi, Molotowi, TomÄi, detakse saanu Lada paremat sõnakuulmist ning ol Dsershinski ja Wcroschilowi, unustades", et lakse kindel, et Trotski juhatusel võib komintern olemas on ka Sinowjew. ja wälisrittide kommunistlifed erakonnad otstar bekohasemat tegemast arendada ja Nõukogude Praegu on Sinowjew ametlikult kominterni riigi eluliste huwide eest walwel olla. Ühtlasi esimeheks edasi, kuigi ka seal tema Ae kindlat üle suudetakse Vast nihoiisi, kui kominterni kihutus nmlwet peetakse ja teda wabalt tegutseda ei lasta. tööd teistes riikides weidi tagasi tõmmata ja re Wnmased Mostwast tulnud teated kõnelewad, et formeerida, wahekorda Nõukogude Wene ja Vä ta ka sellelt lahkuma peab ja Wene kõmmu lisilma wahol parandada, mis eriti möödapääse nisttde nõudmisel uuele isikule koha peab andma. mata praegu, mil Nõukogude malitsus majandus Võimalik, et küsimus harutusele wõetaye juba likkude raskuste surme all kõigi abinõudega Vä märtsikuus MoMvas koikkuastuwal kominterni liskapitali toetust otsib ja Euroopa ning Amee täidesaatva komitee pleenumil. rika kapitalistidelt krediiti nurub. Kullerite kallaletungimise järelkaja. VolliVo wvmaiti wmäninistm alla KHvjrMima. Poola rahaminister ei lahkn. Warssawist. 12. weebruaril. Kuuldused Poola rahaministri lahkllmisest MataKse amet li-kukt ümber. Wene ja Läti walitsused wahetawad nootifid. GabriloViezite wend Moskwas arreteeritud. Riia lehtede teatel o.n Nõukogude saat mestijak" on aset leidnud mwgisugune karri kond Riias noljapäeiwal Läti Välisministee katuur LNi ajakirjanduse kohta pvamvjaga: Läti-Jnglise wõla kovkulepe riumile uue märgukirja annud, milles ette Mpa-na retsepti järele.^ Z ratifitseeritud. heidetakse, et Läti Valitsus ei Võimalda saat Tass" avwamisel on kindel, et kuritegu. R iiast, 13. meebruarn. Läti seim ratisit konnale Vahetpidamata juurdlust jälgida, too poliitilistel motitwiöel kovda saadeti. Kv Läti seeris wõlakorraldamife kokkuleppe Inglismaa niwdes, et kuritöö om kriminaalse iseloomuga. siseminister olemat asjas süüdi, kuna ta kohe ga. Selle kokkuleppe wastu hääletasid ainult Paistwat, nagu puuduks Lätil hea tahtmine esimesel päomal kinnitanud, et kallaletungi mine oli ainult kriminaalse iseloomuga. Teda tõeliste asjaolude Valgustamiseks jne. enamussotsialistid. ühenduses sellega teatati wälisminiktee olla maja üle kuulata, esialgul wähematt tun Leedu tahub sõjaseadust kaotada. riumist ajakirjanduse esitas ai le, et Läti on nistajana ehk eksperdina. Kownost, 13. weebruaril. Leedu seim hak alati toonitanud, et alles peale juurdluse lõp kas harutama seaduseelnõu sõjaseaduse kaota pu saav kindlaks tehtud, kas kallaletungimine mise tseremooniast MosõwaS umbes Ill.iXX) ini oli kriminaalne ehk poliitiline. mest osa Võtnud, kes peale matmist uulitsatel mise kohta Leedus. Imelikuna paistab Läti walitsusele asja demonstreerinud, kandes plakatid mitmesu olu, et Wene saatkond juba paar hmdt peale AfunWVude lrit oma hääle- ' guste pealkirjadega, nagu: Läti ma kallaletungimist teadis kinnitada, et see oli lwuselt õigete msvtsukate wäljaantdmist" jne. kandjat asutamas. WiimaSte teadete järea on Gadrtlvwiezite ovganiseeriwd ja poliitiline. Reedel käis ühenduses eelseiswate walimistega on asu Wene saadiku kohustetäitja BorsukewiW wä wend WladiSlaw MosswaS arreteeritud. nittude liidu juhtiwate tegelaste keskel maad wõt lisministeeriumi juhataja jutul, kus kulleri nnd oma hüäledmdja asutamise mõte. tele kallaletungimise ja märgukirja asja haru Rongiiuht arreteeritud. Kuuldawasti ilmuwat nende häälekandja efi tati. Kahe miimase Wene märgukirja peale Riiast. 13. meebruaril. Lehtede teatel ole mene nmmner, mille nimetus meel kindlaks pidi Lätt malitsus mastuse andma kas eile ehk wat arreteeritud selle rongi juht. millel Wene määramata, juba ligemal ajal esialgu kaks täna. korda nädalas. Juurdluse materjale, mida juba suur hulk Kullerid sõitsid. Asutajate eesotsas seiswat riigikogu liige O. kodunenud, tuleb alatasa juure. Peale juurö Köster. luse lõppu tubwusba takse Nõukogude walit Ilmusid müügile odawad, heamaitselised paberossid lust asjakäiguga üksikasjaliselt. Lõpuks tä Raadio. hendab mälisministeerium, et tal on ükskõik, Kohasid Tsheha-Sloivakkia konsulaat teatab, kas kallaletungimine oli poliitiline wõi kri.kosjasõit" et Praaga raadiojaam korraldab püha minaalne. sarnast otsnst tahetakse ka Läti päewal, 14. skp.» kell 8 õhtu esimene matjamaa mastuses alla kriipsutada. 25 tk. 15 mk. Nõukogude ajakirjanduses kestab kallalejaoks määratud raadiokcmtserdi. Jaama energia on 5 km.. lamepmus 368 meetri t. Ettekan Mugimine Läti walitsnsele edast Kõigis Wc Tubakateta ESIOH" Tallinn, Maoga 15. dele tulemad paremate Tshehi heliloojate rnali nemaa nugades peetme yrotestmiitinguid, kus täiesti awaliklllt Lätit ähmardatatse. tud palad.

4 4M. 44 Pühapaewal, 14. weebruaril 1926 w ti i t li t Rahwasteliidu täiskogu kutsutakse 8. märtsiks kokku. Sakslased harutawad Rahwaste Genfi st. 12. weebr. Rahwasteliidunõu liidu nõukogu suurendamise kii lioqu otsusta? Rahwasteliidu erakorralist täis kogu 8. märgiks kokku kutsuda. Samal päe simust. mal astub ka nõukogu oma järjekorrauseks Berliinist, 12. weebruaril Pärast rügl istungjärguks kokku. Nõukogu esimene koos päewa tänast täiskoosolekut astub kokku wälisolek peetakse enne lõunat, täiskogu aga astub Komlsjon, kus harutusele tulewad witmased tea kell 3 p. l. kokku. ted eelseiswate muutuste kohta Rahwasteliidu Genf ist. 12. weebr. Rahwasteli du nõu nõukogus. kogu erakorraline istana algab täna kell 3 p/l. Itaalia saadiku Garbasso juhawsel Koos Prantsuse walitsus toetab Poola olek määrab Rahwasteliidu erakorralise täismaad. Kogit kokkutuleku päewaks arwatawasti «. ' Berliinist. 13. Veebruaril. Praksust märtsi. Ühtlasi seatakse kokku erakorralise täis- wälismintsteeriumt rinakondades seletataks, et Kogu väewakord. millesse arwatawasti 8 järg Prantsusmaa ei kawatst ettepanekut teha Poo misi küsimust üles wõ-takse: 1) Saksamaa as tumme Rahwasteli.w. 2) Rahwasteliidu eel lale alalise koha andmiseks Rahwasteliidu nõu Kui aga mõne teise riigi poolt näsu arwe. 31 Rahwaste! idu nõukogu koosseis. Eel kogus. aune ettepanek tehakse, olewat Prantsusmaa ko arwe küsimuste hulgas on muu seas Saksa hus oma liitlast toetada. osamaksu kindlaksmääramine. Ka tulewad ha rutusele rahwuswabelise arhitektide jury ette Saksa walitsus loodab Soome panekud Rahwasteliidu uue palee ehituse kohta. maa abi peale. Ms Mutub Rahwasteli du nõukoau koos..tmun Sanomat" 8. weebruarilt Kirju seisu. siis tuleb otsustamisele alalise koya and tab: Kuna Saksamaa lähemal ajal Rahwaste mine Saksale Raywastellidu nõukogus. Kuna liitu astub, püüab ta ks'gi abinõudega Hispaania jo Poola enestele ka ala!sit kohta nõukogus nõuawad, tuleb kaalumistle ka nõu taba wöimalikult suurt mõju Rahwasteliidu ringkondades. Selleks loodab ta abi kõigilt kogu koosseisu laiendamine. Rahwasteliidu nõukogu koosolekust wõtab seekord ainulikolm oma sõpradelt. Nähtawasti wajab ta ka Soo korralisi lstgst osa. nimelt Quinones de Leon me abi, koguni niisugusel määral, et talle Soo Hispaania poolt, Mello Franco Brasiilia poolt me esitaja isik Nahwasteliidus ükskõikne ei ja Guam Uruguay poolt. Teist riike Bel ole. Nagu meile teatatakse, on ta Soome esi taja määramisel awaldanud Soome walitsust giat, Prantsusmaad, Snur-Brltannlat. Nat, Jaapanit. Rootsit ja Tsheho-Slowakk at. peale diplomaatilisel teel surwet. esitawad nende saydikud Schweitsts. Arwatak Loeävno lepingud Prantsuse saa fe. et Rahwasteliidu nõukogu seekordne istang dikutekogu komisjonis. järk ainult ühe päewa kestab. Pariisist. 13. weebruaril. Prantsuse saa Poolakate umbusaldus Saksa dikutekogu Väliskomisjon hakkas harutama maa wastu. Paul Boncourt aruannet Locarno lepingute koh Warsfawist. 12. weebruaril. Neil päe ta. Suurem osa kõnelejaid toetas neid lepinguid. mil oli Warsfawis Ptast'i" erakoima konwe Seejuures ei jäetud aga toonitamata, et need renls. kus seimi asemarssa! Dembski Pooli wä lepingud ei wabosta Prantsusmaad kohustusest lispoliitikast kõneles. Dembski seletas, et Lo hoolsasti jälgida sündmusi oma julgeoleku alal carno lepingute sõlmi mine on kõige suurem sünd hoidmise mõttes. mus ajaloos pärast Bersailles'i rahulepingule Ajutine kaubaleping Saksu- ja allakirjutamist. Mis puutub alalise koha andmi Prantsusmaa wahel. sesse Poolale Rahwasteliidu nõukogus, siis ei Berliinist. 13. weebrua.il. Eile Kirjutati ole see mitte üksi Poola enese asi, waiv sellest on kogu Euroopa huwitatud. Nõukogude wälis Pariisis alla ajutisele kaubalepingule Prant poliitika kohta üttes Dembski. et see rahu poole sus- ja Saksamaa.wahel. Prantsuse ametliku sihib. Venel olewat tahtmine Euroopa rahwaste teate järele saamad Prantsuse puuwll.ad enam peresse astuda. Lõpuks kõneles Dembski Poola- soodustuse, kuna Saksa keem', 'aadust. masinaid Saksa wahekorrast. Poolal olewat tghe Saksa ja mööbleid alandatud tariifi järele Prantsus maale lähenemiseks, aga Saksal.puuduwat maale wöib wedada. See leping on maksew kolm kuud. see tahe. Lätis faschistid tegewuses. Plahtvatused lehtede toimetustes rahwuslise klubi liigete korda saadetud. Politsei Võttis kurjategija jzlgmsel era Mis on Viimastel pöewadet mitu juhtumist sset leidnud, kus ajalehe toimetustele lõhkeaine korralised abinõud tarwitusele ja kahtlusealusena tega kallale tngitakse ja neis õhku püütakse las tabati Läti rahwuslise klubi li'ge Leimann, keda ta. Seni on pommide plahwatused toimetustes kord süüdistati Masfaki tapmises. Võrdle rist õnnellmlt möödunud, sest raskemaid ülekuulamisel tumüztas Leünann, end pom Vigastusi isikud ei ole saanud. Küll on toime mi wiskamises ja polttsemiku haawamises süüdi. tuste ruumid purustatud. Kallaletungimised oli ta ette 'võtnud oma sõb Läinud neljapkemal tungiti juba teist korda raga, kes selleks otstarbeks Riiast Mntawisse Mistawis ajalehe Semg.il Balst" toimetuse kal sõitis. Lõhkepommid on nad ise walmistanud. lale. Esimest korda, wisatt suure lõhke jõuga pomm Ka Leimanni sõber on wahi alla wöetud ja toimetuserumr.id-esse 30. jaanuaril, kuid inimesi tema korteris leiti läbiotsimisel wolm'stusel oien sel ajal toimetuses ei olnud. Seekord tungisid kaks tundmata Mut lõhkepomm. Arwaiak'e et ajalehtedele..semgal Balfi" toimetuse ja trükikoja ruumi ees walweljeiswa politseiniku J. Kalwip' kal kannawad poi iii l st iseloomu ja kallaietungljatc lale ja haawasid teda kuuliga pahemasse õlga. keskorganisatstcon asub Ri as. Müügil odawad maitsewad paberossid SUITS" M tk-10 mk. «ROHU REIN*' 00 tk. «0 mk...hallo" karpides 0O tk. 00 mk. TaMkatehos ESLO«" Tallinn, Hnngn L 5. Harjumaa wallad. Wawade rewideer müstagajarjed. Kui pahv on tagcmwwd wallavõukoguliikmeid. ' Harju maakonnawäitsuse administratav osakonna korraldusel rewideeriti a. kõiki maakonnas olema id walla- ja alewiwalitsusi. Wallawalitsust m Harjumaal 44. alewimalttsust 2. Watlanmtitsuste rew idee r unista Aujärgede kok kuwõtted näitawad. et asjaajamine leiti hea ole wat 19. rahulotdaw 28. mitterahulokdaw S ja halb 6 wailmvaasuses. Ülvje on 48 korral rewi veerimist toimetatud. Harjumaa waldade pindala on 451.9V6.52 tiinu, ühes alewiteaa tiinu. Elanikkude arm ulatab wawades üle 99 tuhande, ühes olemitega peale. lärelwalwe korras saatis administratiöw osakond laiali waüainõukogude ja alenm.e wobi kogude otsuseid aasta jooksul iile Reisi lubati täitmiseks 2975, uuesti läbrwaatamiseks 9 ja rahukobtus protesteeritud 59 otsust. Rahu kohus on rahuldanud 52 protesti, kuna seitsmel juhtumisel protestid järeldusteta jäid. WallaPõukogu liikmeid on Harjumaa waldades 797 ia alewikogude liikmeid 38. Riigikorra kaaseseadufe põhjal rm tagan datud 26 roallanõukogu liiget» kes ühise wäerinna" nimekirjadega wallcmõukogu desse roal Ai. Tagandatud nõukogu liigete asemele kutsuti isikuid teiste erakondade Nwiek-rjadeft. Uuesti on ümber roolitud Kuimetsa wallanüu kogu. kus tagandatud nõukogu liikmete arw tõusis Me 36 protsendi. Kopenhageni Eesti selts..eesti Kodu" Korraldas pühapäewai 7. weebruaril Kopenha geni DomuS Medica ruumides Karnewalipjidu. millest Kopenhageni..Nationaltidende" 8. weeb ruarilt muu seas järgmist kirjutab: Selts seisab koos siin asulva-test eestlastest ja ka daanlastest. kes omal ajal wabatahtlistena osa wõtstd wõitlu fest enamlaste wastu ja üldse isikutest, kel noore iseseiswa Eesti wastu huroi on. Peale tõsiste koosolekute ja kõneõhtute, mis seltsi poolt kor raldatud. oli selts seekord oma liikmed lõbu sale peole kogunud. Seltsi kunstikalduwustega liikmed olid pidusaali seinamaalidega, laterna» tega ja girlandidega kaunistanud. Leht lõpetab oma kirjelduse märkusega, et eestlased mitte ai nult ei ole tume ja tõsine rahwas. nagu üldiselt arwatakse. waid et nad oskawad parajal juhtu misel ka Lbusad olla. Ankeet lasteajakirja kohta. vpetom saowdvad, et looliwalitsused telliksid nende käsutuses olewatep summadest igale kaalile Laste RSSmu". HÄjMi 'Zovväldas Tallinna EeSti kbrjaaus ühisus ansoedi, millega eskdas seasbonnole vea kusi ntisi laabocqjmvja Last?e Rõõmu" puuduste, tvaw rusche jne.. kohta. AnVoedlehed saadeti kõigile..päewalehe" ja Laste RõõM" lugejatele, kõi gäe koolidele, koolrwalitsustcle ja MsNonnabege lastele. Neist on suurem osa juba täidetult tagasi saadetud ja asia/lgsest lllewaabest selgub, et Ms kand leiab iseseiswa lasteajjanirija ilmumise meil täiesti NmMse obawat. Samuti töendawad ka Mk pea»bma erandita, et Laste Rõõm" laste ajakvjana oma nõucheile wastab ja kõigiti oma UeSa-nuete kõrgusä seisab. Eriti rahul am-vjaga näkvaid obm«ä wäikased kughvd tte, umuikajeks Naistööline masina wahel. puudum poawad naid seda, et Laste Rõõm" tlitig harwa vknub. P«M ilmuma iga päew", Gurumsmtst Pnirsemine wii-nmsel hetkel. Mvjuwb M wääene TapS Lellest, stis odefö mul Seedel, 12.«eevr., juhtu» M. Jnljus Traoun ja Ko. LigijocSSnud olid nii ehmatauud, et esi Na midagi lugeda, nagu Äa igal õhtul «na tulotikuombrilus töö juures õnnetus, mtt peaaegu aleks uõuduud ühe inimese elu. ülaltähendatud päewak töötasid Nimetatud ettvosttes täitmismafwate juures, «agu hari» Ulult, uaistõõlised. Kuue tõvpäeum lõppu puhastatakse harilikult mastnasd, vii la SuuetuSpäewul. ühe täituris masina ju»e» tittw» 20-aaStaue natttüslive Srua Jigel oli eemaldanud masina rihmalt ja rihmarattalt kaitse abinõu ja puhasta» «asivat, mis kõtt. Korraga kuulsid tssseltfilised karjatusi ja yägid Jigelit peadpidi masiya rihma wahel ja põranda ning rihmaratta wahele surutult. Rihma jatkukoht oli hakanud nptttsllisele kas riie tesse wöi juustesse ja medas Suuet» ratta wahele. Kuua migasaaau teise käega ennast rihma küljest «ahas tada püüdis, sitt oli ka käsi jäänud ratta wahele. algul oma tööseltsilise päästmiseks midagi ei osanud ette wvtta. Rende hädakisa peale jooksis õnnetuskohale keegi Rõõmuga" nchuil olewai. Eriti röhutawvd nad ta wajaidust esimssel 'lkßmä õppsivastail, Nui las põõstmtae meel miini'minut wilvwud, sitt oleks Su teil juba Mge ja tä-ckab uudne n»tus«chwer rihma wahele lämbunud. Iluta peale miies janu MpjanduP jaocke. Suuivem opa Äpetajaist haizas wigostatu häälitsema. Ta rotid» Diakonissi haige ailvaildob Pomm, et kooliwailwm nende Wsutada maisid kus koustateeriti pea uiug käe põrutusi ja esimeste imwateft summadest telliksid igale koolile wähe hammaste wigastuft. mm ühe Äsempbari Laste'Rõõmu" ja, km Kile haigemajast järele pärides teatati, et Jigeli wõimalu, siis igale MaSsile õippeaastani) paar aasda peale. KruÄbawaSti on Na seisukord elukardetav» ei ole. Ta räägid juba, kuigi läbi Gustawson - Holbergi waheline kontakt. Kas im riigikogu fefwttt* õigustatud köualajate stenogramme muutma. MgZkogn reedehomwikusel koosowm! wõttk» O / WiWtawso» (joksial.) tfikttsos apjas Ma. Seides muu 'lahte loeb." Ka NoMachataijad istt õpetqjad näitvad LaSte meestäöilne, kes masinarihma maha tsmbas ja Jigeli mabasta». Õnnetu oli «Lasi sinine, suu merine. vleks elatud ehmatus ja «valu ta peale vörgestpwalt on msju uob. Lummrrdeid migafoauul arumtomasti ei ole. mõned NookiwailÄsiuije jachatcvjad enda algatusel Dbv NaNpoõl nimetatud Spetajate fovwtde koham tailnamud. -^os. Noorte kvntfert-õhtu korraäas hiljull Tartu Eesti koolinoorsoo liidu nmusika ftkdsioon, mis kõigiti hästi SnneStuS. Ohtu tugewamaks ettekandenumbriks oli Joh. Timmi helitöö tes fokistina esines hr. A. WiSm a n «. Kawa sisalda? veel ettekandeid laulukoorilt, sinfooniaorkestritt, keelpilli- Ävartettitt, soololaulu jne. Edast seleta» Holberg järsnkoora» sõna wüttes, st bevgi omapärane omsaauwe tema kui sekretäri üles» ««obe kohta sugua imestama. Oletada, et härra, kelle! julgust Mbub riigikogus ama-mmlt õhutada wcdbrisiute mahapsletamist. peaks riigikogu sekretsosa sogama tovälly toadi-tstkwne, peale xnm ka stenogrammide pavantomisel. on lootuseta illufioon. Õhtusel koosolekul wöltis omakord sõna 5. HolKag spdllum.). wastates. et GuMawstm tarwltas hom«mikul mlnu aadresstl kõige jämedamat sõimu. ms> Gustamsonile tema esinemistes tihtilugu omane olnud tema o«kõnelejate parandatud sdonogramme läbi waau ja meile nii wäga selgesti meelde tuletab tema en Ei ole kusagil Me nähtud, et mina peaksin isiklikult stiili. -Ma et arwa au kohaseks sarnaste jämeduete t vahekorda astuma härra Gustawson'iga, selleks on kant selei olemas, kuna isiklikku wahekorda hra GuStawsoniga peale riigikogu KSneiooM reageerida. Puudutan ai astuda, mind keegi sundida ei saa. (J- Wain: Ei ole kuse wastn. mis seda KSldmwkum. et ta wleb riigi kogu sekretäri poolt. Ma heidan hävra Holbergi mvlt asja fabilast külge. Härra Gustawfon on endise riigikogu liikme härra Ämberg'i sa praeguse teedeministri kohta stenogrammi aatoessu aevalibu süüdistuse, et ta jõmedalt waletab. Mi- pmttub teisesse wahelchüüdesfe. fi!s wöib ta su seda tõesti teinud alla. Ma pean aga konstateerimia. ei ole. Edasi on iema kirjutanud härra haridusminis ter SatfiFu tohta Bita :füiiniurto kelkimine" jne.. (M. tarwis sundida ~ sundimisega ei ole midagi teha.) Ka ei mõtlegi ma sarnaste härradega, nagu Gustawson on, mingisugusesse wahekorda astuda. (K. Asi: Kui teie nii oma kohuseid mõistate, pange nad maha! J. Wain: See on nurjatus! Aga ei ole eiwm sekretäri töö! D. GuStwason: See on koabaklus! K. Asi: Dsensurite aeg on möödas ja ei tule enam nõnda Pea!) Juhataja helistab ja. palub rahu. se«: koosolekul HÜüdw fekectfc Hol ' heeg Keremi eoakorrahe töötoani* puhul pestud läbi ffiäfatafetel minu KHve ajal mwu aadrepstl waheze: oiata ehk peotokolltde mõttstja." 3a edasi t M»a ole» pidanud ridade wttst teie kõnedest maha kmtntama sada. mk* paale oleta KKMamd. sest teie Kõnelete soot» taist, knt staeygrammts parandata." dales teinud ääre peale märkusi: ~3S»b endine maks ma", selle Moe» olla tema! olnud alums see. mis trükitud". Esimene wahelehüüe o«inetu. Pean Kõige KategoorllKsemaK protesteerima sia-rnase jultunud ula et mina sellest mitte midagi oi tea. Kodukorra par. 'lo9 põhjak wõjivad oma kõnede kohta ainult kõne- Dsd ise märkna teha. Mind ei pane härra Hoi" kirjutanud ihust" sõnad, mida kusagil protokollis Laar man: Mida teegi kuuluud ei 01e.)., ja mida ka kusagil stenogrammis ei seiia. Arwan, et sarimste ül«< luste protokollidesse jätmine õige ei ole ja nende kohw.-jwügiiw wmmm 1 \ Kõige odaweraint ostate kold-, hõbe-, kristalles}*, Onupojapoliitikal pole äärt ega otsa. Kuidas endale looie Kohti nureifeiakre. Ossi pöörane karjäär. ' OM elab Jumalast ja inmresbest mahajäetud ASjata näeb «ao» ma tema isa, endine ballettmeister, et temast suurt tantsijjanmat rvälja koolitada. Asi et edene. OSsil on naabrimajas peigmees ttus poiss, ksi'vwsimtsa linnapea wennapoeg. Pvo wirvtsilinna idüll. Mahu li kult uinub linnade jn temaga ka elanikud. Kuid ühell päewcvl sen fatswom Ja algab Ossi pöörane karjäär. Auto linnakeses. Rkke turuplatstl. GoeS tanto» jaama. Ossi kuuleb. Ruttab. Raudteejaam. Viimane minut. Rong sõidab. TutnmS. Aadress. Oõsi põgeneb. OSsi Berliinis. Danrsiljamna korter. Tulge hihom. TSnam. MSnuS härra. KSrwakiil. Kohwik. Söök. Maksmine. Raha kadunud. Jälle härra. Päästetud. Unustatud aadress. Meeletuletamine. Juhus Moeateljee. Ossi mudel. Hitlgawad waletid. üllatus. Kohtvnrine tantsijannaga. OSsi balletis. Jälle mõnus härra. TantWanna. Skandaal. Ossi pviimaballeriin. Prowin-tsilinn. Peigmees. Igatsus Sõidab Berliini. Otsimine. ASjata. OSsi ntfotgib saatust. SooevituS Peigmees kohal. Saa matus. Kõrgendus. Peigmees sekretär. Kus OSsi seal härra. Täna wiimaks kihlus KvHwtk. Härra. Ossi. KVki peigmees Armukadedus Tänaw... Maja... RenwSwer... Trepp... Seal... G«e -OM OSwalda juhtumusrikka«film Rein soowitnstega" jookseb homme Rekordis. Uudised wälismailt. Prantsuse saadikutekogu ivalit susele suure enamusega usaldust «avaldanud. Soksialls.id wal'tsuse wastu häcltanud. Pariisist. 1Z wecbr.p^ami.lster Brii d oli täna saadikutekogus uuesti sunniwd usal dusküstmusega esinema raham.nister D.umer'! pärandusmaksu kawa toetamiseks. Seepeale avaldati walitsusele usaldust 326 häälega 183 wastu. See hääletus tähendab sotsialistide jja kommunistde pä andusma' '» kü simuses. Valitsuse kawa hääletamisel läksid radikaalsotsialistide ja sotstal stlikkud.' waba rilklaste hääled lahku: ühed hääletasid walit faje ettepaneku poolt, teised wastu. kolmandad jätsid oma hääled andmata. Kõik rüh mao hääletasid walltsuse et.e. aneku poolt. Pariisist. 13. weebr. Lehed soowwad Briandile õnne. et ta usaldusküsimuse esita misega seisukorda selguse on toonud. Peetakse tähtsaks asjaolu, et uuest walitsuse enamusest sotsialistid wälja op jäänud. Loodetakse, et Briand kõigist intriigidest ja raskustest wõi tn saab. Prantslased türklastega läbi rääkimisi pidamas.! Berliinist. 12. Veebruaril. Lehtede teate! saiabu» Slirfo ülemkomissar Zouoenel eile Kons tantmopoli, kust ta Angoorasse sõidab Türgi Valitsusega läbirääkimisi pidama mitmesuguste lahtiste küsimuste pärast. Eriti tulewat harutu sele Siiris psiriküsimus. Vrantfus- ja Wenemaa wahel läbirääkimised algamas. ' Pariisist, 18. meebruaril. Sna jõudsid Mõskma Wene delegatsiooni wiimased liikmed, et osa Mõtte Prantsuse ning Nõukogude waholistest läbirääkimistest, mis 17. weebruaril algawad. Hääleõigus alles 24-aastastele. Berliinist, 12. weobru-am. Ncchnmsliasted «Dasid rbigiipäewale milles nõutele wmmiswimatnhe kõrgsndmmst 20 aasta pealt 24 avste peale. Wätkene uuendus Inglise wnlitnisseaduses. Londonist, 12. Veebruaril. Mamkodck wõttis teisel lugemisel wastu eraalgatusliku sea duseelnöu, mvilega kaotatakse parlamendi liigete ümberwalimise sundus walitsusamet te wasruwõt misel. Peaminister Baldwin toetas soojalt seda eelnõu. Ta seletas, et siiamaani ei ole paljud par lamendi liikmed min strikohta wastu wötnud selle pärast, et siis oleks tulnud wahest kulutada terme oma esimese aasta pulk tagasiwaiimise kihustus tööks. Tööerakondlased waidlesid selle seaduse wastu, sest nende avwotes piirab see wal'jate wöi mallusi oma arwamise awaldmiseks walitsuse po liitika kahta. On loota, et seadus ka kolmandal lugemisel läbi läheb. Pika kalli streigi lõpp tihis riisides. Londonist. 12. veebruaril. Waljhtngdonist *»**>*+ takse: Tööminister Davit Nmritas «ote. et antramdi. tööllstego on jaawvaatud kokkulepe stveigi lohendnkev». Lepingu järele jäävad prvegihed palgad vitek» aomaist maltem. Aga lädk««imked algavad mett, tai Ua poti seda joartö. Londonist, 12. veebruaril. Philadetphioist teeta- WGe: ldosuleppe järele, mi» antrvtstmstevanduste omanmude ja tämste «ahel soaamtatad, loodotzokse läige Mema sdestveigi lahendust, millist ajaloo kette» ftlbse nähtud. Tüno focimitotut) kokkulepe efuatokst mäotäö litte jändisaadi konvendile heokmitmissts. Somvent o&ftrt Wffu 16. woebruara Vcvantvn'!». Airi kokkulepe VdnMataHe. asuvad mäetöölised endise lepingu tingimis tel uueski tööle. Wano lepwg, mille» ainult mõningaid muutusi vchtud, jääb maktena kuni Sl. augustini IO9OL Pämst 1. jaanuari 1927 vöid Qt» vöt teine pool ettepa nokut esitada palgamäärade muutm^oks. Strrtt läls maetbölltttrfe mwkzmv ftle 100 urityowl dollari. Söedoodang wöhene» streigi pärast «mve» S 0 mnjonil wnm wõrra. Partii o-q. Tallinna Vflppodrooml hasutooaoid attsiaid odavasti n»8lla. Soow. tlt «Kwttt» » tasku», laua» ja sehiakcllaaid WonoMoe! nr. 5, R. innie ärist. Kellade parandustsdd tehakse asjatundlikult kellasepp meister W. Johansoni juhatusel. märkuste tegemine minu, kui sekretäri Võimupiiridesse kuulub ja mina selleks täiesti õigustatud olen. Teega on hra GuStawfon ise wale tanud. Nii lõpebki seekord see konflikt» Süüdistused Bernhard Linde wastu. ' Eilseks oli Tallinna-Haapsalu rahukogus harutusele määratud tuntud kirjaniku ja arwus taja Bernhard -Linde süüdistus walekaebtuse tõstmise pärast! asia juure minnes selgus, et Ms tunnistaja on ilmumata jäänud, mille pärast kohtualuse kaitsja adw. Svandman assa haru lamist palus edasi lükata. Kuna ilmumata jäämd tunnistaja awaldusi tähtsaks peeti, siis ra huldas kohus kaitsja palme ja ch'i lükati edasi.! Kuuldawasli tõstnud B. Linde, olles kir- jastus..warraku" direktoriks, kaebtuse sama et tewõtte kontori teenija pr.. peale, nagu oleks see wekslid kõrwaldanud. Kohtuuurija leidis kaebtuse põhjendamata olewat ja lõpetas süüdistuse pr.. wastu. kuna B. Linde walekaebtuse tõstmise pärast wastutu Kas meeles on Teil mai Üleeile Shwl umbes kella ly ajal jäi Pedja rand-tee silla! Torma walla kodaniku M Kukke hobune rongi Ma. Sillast wasusid hobme soicd pakkudest läbi sa omanik ei jõudnud üksi kuu Ja Tallinna Eesti Muu seumi miljonid lil sele wõeti. s)ra Lindel oleniat meel teisigi süüdistusi kohtutes järae ootamas, muu seas kirjastus ~Warrak'uga' ühe kunstiajaloo kirjastamll pärast. Hobune rongi alla jäänud: hobust roälja aidata. Lichemw rong tornkf hobu sete

5 PühapSewal, 14. toectomrik Ittt ggemnlelrt «r. 44 Wllja IfthiHi Rahwamajandus. 5 Üüriseaduse kaotamise seadus RõõmnKs io MM; 2tlciv«li»ka»»bandu» a. sisse- ja wiiljaweowõrdlas aastaga. Wm, lina ja Puumaterjalibe wäljawedu riikide järele. SM on pedagoogiliselt korraldatud ja maitserikkalt illustreeritud klassilise väärtusega waljaannete kogu. «Isa. ju mmjmm illhtsamio ala* kohan. Sisseveb»» ' «lisan, markad. Rukis Risu vder Kaer Nisujahu Heeringad Suhkur Tuba! j- 665 PuuvM ; 446, «03 Puu», tila Villane riie Tselluloos ja padermais Tooresnahad Raud 980, «vistist ja Ml Petrooleum 196, «3 «äetisaineb väljawatn: Osi On nad (tnh. &) 160, Tamulid Liha ja lthakaup IOOZ TooreSnahad Palgid ja Iliptib (kd. j.) , Lauad ja plangud (st.) ,0 25 Propsid (kd. j.) ,7 Wlneer (plaadid ja toolip.) ,2 + 4,1 Ajalehe ja trükipaber I.WSS « *5 Lina ,7 Takud Puu», lõug ja niit , Puu». tut Pnrjeriie Tsement , Tuletikud 1175 « a. stsjeveos väärtust järele arvates, erinevad teistest tähtsamatest kaupadest suure arvuga puuvill, ru kis. nisu (tera + jahu) ja suhkur. Sealjuures ulatub puu villa fissewedu ligi poolteist miljardini ning suhkuru sisse vedu poole miljardini a. arvudega võrreldes on kõikide nimetatud kaupade sissevedu peale suhkru, juure «anud. ida teiste, tabelis toodud kaupade juure» näeme MM» ' IMb. a. enamasti suurenemist. Teravamalt sllmapuutu ttttl erandiks felleft on loomatoidu wujad (oder ja kaer), mis «. tnnduwat kahanemist näitavad. Väljaveo» on tähtsamate kaupade hulga» iile poole miljardi alatawatd kaupu rohkem kui sisseveo». Nende!» on väärtust suuruse järjekorras või. lauad, plangud, prap. sid. ajalehe- ja trükipaber. lina.puuwulane riie ja puu wtllane lõug. New ulatuswõi 2.191,6 milj. mk. peale ning näitad a. võrreldes 1 miljard 149,2 miljonist mk. juurekasvu. Na paberi ja puuvillatdöstuse saaduste väljavedu au edusamalt kasvanud. Tagasiminekut näi taõ lina nii kaaluliselt kui ka määrtuse järele. Vöid on veetud välja 102 b. «M miljonit klg. (1094. a. 2,1 milj. kg.). Sellest arwuir on läinud 6,2 milj. klg. ehk 81% Saksamaale, 1,1 milj. kg ehk 18,6%. ülejäänud osa 0,4% ok eksporteeritud Daani maale a. oli või väljaveomaade järsttord pea samasugune (Saksamaale eksponeeriti 71,8%, Inglismaale 21,2%), 1996.». aga, kus eksponeeriti mllj. klg. vöi. seisis wäljaweomaana qtmesel kohal «ootst. kuhu läks 1,1 milj. klg. ehk 47,6% kogu ekspordist. Teise koha 66,4% päris sits Inglismaa, kuna Saksamaale ainult 9,6% saadeti. Lina väljavedu (taunides) on annud aastate jooksul järgmisi arvusid, 1«1. a , a Ö, a , a ja a Nagu näha, on liua väljaveos viimasel aastal olnud tuntav tagasi minek. Väljavedu oli lõige suurem a. üldse algas lina hoogne väljavedu a. ning kestis aastani. Suuremate lina ostjatena esinesid möödunud aastal Belgia (28,7%), Inglismaa (24,8%), Prantsusmaa 24,3%, Saksa maa 16H%, Soome 7,8% jne. Vähemad ostjad alla 8% olid Läti, Rootsi ja Daani. Belgia ja Inglismaa on kogu aeg suurema protsendi llldisest lina väljaveost oman danud, waheldamrsi esimesel ja reise! kohal olles, kalman damal kohal püsis kuni «.Saksamaa. kus Prantsus mcm ette jõudis. Laudu ja plankustd on tuhandetes standarttdes eks porteevinud: a. bfi, a. 803, a. 36,7, a. 4)83 ja a. 68,6. Nagu näha, on väljavedu järjekindlalt tõusnud. Suurema ostjana on kogu aeg figureerinud Inglismaa, kes on ostnud a. 96,9%, a. 81% a. 69.1%, a. 943% ja a. 743% togu meie väljaveost. Püsivamate ostjatena olgugi väikese protsentarwuga esi newad Inglismaa kõrval veel Hollandi ja Belgia. Esi mest osa tähtsus a. oli 183% ning on eelmise aastaga võrreldes Inglismaa arvel märksa tvusnud. piliiraaoatt J. Oro. WSlkesa ISsel Imelik IhaaSlt Hind 50 mk. I. Oro. Ristsed Kuke-Isanda majas. Hiud 50 mk J. Oro. Jõuluõhtu. Muinasjutt Hind 50 mk. Ilmumas i Jook Wares. Httnt. Haljakas laga värssidel Hind 50. mk. Saabastega kass. Muinasjutt. Hind 50 mk.»pilsukese pildiraamatud* on trükitud alawate vär videga paksule..siledale paberile. Soeriast ««Lasta ututubaaai Nr. 1. D. Mamln-Siblrjak. Jflnes-keks puks. 2. Sakari Topellus. Adalmlna helm. ~ 3. Rudyard Klpling. Rlkltlkl Tavl. 4. Mamln-Slblrjak. PStaJalg-Mesl kõpp. S. S. Topellus. Mlrse Ja Mlrjae. H 0. Metslaps. Itl. 7. V. Avenarius. Muinasjutt Mesllln nust-karwalulilšt. 8. Eduard Ailide. Minu eales.»tru bullsed*'. H 9. Muinasjutt Lellardist. Soome muinasj. 10. O. Luts. Lauka poiste ootamata teekond.! 11. J. Oro. Tl.lu Uil liblikat pßodmas 12. Motslaps. Mtteoja Halla. 13. H. Chr. Anderson. Tuloraud. H 14. Heiti ja Eli k. Saksa muinasjutt 13. S. Topellus. Tutemut. 10. Vlctor Rydberg. WElke-Sllmu Juhtumised Jõuluõhtul. n 17. Rudyard Kipltng. Ilewandilaps j. t. jutustused. ff 18. H. Chr. Andersen. Loll-Ants. Piltidega. N 10. Rudyard Klpling. Kuldan eal leopard Upld. SL L Lydocken. Kiile Ja Kelle, kaks wõrukaela. Iga,, Laste lututoa" raamat maksab 20 mk. Seeriast ««Noorte jutud": S. Topellus. Printsess Kuldklhar. Hind 25 m. H. A. Rubakln. Dr. Blsakl kannatused. Hind 25 mk. S. Topellus. Pllwehllglane. Hind 25 mk. Muinasjutud Ungari rahwaaeposast. Hind 25 mk. Seeriast ««Kooli näitelawa": J. Oro Jõulnwana kodu. 2 vaatuses. Hind 20 mk* Elukallidus jaanuaris tõusnud. Raha, bredf It, dlskont, õdrs. Põhjuseks toitluskulude kalli ttetnhte. Prantsuse frangi kõikumised. Prantsuse ntoftfntttatfi aktiivne. Frangi kvrfikõiku- Niigi stattsma keskbüroo andmete järele m adimaksvmust ftlmnbela jaanuari» o. «ekaift touga võrreldes Getol markade jäoeie (1922. a.»» 100) tõusnud 138,9 pealt 140,6 peale a. saa nu ariga võrreldes on KSeoolewa aasta jaanuari ülb iindeks küll pasaaeuod tong läinud alla 142,5 peolt 140,6 peale. Pead meele» pidama, et läinud aasta ietyel paole! kribi» Libadeta tuntavat kangiuselet. KSeoolewa aasta jaanuaris oo kallinenud toitlus tulud ta..«nndefi koludest" kulud tubaka peale. Vichenenud on küttepuude sa pesu kulud (bjasi sa igttkuu hindade lõdvenemise tõtta). ToAluskutidest su fuuureueaud kulud peaasja Nkult loomaliha, kar j» kapsaste kohta. Peale tähendatute olid toid luskntudest KSeoolewa aasta jootraarti suuremad kui eelmisel kuul kutod munob, sen- ja laatoakho peale, tuna o Ind rnkbleiwa, Msujahn. wõi. raswa, hau gide M wafikaliha peale vähenenud oiid. QVckidek» sz käesoleva aasta jzomiaito kerkinud vähe. ttugt toaa ttotlnskulude suurenemisest. Jaanuar!» a ott Lkstkoto iadekfide seis Getol markades (1022. a.»» 100): toidluskolud korterßnlud 174,4, waü guvtnfe ja raetuskalud 123,1 ja muud tulud 13ZI. Qlbndeks Uus puutõõstusettewste tege wust alustanud. 1 Kopita alustas 0. veebr, peate tegevust Sorgtn Raafehau ja Ko. sae veok). GttowStte töötad algul S töözijega. tahab aga edaspm vahetusega töötama hakata. Tehnilise jün andjaks on 15. h. j. aurnkadel. mijed fpetvlatttmfetel atosta. Prantsuse frangi kurss kõigub viima-seb asul õige mitogatowalt. Kõige Viimased teated näitavad lõdvenemise teravamaks mineku!. Sel puhul Seisivad mshomaa asjatundjad, e! frangi kursi langemise põh juseks ei ole PraMstismaa majandus Me seisukord, sest maksubiüanfs oli i. a. tasakaalus isegi ak Fordi traktori Wene maole. Nõukogude madavtegi Ameerika taud. esitaja ota wat Fordi tehastega lepingu sõlminud 12 toh. traktori peale, kusjuures venelastel 10-kunßne Krediit tormi taba. Osa toaktortd olevat juba Venemaale jõudnud. J. Oro. Jõulu ootel. 1 vast. Hind 25 mk. S. Tope llus. Kust me saame jõulukuuse? J Parinbak. Juku ja Hilda õuluiuhtumised metsas. Httld 25 mk. Anni Svan. Wihase Hansa vangina 3 v. H. 25 mk. Seeriast Koolikirjastik,a: Fr. H. Fihlmann. Kalendritegiia kimbus ja t. j. H. 10 m* A. Kitzberg Sauna Antsu»oma«hobune. H. 10 mk. A. H. Tammsaare. Tähtis päev ja Tõsi jah! H. 10 mk seas: eriline komisjon on seda seadust wäga kaua harutanud terme aasta. (W. Linnamägi: Kaks aastat.), kusjuures komisjon ei ole oma ülesandeid täitnud. Seda esiteks, teiseks ei ole selle seaduse wastuwõtmisega erilist ruttu. Praegune riigikogu on juba kalm aastat istu nud. rahwast ära wõõrdunud ja sellepärast ei saa tema teada, mis rahwas majad. Sellest peaks riig'kogu ise aru saama ja mitte weel wümase! momend'! nii wäga tähtsat sea dust wastu wõtta. Valimisseadust ga tehti nii, wõeti kahe päewa jooksul wastu. löödi tea tud rekord kiiruses. Nüriseaduses uut re kordi pole tarwis. seda rohkem, et üüriseadus on tarwuik. Olud ei ole muutunud et üüriseadust wõiks ära kaotada. 'Edasi tteb märkusi Linnamägll'' tema selle seaduse põh jenduskõne vuhul. Mina oleksin armsam lni näinud, et härra Linnamägi wahepeal oleks käinud..estoonias" maaemas ~Punast mes kit". siis ei oleks ta niiwiisi kõnelenui'. fwa l)elhüiie J. Luuri poolt.) Mina wõin mäga hästi siin wiibida homme hommikuni, siis ei ole mul teist korda tulekut. (Wahelhüüded. J n ha ta ja helistab.) Härra Linnamägi leidis, et rinnalaste su rewus K olla meil sugugi nii wäga s"ur. Kas ta seda teadlikult wõi alateadlikult ütles, see on tema oma asi. aga rinnalaste suremus on waatamata kõige peale siiski suur. (C. Gus tawson: Ta näeb seda heameelega, et lapsed lähemad taewa.) Suremuse põhjused tulemad kirjutada mst halbade korterite ja elutingimuste arwele. Samasugune lugu on t'isikus ha iause lewinemisega. (K. Ipsberq: Mis sellel üüri seadusega tegemist on?) Ma arwan. et sellel üuriseadustga siiski rohkem tegemist on. kui Atlantaaa. (K. Ipsberg: Nagu lammas ütleb ikka pää. pää, nii Teie ka Atlanta ja At lanta. M. Laarman: Aaa oli hästi öeldud.) Härra Laarman. kui see yästi oli Seldud. sits pöörake ta pahempidi ja pange (Wahelhüüded.) Ma olen sunnitud häält kõr yendama. sest ma ei taha teid kuulda. olevate suurte frangihulkade arvel. Wiskab wiiche maa mingi! põhjusel suuremal määral fvamkisid dor raga bsrfiüe. siis on frangi kursi allapoole KSiku mine selleks korraks pavatomtoa, kuni Prantsuse rahaminteteerwm seda intorwentfioonzga Sikwideerib. Kunagi ei wõi kindel olla nende wähastpook tule mate frangi-operalstoonide eest, sest selleta wöib põhjust anda iga väiksem meeleow wcmoind pott- gasid uute ilmunud MMM" pearaskus frangi kursi stebäfcermstl Pääsukese" raam. kesk ladu asub Päewalehe" raamatukaupl. Tallinnas Ja LOuna-Eestl ladu..postlmetie" raamatukaupl.- Tartus. Kirjavas MsuKe" Tallinnas. Wättsbõrs. Krrfid 12. weebr Frangi kursi langemine oli hiljuti Prantsuse pao tamendls kõne all, kus rahaminister Doumer ütle», et kartus frangi pärast olevat awseta. Antagu l«ma?e London ,90 franti = dollarit ~ 16.15'/» Rootsi kr % Daani kr. =»JbbH abnõud riigi eelarve tasakaabu viilimiseks ja tarvl Norra kr. = 20.40% Saksa mk. = Soome mk floriini = liiri % HelweeHa llfe usalduse saluleseadmõm» sa tema, Doumer, ta hab kreisile piki panna. fr. SB kr % Belgia fr Poola )1 latti ,50 litti Läti Panga puhaskasu a. eest teeb välja latti (1024. a tatti). Sellest läheb 25 prots. panga piihikapßakose, lö prots. tagavara kapralisse, 1% prots. wad s?i/, prots. lähevad riigikassasse. GSSR rahanappuse tagajärjed.,praona ja Gaf." teade! olevat rwgkwgus olewa tfherwonets. Kuld pr. unts 84j(M%; HNde 2/6**/ i«. SWkhoim. 1 naelsterling 18.16; 100 franki 13.80; 100 tzslweetsta fr ; 1 dollar ; 100 Saksa mk ; 100 floriini ; 100 Daani kr. 95,.00; 100 Rorra kr ; 100 Soome mk Berliinist. 1 naelsterling ; 100 franki 16.44; 100 Heitvee! sta fr ; 1 ddollar 42; 100 floriini ; 100 Daani kr ; 100 Norra kr ; 100 Soome mk. 1057,1; 100 kiiri 16.04; 100 Belgia st %; 100 Rootsi kr vahahuwgo koovtoletõmbamise iäreldusel diskonto prot sent era-rahotornl jaoemarto tõusnud 4V- lnmi 16 prots. võrra kuu». Kui toalettide arwe muksinata jäetutle. Wahejichtumine filmiiluduse Lia de Pattiga teel Tuntud filminämeljanna Lia de Putei, kes hiljuti bovlkiinläsi oana aknast wüljahüptpami.sega klchubas, on nüüd jällegi teadud ringkondades sne Tugnd, feft Wmulist kõneainot annnd, mis aga soekovd talle just mitte oi oie. Kõige pealt andis hiljuti berlänlastele rohket f\jk krunhf, kõamainot teade, st Lia de Puvdj peate edurikast äst* \vww{p.. nemist ühes Cimil JwnnMgs'iga filmis Varietee", on kutse saanud ühes oana pwvdnoriga Ameeri -kasse sõita. Ning nagu nüüd selgub, ongi ta neil päetvil waiksölt ja Bsvliinist lah kunud, st läbi Pariisi Ameerikasse reisida. Aga sarnase!! kuulsal silmi-dima Vaiksel! ja tagasihoid lnrl,mdum>isel" oli oma wawe tagamõte. Nimciit üks suurim ja slegandim Berliini moeateljee, kus Lia de Pütti Varemalt kõik oma toaletid oli tellinud - filmitähe Vaiksest lahikumisest tcada saades oli Väga üllatatud ning sai kohtu poolt õiguse Lm de Pütti Varan dust aresti alla panna, kuna soe oma Võlga marka mae ära ei olnud tasunud. oäihm iai«saadawal...holemanßi Teliaaa' Kohtulikkust kasust Varanduse aresti alla panemise Telcf. nr. nr kuni Juhataja palub kahekõnesid mitte pi«dada. 5. Johanson: Olete põllutöö mini:l.'eriuu'ist tulnud, seda on näha. Homme läheb töö-hoolc kandeministeeriumi komis'on..õe' "aldil" waa«tama ja mõni ri g'kogu liige wõib sinna ühes tulla. (3. Mürk: Kas mõnel mehel platsi maja on?) Mina kui komisjoni juhataja teeksin Te le. härra Tonkman. ettepaneku, tu!«ze kaasa. ss?. Luur: Teil on väris vikk kõne seal walm?slatud.) Ma tahan, et Teie Narma rongi veale hiljaks jääte. (3. Luur: No nu kaua ci jõua Teie ikka kõneleda, rong säheb alles kell ->.1.) Lõpetab arwamisega. et kui ta^e'akse üür.s a dust ära kaotada, tuleb see katse kirjutada sa masse iceriasse, mis nii arwurikas on. kus püütakse üht seadust teise järele wglja anda. seadusi, mis kaitseb küll rikaste huwisid, kuid mille teraw ots on sihitud alati kehwema rah ma wastu. Loodab, et tema etteoanek j pärast wastu mõetakse. Puudub kwoorum. üürnik Porman on kärmas kwoorumt küsimust üles tõstma. Ülelugemisel selgulckj. et koos on kõigest 27 rkl. ja koosolek lõpelm kwooruml puudusel kell 9.50 min. õhtul. Ajalehe skandaal Wiinis. raamatutega! Lillsel alal. WLSzamaa lehed arvavad, et nende» wäatoes frangihuamdes ja selles teadmatuses peitubki Juhataja palub rahu. Kõneleja jatkab: Härra Zpsberg. mina kahjuks ei wsi siin Midagi parata, kui Teie teod käiwad Teie jälil. Siis edasi ütleb härra Linnamägi, et meil pidawat üüriseaduse ära kaotamisega hirmsad katastroofid tul'ma, ning tuhanded perekonnad wisatawat uulitsale. (M. Laarman: Kas seda ka..kaiasse" panna?) Ma lubasin selle eritrükis rahwale kättesaadawaks teha ja teen ka. Ma ei tea. kui palju umbes neid inimesi on. kes siis teaduse põhjal uulit sale wisatakse. aga Linnamägi arwab nii umbes 500 ümber. (Wa heldime W. Linnamägi poolt.) Ja ma ei kuidas härra Teie stenogramme parandab, minu oma ta 'a kandamid ei ole aga ma ariran... (W. Linna magi: Siis ei olnud Teil kõrwad õiiel kokal.) Ma arwan. härra Linnamägi, et Teie niivalju inimese kehaeditust tunnete, et Teie teate, et Kõr ei li gu paigast. Aga kui Teie seda Ütlesite, tlis pidi Teil midagi kohalt ära olema. Peab imestama, et k. iilaste silmaoa st a 'atcst meestest... (Wahelhüüe pahemalt poolt: Kes?)... härra Linnamägi. ( 5, Gustmvson: Te male paistab rohkem silma pandimaatl Ku jutage ette Tallinna uulitsaid, kui mõni küm mekond perekonda ühes lastcgi takse. Missuguse pildi saate teie siis! Tie wõiksite sellest üleswõttcd reha ja saam LääneEuroopasse. Aga enne. kui üüriseadus ära kaotatakse, peawad maad olema eh tatud. kuhu neid paigutada, keda wölja tõstetakse. (J. Mürk: Nii hull see asi e: ole. keegi ei Lõst.: inimesi wälja, maid linnawalitju-z tõstab ise inimesed wälja ja paigutab omad sisse.) fipetolod! Täiendage oma koollko Ameerikasse. )I WfoS Reedeõhtusel riigikogu Koosolekul tull üfiriftabufe muutmise ja Ärakaota mise seadus maapanga põhikirja waswwötmist S. lugemisel lõpuks Z. lugemisele. Enne weel kul ullrlseaduse kaotamise seaduse aruandja W. Linnamägi (kristl) saad oma kohale asuda, tehakse sotsialistide ridadelt ette panek koosolek lõpetada, mis aga läbi si lähe. eali.itja kohta saab sõna lotsial. L. 3o hanson. O. Gustawson hüiho: palunknwo rum kindlaks teha. Paremalt poolt wasta takse: On juba hilja. Juhataba palub kõ mlejat mitte segada. L. Johanson hakkab nüüd pikalt ja laialt kõnelema oma ettepaneku kaitseks, et üürisea duse täiendamise ja kaotamise seadus antaks üldkomisjoni tagasi täiendamiseks paragrahwi dega, mis kaitseksid ällüürnikke. lastega pe rekondi ja piiraksid lltleb muu iiiwne. Au st kõikumised tek ivad wõhimaalatoe käe? jaotatakse panga juhatusele ja awetutkkudele, ülejää Enne st stin ehttusmatorjalide tabn. ' tailemmised el salli seda seadusi. MMse" IM lasteraamatud. Seal on ilmunud seeriast DtatiAika keskbür»» andnut.) Juurekasv riigikogus 2. lugemisel. igale koolile on üle teatati telegraafitesl Pariisi ning waewalt oli Lia de Pütti Pariisi Vaksalisse jõudnud, kui talle tooted kas embaäumba tuleb tal Pariisi Mda, sh? sõita tagasi Berliinis kus enne oma arme õiendada woza. Korruptsioon sotfialistlife lehe toimetuses. Tlmrewiisiline rahomiljapressimine..sotsialistliste eesinärkide saawutamisets." Mis wõib meie ajal meel niisugust sündida, mis laiemalt inimeste tähelepanu suudaks st duda? Kõik on juba olnud, kõike on juba kuuldud, kõik nähtud. Siiski on Wiin neil pstrou üllatatud ja inimest?! on millestki põrn taw-kõmulisest sündmusest rääkida. o>:bi on pakkunud sotsialistline ajakirjandus. Miilis il mub itnnelt wäga käre. wäga hakkaja sotsta listline tööliste leht..abend". Kapilalistide leppimatu waenlane ja waesema rahwa eest hoo litseja. Sõimas kõiki kodanlisi lehti müüda mateks ja kodanlifi ajakirjanikke alatuiks hin gedeks. Paljastas kui möirgaja lõukoer mäge maid ja rikkaid. Nimelt rikkaid. Karmana!! naau Tallinna..Ühendus". Neil päiwil aga paljastus paljastaja ise:..abendi" peaioimelaja A. Weissi wastu tõsteti kaebtus. et ta ühelt tuttawalt Wiini rahamehelt 2 mil-ardi. maa pangalt 3 miljardi ja ühelt leiwawabrikult. kelle direktor liiakajuwõtmije parast letina pealt raske karistuse alla on. mõistetud, hiigla sum masid on wälja pressinud, ähwardustrg'.. et kui nad ei maksa, siis ta neist kirjutab. Sot sialistlik lehetoimetaja oli nimelt leidnud, et vitalistide..paljastamine" ivaga kaustik äri on ja paljastajale kergesti kavital. kokku toob. Weiss ei salanud miljardide ivõtmlsi sugugi, maid seletas, xt ta mainitud ärisid on teinud lehe nimel ja saadud summad on tarwitanud sotsialiftliste eesmärkide saamntamiseks. Awaliku skandaali pärak kõrwal ai Weiss lehe toimetusest ja politsei uurid selle töörahwa eest wõitleja" ja kapitalistlik kor a kukutaja telgitagust tegewust. Wiima-ie Lue dete järele on ta wahi alla n?ö.'tud ja kohtu kätte antud. Õieti pole selleski midagi uudit. Nistn gust..tõõrahwa" eestkostjate ja hooldajate te gemist nähakse ka meie pool. ainult et Budapesti vahwuswaheline uress peetakse tänawu aprillini. Nagu eel mistelgi aastatel, pakub näitus ka tänawu rik kalikku pilti Ungari kultuur- ja tööstuselust. Messil on esitatud ka suuremate Euroopa rii Eesti filmtsaodusi Läbirääkmüed waljamaa filv.ir:t:ga. Kuigi Eesti filmitööstus c;i noor, o;t jrski lootusi Eesti filmide saatmiseks wäl-amaaic. Esi meses joones on wliljamaalried hnwuatud Eesli Naitionizal Filmi poolt filmitud..tfheka ko kide saadused. Messile sõitjatele antakse.suuri reisisoodus tust. Ka Ungari naabermaad on kergendusi lubanud. Lähemaid teateid messi kohta annab Ungari konsulaat Tallinnas. Kaarli, puiestee 11. Wastuwõtt iga päew kella ins suuremad summad lennus on, kui Ta missarist." Eile sõitis..natiouaal Filmi" omanik hra Seim Riiga, kust edasi sõidad Warssawi, Vii.ni. Budapesti ja Kopenyageni. Sõidu eesmär giks on lähemad läbirääkimised mälsamaa silmi ettewõtetega Eesti srlmidelc turu leidmiseks. Tallinna rahwaüükool. S. Kloostri tfin. 18. Tallinna rahwaülikoolis käesolewal poolaastal loewad järgmised lektorid: Esmaspäewal kella 6 B kinofilm wastawa loenguga (15 weebr film «Dr Caligari kabinett») Ekspressio nismist kunstis ja eriti dekoratiiwkunstis. Kõneleb kunstn. M. Laarmann. Teisipäeval kella 7 l/29 «hr. Lindeberg. Walitud peatükid meditsiini alalt (15. weebr. «Hüpootism»). Kolmapäeval kella 5 7 Hra J. Kana: «Tegelik arwnteadns öhe* wtikese ettevõtte ja majapidamise arvepidamisega. kella 7 3 Hra A. Tamm: «Suur prantsuse revolutsioon» (põhjused ja tagajärjed). Neljapäeval kella 6 B Hra J. Annusson: Muljed Ameerika reisilt Ühes valguspiltidega. Reedel kella 6 B Hra T. Kuusik: «Eesti algupärane näitekirjandus* (ühes ettekannetega). Kunlamismaks 150 mk. poolaastas, sõdurid maksuta. Üksik loeng ä 10 mk. Registreerida büroos S. Kloostri tin. 16, igapäev kella s B. Rahvaülikooli juhataja M. WfilbO-

6 PSHapäewal, 14. «eebruara 19M US«wa l «l> t 6 Hr. 4* Riigikogu walimise, rahwahääletamise ja Tallinna teated. CANGOC Aruandmise kord tulu- sa äri ma/ksu komiteele a. puhtakasu Kohta. Iseäralise tulu- ja ärtmaksu komitee M ruzb teada, et kõik aruandwad ettewõtted on kohustatud komiteele esitama ühe kuu jooksul pärast aruande kinnitamist peakoosoleku TDÖI wastawa asutuse poolt oma täieliku a. aruande ja bilansi nelja» eksemplaris. Juure lisada tuleb ärakiri peakoosoleku otsusest, mil les puhtakasu jaotus on kinnitatud. Aruandwate ettewötete alla kuuluwad ra lmkcgus registreeritud põhikirjadega tõvtawad aktsiaseltsid ja kompaniid, krediitasutused ja seltsid, laenu- ja hotuühisused jne. Autasu kauaaegse teenistuse eest lwna gaastwadrikm ja weelvärgis. Linnanxrlttsus esitab wolikogule autasu mää ramiseks kauaaegse teenistuse eest linna gaasi wabrckus ja weewärgis 6 teensiat: lukufepad Z. Bachjeldti ja A. Stetnbergi. retgrdckütjad K. TeiÄer ja P. Tetsker.gaasiwõrgu meister K. Piilman ja järwewaht M Kilkis. Esimesed kaks on olnnd teenistuses 35. teised 39 aastat. 1» lpkvt Wenesfe. Tallinnas elutsewatest kodanikkudest on alljärgnewad isikud Wene kodakondsusse as tunud: Aleksander Bachmann sa naine Marie. Aleksander Junn ja naine Marie. Rudolf Kruu se ühe» naise Amalle ja kahe lapsega. Eduard Peterson. Paraskewa Lkhereschnewa. Mihkel Tõlpt ja Georg Weder. ftafs uut leidust patendiametile esitatud. Riigi patendiametile on esitatud Kaitsetum nistuse jäämiseks Gfim lonowi poolt Tal linnas wtljatuulaja-sorteerija ning Aleksander Pääsukese poolt Tartus päewasärgi uuen KeD«mmatukogu tegewus täieneb. Saaiuurrifeuu jooksul au keskraamatukogu larnntanu-d lugejat, neist on 8595 käinud lasnuraamatukogus, 2524 käsiraamatukogus ja 1896 lugemissaalist Loetud on köidet. Siin hulgas ei ole käsiraamatukogus loetud köi ted. sest nende üle arwustikku et peeta. Laenu raamatukogu tarwitajate arm on kuu lõpuks tõusnud 2393 peale, näidates tõusu 139 wvrd. Loetud köitest oli 7387 iiukirjandushe sisuga (6? prots.) ehk keelte järele 7299 eesti keelset (üle 61 prots.). Ajalehtede saalis on käinud tugejat ehk keskmiselt 991 lugejat. Libe tvnnitee Wanaturu kaelas. Rohkesti libisejaid ja mahakukkujaik. Reede õhtul enne kella 8 oli Wanaturu Kaelas kullasepaäri kohal kõnitee lumest ja lii toost puhtaks läinud ja ühtlast ka nii libedaks muutunud, et ükski naljalt ilma kukkumata mõõda ei pääsenud. Pealtmaatajaid oli sinna rohkesti kogunud, kes teiste äpardusi pealt maa tasid ja naersid, sest mõni kukkuja palus 3u* tnate\ kuna teine jälle täie wnga mandus. Sellele tegi lõpu politseinik, kes rahwa, hulga laiali ajas ja kojamehe laskis Uima peale pymtada. Seisu Loha kaitsemine piitfa warrega. Kätlemine KarjawSrmva». Paar päewa tagasi wõis Karsamärawas woorimeeste seisukohal omapärast seisu!:olts kaitsmist näha, mida toimetati lihtsalt piitsa warrega. Nimelt oli keegi woorimeestest teise koha peale asunud ja ei tahtnud sealt maba tahtlikult lahkuda. Ilma pikema jututa pandi piitsawars tööle, mida ka teine mees mõlgu et jätnud. Kaklemist oli hulk niäödaminejaid pealt Vaatama iäänud ia alles iiis. kui keep! veastvaatajatest politsei järele lubas minna, et kak lejaid soolaputkasse toimetada, lõpetati piitsa wartega peksmine ja teine Voorimeestest sõi tis minema. Keegi Voorimeestest tähendas kah jatsewalt, et teine nii kerge nahatäiega pää senud. LOE JUUDI MOODI (RitgiKoflnS S. tegrmtftc lõpulikult»»st«vfehtd 11. Mtltmtt «.) Teadaanne. Minu marjatee austatud müüjatele ja tarari tajatcle teatan, at E n d I a" kaubamirri ail mqfiakse marjateed, kni mina tööstuse kaapa, miaa mina endise töölise E, Gross'i näpunäidete tirele valmista takse. Mina tee, kai ka siit on kinnitatud kanb.tmktusministeerinmis, sallepirast paina kaubatarwita iaid tlkele panna kauba silte. Mina kauba silt on K> T. L in d a** J, Wcihmaan, Taliinn, Telliskiwi t. nr. 19. Hoiatan iirei tegijaid. Austusega omanik Jok. Wicbmann (allkiri). Ilmateated 13 veebruaril tmsed. Toiduainete wõltstmine. Linna keemialaboratooriumis on läinud Kuu jooksul analüseerttud S 5 piima. 196 wöi ja 47 hapukoore proowi. Neist on olnud köllimamd ja alnwsävtuskssd 5 pttma. 24 wöi sa 19 hapukoore proowi. Salakaup otijonh. TMdma tolliamet taseb!s. weebr. salakaukaua Kirjad, rahwaalgatamise seadus. Eesti kodakondsusest lahkunud. kdnfiskeerttud aefri oksjonke. Mürgile wwvad: 1 moo-torpurjek, nafi-amootor, 38 fyujb muud kaupa. mis % ii Teaper. kt ie lp.-24 tonni I i j I i T" Jõfp!? J 1 ÖB 11 t= & 31X j g Tallinn kl 9 *. («iie) 764,7-2 ESE i 4 - kl 7 h. 764,4-4 ESE 2 kl. 1 p. 763,7 5 ENE Tarto. & 763,2 3 ESE Wilsandl!» 761,3 -l ENE Narwa-Jõe*. 763,9-3 SE P3ran kl 7 k 764,3 2 ESE Ouigi temperatuur sulamldpunttile õige lähedale on jõudnud, lestab kerge Mm edasi. Reljapäewal ja reedel AdLeluwtwmtduse lahutamine. Minu ja hra Herman OginSki wiimase esine mise puhul Tallinna Saksa teatri ruumes, on ar wustus juba oma sõna öelnud, eriti rõhutades seda uudsust ja moodsat waimu, mis kässteldgwa õhtu eeskawas ja ettekandes Väljendus. Nagu tga uus katse, pidi seegi õige mitmekesiseid arwamisi wälja kutsuma, ka Vastasrinda looma. Siiski sattus minu uute t«mtsudega wastolllu ainult üks arwus taw märkus. Mul pole Vajadust pstemalt peatuda minu Uute tantsude kompositsioonilise ja tehnilise külje juures seda on juua wäga asjatundlikult ja suure arwustuslise ja kunstilise küpsusega meie tun tud kriitikud teisal teinud. Ainult maiustad dis soneeriwa märkuse puhust tahaksin siin kohal mõn da sewitamat seletust anda. Eriti tantsukunstis on praegusel ajal LääneEuroopa uued hüüdsõnad niaksma pandud. On tekkinud kogunisti omaette sõltumatu ja täiem uus wool, mis erilise spontaansusega laialt lewinenud ja Võidukalt triumfeerimas. Seda suuna iseloo, MuStatakse mitmeti, siiski on ta weest lõpulikult piiritlemata. Oma wiimase esinemisega oli mul soow ka meie kunstipublikule seda uut elementi -tantfus tõlgitseda, mis juba meil kunsti alul konstruttk wismi nime all tuntud ja õige wäärtuslllsis saawn. tusis wäljendust leidnud. Esimesena katsena Eestis pidi see loomulikult piirduma enam-wäbem demonstratsioon,, raamega, uute moodsate ideede ja wötete propageerimise il mega, nende esitamisega sarnasel kujul, nagu nad juba mujal akrobaatika näol stawatantsus snd maks ma pannud. See pidi siirduma protestiks vurseks kängunud ja nõudlikule loomingule kitsaks jäänud balletile, saama selle iganenud wormide ja käsitus wiiii surnukambri tuulutuseks. Soe katse pidi näi tama neid uusi wõimalusi ja perspektiiwe, mis ka tantsukunstis mõeldawad/et mitte kaotaba sidet nüüdisaja eluvütmi ja modernel» uute tähistega. Juba ammu ai stuvtnnd makswab kunstiwor mid küllaldast vahuldust pakkuda, olu oli sammu ehast aswtmv, intermd miimemftnestd ja Iseseisva waltmtsrtngkomm moodustavad «ma ad «tnistratttw-pltrides: tallinna linn, Harju, O&Anc, Püv nu, Kaare, Järva, Tanu, Wtru ja Mljandt maakonnad igaüks eraldi, tuna Wõru, Walga ja Petsert maakonnad made administratiiw-pitrides kokku ühe ringkonna «00. dustawod. Maakondade piirides asmoad linnad kuulmvad vastoma maakonm rinakonda. D S. Jaoskonnad «Särab kindlaks iga kolme aasta jaol» siseminister nti, ei äkskt hääletaja võimalikult üle 8 kilomeetri hääletamise ruumist eemal ei asuk». Kaitse, väeosade jaoskonnad määrab kindlaks D 18 ette nähtud väeosa ülem. igakord enne Sl teise» osa» tähendatud nimekirjade täienduste ja paranduste algust. S. Hääleõigus. nii kimnme kui wallaswava, kuulad sellele, kelle leeras tuul küll lõunasse, kuid haktos hiljem uuesti ida» poole kalduma ja 01l täna keskpäewal kohati Isegi ida-klr des. Idapoolsed tuuled toomad õülma õhku, mis lakis :awad temperatuuri tõusu. Temperatuuri tuntaiva ivahe mes see praegu»n. tõttu tekkis Läänemerel udu. Enne lõunat oli ka Tar riided. Pau-! ja Anette Miilits Tallimnas. WarauÄus. Rudolf ja Katarina B-vuer! Rae wallas. Naise Nimele kõik liikumata ja Akvw waramdus, mehele tema fel'ja riided ja pesu. ' Makjujõuewks tunnistatud on rahukcgu poolt K ar! WaÄdnla>nn rahukogu otfib taga Tapast, Iwan Linki, Zohamre» Mzastkat Ernst Lotkt ja Johanne» Remellertt. Kas wleb mett mõtelda wangide peale? Wwngide hao'ekandee!tsi ja noorl-sweesie kristliku tus ja Tallinnas kerge udu, mis keskpäewaks lahtus. Eile sadas kogu Eestis lund, eriti rohkesti Tallin nas. Õhkkonna üldine seisukord täna hommikul: madal rõhualad (750 mm.) asmoad Islandi ja Karusaarte ümb rustes. Prantsusmaal ja PSHja-Saksamaa! nõrgad osa miinimumid (Tv'? mm.). * Venemaal ajuw laialdane Argerõhuala o«ida poole kiilunud, tema keskkoht (780 mm.) TsarUsönis. Eile Lesk-Slandinaawias temtmd ksrgerõhuala on ühingu üldisel asgatusel korraldal-akse psthapaewal. 14. wechwmi! kell 7.30 mw» õhtul ühmgu wämlus* endises keskkohaga (707 mm.) Särnas. aulas Kaarli tän. S. kõneöhw wangide hooldamise piirkondades õige käre Mm. Nõnda oli hommikul Kär nas B2* ja Lõuna-Venemaal kuni lb, Kesl-S kandi noawtas kutti lo. Kü linad «valitsewad Skandinaa wiai, DaanimaÄ, KoomeS, Eestis, LätiS, idapoolses küsimuse üle. Kõnega esineb õhtul Aleksander Tamm. ditjx IlSc*..Kurkegewus ja ühiskond", kus kõneleja püüab ära nndota neid l>evd ja wõimklust, kuidas teelt kõrwalekaldunutd Ühiskonda tagasi tuua ja mid üaowale <63!* rakendada. Kõnede Mgneb õpetlik j>a harm kino. Tallinna sadam 13. weebrmeril. SiSfe klaartiud: Rootsi aurik vaalgammise õiguse larwitauiisel. 4. Hääleõigusest jäävad ilma: &) selle järele valvamine, et ringkonna komiteed rah aja lõppu; b) asumisele, «vangiroodu, parandusnraija, «vangi «naija wõi kindlusse ilguste kaotamisega wöi kitsendami sega, wiie aasta jooksul peale karistusaja lõppu; 2) kes süüdlaseks mõistetud «arguses, «välja arwatud mise asjus õigel ajal tegewuse cmcliib; 6) rtchwohääletamije ümbrikute ja sedelite, protokolli plankide jne. valmistamine ja ringkonna komiteedele ning jaoskonna komisjonidele edasitoimetamise korraldamine; 7) rahvahääletamisele mlewa seaduse wõi seaduseel nõu teksti paljundamine ja edasitoimetamise korraldamine juhtumised, mis Rk. Tr. s. Z 171 p. 2 ette nähtud, pet ringkonna komiteedele ja jaotkonna komisjonidele; mises, kätteusaldatud «varanduse omandamises wõi vaisla 3) rahvahääletamise tagajärgede lõpulik iokkuwst mine ja wäljakuulutamine; S) korralduste tegemine krediidi asjus, mis valimiste ja rahnxchäälotamise toimetamiseks määratud; 10) rahwaalgatamije nõudmise teksti paljundamine, Reede hommikuse ilmakaardi järele on kõrgerchv Poolas ja Venemaal. Ka MuStamere piirkonitos on õlge madal temperatuur, näit. alt reede homm. Odessas ei newad. Z S. Riigikogu walimiste peakomiteel on SiguS mises ja kõlwatule elule anxrtlemises (U. N. G. Z 5S4 526, VSK', 527 ja 520), niisama riigikogu ja omarvalitjuse asutuste walimiste. rahwahääletamise ja rah«vaa!gatamisk Bl - BA - BO S Wlru ftttnaw nr. 9. kohta käiwate määruste rikkumises, kolme aasta jook sul peale karistusaja lõppu. b. Riigikogu «valimistest, rahwahääletamisesr ja rahtvaalgatamise õiguse tarwiiamisest ei wõra osa koda riigikohtu üldkoosoleku poole pöörata üldkohusllku sele tuse saamiseks nende LbsimnSte kohta, mts riigikogu vali miste toimetamisel lahkarvamisi wõi selgusetust tekita nikud. leda walimiste, rahwahääletamise wöi rah«vaalga tamise ajal kinni hoitakse kas feadusjõusst astunud kohtu toad. otsuse põhjal wõi kohtuwõimude poolt mõnesuguses kuri -ma otsustamisele luuluwate asjade lahendamiseks tunnis tajaid üle kuulata, eksperte määrata ja vastavatelt asu. Harnane kinnihoidmine et ole aga takistuseks kinni hortawa üleswõ:m:seks kandidaatide nimekirja ja tema «valimiseks riigikogu liikmeks kui tema käesolenm sea duse Z 4 põhjal hääleõigusest ilma ei ole jäänud wõi kui tal põhiseaduse 28 põhjal hääleõigus ei puudu. tustelt teateid nõuda. Z 11. Riigikogu valimiste peakomitee otsuste peale nimekirjade tähistamise ja valimiste kokkuvõtmise asjus võivad wastawate «imekirjade ja nimekirjade ühenduste esitajad kaebada riigikohtu admiukstvatiiw-osatonnale t 8. Riigikogu waftmiff, rahwahäaetamist-ja rahmaalga- arwates. ldaebus kirjmaialje riigtlohtu adminijtvatiiw päeva pooksvl, kaebuseks põhjust andva otsuse togem. päev. tornist toimetawad asutused. osakonna ntmäe ja antakse riigikogu valimiste peakomi O. Riigikogu «valimisi toimetawad: 1) riigikogu ja 2) 21 ettenähtud asutused. i Minani nutotasetf registreeritud Tallinna linna koolivalitsuses Teoree tiliste õpetustega koos tehnilised kinofilmid. Kursus laste jaoks tehniline raamatukoi kõigis keeltes tar vitada. Praktilised õpetused garaashis Sõit 2 süs teemi autodel. Kursuse kestwus 6 nädalat, õpetus õhtuti Maks täieliku kurtuse eest 4000 mk., mille juures võimaldatud osakaupa maks. Peale lõpeta mist antakse välje wastavad diploomid. Õpetuse algus 20. veearuaril. Lai t&n nr Rääkida igapäev kella 5 6 õhtul toimeiawad: l) riigikogu juhatus, f 7. Riigikogu wolimiste peakomitee ülesandots on: 1) riigikogu waiimiete Väljakuulutamine ja nende üldise käigu järele walwamtne ning selle hõlbustamiseks ja kiirendamiseks wastawate abinõude torwitusele wbt mine; f) käesolewa seaduse seletamiseks riigikogu walimiste asjus jithatuskirjade «väljaandmine;») kandidaatide nimekirjade wastuwstmine, nende seaduslikuks tunnistamine ja üldiseks teadmiseks awalda mine; 7. stnfoonwkontsert. EeÄlawas seeillord -peaasmdm DassMe ro maüoismii esibalmd: Schubeck, Schummm, Men deckhohn, Websr Ka ü?s nende epigoonidest M. Bmch. Kontssvdi pecmumbrils oli Me,;deiss>ohni Achur smsoonia, mis tema wiieft swfvomast kõige popubettdrlsormm siwnub on. Ligi faida aashai ta gasi, a. Jtaasias kirsjmatuid, pcckub see sm soonia Ma moel oma rõõmsa ja ammutada nii lõpmata palsju pusi motiiwe ja sämlwäärseid jooni jäljendamiseks. Sarnasel tujul on Akrobaatika tantlsukunsti elemendina üld moeckoosuga ssmn-ches jnos ija batkhaintwsoa wc Hatu iseloomaga Viimases Ms, Kis kwspitnssle wõetuh tunnustatud ja teda taotletakse igat pool suurtes kunstiffentrumites. Ses uus noatpomaanücme bamsawoom S alta r e l! o", yalijutõotaw distsipliin, mis akrobaatika näos stwmäi ovkestriljuihi.se km Sa ÄmiichÄvle õige pailm tantsus domineerima hakanud, omab ikka suure hvvötawat. Teise M Andante mslvneslne maid maakondi, kuhu weel plastik- ja balleti -psatecma on cmam rachmkboo-ms Achutatud ja tu«sammud pple Mni-nud aauma. Ta wõimaldah llichab oma Moosnuga kõige wssweerrt-umaid Mstlisi ManSse, kõige inmckim mostde. tzva 3- Aam If tõi selle jhu abstraktsemaid kmubllosi ja kõige erootmsemat saonba kwmõeibsck cvwsavmilsega nmg fa dünaa joobumust akrovamkes MtamiSwtt-feS läbi nsilim hästi wmmõmm ZiWlidamM. wiia. SchlMliwNM Äyamän-Ws numsikast Baynmi Kg mina vean oma ülimaks ülesandeks uti Mcmfrei», ei tule tsma mvusaait vsciloy» Hfcerfbfl ja kultkweerida seda uni wahendit, mis «nugawwd Mmch mi fwnvemlt qtte, kui tmc si»kogu senisele tantsu kunstile hoopis Me lehekülje on pööranud, oslguai et fee ülesann? pigw suttgbimna esines M. Bmchi g-mall wstuili Wmaid nõudeid esitab tui harilikule tantsnhar. lksmsevdiga Sajblwe Herman, kes mchhte ainust rautamisele. Kui tantsus juba nõuetawad suured wäilwsst selge za kim>la eehnkkaga mng ümarguk» eeldused nii tehnikalt, muskulatuuri kultuurilt kui hatud ja mechstm booniga, waä) ka stsvmiäde tun kmmnelt mnmoonilt, siis yn üleminek akro nete awackdamösega kümshadest omi Kmleqmd kest» baatikale ühendatud meel suuromal maaral kost wcche ija WDa ä-väwomdud MdaMvalbuMe osalis.k. letud eeldust? omamisega sa wumistlemisega. ijiat. Th. Lemba. Rõamustawql wiisil on kogu kpdnmag armustus osanud mõista minu ja minu partneri M.Sstoonta' teater. ttmmeft esinemist ja selle ära märkinud kui suure! Mna bell P. l. Rubmsteint soper..veemon-. ja raske kunstiülesauhe teostamist ning selle tule must Vigiti terwitanud. ei teinud maitseas Kaastegevad: Milkk-Krusi. gpkobson. RomWowa. Ar jaks kunstilise probleemi ega käsitanud küsimust der, Hõsw. PKlluaas, Herman» j. t. 9hwl Molnart..Punane Saaskgewab: Wliku Nmpaatia wõi antipaatia seisukohalt, ta wbttis obijektiiwsm sa ko-nkreetsek mu wiimase WAmer. Gleser. Pinna. Kuuskman. De'.«tanffuShtu kunstilist suuna ja fikseeris selle ette Hardi. Lauter, üksip. Paris. Laur, ZrillMv. Es ' kande kui Progresseeriwa astme minu tantsukunsti pertz. Gutman j. t. loomingus, mis wee! rohkem alla rõhutas ülal mainitud Usbkil ltchkarwsmise Rsttawust. Elmerice KaM. Ett«walm:vt,>sel Hugo Raudsepa..KohtumWjp Ämson". Sstoonta" koutsertskal. ZS. rahwakontserdt ees kama oa: Offenbaeh cuvam. oop. Orph«u«allilmas", Gounod balleid muusika.aaustlst", Massenet Andante veli-giaso. cuvam. Phedro, Godard HSllllaul, Desibes B«ljo ja masurka balletist..gvppelta". Berkoz SootulukeaH tants ja nimide sants FauM hukku mlbsiest. Solistdra laulab 2. F. FMppow endke Maoia tecm bajs Berdt aaria «op. Esrlos". Juhatab Juhan Aarpik., KoasjevMroo.»Ssso«mta- Waftls s«ll-»«keradi psssekaavttde Väljaandmine algab esenaspäewai, IS. weebr. teatri kontorist sa ivatud kella!o 2 p): daa mwe.e ja liikmetele 309 ink., hävradeäe Sgo mk.: wösrasckele pääs ainult jeltsimmete istkklikul wö: kjr -alikul soowllusel. Suhadus ' Täna, Kell 3 päewal, üldhindadega h 15 marka wi-dmast korda.munamäe LZsi". operett S wantuses. l Kell S öhty! Zvleb efletendusese J. Põhkase muinasjutt tb pildts:..leent ehk -vaeselapse jnanäs". MMlsibs. laulu ja tantsuga. K. Johansoni muusika. vat riigikohtu administratiiv-ojakonnale. Nimetatud kaebused otsustab riigikohtu adminisno tiiw-ojakoud vähemalt viieitikmelises koosseisu» andimi nistvatiiw-kohtukorras HUjemalt t päeva jooksul kaebuse kättesaamise päewast arvate». Mut«oijul on ntgtkogn «valimike poalomstae otsu sed lõpulikud ja nende peale et ale edafikaebust. lt. Riigikogu «valimiste peakomitee koosneb riigi kagu esimehest kui eesistujast, riigikogu juhatuse liikme, test, kohtupalati liikmest kohtupalati walikul sa prokura tuuri esitajast, kohtuministri määramisel. Riigikogu esimees pöörab tarvilikul asal kohtupalati ja kohtuministri paale riigikogu valimiste peakomitee liigete valimise asjus ja hoolitseb selle eest, et poatamttee öigel ajal»«a tegemuit alustaks Riigikogu esimehe äraolekul täidab eesiswja kohuseid Riigikogu valimttte peakomitee on otsusevõimeline, tui tema istungist osa võtavad peale eesistuja vüi tema asetäitja vähemalt 4 liiget, nande hulgas ia kohtupalati liige või prokuratuuri esitaja. Riigikogu «valimiste peakomitee istungitel võivad viibida nimekirjade ühenduste ja iseseisvate nimekirjade esitajad li 40), kuid sbnaöigus on neil ainult küsimustel, mis nende poolt esitatud nimekirjade ühendust vöt ise seisvaid nimekirju puudutavad. 18. Ringkonna komitee kopsneh: Tallinna linna ringkonna»: esistujast, kelleks»n Tallinna linnapea wöi tema äraolekul tema abi. ja neljast liikmest linnawoli kogu «valikul. Harju nnglonnas: eesistujast, kelleks on Harju maalpnnawalttsust esimees lpöt tema äraolekul tema abi, kahest liikmest Harju «noalonnanõukogu ja ühest liikmest Paldiski linnavolikogu sa ühest liikmest Nõmme alevivolikogu «valikul; Wiru ringkonnas: eesistujast, kel» leki on Mru maakonnavalitsuse eftmoes wöi tema ära olekul tema abi, kahest liikmest maalonnansukogu, ühest Narva linnavolikogu ja ühest Rakvere linnavolikogu valikul; WVru-Walga-PeHert ringkonna»: «Sikujast, kel leks on Wöru «naakomtavalstsnse esimees wöi tema ära olekul tema alrt ühest liikmest Wöru moatonnanüukogu ja ühest liikmest Petseri maalonngnöukagu, ühest liikmest Wöru linnavolikogu sa ühest liikmest Wttlga linnavoli kogu ja ühest Wdlga maakonnanöujogn «valikul; teises ringkondades: eesistujast, kelleks on maakonnavalitsuse esimees wöi tema äraolekul tema ahi, kahast liikmest maa Uued dekors.fiopnid. Tegew kogu nääaseiskond. La wastase» Al. Kleias. Tetsipäemal, 16. skp. kell S õhtul..wastla ball konnanöukogu ja kohest liikmest maakonna linnavolikogu walikul. karnewaal". Wahea«gadel karnewa-li Paul Pm«na suhatusel sa baav>t»egewusel. < tungilt osa wstavad eesistuja»öi teo* ajetäitjv ja Pähe matt 2 Aemaklshendatud liigetest. Näitlejate lavpiiew. Ms Tallinnas. Harju ringkonnas Tallinnas, WSruWalga-Peijkri ringkonnas Wöru linnas j» tei«es ring Büroo. lõ. Neehruardl s. a. korraldabcvkse..loomse- setist Ringkom» komitee on fui ttm is Ringkonna komiteed asukoht on: Tallinna ringkon- kandades f wastaq»as maakonnalinnas. ruumes (Lai tän. 5 bezef ) ititõtlejate piiha, HMijaV õhtm. ysa ryõtawsd: pr. N. A. Molksns daza, W. S. Pctsljerin, K. N.»va>t!dl-Aleksandrowa, Knaut»Tol>is. Laur. H-rad E. N. Kusnetsow, W. N. Wtlakimiroev, Wassermsnn. jmas. W. 3. Weretennikow. 3. Ch. St-epanow. N. W. Ustsushainmow. Hermann OgMck. W. Werno. TeakWüroo. teele, kes selle äh«s asjatoimetusega viivitamata edasi saa Vanem kohalolemotest riigikogu abiesimeestest. Teater ja muusika. Elmerice Paris oma tantsu iseloomust. Z 10. Riigikogu walimilte peakomiteel on õigus.e teos «astutusele wõtmise pärast. segakaubaga Bord«aux'ist. Wälja klaaritud: Saksa aurik «Ohergürger Jõudnud mtses, liiakasu wvtmises, altkäenraksu wõtmtsei, kupelda ~<50 ja Jaltas, Krimmi poolsaarel, 7, Pöhsa-lää mere! on Nomaja Temlja saarel kuni 22, Karusaarel paljundamine ja 21 ettenähtud asutustele -aatmine nen de kodanikkude allkirjade kogumiseks, kes nõudmisega ühi Hamburgist. Prantsuse aurik Seine", kapten Le Barzlc, pealseks etapiks, abiniõuks ülesande ärawõitmrsel, selleks uueks stüühiaks, kust ka tantsukunst wõiks!) rahwahsäletamtse wälja kuulutamine ja selle üldise käigu järele wolisamine nmg selle hõlbustamiseks ja kii lendamiseks tvastawate abinõude tarwitufele wütmine; 8) selle järele «alwamtne. et 81 ettenähtud hääle vahääletamise ja Sl ettenähtud asutused vahwaalgata S) ringkonna komiteed ja g) jaoäomla komisjonid. RahwaalMamis! toimetawad: 1) riigikogu juhatu» nõuti uudsust nii tompos kui aine? ja otsiti täiuäikmnard ja Säesolewa aisa maimule.sobimamaid worme ja norme. Wiimistleti ja eks pervmeuteeriti ta uudmms.es kujutawas kunstis. Muidugi ei pea weel akrobaatika tähendama mii mast fõjna selles tati elamise ajajärgus, ta ei pre tenbeeri weej kaugeltki mitte mingi lõpuliku ide aalse taastuse Peale, ta tahab maid olla mahe 8. Riigikogu juhatuse ülesavdeks on: tud kui nad varemini õigust er ole tagasi saanud: ' a) sunnitööle, kümne aasta jooksul peale karistus. peratuur 0 ümber. Aretwurst, tühjalt Hamburgi. sellekohase tunnistuse Väljaandmine. «vastuvõtmine ja nende seaduslikkuse üle tasustamine: Saksa aurik Eremon", kapten Laudan, segakaubaga jalt Danzigt. Saksa aurik»christtan RusS", kapten seks teadmiseks välja kuulutamine ja riigikogu liigetele 1) k«s feadusjõusse astunud kohtuotsusega on «SiSte kapten Sõrenssen, kiwisütega Blyihist. Wene aurik Leo nib Krassin", kapten Erikson, sega kaubaga Londonist. kapten Mayer, segakaubaga Lübeki Windawi kaudu, Dan zigi aurik.oberprüsident Delbrück", kapten Schmidl, tüh 7) Valimiste tagajärgede wastuwölmine, riigikogu liikmeks MCtevb isikute nimekirja kokkuseadmine, selle tlldi 8) käesolewa seaduse seletamiseks rahwahääletamise konna komisjonid. segnlauõaga Hamburgi. Saksa aurik Sankt Uirgen", toimetamise korraldamine; ja rahwoalgatanuse asjus juhatuskirjata Väljaandmine; 4) rahwahääletamise ia rahwaalgalamise nbudmisle Mot. t% andmetel 14. weebr. loodetaw ilm: kerge muutliku sihiga tuul, suur pilwitus, lumesajud, udu, tem linadega Venti. Saksi, aurik JeSstca", kapten Lorenzen, ringkonna komiteedele ning jaoskonna komisjonidele edasi uti riigikogu valimistel tui ka rahvahääletamisel ja rah «valimiste peakomitee, 2) ringkonna komiteed ja 8) jaos aega Stettiint. Rootsi aurbk kapten Nielsen, 6) walimiste ümbrikute ja sedelite, trükitud kandid»»» tita nimekirjata, protokolli plankide jne. Valmistamine ja õiguslikkude kodanikkude nimekirjad korras oleksid; 22, Teraw mägedel -S. metster tzaken", kapten Ehrenreich, sega ka üba ja reisija A) kandidaatide nimekirjade ühenduseks liitumise te»» taarade wastuwötmine Ja liitumise üldiseks teadmiseks mvaltamim; B. Igal hääleõiguslikul kodanikul on üks hääl, Natse wavandusehs märgitakse kott-err staj*md, kull)- st» höbeasjad jne., mehe omana aga tema seha» D fdjt järele Valtvamine, «ringkonna komistad rftgikogu Valimiste asju» sigtk ajal tegemise awaksid; samuti rahvahääletamise nõudmise teksti kokkuseadmine ja üldiselt oli KZ mitmesugust laewa sadamas. WMWSWItMWWU ära andmiseks jaoskondadesse jagatakse. mises, wülja arwatud raiskamised, otis jama Tr. s. 177 teises lõikes ja * teises lõikes ette nähtud, wa rasttrtud asjade ivarzamises keadwalt «varastatud osjade ostmises wõi pandiks wöimlses äriajamise näol, «võltsi- temani ' AdieZuumvanduse ott lahutanud ja wasvawad le pingud kohtu» registreerutud: Istck Stark ja Rebekka RubaerowiÄsh Tallwnae 1* (Bolttnift jt hääldamise rißglosmt ntag jaomottaab. 1. Riigikogu wclimlsttf» ja rahvahääletamiseks moodustab EeSti kümme valimisringkonda, mts häälte X. Bosse, Wcne laulukoor 3. C'). Ätrpanom'. juha tusel. Tumara Beckt balleä stuudw ja Wcne ndt tejate ühingu nävieseltskond. (Järgmb.) Od«w*cJ, (ohwatf. mmtiwad VL makaronid <J( o naudlld. i?q) ( Hoidke igaupeolt!

7 Rr. 44 P ii e w a I e tt t Pühapäcwal, 14. weebruaril IS2K 7 E. Spordileht me. 6 Põllutööministeeriumi eelarwe alamkomisjon jatkas oma wiimasel koosolekul põllumajanduse peawalrtsuse eelarwe harutamist 2. lugemisel. Waielused keerlesid kultuurilise toe tuse ja põllumajanduse ala ümber. O. Gus.aw son (sotsial.) tõstis üles küsimuse, kas ei oleks otstarbekohane Kahe Loetustsaawa põllumajanduse ajakirja..uue Talu" ning toetust siduda tingimusega, et need kaks ajakirja lahe mal aja! ilhlneksid. Sellega wõidetaks nii aja kirsade ta-iluse nui toimetuse kulude kokkuhoiu mõttes paljugi ning wõidaks tublisti tõsta aja kirmde sisu tõh'sust. Sellele waidlewad wastu Ostrat (asun.) ja O. Liigand (rchwaer.). simene leiab, et ~Uus Talu" eestkätt asunikkude häälekandjana oma sisul! tublisti erineb PM ürmehcst" kui wauapõllumeeste ajakirjast. Pea legi aitab omawaheline wõistlus tublisti tõsta lehe sisu tuumakust. Enne..Äsunkku" ja päras tise Uue Talu" ilmumist olnud..põllumees" päris mesine. Nüüd olla sellegi sisu märksa paraärge jätke aega kasutamata kuni 24. weebruarini Leo Sch(oorz'i juures Wülke Karja tünaw nt*. 1. kirjutusi korwpallist, niihästi Võistlustest kui la korwpal lift enesest, walgustades selle häid kslgi ja leides, et see ala suuremal populariseerimist seltskonnas määriks. Ke hakultuuri sihtkapitali Valitsuse esimus L. TSnson on an nud lehele inierwjuu, milles lähemalt meie fpordiliiku olnud. Seda on tublisti kärhitud rahaministec ruuni eelarwekomisjonis. Selle läbi on tekkinud tuntawad augud. Neid auke katsutakse osaltki täita erisummade arwel, mis eriseaduste järgi saadakse põllmnajanduslisest ekspordist (piima saadused ja munad). Munade wäljaweost kawat setakfe saada eelarweaastal Sellest summast kuluks kontrolli teostamiseks umbes SVV.VVV mk., muu osa Kawatsetakse kulutada linnukaswaituse edendamiseks. Tahetakse panna ametisse S uut linnukaswatuse instruktorit jne. Toetussummade jagamine on eelarwes lahtiseks jäetud, eeldusel, et jagamist on otstarbekohasem teostada ministeeriumi kaudu põllumajanduse nõukogu kaasabll. See nõukogu koosneb mi nisteeriumi ja kõigi põllumajanduslifel alal töö tawate oraanlsatfloonlde efltajaist ja on õige tä nullkku tovd aidanud teha. Karjayaranduse alal mise praegust seisukorda ja mlewikutawatsusi malgustab. Charles Paddock, eelmises numdr!» alanud reisikiri ja märkused kiirjooksu tehnika üle jmtuwad ja selgitawad kujukalt, kui nõudlik ala tõepoolest tiirjooks on. WSljapaistwamotest kirjutustest lehe? on meel nime tada suusaspordi krrjutuzt Norrast ja ülevaadet ping pongi üle. Wiimaseft selgub, «ping-pong on õige lewi nenud sport üle terme maailma, mida hoogsalt niihästi Indias kui Uruguais, Inglismaal ja Ungaris harrasta takse. Nõmmelt. ASnawaid hakataks» kiividega sillutama. tõõtawate tõuseltside tegewuse üh lustamiseks on loodud tõuarenduse komitee. Selle tagajärjel on endised arusaamatused kadunud. O. Gustaw son (sotsial.) leiab, et eelarwe alamkomisjonis tuleksid esitada kõigi kontrollsummade kohta ni eelarwed kui aruanded. Muidu ei saa komisjon ülewaadet nende summade tarwitamisest. Pea walitsus peaks paremini walioama. et antud toe tusfummad saabud otstarbeks ka tarwitataks. Nüüd wüä aga tähele panna wõõrastawat näh- nenud. Liigand lemb. et mõlmm ajakirja tiraash ( Uus Talu ja..põllumees" umbes eks.) sedawõrd suur. et nad mõlemad iseseiswana täiesti elujõulkjed ja ühendamim sellepärast tarbetu. Ühtlasi tõotab Liigand aru sndjana üles küsimuse, kas toetusraha määrata pauschialsummana jagamiseks mi.l?'e:riumi ära nägemise järgi wõi wira jaotus läbi eelarwe kor ras. Vaieldakse poolt ning wastu. Kumbki was taw ettepan<; saab 4 häält poolt ja 4 häält was tu. feega 2 warianti. Aruandja ettepanekul suu rendatakse põllumajcmduslise populaar ajakirm duse toetussumma marga mõrra n!mg wõetakse wastu marga suuruses. Peale selle wõetakse wastu abiraha ajakirja..agro noomile" mk., abiraha..wäikepõlliu mehe kirjawarale" mk., toetus põlluma strndusliste õpperaamatute autoritele m. sa toetus põttum. popmaarkirjatõöde wõistkus teks mk., kokku kõik toetus kirjan duse alal (mullu mk.). Iä g e'» põllumajandus- ala. PettiMcsandu e peamai itsuse juhataba R. Allmann toonitab, et küsitud toetusraha palju suurem mnmfmftmtmffvirfitfffit» Praod, Ifthkonud Ja karo wsl kula nahk u«wd k% kõige ilasama nlo inetuks kui kreem Simon a3[ Crkme Simon I \ /OT oma ime:egevra wittaaftjafi wdi I l/ *i tikiiiiki, See wlljapalstew I Jf 0 tualettkreem oa kõigi* maade* I' f fm nngil unu wirtkoxm )a \J kokkueodei naga mia niis kuolnwad kõge paremad ained ii eriline hennee tiline tooside kinnipanemlswiia. Kell II hommikul Üovraldaib kdalew oma kiukvüljal SporM wä/jckl peatakse jama! ajal 2. klassi jääpam estvöistluke kus kohtowad KvLvw ja Narma tennis-hokkeyklupi. Narma meistermeeaond on tänama ttiki oma wosvaisoid suure Melaatuga wõitnud ja et oina Ja tänasel MtmjiÄ halbu wslsawoatvid. ftd 2»l«t Spordi wälstvi jöäpalli stnmvöisblus Sport Kailvw, EeSti jääpalli l. KaSfi st ole tarüiiüiste summade puudujel ka purema tahtmise suures wõimalik «mud asgasse poamvufi tuua. Lest alew wötaib oma alba Võrdlemist laiaitist maa-ala ja wahvmaitv.summadega ai suudeta tänowade kordoiseadmisel midagi ära teha. Paawel Kallas ja. Treier ajasid ühes koos Sri. Nende wahekord oli sarnane, et äri töötas Kallase rabaga, kuna Treier oli ainult palgaline aswnaja. Nagu iga äri juures, ei saadud Ka siin panga laenudest ja weksl test mööda. Oli kok ku lepitud n\\. et wellslitele kirjutawad alla mõlemad. Kallas ia Treier. Kuid oli weel kw'2'male ulataw kuna Treier äri listc asjaajamiste pärast tihti oli sunnitud lin nast wlljas wiibima. siis oli maha tehtud, et kui Treieri äraoleku puhul mõni weksli õien damine ette tuleb. siis roõib Kallas wekslile Treieri nime alla kirjutada M ega kohus tusi täitmata wöi jätta. Nii talitati mitu kor da ja kellelegi ei tulnud sellest pahandust a. oktoobris oli mõlemal ärimehel Eesti Pangas jälle üks weksel õiendada, kuna Treier kusagil ära juhtus olema, kirjutas Kal las tema nime ibeksli plangile alla ja wiis selle vanka. Mõni aeg peale seda jooksis must kass ärimeeste ' läln Kallas, kui ärjamamk. ei leidnud iam wõimalikuks Treieriga koos töötada ja tagandas ta ametist. Warsti peale seda tõsteti P. Kallase was tu süüdistus weksllwõltsimifes. Asja al- gatajaks oli Treier. kes Eesti Pangas käis ja seal konstateerida wõis. et tema allkiri wekslil on wõllsitud. Kohw ees Kallas ei fat ga. et ta Treieri nime wekslile alla kirjutas, kuid teinud seda Treieri teadmisel ja nõus olekul. Wiimane eitab seda asjaolu sel korral ei olewat ta Kallaste wolitusi annud. Oks vuuduw tunnistaja, kelle sel"t"sed awaldatakse kinnitab: knrlnudkord, kui Treier Kallalele Üles. et roõ;b tema eest alla kirjutada. Asja yäruta ni'e kestel kons tateeritakse mitu korda, et 3. Treier olnud igapäew joobnud ja wist ei mäleta, mis ta lu Wailijate nimekirjade patan* damine. «eltskrndlistest töödest. sillutama hakata fas wöi 10. kaup», s. & fd mäötofi, huides seda frcblmb wähepi wöimoldawad. Esimeses järjekorras ha-ka-taffe jtllwtmmo Raudtee tfi' ncavat, allates Sie tänamatlt kuni Killa tämawa-ni. Suu «M cho ta-rwismin-ewost mack-erjalisl on juba -kohale mee* Leo ZrlivoM iuures suur wäsfamuoß suure Rinna» aiandusega. Nimekirjade parandamine» wasijate nimekirju kaks korda aastas parandada. perekommga i«ime'ed. kes äärmise puuduse all kan natawad, seltskondlistel tööde! tööd lennud, kuns pvaegil töö'i tööbörsi! registreeoktud tööl/ed 'uure malt siwlt «;sikud inimesed on, kelle! s?a»kondl'ste Seimis tel aastatel saadeti nimekkjod parandamaks tööde korraldamise järele liig suurt vajadust pole. Riigikogu waldmisi korraldab koha peal Unna* pole aga politsei kohustatud neid parandusi tegema, wasd see on statistika osakonna asi ning käesolewal aastal on politsei nimekirjade parandusest ära öelnud. Suur walik tomftw. naisterahwa mantleid ja kostüüme, ka meesterahwa palituid ja ülikondi kõik suure hinnalandusega Leo Schwarz'l juures W. Kerja 1.1. Alewisse teine kino juure. Läumd aastail ehitati turuiplaest ääre mis Knohoone, Sus praegu dinotetaer»solek" -tegu-tseb. Kuid sellegi pease waowma-to kawa-bse-takse nüüd meel Kakewi wahel. organisatsioonid saaki ei tormita. Pidude ja koopwmi» miße ajas klnoe-trndusi e.i ole. UueS dinoz oüelsid etteka-ndcd niinutt stis,.fuii se!im?o-ndlised Spordi koosseis on täna: Aun; P>Mo5 rd Smann; Hitberg Sonluumn Last; Gerchimow mmm PM llprvus. WaSlamad Plaanid ja kamad idno sisiseseadmheks on juba wälja töötatud ja ehrtespeawolitsuijele osivatud. Vii AoOsw: Kull; Sa vv Crjapea; Kaarmwmr--Rähn>-» Kella; Oftvae gwfcwtwms ftoow-f JSorS Äch». mane on aga plaanides puudusi leidnud ja need kinnita moka jätnud. Puuduste kärwaldamiseks on juba sammu sid astuted ja Bhomatel päowadel esitataks? plaanid Kell Zp.l. on RMKII tißstusoäkvnna ruumides. uuestll pvawailitfusele KnNsiamijselK. Pärnu muomtee nr. S 7, ping-pougi tuvniir Gpord skum>tbe Nrmitmitije puhm lvodowije uh Kno nä«nmkii töbsvuslhaikonõ. dottzpäewsde põrast awada. Kuidas on lugu Tall. tennis- ja hokkeyklubi diskwaltfitfeeri misega. I Nüüd on litsus walija t e nimekirjade paran damiseks uue mevoodi wälja töötanud. Iga wasimis õiuuslife elaniku kohta seatakse kokku eraldi kaart. Nende kaartidega käsivad siiv kontrolöörijad ma juure >M teinuid wsi mõni endine ära läinud. Niisu gune nimekirjade parandus wiiiv on küll wast kulu kas. kuid statistita osakonna.! pole teisiti» wõimam Bmekirju parandada. Nööriwobrik ajutiselt seisma jäänud. Narmas ajuw Tserni nööri ja trossi töösluo. mis peale pikemat seisakut Adolf Pärna kätesse üle läks ja uue omanikuga tööd algas, on A.-s.,MštotiaH Narwa tubata wabriku omandanud. IQ, skp. Omus meie ivhes teade, et Tallinna tennis ja honeykzm jääipallimcessond on TeSSi ralivespordi lii du poolt twwälfitseeritud -sirin 1. jaoama-mni o. Juba mõnda aela Narmas töõlaw tubakawabrik..regina", mis aja kestel mlrtu omanikku on Vahe kaitses mängdva A. NeinSevg'! osawätu tanud. on nüüd tubakawabrtku a.-f. oman pärast fljiübi koosseisus EeSti ostwõifiluste tsüklis jääpallis. duseks lümud. lthes sellega on ka Vabriku tegewu jel Narmas lõpp. Wabrik likwideertiakse koha peal Selle kohta mele miüd teiifela poollt, ett bakina ol»e nähtud. Soe Eesti esiwõimmest os<m-öw>ate m«s?ondade nimekiri an?a sama, mi» liidu juhatuse Narwa linn saab waestearsti. Was kuvale määruste põhjab peab ja pahameelt on wälsa Lutswmd, Tallinna tonnis- ja polnud, kuna selle kahuseid linna haigemaja arstid tsigd. Kuna tsnawu Iwna haigemaja arstllst koo»» abi käib andma.. Narmas ienrditi niisugust arsti ovtob, at kefllm wiimase tegswuse «MdoeriMse alla teel leä>a arsti, kes maestsarm kohused oma peale Klubi juhatas olla Eesti spordi kewidu ses walju Kinnateenijad pawwad tsöaja lühendamist lanpttewiti. f Hiljuti määras linna malibus Nnnatevnijate töö del B 2. Seepeale esthp kmm teenijate selts palme mahendada laupäewltt töötunde ka taimel kella B 2. Liimawalitsus ei leidnud Võimaliku oliewat palwele,vastu tulla. A'I Tallinn» mcha 1. Miaachavnt deutschc Damen Henres, ased peaä. Seotuta jffil. 0X 1". Ausust Dandenl ohoo Vertsfljjen. Aukssft»o fort STABREY, Berlin, Poit» We, te» SyMd ivmaga üh«s1 amt 1)3. Deststbo Correapon» PIMtÄSu Nowgoradi ' (jenz crbcten. lilli! KeS wsimaldob nduqe toams, AcPsMne msettsmhwv», saa whtal MlduHe Pa-Wud, Shwl skmqsamahe, WS 11. Head lotona*! tm wistel» ristimata Litograafia. Offsettrükk. Töö kõige kiirem ja korralikum. ' Hinnad kõige mõõdukamad., ivlfib ' Tunamatud ineelfe. Pahm»» suurused, I tuvist ScCttt wnngdo rinna». wstwal» da«nstvdoe ck«rmime noorde I Tallinna Eesti Kirjastus-Ohlsus «Päewaleht8. MT Kõige suurem graafikatööstus Eestis. nem>!e kwmookis. üeüel puoidub hamud, HfdfeiSttat «aitade woa i? selleks mk. Loodan poeslapse ' ;.peo suwsl tajuda, Mt fuülfc o-n.endale lapski. T««..Ml" *. omcham. Dvat. Dt.! SILLAL tat«ya mimerohwa<p. Kwftl>d kuni tegpsewamt.!«. weebr. 3 tchail. keeles flt..gaanrs".! «ii j DawMll msi i MM Uilt. Jilrwakandl kaudu müüb Päewalehe" üksikuid numbreid MITU» Schullert ftwpln. kellel cm Ännukioer, ba-han anda KleSpitamHsekS tasu eest) Ostan kõrge hinna eest wanaaegseid (antiik) punasmt puust moöbleld. Wäike Brookusmägi nr 2, A Umberg KirjawaStused. lugejaid Röt'atüla», kes nwv«on torijutowub!«h«hiilge K 3 icfjfwmfc ü!«. palume Lutk'i poole. WaStutaw toimetaja G E. Luiga. Wäljaandja Tallinna Eesti Kirjastuse-ühisus. Perekondlised teated. Kaaril Kirik. Ristitud: Astrid Rebast; Heino Oronok; Linda Wen delw: Feltr röökstn; Elwi Wadder; Suigl Georg Ruchno; Ewt Felteta Sepp (Lepptk); Ralmund Mägi» Heltvi Relnap» Helga! Laulatatud: August Eduard Pent ja Eltoine Huid: tnoßsjc Daewto ml, pau Tvmson: Elts Johannes JSpptnen ja Amanda Purgats; Hane aa %, Fmblo oblicpcj. pealle. Are» ja Litsu Are». KiMli-wllt M. fiutnub: Madlena Taalmann, Mihkli lesk, 76 at Johanna E isabeth Prink, Willeml ahif. 58 a.: «toi Kulwlögi, Kusti tr. 6 U Tönts Jaakson, Jaani p. 63 a: Hi ja Regina Es o, Karli tr. 4 Kadunud Eilse Amalie Tölp. Mihkli t. 72 CL; Mart Saar, Jaani p. 55 A; Borts Weidenbaum, Johanni poeg 24 a; Sustato Kuuskmann. fiteototmb mwe, hall nais- Jaani p 54 a.; Lena Waldmann. Jaani lest, 64 Liisa Kallas, terahwa! j Taatoett tr. 62 <uj Jüri Albert, Jüri p. 66 a käekott» li. flp., teel PoSda bän. : sbeije<rf&c.sfli väinawvlle. jfabunub Segcaverd I ftalttttal ifelbjct pa>lu>:olft kt ftro tonta ÜBctjeni&ergi tan. 16-a, krt. 8, hundikoer, WkaWSdU M. KuWaS. : fõrtoob pooliest saadik landis, P f selja pealt wnstija."pruun, m- wüheje raha sa iwuiärnniäui??a Kadunud 1 I ml..reks" Wa>cina'lchu sest va- Joh. Satlasepp'» nrmel. Pa'.m. nolsteranoq Käekott >hi.n "teon. Wabridu tita axrcroctap «jt ära tuua Aia r. wvi kõndvr » i ttt, 4. klmdori. fihes raha fa tarwiliste paberitega. Ausat leidisas hea woeavatasu SBoitfemaib titti IM Ital ilu an-takse A. I s Tina tön* 1)4,!rt. 3. * oma noore Linnu koera. PaK. sest ära tuua Kaupmehe feiw. nr. Ib-w, kut. 1. Kinoga jõrwel Kadunud rahakott almö töõsdme finiraemliomtielö : ööm faimt-ims ja ItotopMt on 1000-matMl. raha fc sedelitega Estooniast fu'l'.i Tavou mnt. mösrastele kswasti keelatud. mmseese nxchelo-vdo wöi Reslaenalr liarjoä, ühes kuu ÄeSpitamisvlcha Auisai leidjat palum waewa P-vouaga, kellel rvcrise, msnemil l äratähelntamiisega Tallinna, eest ära ttma Estoonia alla jomlins kapital. D. i Ketlust üloaä'!md töötan wr>t.'u >wsu j Mamochhi t. 6. Ixt. 1, N. L. W ntatifc, proffemde nr. 14, kauplusse, on kchwa Wahe?ord". j.! nõukogu esitanud maakonnavalitsusele palve kopli ava miseks, kusjuures vald omalt pooli kooliruumid lubab. Heinamaa puudus annab end valusalt tunda ümb ruskonna maa pidaja tele. Et siin aga endis» Tõstamaa mõisa pärali olevad riigi ta ga va rahe ina maad alles pla neerimata, tegi wallanõukogu orjuseks: esineda vabariigi valitsusele heinamaade Sraplaneerimisi ja elanikkudele pikemaajalisele rendile andmisi palvega. I Karl Watnv ja Anna Gabriele Otsmann: Heinrich Johannes Pawel ja Welli Johanna Kl tnsepp: Aleksander Kasker ja Linda Kgige suuremad ja täielikumad rotatsioon* j masinad, kiirpressid ja ladumasinad, kõige : mitmekesisem trüki tähtede watik. itomtstche wasw. Taat. M. misega kõigiti päri, kuid kool awati AudruS, kus soov sille järele vähem ei olnud. Nüüd on TõSiamaa valla ; Anntlda Linnaks; Aino WaStvpä. Raha I mr TRÜKIKODA -»» UI & Pyblw tulla pmztaomäast,, Miimile, Wkck Vande»? Mr?. D-. tvol-««stlost lü. wcebruasif. K. 7 neiuke emufyjitoijfdfe vaha. Teatada lt. «Ärime*. Kõige uuemate wõimalustega sisseseatud UchehoidKa?oha saab, be» loe nab imd heinast oot HaamÄi. Kvrjad {oote fit..pawälowo". Pariisi kingad!? kingiks Viili i. ÜbinU derinnco v«r 5 g. Nluremat vajadust mojapidamiskooli järele :un takse Tõstamaalgi. Kui möödunud sügise! sarnase kooli osutamine päewakorrvie kerki», olid elanikud kooli ava seletuse saamsekv meie MSõhtMla esi-cha härra M. Kas ÜeGutZ häid inimesi, kes I Goowin laenata JM on moel koegi GeStiS rfe» 1 HfliMft wiiiuch. reied» Aulis» Ve mett alandataks paisutamise ärajätmise teel, sest see wäheldane lasu, MiS ministeerium kohalikult töö»tu»ühi«susilt saab, ei lata osagi tehtud kahjudest. tunatid kindlaks kella 8-3 ja jmveküü wstak».. MStab. W. Karja tsn. I, ksnatr Musse. igas lwnas. k-il. wähemalt l». 000 etan&ku, oliema erdlwe waestearst. es waestele kodus maksuta arsti kaudu st» ei tea pnaogugfi weel, mis motiiwideil sarnane vt st»» «ma kohta tehtud. Leo Schwarz ja i..inad mitakfe üle Tallinna a.-f...astorw" wab- Narwast. Poolt UffafKe taswesporvi Mstdckle virjaukultt teatamaks tehtud. Edasi tsatatasze, et M ei ollewai waewaüski wät nad sellest «na «isusest, mi» mitmes ringkonna» imestust hvdzeykkub-ite teatada. Mimome sai sellest teada ajasehnde Igaühele tuntud Ja teatud meester.- Ja nalsterahwa walmis riietesrl jast maija ning kondroleeriwad. kas uusi elanikke lspuormed on antud. l:6 teotas Mi-nõrga mängu juures, M H. P. dust. Vt- sellest wabaneda, otsustas kohalik wallanõukogu esitada Põllut?õmini steeriumile palme, et Tõstoinoa jär- nüüd jällegi ajutisel: seisma jäänud, Kuna töölistele sellesama Eesti tavvospmdi liidu poolt flniöi meea«ond sannases loos'ei!sus vm fhmitatnib, kus A. Klewberg UpnwS. Majsapidamiskool. Heinamaade puudus. w»d niinimetatud Tõstamaa järve ck, sünnitab löhencw kewad, mis tõotab tuua enesega kaasa uputuse, mi» wal dab laialisi inaa-alafid iveepaisutamisi tõttu. Sarnane madalmaade paimtamiie teel üleujutamine nxrlmistab ümbruskonna põllupidasaile palju kahju ning meelekibe JärgmMs aastaks on Me nähtub Apteg-i tänama sillu teist kino juure arutada. Uue kino ajukohoii-s piett uvs ssi-hmaja Jaaaua t m. 2, kus pmegu seltskon-dlised or* gaintsatsioonid bsoswim-misi ja pidusid kovrvldosvad. Elu TõStmmml. Muret Tõstamaa elanikkudele, kelle piirid ulatab tud ja komadel tehakse töödega algust. Suwe joobfuil loo betocfe see cha Raudtee tänamast kantidega äm sillutada. protestiga talvespordi liidu tegavuse pärast esinenud ja S. a. Pro-cgu töötad seltskondid! tööde! üle 300 'ir!. mese. lnma tööbörsis tööta töövst-? arv enam palju Me 100 ei ulata, ttldmulsi jlirgi on kok med ja seepärast parandusi kerge läbi Seadusega suitsu kuni kolme arsti peale «Ahendati, sünnitab nüüd maestearsti kohuste täitmine haigemaja arstidele ras«, kust, Mispärast lkmamatttfus kidas hoolekande osa» konnale maeste arstimise summadest era kokkuleppe eeaž, kes witt?s lvwlada P. Kallase kaitsm adw. Peterson juhib tähelepanu asjaolu prle et polnud kuritahtlifi kawatsusi. Weksel cl tegelikult te ma enese weksel ja tajuski selle hiljem. J. Treieril polnud selle weksl ga midagi mangus, kui ta siiski Eesti Panka läks oma allkirja kontroleerima. siis pidi tol teada lema. et see nimelt Kallase kirjutatud on. Järelikult oli ta selleks oma nõusoleku annud. Terme asi on seletataw sellegi, et Treier oma endisele pe remehele tabtis kätte maksta. Nähtawalt tunnistas kohus need motiiwid õigeks, sest kaebealune mõisteti õigeks. politseile, kellel elanikkude liikumise kohta täpsed and ga, et la Sp-ors näivas HMa mängu Wöittleja wastu, teda Kalav 9. M paljai ülleolewama-lt Wönuö, bwid tä«notjdi toowod mllfcmad meeämmod finwabh esile hea müngu, nätfume nagu on isva hsrilwm eikmd Spordi j Mitmesugust \ banud. Kuna riigikogu walimisi juba eelolewal kewadel teostatakse. siis on koha peal praegu käimas wali-jate walrtfuse stattistika osakond ning seaduse järele tuieb Taie oma Ituwldes on naalmäng, oma towcvlise näimrikäu «mosfäärij pine» vate ooduste-iookustega. M ole mlmgit «idust» et Sport jälle kord «na paremust uue mcistrklävrdeviga ei kwni«fefl, kuid te Kalcw teeb ksil, eit wsmoi.nä kallilt oma fhaatsse müüa. Ei ole sugugi.mssduandew, et Valem M meeskond movaalfedt lõhestamd seesmiste mastoluide» ArifSbrad NWd on «Äsmdvoßtsus asunud teissugusele seis» kohaäe, nimek tahab tv järk-järguli tünmva.id Nwidega tust. et näiteks põllumeeste keskselts saab rii gilt täie palga 11 põllum. inspektori ametisse panekuks, aga Ühtlasi samade inspektorite palga arwel saab toetust ka maakondadelt. Samuti on kuulda Kaeblusi, et agronoom'.li'i abiandmist kiputakse segama parteipoliitilise kihutustööga. Üldse tuleks kaaluda küsimust, kas ei saaks aa ronoomuist abiandmist anda maakonnawmsuste põllumajanduse osaaondade korraldusse. Aru andja Liigand (rahwaer.) lewb, et on eba loomulik, kui ministeerium aitab oma abiraha dega suurendada erateenistuses olewate isikute palku ajal..kus riigiteenijate palgad cudbsed. Eriti tugewalt on tänawu tõstetud agronoomiuse abiandmise personaali palku. sttruisutaanije ws>st.uiscd S. ftafistte ja algajate! e. S. klassil on wö stlmskawas 500 ja 5000 Mr. ja o?.goljat«l 1000 mtr. kõueimalt aega päetva korral oimud, dusd «lemwmitsuisel ed juurest Wlllke Karja tsnaw nr- 1. Parfumerie Simon, 59, Fg. St.-Martin, Paris. Tänane spordipäew. täkseb seok ült kalosside ja roomwroitöb õikawad rum mudeirs porisse. Tänawate kiwidego ftffiuüanriw on juba Leo SdKDorz'! Igalpool aaatfa. Kraam, puuder la saap Simon Sport. Kewadeil ja sügtsel muutuwad wihmaue ikmadega alevis tänawad ülstvutes kohtades iübiyääsematuks. Povi NOQcl on soo õlga oog oslo ft Bul* najnolale on põhjuseks tema keemilisesse kooe* Kuidas mõnikord weksliwõltsijaks saadakse. toob Läli-EeSli forte põlli maawõistivse puhul Pikema id! eest, ipa>äm teaft- D. ~8.-10,000" ' inimese omandusl Elwas wõtab Päewalehe", Koldu" ja lasle R66mu" tellimisi ja kuulutusi wastu ja müüb üksikuid numbreid LELL & Ko. 11

8 Rr Otsin Kapwiim E-nd. iltoirocmwftoal.- sa viigi atsumste / MMil TarwiS Hawju-maale (vand teen^at, fclivi ott toövwd ja strt'(co :on: kes sel c'kd fwuemat aega tööta-, '.raztatv kapital, üheskoos vüüd imi'b ja nvajalpioimnisiöid tüieli mi!?e>ks. Mor-torivaak ja korter f-e? fojhculjoti'rrtifc wilmmd fo ni<unüt> ncöirfi? tciurofb kumiveb. j täno fofui 11 1 Päe roal Tallmiias. Lai fõn. 69 da mvoil mö'l>'as. Teot. esmos-!! Aärewere ühispiimatalitus maxab oma orurtiif>dic rnteic ehted ja dekoratiiwsed lilled. Ovcdus uue-le grupile algab 20. 'paemast peate Muil N. 6 7 tetilic VuKeõiguKlist imxbvmir-i'l. Töö headus'.' eest i otsib inastawat 'fiirbtiat ieenis! Ranuowõmama puikmicil nr. 18, »«lämk mastuvus. WaSwwõLimine :' tust, läitd wöi sdazpidi. Deot. «vt. 1, meierit. WllM M «M Walvmwe Sl. wvebvuarjil s. 0. W öfsta kuhug:<s asutusse väewagae,;; uäenätt, olen hästi wiärnuid,; oskan k.xta. Räägin <Sc#Sfo ja oeen ruttu fo fbraakkujst. Pcrl.. maija tän irähe Wvne f-ecdf. Toat. flt. kat. Ml R.* ~E. 33". Palun kohta Saaremaa maatonnmvalitsus wojvb ifanikii» mm idiotiitt äriotla! soowita-he naästenmvast, Soowiawoildujsed ühes ölubomr-«võtab tenwlifi wa«u, teeb pchu. kes ka PervwMe kohustaled oima ÄulsL la doänwm!t'deal sovcha HU kitite ja üliriideid fo kõu-ugn.piocrle wvtoib. Pwl taat-, fuiht kaswo> aja?k, haigerawit.se saks,, mäljaõmkustöid käsitsi fa mafi wöi mingit -imruld tööd. Deat.. mall, ka ismid kleiti- j I foak sa teistel Kaltp mehe töit. 6, Vvt. w. Ke,fikkoo6i mmkstkas liin li wiluml,d> noor >j<nn. B. s. a. maakonna 16. fitp. ftt. Perename". wamjlchek. SaoircQwa mcwiwimawailtitlsius. ftitifioiifoivi Lastega perekonda tammis Äm Noor, se! Tßooli haridusega päewa ne»u piltnikud! Kaks koom ilast mvi üksik Onhlen ÄegainpÄ daamide f;i>bd«ja lehtt Ma tärn. 7. pi>'u kaunistas., tvem ka Mnra wiisi p'.s'uv unisest woodiipejule nr. IA--S6. Oraw. ldkfl!, wanam wajab lcupita-llga osanikku, Läbam. S. Paw-rei tön. kvt. 1». wläikcheklie perekonda wõi ümu Ä.j/skamDj. wöiö, ' umjaiproa'mist fa mõistab 5 koelt., teemänst saaida Tulla B. j härra Tunneb terwöt J. P. Mii Tcat. Niime tän. I 4. lpamiwide wehamim on <tar- 46-b. Lähemalt Paldiski mnt Kõnetr Tuba möbl. tuba Kiir telefoni sja manniga kohe ära anda I 3 härrale. Kreutzwaldi (ühes maga) üürile anda, kas;! län. nr. 17/6.! arinmmifs, autoga? aashiks. la-s! duks wõi mingis. töötoa alla. IW. Ameerika tän. 33, fri. 10. j!wis tor I KaewuoDuriia Naisktaweri Wai?>ne noormees okftb toeni»- otsib tööd, kas linna wöi maole,, -tast. Teat. kirjal. ühes pvllqo töötab wördllvmnsi odawasti.. t.sngiimrsteya Ridali. ~W. E. 42". Pw+b oodwohe teal. D. rija". AejfkeÄtzne - tosvis tohe. Tulla H. \ (öeöfeh, Jg Mawer) sooevä kohta tomovit kraamima, tseb KKi. wiimptnaofe. Toaeada At. Avs töid. Soowitajale mjub. Wöib wnd'. ka wäkkvfe laena saada. Kkhoil. stt..saasta siaada". maalt tulnud neiu tööstus-haubandas soovib k»s't<", sias äksitsamijaks mõi LoSwnbils. Koidu tän. nr. li, krt. 7. OõO.rJu-gju aiwtõötes. Deataba ftt.,,mlwmua". uis- jg «Mk wöib oma korterist Ma. Deat. Üll 00% sdawamiai kui teised. Navwa mnt. nr. bl 4. soowib majasse tööle, teed Mki ja imai-hormalt mantäeld, Kotte ja.pchu. Deat. Pt. JSk. 5+7". Pisiiia soowib kohta. On tummiskufdb. Kiöicj«iz majoitöis «Menud. nr. 30. KaostlörillseKs piihwetipreilit. A. Tolgcri kont.. jkchwr ÄÄAAkAAAkAAAAkAAAkA tonnis soowitaw, wöi mujale. Om ka VZHlttöüga «rhull. Deat. kirjal. 80. weebr. j tullla S. JuhbendM tün. 29, WUKrrdl tän , Z. lteist. finuplssfele ltnoküke jja alewibeäe fo«vvto>mie wmlmi jicham. Uuesti awatud rotsepnürl State tite. 15 L WSdcm tellimisi wastu MGuW mee. teenri iete ja «mister, arant llte nbng tostüsmide peale, tzin nad SärrMlt odowad. Töö «ist M>Ätk ivosttitius. ArrsKchvga 3R. Rabadik. lein maaneiu mälsajöidukoh: Emajõe kaldal D. Jko. nr. 7008*. f. nt.»» *«* WK, yuiuuitr jlllllf<wuh Ml. N ReWSiiE lito ii tüõlejljit juures. 2 ii. li 2 tuba, ipcjo Kmna WtoW. «. A#t t. 4. fri. irrtiatdl. Aa>br.: Narma-ISesuu, Nwrvonxl walb, L. EoiZlap ruumikad, clektriwalgnsega (soo toakest, II MM 1 ÜTijtf, wiisakas- na:sd?rahwas toa? Doat. ühes himnoga fllr. Jtfefjon nchus SPpida". Kteinežv MMMtI DtfltcEfc! kantori tulla. Lubja tän. 5, krt. Lk tarwituse ja omaette sissekäiguga utfiiub toi Soowitakje osta! snnicrfcub *] irsliiial tuba. i Cutter'it". p fuitrui ha hnid: Palav teatada flt. W. H. S."!, Sindileotaba kaubatarwitajatcühisufele, Sindis. LaS-teta abielupaar otsib ZWtan pikemaks ajas xendile! MI. Ml j Kellel on j pagariäri ala wõi aiai'. teaheb ja SkMMijÄ» Dl...AiaÄri", kesklinnas. Teatada kirsal, flt. AuguStus". Mstk meeste rahwaz soowib! me. H. Kaschan'ile.! WWilite lel on wöi jääb pea wabaks i I 2 3 toaga j.ja fowtarbevd osvab ShiUafept U korter, i 8 (&&&". Mr kokkuleppel ajakohane. Pa lun kirjad 17. skp. saata flt...korralik riigiametnik" all. korterit Jqajug. pvmiqätad $ AuStatud majaomanikud! Kel-! fa «ick Waikne. lasteta abielupaar wõi tuba. Hind teat. slt..a. os:c.6 körgomo-ve tlvruhrndadeqa. J. Aioaz St Ao. ori»alatehas, _ Soo tän. 87. Korterit korterit 10. märtsiks, mõib uuri ette nurkset. Teatada kirjal. Kaup mehe t. IS, I. 1..Lootus'., Korter..päevalehe" Ostetakse j ära anda kõige kraamiga. Här japea tän ametis käija noor jdüteciase. j ära anda, teatagu Kohtla-lär- St." klarnetiga üürile anda. Ahju möbl. tuba elektriwalgustuje, kütte, "wanui lihtsamat möbleeritud i oder 4. tabtttefö. Dffer.ren i! köögi karwitusega. Pakk. flt. Mi qenmicr Preisaingobe sub j j Prima"., ~Frei twi bk Ervsd. d. BZatkS. j tusega Köleri (Datschi) t. 4-a 4. tuba Kindla? ametis käija meesterahwas majad omaette wäikest, j Õpetajanna soowib wäikest uhes elukorteriga ära anda ru tuliielt. Teateid saab Lille tän. I S. paberid sieigequart«>r. Vangezogon im 3.! tud HäStt möbleeritud j Wõjb ka mööbliga. Teat. flt. Pal. teatada sl-t. AVsa Mrida hästi möbleeri IMMWMKgZ (Sttrt. fit. i flfiifuritt. nr ette» wöi omaette tuba, mööblita. wajab I -S-toalist (hoowima-jaz). Soosoim oslo Dallinna S. Päimm amm. 32 a. trt. 2, ivöi tuba, j Kes wöknaldab VovralÄule, pliidiga, ttiõi märkest korterit, wõib tulla päewal ametis käija naiste rahwas. Kaupmehe tän. Koidu (Alimani) tän. nr tuba..lesjlost"^ kesklinnas wöi lähedal eeslinna?.! Pakkumised saata: postkast 3-96.; Doa-t. Wilbrudi iömaw i*. 6, 2! tuba maise üürida intelligent üksikule nr. 6 >lo. W Iilil! krt. 6, Klevoem-i. ter., kuuüür 760 mk. Lubja tän. s o. ära anda. Tulla peale kl. 10. rrle. Koidu t. flo, f. 14. Uus Tatari tän. nr. 2-a, k. 6. iisitilw EvapSsekäiguga :väh<ä>ast. Haid wh-umoe ha e&tforwraoo» toriit on lärmis. PokSnn. Dl. kiltrit Waikne abielupaar majab j omaette j rn.lt feparat. Ei-ngang, a!s AH-! wõib mlla ametis käija mees IMllÜ!, i korterit. toetamisega. Teat. saab kl. 9 lil hoowis. 'leili ]s Miib- Lasteta abielupaar otsib lv. märtsiks möbleerimota, 4 ö ; oo»leaas!a ööd eswmaks wöi,,maki'k. Palun vuiuüi-seli tea-d. flt. Wõib t!a äriga o?la". üürile anda wäile, MKM fotoga. Kontor Weue L 11 3, korterit, haritud noormehele S-ri<pä«vo», kütte, walgusiufe ja wanni tar wahotado sr;nrvta vahe e» toal ist Wo jvm I S toaga wõib tulla lindlas ametis käija bei BcXo 16 01* M wöifde, ta«hulilu noormecz. Jsraeli 12/8. toaljo üüivida. Tamm tinti tuba tuba K." l wõib la baasüürägeks ttilla. j Deat. M. MiöMome T/. headel * tingimistel. Köhleri sa aktsiaid, biljanke, kulda, hõ bcdat, plaaüuat. 'Aa lume -nkte tarwis kesklinnas. Pakk. kirjal. > wikorvwl tarwitada nnvim), ka oü'ii omaette wävleht dnsie pangsioniga, ' ära anda. tän. 4. KansüürfllseKs Suur, walge, häzti t 11 MseAer. karsmd Tudu QliKondi Sooioitaffe osta j faiu erasissekäignga sa köök ühele wöi ostcm fo fatfu&rib ja iitibõbkib. \ 2 kain. meesder. Jakobsoni t. 65, i Tallmna,!. õ, wöi pudupoest küsida. Kotiev hvird ei ole tähtis. Tecnado: Uus bitt 20, ftt. 4, kl <A. Wain. Weme t. 10, wl. 14. K!uvs korras foowin osta ToowittK? osta t-arwitcimd Kaht IlllllWM. torni# imaale. Kaupa tehalie öära anda. Kunderi tän. 6, Vi..kahe.vaheseina ja palloniga üb: meeõtcr. ieiii naisin rma. püha-päewail, 14. w«kr. kella TramMpeatus Jakobsoni (Bla-!! roälja üürida. A. Toigeri ront., üürile anda, Nõmmel Waldeki -, Xm:.?['!. fum 16. sh', «.1 I 6 ASima tormo nr 'ddimiri) wõi LoMnpeo 'tän. ijkmnmga t. 2. öl. 10-4, iteel nr. 15. rrms". ' Pott. ftqol. jllf.,h. H. 19". TQ vrow wsfi jaaka, ZZoaldada D. ltmwjs ÄöswMa ipmwkigue, sockom osta torpesnbcatub tingi* mööblita üliäpneme lvajab rkõar manni, kütte ja elektriwalgns K. Nuggi s". MüruKut. itöä nr. 2 l, J. Kooba, Wnatmat ja 6 7 Karu tän. nr. 36, krt. Iv. Korter:" ifriiüia leiust 9oHo viide, jb lvieüm. linmas? Doatayu kirjal, aad-vsss > korterit, j line 11^. Jünger H«r ftrcht fartes, Mi!uit äm anda, puhtas ame«tän Kellel wõimalik töö wostmoõt» \tis käijatele, imtslligent isiku Puhtas roife kohta awaba wühaspaol,t«ze wõi abieluiparvrur. Luste Tallinnat, (nutemas alvwis wöi ftän. 9, krt. 8, Kaarli kiriku mees wsib Mttsepo ~«***»JXff.9 Ostrw wwud. Gumasje tarwis Spi. Jüürida Nõmmel, Piiri tän. S. yaksst. Knij. jt..m. T. E. 8" 2 msdl. foowilb komvont- «väi LanchÄeÄvi loks». Toat. M \m" Üaisteratwi MA.; tuba erasisj>e käiguga, loos wõi Ka imet, envrylllft. kmtssvni. agenti Tuba ilukarbi ning kauthrm tar» -3 tuba, köök, weranda, wälza preili Korterit. l S-toaüist. Doat. D. Rutu» MI. M p asus anda mimgi-t tsnäsbuft, an va enne ooonwuh. Dsawba TUiUtoocõat Ori 16_10\ Intelligent daam soowib müüjalt. A»IlÄ lwpi kleepijaid. bõögi tlowwansega, ära anda PaMaMieh. 5wwÄ, Wtomr 'kimbllas ametis käijatele issau ifeefe. Suur IrihkentM it. 34-^l. toi. J. ii j Tööpakkumised wsvmklist tulla. WaõrWu täm bub, AfibesnGad, nõittevcsltvd, Noor Günm. wanema klasfi õpil. soowib koosqflrfilseks ütsilu pnire. Küsida Kopli sa Kalamaja tän. nurgalt lehe omaette sissekäiguga, '.vähese ko-vtvr 12.» mööbliga, soowikvrral köögi tar MM. rütmi Kindlas ametis moestevahwas witamisega, ära anda intelligent wõib üksikutele tvöi lasteta abielnpaa 1 suurem wöi 2 wäilhem. tuba erafisseläiguga, üksikule härrale fad, head lapkehmkjaid, toatüdvu ZamSaplMchaid. WvK. pam. 84. jooysutviss, pmwhktcha fik. (MMcwwÄv) fooojfeofe osta. PaS. ÜheS hiim»a ja - ligema Mjeiinchega flt. ZK. OSVI*. Teat. stt..buen retivo". ' üüri eite moiffa. Tsat. >M. wis. jteiruum fälõrahua lpcswbamkud, passw), «M, Ajuti tanois Soowitaw Kaarli kiriku ümbrunoor, lo Söeta abielupaar wayob ses. Teatada selle lehe talitusse lasteta abielupaar wõib (mim kosilt väaiijab), poomvift-- palub teenrist, kowdortsse, ävisse Wüllll Pakkumissd flt. Kohe*. fmttt. nr. 71SZ sttonäiiajale. jas. WiisoikaS meestevwhwos wõi oma toip-u tomsmtomüailv.,!s-a. krusandam. hariltehega abid ja kapjchowjad, SodoSmÄe LimzaÄeHe tarwaome vcchiakst! Ib.vOOlnary. Sautchoniqa noormees Au?,puhtatz ametis inimene (Datschi) tän. nr. 6-a 6, hoo-! ruumid ära anda. LähennaW Nwrwa >towis> JeS maatiäd trmmest. Läbi rääk. luni 18. Wp. Maga» üm tän õpotaxmnad» kaäwottoijwnnad Vajan kohe fefkbraa# saab äojlittr DuÜa U-uS Datwck tor. 18, maale, oskab kevto, tunneb ma» jaitalvtuist, aa head soowi-tukedi 8 wanda ja Sde wajawad ära anda. Küte, elekter, tele fon. G. Pärm» mnt. Ib B. uurile anda lahele härrale wöi abie! u vaari le. Küsida Toom ' peal, Kohtu tän. nr. 2, krt. 3. <Kt. 16. soowib teerchjakohta linna wöi :bh ja pooleli chwujal Teotvdv I 2-toalist wastas. söögimaja- Neidu kontor ftuoafam tän. 10, (rt t*. Awa»«.»-l1 e il. ja 1-4 P.l. Kohti otftwab: < Wmmvel. WSib olla vendttrim. kaplani. orus. Pirita tee 6 4, Kasaka AoStxrüür". japidamist, om tmmisduisrb ja pooivplpi-wud., Deat. #Bt. 3208" mawnteä nr. 30, teisel kovral, lseme«pörandaga, soojad ja fooüviärs. Smw RVoWnmW tl tubades. walged, mälsa Üürida S. Tatari tummi neiu! maia JjcßEoHtowsb, häm hobso korterit ww möb!., köögi sa manni : ühes köögiga Wõdb aastaüüri. tarmitulega ära anda. Kadri edte malka. Pal. t«s. flt. ilma mööblita intelligent isikule tän. «. 15, krt. 14, hoowi ma konda wsi üma junve. Räägib juuwes. Mustamäe t. IV, 7 minuti tee I Vaksalist. J stt.,rr. 2SS* säffas.meesterahwas wõi koks (Tanus), ära anda. Teateid >MiSt«rwh<wast. Kuindew tän. saab -kella 3 5 p. l. Katusepapi nr. 10, krt. 28. Kuninga tln. 2, kl nr. IS-4. j ära anda ükfik. meester.. kes! >.päewal ametis käib. Nõmme, j nwkrtit i>ste oäfsoaiql Korteriotsimised rziuiif Cttba wäikssesse nurba wõib >WWa wii, WMM Tõnismägi nr. 1, tojarghwa nr. 8, k. 18. I crasissekäiguga. Luise tän. nr. tulla Mi! «veecteivahwas. SU» wäaia fistt. nr. 8, fcrt. 14. lapseiio d]at, ssoowib kichta «väusmasie pere ikohailwe keäii, tuotneb hästi ma sai haiuuflrlllseks möldrit, Korralik neiu üürile anda, küstda Kalju tänaw S-ItfömeMae perekond roojab maameel ur. 6 IL, hoowima mnt. nr. 16 3, kojamehelt. Waibst, wanoma naisber. tuure wõib QKsiteenilat, Uuiina raamytttpidamiswiifi järel sea«fisse äriraauyttuid ija põnniga i dikwiituoge ia igasugu asju. Raekojaplats 5 3 (end. rest. «Anglais» peal 111 kordk^ ' Ulllil nii! Jg jaamast üks kilomeeter, uus j , Kadriorus. ühe minuti toe ttvtmmi peatu- kahetoaline, wahebada üürikor irisse BaiMwasl alall. Om wme kaudsjmr ja hfibedat, briljant* pan Maal, suwituskohal, raudtee mööblita, ära anbc Koidula t. wöi omaette wmest tuba. Pa lub teamöa fdt.»jre". saab wiihak. meester.. Tartu M. Nõnvmeil, S. Pärnu mant. teri wastu. Küsida uur Tartu Tarwis kas ärwe, laste juure, pere.,paöub tmgiwokt mwgit kohta, proua abkks wöi ükslõtk, misi ZZMdÄa fli. Loow»". fo&fotti tän. 61, f. 1. j j Teateid saab Narwa mm NmstiSWja pvem soawid foodirm ära anda wiisakale vevekonmale, Tcvilada M. WUftti -lt. Uimwl". korter jocipa kmvmuk?e wlilunub iftk riideid, pesu, kasukaid, wai pu, tooreid rebasenahku bi nokleid. jalgrattaid, kulda, Wajan S 6»toailist iftuaupe astjatewingkonnaga, ühes! foufva i«sisseseadega omamtiku maale tarwis persiiageabks.»shaiggflfe töruu ära anda. Noor, hvrhud M Utita. llne Sri liitorlast otsib öohw, ott MeSti wlunub ühes ära anda. iwrit! iaififiits Südalinnas llue MaaiiZma Mr. S 7. j> Deot. M. Jl«s ärt*. Energilist j I Kcchetoooline, pätthipvovne HedmK Noor, ZovraM, Mn KõlKsuga Iseärauis kõrge hinnaga iva õib tulla kindlas ametis mees kor erit!. märtsist. Tcat. flt. kuni 80. he>ndv!?o arsvis ostan teocchwet. Wäide Poivroi tän.,! 3 immes, kostiga ära anda., ära anda lasteta inimektelle wõ:! suurel ja «väikesel hulgal ll L..S. RoostkraiÄ.si dän. Sl 3. > ksl.-inna ümbuuee, qsaöolhase skp. mööblita". ' kahele jpreilile. Harbu psrktä- ' -üüri eost. Socrvik orval ewe» > Mi pioil 'iereiö naw nr. b. 1! mkdwj üürile anda maäsiuga. Toat Kimingo tsn. IS-, 14» wvr^lb-aaaast > Oas wobräusje. pehamaija wöi teatagu ühes hinm. slt..rull*. liitel Tuba täitsa omaette, elektri walg. sa Nõmmi tui Datywi Mr. 47 S. lilli nalster. otsib töstf. mängijat : mestele. Karu t nr. 37, S- tän. nr. g. i üi&mte anda päilesalüllane ' Wõisb olla kohwiwirltimau res j Kiirja tün. 21, krt. 1, 4. kovm. s sugune lohk, om head slmvttused. irõ!i<i üürida miisakalele võine Pärnu mint. 32. Lähem. Klluge ja Szrõhmi jmvrest, Pikoil jeedukoldega, jaama ligidal > üürile anda. Nõmme, Aia korter, flteool sn irertto priihorterff 2-tooW! Poekene võ! Wtõl!tl Teal. saab ja läbirääkimistele korterit nooremate järelaimamise eest Või tulla esmaspäewal, 15. weebr., ava anda, Kadrioru läheduses. kaasüürttiseks. Teal. slt. 7v16". (võlvitakse osta. Teal. saab: Väike-Nõmme, Rahu ; wöi wba Põöflfi iwrwiöulega, kiwimajas saa>da. Elekter. Ka Graniidi t. 11, poodi. ; mööbliga wöi ilme. Soowbtaw tän. nr. 19, kvt. 2. Goowiin I -L wa ja köögiga!\ Pa?U. si:ssail.: SSžiäe Koost* I fleffffttimi!öhed«hes. Wöiwvd ruscvapi M. 4. 'mivtt ; kvaniisi sõn. 6, ftt. 1, foöittf ojjela, palab kimi 16-a. t-übarlwppke ASlöik, mis' M tuki suurema ot lswöties Hama kida-mist kaasa 'võiks läilada. f-e-lt. Hcod". WpS fölllllllil! köögi tarwitamisega ära anda. NSunnel, Raudtee tän. nr. 44. ära andq (soe ja elektriwalguse ga) preklitele wöi n. leskedele. nafis- jja Võimaldage ausale j toraamks. GvaMdi tän. Sb o. Tuba oma doduö leha. Klaasil??! t. itt«.mer., wõib tulba KoM fa&tt WwS, WeiSwavt tövttaw Wauem naisterahva»» ja ta. e. Munya Mr. nr (Wladimiri) t. nr. 13, kri 8. mõnuiustega. Paldiski mnt. t. puiesdeel nr. 1b 0. 2M q üürida cnmm kusega heades tingimistel ära anda. Teateid saad Jakobsoni tvälja üürida 2 poiismeihele. Ja foowffwrol mööbliga, koosneb 4 Tulla kl Dosm-WaeÄde korterit saada. sswne tän. 10-c, :oast, tecnijorc* sa manni toa st, koli tm. 1, kvt. 10. korter 3. ÄMoiwalMsmst:, mee sa kõigi KnosMriiine, ur. B, teisel korral. ühes elukorteri sa elektriwalguz Kes pumllomtsatööd j rfliidmittl f ;->... J', j. f.nnv ja mdft.f? maja. las ametis käib. Erasissekäik,' 2 luba, iüje? fcfffih tc,'n eleldvispiiiüa raufclett latwra, Tina tänaw ära anda jne. jaoks sa kasepu-lsüsi. Toa'. kauplus Tslefm, l^õl. hoasiiflriilsend waza wähsma kautsjoniga kvv t~ pesü, Mi<i, wüljaömbikche ja 'MMM QKslteenljat. gele tööle puumaa!i!õõiu/ppa. Pichap. C. Ki S Gmmidi Noor neiu opstb kohta sel aial wscl pvakk.tffeevimäeks. Pünm, mr. Sl. Toiduainete j sakilise ruumid :arwu!ku mööbliga ära anda ük sikule meesterahwale, 'es puh mehele. Wafe tän. nr. 9, k. Id. led. PwKu-m. saaw ins. Unc I O&m; Kontori lii!, soe tulp era sissekäiguga sa elektriwalgus kusega lira anda wii>akale noor Pohr»j mastnawabr., Viljandi ineesdvr. wöi naisterahwas wõib Neidu palub mmgisum-st teenistuft. Kirjad slt. H-oolas". Tuba Korteripakkumised käies. Toom-Waeste. somoib kohta makahe, bwpfi jä niaustega. väe aietama ko-olilõäz sa muusi-- kas. JmSobs>lmi tä-n. 6b S. 13, kr:. 3, hoowis, kõnotr täit. nr. 1. tammis Kullaisvpo tärn. m. lv, H. Tombvvgi juure. Kaulpv te gsma fcitfla esumspäswal. i ; preili pakub seewsbust, kas pasfalohta, peiupes-.-imist wöi 'teenijaks oma täua rmliittuib, lahe tairwis Tööhmd 60 ml. Pd., tülid ras Juhatus. õmbleja ilit. ~7383". Wormljat-walalat, vmnnes, mis asub Mve«tveve jaama jamves, Jüvwamaal.?sz lotpsi owmaäab, wamege! pevetlonda tarwis. U>uS Kata ' JfikSik rlmumiite barwmk. kas pagzaks, Mr Mina wöi ma;ja üürida. Wana Wiru vesjsä. iato) wslb koha jaa-, kl. ri 2 ja 3 B Narma mnt. >M. nr. 28. S. Tol ma ts. Sooavmr IPOIS f Ü&Ü sn bohal olemvto. Teoe. J>chc fhttti.tiirojeks Talil" b-idroo. Hil Tallitma, H-obuse tõn..nr. I 2, jmy t«t. Itrftrteet samal aod< itiched ette ndtöwta' wöib, foo»u ' Po-Odi.. mm Suur, walge kähedale) külameest, oaab ja wastawad tunnis- nritittaate Pariisi mrdis ttu maalimine kleitide alal, zea kooli tän Pühapäewas, 1' rarcöruaru 1?26 PövWa l e h. Üksiknumbreid möüakte Kfiru majandusühisuses.

9 Pühapäevml, 14. "pffftmmlff 1980 nt. 44 N»»wa l e tz t bkp. 76, elusast. waikselt surma läbi lahkunud minu armas mees, meie isa ja I MD wanaisa < Hambaarst Z 5. Sorutiow. O mail { J Arstid. ImMlmiillll i ewi KönetL kirjatöid, lepinguid, ' abielulahutust, testamente, kaeb» tust, edechkaebtusi ja igajugujeä» Eeuanüa}. j randil* anda. Lähem, teateid aaab kella 4 5 Raua tin. 22, k. 5. Kiriklikud teated. Puusärki panemine Risti-Uuetoal 14 skp. kell 1. Matmine Tallinnas surnuaia kirikus pfihapäewal, 21. II kell Vsl. Eesli erakliinik L«ina ad omaksed. Mö Kaaril kirik. Elan nüüd Pühapäeva'., 14 veebruaril, Ml J/ilo (õuta. Jwaalcfmrti» tus pihti ja armulauaga õp. A. Stvkhvlm; fctt i laftesinnalotto S. Tatari tän. nr, 15, k. B, ' kivjutan kipjm.-nwstnot MhmStt nistus õp. A Gommer (hoowimaja) Kevadised leerid Sp. A. Kappi juures on: kirres Aorras ümber. Smmaemand 1) poeg'aste leer algab 8. märtfil kl. 7 p. l. leeritoas, õnnis Mana PoSti tän. 7, krt. 10, taminr palmipuudepühalt E. 2 upsman.» hoowimajah, 3. kord. 2) tütarlaste leer algab lv. aprillil kl. õhtul leeritoas, Kaupmehe tfln.lo, Lkönatr KaÄA Võetakse: HSHHIHHBHfIHHMriAHfIHHHfIiMHUBHHHi1 õnnistamine taevaminemist pühal is malli sünnitajaid, naiste., haawa«, sise. ja lastehaigeid. Qöpäewo tasu: 3) eraleer kooliõpilastele algab 8. mai! kell Shtul leeri j Tunnid toas, õnnistamine 1. nelipühtpõeval. Kirjutamine leeri algab 22. jaanuaril. Kevadised leerid õp. A. Eitokhalmi juures on r 1 klass ÖOO mk, 2 klass j Raske, walurikka haiguse järele lahkus siit ilmast 11. weebr. sa. kell 7.20 m. MB WWM Õhtul oma kodutalus minu armas mees, meie kallis isa 400 tnf, 8 klass 800 mt Witifiitt Juhatus. Rutuline ettuoalmistus loiiulitiinde, I JAAN WIIKMANN. I Dr.AlmnttorlK. HR Matmine 16. skp. kell 1 päewal Kadrina surnuaial. ] «MzWsl ia kosmeetika. H Wallises leinas lask, lapsad ia omaksed. H j sa 4 6, wälja arwatud esmos ebsamltele to mciimižtott f-otinetitxi tocr iuirtt kõrg. hcvridilsaga Spetajv poolt. lisseaklumsteks. Wõm kosti Peaained ma>dcmcatika ja loelvd. S. Tatari tün. lü 6, hoowi Tsat. sst. Wkutmm. nr ettenäitajate". majas, Pl ja 4 o. WaSMwõMine kl..0 %12 WDunud Aöetojow» annad Wilffl vüew enne lõunat.? Bü to. vssfer. K. M. sinas ffaaraaals snslt maia kallis» anastamata ema, maia H Hj armas wanaamaka H I flnna ITiggol-Patashkotu. I Hnsft I L Xrasaatmlna lalnamaiaat» Suvr Tartu maani. 63, a malmina talslplswal, 16. BB H waabruartt kail 1 Jaani klrlkaa. Vk fl fflpnws leinas lapsed, lapselapsed la omaksed. fl Vuinne tan. I g. biili Kõnetr J Dr. I tutil* ja wabmisdad vffomsebe. Kõnetmnmd!!! ja õ 6. Haiste- la sisehalgased. Kdnm ft., 11-! ja 4-6. "õpetan ja tkdmoolimist. QpvemakS kbi> gil? lättesovdam. MMi :än. Ensilsh Lessons nr. 1 1 f tl. l. by experienccd leacher from nsollkite ioff*. MäitgujM Friedrich Mark. 1) kewadine poeglaste leer algab 10. märtstl kell 6 Shtul kirikus: õnnistamise I. ülestõusmise pühal: toas: õnnistamine 1. nellpühtpäeva Hommikul; 3) eraleer kooliõpilastele algab 8. juunil, kell 7 õhtul leeri staviusa kogudus. Pühapäeval, 14. veebruaril kell 10 homm. jumalateenistus armulauaga. õhtune jumalateenistus kell 6. Koguduse peakoosolek pühapäeval, 21. veebr, kell 8 p. l. Lasteaias Zmanta tän. 11. Päevakorras aastaaruanne ja eelarwa. valimised, üldktriku ja koguduste põhikirja läbtharutamtne, koos» London. Wittenhofi tänaw 2-a, Potssiasteleer algad 8. märtsil, õnnistamine palmipuudepühal; tütarlaste leer algab 12. «prillil, õnnistamine 2. mail. Praoskonna taadaanna. Linna praoskonna sinod algab neljapäeval, 28. veebruaril kell 7 Shtul Jaani kogudus majas Lembitu tän. 2. Palutakse ilmuda kõiki praoskonna õpetajaid, kõst reid ja koguduste saadikuid. Päevakorras: üldktriku ja koguduste põhikiri, aruanne, valimised ja koosolekul tõusvad küsimused. Pflha-Walmu kirikus. Tuesdays and Fridsya 430 to 580 wsdah haisid Vastu. Pühapäeva!,. 14. veebruaril, kell lv homm. peajumalateenl»on Nönmn Waldeki tän. 29 a, Nahu tiin» nr. I 3, kl < kri 2, personally or by ietter. ürtonöitt koju käies. Ka Ägajad kus armulauaga, õpetaja Th. Tallmeister. isa o 6, Pühapäeval, 14 veebr, kell 10 homm. lastefumalateentstus wniwad üles anda. Raua täin. nr. ZO-a, tn. 9, tyvof. J. Boroff leertsaaits, praost A. Mobrstdt. Pühapäeval, 14. veebruaril kell V Shtul vhtujumalateentstus. Abiõpetaja Ed. Beekmann Üldine poeglaste leeriõpetus algab 8. märtsil ja üldine tütar laste leeriõpetus algab 12. aprillil. ka Äpilane. luihlttin, R. D. T. V. Saksa teater. Riia Saksa näitetrupi Deut Üles anda palutakse warakult kõnetundtdel. Leeriõpetused Sp. Ll. Gommert juures, olekut tõusvad küsimused. anftrljje ft&es noodkõlvetujega 300,m. KmrS. Allika täit tgoiiugu Maardust ntöifbmil, fioftift Hasnbaarsti kabiuett Estoonia teater. 8) eraleer kooliõpilastele algab 3. mail kell 7 Shtul kirikus, õnnistamine l. nelipühi äeva hommikul. toas: õnnistamine jaanipäeval. Ülesandmine kõnctundidel. õpetus. p. steponoe. 2) tütarlaste leer algab 12. aprillil kell 5 P.!. leeritoas, Bm* ntstamine 2T mail, 2) kevadine tütarlaste leer algab 8. mail, kell 5 P. L leeri «KtK Inglise, Wene ja Sakfa keele " Doktor Nanoa mnt. nr. 11, krt. 4. 1) poeglaste leer algab S. mürtsti kell v P. l. leeritoas, õa ntstamine palmipuudepühal: Weue tän. nr. I 2o. [Pika. Linna lähedal 1400 ruutsülda head Palvekirjad, j Sauna tln. 1. kt. 12 KSnst. ft 9 l \a A 7 Wu? "iii" H «Jakob Kiirats. I ' G«S» W» G WMGWMG 9 Jaani kirik. annast naiäpianist, ntflwtmb öste«pühapäeval, 14 veebruaril kell '/210 e. l. jumalateenistus j amiiaijfe kindla kawa jävole, koju pihti ja armulauaga õp. Hasse blatt. (Guvkimi m, sism. Palsashist"). biriega Könst. igast ,' Pühapäeval, 14. veebruaril kell 3 p. l. lastejumalateentstus steake fojmcip. ja laust. Navwa käies. 400 i." ÜÄMttir armas tütar, mine õekene B PüHopüewal, 14. meebr. 1I&26 -» õp. Gternfcldt. sches Schaujpiel" 3. etenduste WaAmtviwmine kl. 9 l e. I. mnt. 13 0, hoowil. Annan Pühapäeval, 14- veebruaril kell õ p. l. liturgtliue Shlujuma.kell XS p. l. tsükli mängukawa , ja 3 7 öht. oöcrntwtab hindv'dvga lateentstus kogudust laulukoori & aastapäeva puhul Liturgia weebruarint IVA. a. Aiilhiiralii liinilt. I MMe WM-Wemie. Sp Kubu ja Gternfeldt. Altariköne Sp. Hasselblat. Laulukoor. lamaspäewall, 13. weehmaril Dällmon". raske haiguse järele lahkes sitt ibaast meie kübiusteini ocq.tr. (saijodtjhi-o ja akftteasria) alga Laululehed. Musik". Owenbmg i/o. Udleer tütarlastele algab 1. märtsil, üles anda kuni 16. Dr.n.Sctiuart?. Frank Wedekdndi n-äidsnd 4 wt. jaid ja ödostäxyiijaid, isrgema Sünd. 15. aeg a. I veebruarini kvnetunbldei õnnistamine palmipundepühal. mmnftlo-koali SpPSkmvv järele. Kvll X 8 LbttÄ MäNMsuht O. Bra-M. Sern. 11. weeor a. B S«. WWkWW. Kooliõpilaste leer poeglastele algab peale pühi, õnnistamine AlguS K. g öht. Sum TwNrri tän. 38, 6üt. S. Äirmbv-iub htnvaäsga leen-, nüa-iangglalginei. Matmine telsiplewal, 16. weebr. kell 19 Pthawaimn I taevaminemtf epühal TeMäcwaK. 16 weöbruo-ra Tulla igo'l ajal. Paaane weski". Kooliõpilaste leer tütarlastele algab 5. mati, õnnistamine I. kirikus, sealt Rahumlele. I LWonnad astkitektuuri, ehitus Wiru tän. 12. von F. MoVnwri näidend W pms. Antakse edukalt nelipühil. W. E. LeSflnK nalljam. 8 waa-t. WaStMv 10 5 e. l. ja 4 B t. l. mnm., elekdrt. masinateehitnse, Ltlsiajad WMMMI Ja «raad. I tstöstuje ja kanbandujc alal. Se Issanda-Muutatlsa poaklrlk. EknnaSpäewcrl, 18. weebr Mängujuht Knitz Fisnidsrck. ijluhaip. fl c. L. Pühapäeval, 14. veebruaril kell 10 e. l. jumalateenistus mestri algas 14. apr a. W ji IM Algus kl. 8 Sht. kell X 8 öh-iäi armulauaga. Piht kell >/,10 Ligemaid teateid annab sekr Kesknädalal, 17. weebvnam Peale jumalateenistust pühapäeva kooli õpilase Wartha tariaat. Hambaarst DsichailkowSki oopsr 7 pädks. uu disteos doel«tunde bw nä. kuus. Olabergi matmine.«ige koolt saatel. Laululehed. Pühapäeva koolt Jvee weint um luckenack". W. Juhksntott tän. nr. 7-L. koor. Nõmme kodanikud! TeÄstPäetvass, 16. woebr. 10SS HoM J. Rehfkschi tr.-4cmvõõdia MmsttaioM löpadaja ammab Kell Bon kogudust saalis perekonnaõhtu kiriku seesmist L Eriks-JOneai Kellel»leks wõvmww SHMeI 3 wcsa-tiusts. kell X 8 shrm + Sliailikki liit -Jchari apervli 8 tooctofes. W awaldame kõigile, kes meie kalli poja ja wenaa Eduard Kraak'l hauakflagast ilata pärjaga kaunistasid ja teda sooja jirel hüüdega austasid, iseäranis tinane E. D. S. Raimla konwenti ja wiüstlasi. Harju-Jaanis Leinajad warmmd, M«Ja VtlMMl. ESTOONIA Kontsertsaal. ESTOONIA SÜMFOONIAORKESTRI JuhÄvija: _ JUHAN AAWIK. Solist: z.?. ld-fs). TeSkowaS: Offesbach, MaSsenet, Codard, artistide pr. K. BOSSE, NELIDOWA ja teiste paremate jõudude kaaategewusei Raakawaa wiiulisoolo, laul ja soolotants. Artist pr. K. Bosse demonstreerib wiimaseid salongtantsu uudisi. Jaxz-Bandl alg. kl Kantaardl alg. kl. 8 6h«. Tallinna WasL Ablanctmlaa kassa organis, weebrnariknn lõpul s. a. Kaltuur haridusl. ekskursiooni RMemsse järgmise marachrnti jlrelet Tallinn, Riia, Warssaw, Wlin, Tar wisio, Weneetsia, Milano, Geeooa. Ninat, Kann ja Tiroolist lihi tagasi. Ekskursiooni kestwos 3 4 nid Wiisumld, wllls Eonnob, DeNbeS, Berlioz, Laeombe, Berdi. WstuS 11. S Sh Al. Püäjstäheb msvgcmi. MWWWWM NoorttmaoitQ Kristliku Ühingu ''wy* kedte-jo osksskiikßsnl W IngllSE kool 15. weehrnaru avatakse uus grupp algajaile. On weel wabu kohti edasijõudnute gruppides. Mängujuht Woilf Dlchnberg. WguS kl. 8 W. Päästlähsd ni-a-rgani. Stend, ajal on saalluksed kinni. RAHWATEATER7 Dlt, PAUL PINNA. Kõneir. ltl< 3B. Pühai «Serval. 14. wevibr. s. a. lell S päewal UWndadega, h 15 mt Tiina Kelnerile ImetlIllni A. Johanjomi mmhöa. Uued täovadstoomd. larva staja TeiftpSeavoll, 16. woedr. s. a. kell S öhml kcmded Pani Piima ja kaaaegowum. OawS uutes mugaimaia andmes. Lai tän. S. PAHaySows!, 14. tpeobr. s. a. ~Jaanituli" fi. Sudvmmuiari näidemd 4 Vt. Kogu näitrseltaonna kaaßege mchvl. Al. Kvmrbc-rgi lawos ( ktromontööri ksrsss algus 19. weebr. Lõpetajaile õigused instaliatsioonitõõde peale. Tahßiffna JoonestHS algus 18. weebr. Lõpetajaile tun tus. Kunstn. Ed. Polarrdi pom Pilet, eelmflftk Jahimeeste dcikma.iftoon. Lähemal Ühingu büroos, Toom-KooM 17, igal iriplewal kella uksehoidja juures. klubis, Pikal tänawal 42, 10 2 ja 4-8 õht. Tel tüme midi wvilknistadud mi XantS. WauS lell 8 õhtul. PäWtShrd oeslakvale 50 mk., ühisel korraldusel Pdhaplewal, 14. weebruaril s.». kl 7.30 kõneähtu. Kõneleb riigikogu liige A. Tarn m pykuritgggwus ja ClMskond" Kino õpetlikkudest piltidest ja draama. Sissepääs t mk. 25. Adeline Tannbaumi WENE TEATER. A W. Promikowl direktsioon.' Saksa teatri ruumes. Pühapäeval, 14. woc-braa-ril f. a. : iil Iil". Dickmst romaani järele. Mae Me W ta. Õpetus. Wcma Wiru t. 9, kvt. Z. Rää kida SripäenM A. Mi 6. Järgmine täiel. naiävr.<üete dmsäüfitõödes, lihtmastnak ti, iiüiiii kandur/es, ja pa ri ma cviäbä? 000 ntl. kuu? A»b devmlõne ju-urelõiws sn wiln wälj. dlijxl.' juure löisaja poolt, m»d juuresiikaja jwhait. Õppe algab kesknädalat, 17. stp. Hind SOnedr lbvv mz., l# kuud. achä. Tööd Sohal näha. Ii Vagani tän. 4 B- Amotmmid Kaupmehe tän. nr. S, krt. 10. ' t l l ja b-6. Jaani tän Känetuanrid: 10 «12 ja S 7. Dr. Lury. Hcba- )a sugahalgaste eriarst pähap. kl Tall. Eesti Kaupmeeste Selts. Pikk tän. nr Piiühoipiäöcall, 14. tveebr. f. a. vmimides, Harju tän. nr. 19, tanttu õhtusöökide waimistamise ja kaunistamise kursusi Bembl P Pinna. M. J. Salarow. algab neljap, 18, weebr. kell Vs6 Õhtul Harju t. 30>. Fegip Saix A. D. Trachtenberg. krt 7, sissekäik hoowist, I uks pahemat kätt. Samas' Algus kl. IX sl)i)ul Algus lell 9 õhtuil. * wõtan kindlaid ülesandmist wastu. Pääsel-ähed margani. J Piletite hind 26 marka. Naistehaigused. Rutuliselt müüa: möiölid, Huhtumlfi müüa 2 kuschetti. Tulla poolt H. 19 WöiZe Pada MttS rendile anda wsi soowilorra! Lähemaid tvatoid H«Mse tän. korras lokomobiil 9 H. P., hind esanibuks halada. Goowiijvd m. 10, Vvk z. IOO.QÕÖ mri., korras wil-japeksu. teat. flt..tööstus".,! Odaw : mm masin 87 tolli trumliga puhas tuswärgiga, mk., uus 2b Rflslõmblusmasln ühes koorimis- ja tangu-aparaa 2600 marla, ja tolli irvidega jahumeski diga m., korras Mae. tvmmqpuust, kappi>deqa, müüa G. Tatari tiim. 4, krt. 4. lalgmasln HDOgMt ära anda laadaplatstl, jaapa ja naharcas. Mfida W. Pärnu m. nr Nömmvell, Kiwimüe jaama jnv «4 InhaSlbkuLt edafi anda art müüa, Näha kella Z 6 Lukse Cormik ntidumasin mk., 6000 mmäa, Krunt tärkliselvabriku sisseseade tän hästi korra» sa mastutus. müüa. m. ja katusepitpaid WO SbO Suuveil RooHÄucrnP täm. nr. sü. ehimfoga. Saowid KvsMmraS asuvad mk. tuhat. Lähemad teated Läu-!,ObcnxriJt*. Mha pühaip. ltt. 2 ö. lupev t flk wanad noortele emadele Difljäd, müüa. ZdymiSjonääre ipwl-ulrrffe ntf.itrtie tmrtnabo. Tea Kotjebue tän. nr. 6 l. Kopilt jumalateenistus pühapäeval, 14 veebruarit kl 10. Praost M. lürmann. müüa Mgn.Mll «feha ja 6-7. Palutakse tätsõigusltfl osa võtta. Kihelkonna nõukogu luhtumisi Hambaarst IR# Mil Pühapä val, 14. veebruaril piht ja ltturgiateenislus kl. 10 hommikul. Jutlustab ülempreester R Päts. Koorilaul. Kell tz peale teenistust kogudust täiskogu aastakoosold. suurem WastaWõtm. kl ja h 6, Suur Sarja tän. nr. 4. krt. 11. Ühes pihti ja armulauaga õp A. tkilart. Sosll Rllmooni kirik. V kapp, kinutuslaud, waodid ja muud. Girgensoni t. 1-a, L 8. { MUUakae Sdnetr Itata ii sumshai assied. Nfimma Raku kirik. Pühapäeva!. 14. veebruaril jumalateenistus kell!0 homm. tammepuust söögituba, peegli «i tsn S. Kaupmehe t. lõ-w 6 (Itata.). i lih MU. Rootsl-Soorao Mihkli kirik. Paastupüha Peajumalateenistus armulauaga kell Pühapäevakool kell 12 (vanem grupp). Reedel, 10. veebruaril paaswjutlus kell 7.30 (kvoliruumls). aeg Mi stöetna, õhtuijed tuniriid. WastuWötnv.m 10 1 ja 4 7. ÕstlaSve ivastuwõtmwc igal! I4a.isarst. tr. seti. Kate. Näidendilt saadab munfika. ÖpilqSte pää,ftchlched ä 60 od^ Sum Sarja tän. 10. krt. 8. Nältejscht Ed. Kiilus. -50 mik. õhtul Ühingu wõimlusauias, Kaarli täa. 8, Wangide Hoolekande Seltsi ja N. M. JC. Ü. t. GIKM meestvr. 6b mk. mauaaaamwuuummaaußai Algus kail 9 õhtul, lõpp Hambaarst,Mchlaball»karne«oal". ZZan^Mvaheoegadel nattaette E. S LOOTUS.- g Naistehaigused sünnitusabi. Tants. PäSjMyod :.naisver. Sö mk., milall tamine kog kantseleis igapäev kella 4 6 p. l. ülempreester A Laas. Sisehaiguste eriarst. «Leeni ehk Vaeselapse Faaniöö". InHalmstvmri- ja pnsumatota J. MMnaSjM 10 piil raapia kapsu» ja südamehaigetele dä, ytmlifika, laulu ja tantsuga.. WaÄ-mvõtm kl. 9 lo ja weebnxarfl aastal kinnise WwcMa tiin. 10 4, paraad PSHMk EoVja ja A yotragman from London K. Willemi Al. JWeius. Pikk tfaaw sr. 42 parandamise heaks. Koolitundi ja õhtupalvet stl pühat ei rie. Leeriõpetus algab 8. märtsil, kell v p. i kog. saalis, õnnis» («mitte palmipuudepühal. Palun aegsasti üles anda. üleskirjs» gives chcaply Opervlit S woatuies. «Wiinamäe Liift". admvastt wiiulitunde. uks. Nõmme R. S.^ Dr, mod. korraldab Jahimeeste klubi ruumee aisönetnst anda? Teatada fla tunnihind (Biimaft korda! kell 4 homm. nistused. WaSAttvötm. SL ja B. PSäse>:«ähti Võib ka kõne Narwa mnt. nr Wena tän. 19, krt. 2. tvaadä tellida: helistada 5 85, WaStwvHvm ja H siis kas'at nõuda. õpetus: m 8 Õhtul efietendofeks pass. peatused reisil ning sõit sinna ja tagaai läheb wu»irftßn Emk. flmber. Ringreisil ea tõlkijad. Kirjalikud järel pärimised i Tallinn, L. Koidule tin. Z, krt 4 seltsi kantselei. Suusõnaliselt samas igapäev* kl 6 B õht EantnplpMS. Ruune tän. B l...taaeszeiten der Li ebe". Dardo Niccodemi lustmäng 8 rot...anatols Hochzeitmorgen". Kassa awamd igap. kl. li l ja Tnbime Maria iravri artist konlsert-bnll uudiste»? tapa, kõrgema mnnftföilife havi rmtupld«nife» Pühoipäswal, 14. w«h-r a. Ardh-ur Schnitzleri liustm. l Vt. ramontsert. T. L Käsltöailste Atfitom. Seltsi ruomes Mnndi tin. 8 l4. weebr. Algus kl. S öht. KsHalpäemal, IS. weehruaril Viru tän. nr. 4. ted flit. 7536". " Soowitan luhusliielt kõiksugu babytarbeid mähfmctsi Keitiidemi sovwitab odatvoäi era EwmnmttHe pärast rutulwt ja odawastt Müw äri S. Roosikrantsi tän. 15. Tellimisi irrrwi-dajate oma vii» müüa, oma tärislrmrti 260 r.-is. NSmmÄ, Pöll>u tün. 42, ilusas desi ahatmrdlikukit ja odawasti suwttuäoha». waümitpamse kirve Sti. Nõuan det» ja jichmafsd alaai kl. 12 ü. Müüa odawasti suurem tam«mepuu Loomapidajad 1 Müün sdawaai Vüümawüstmd far.buttfo, 30 mff. puud. Waata puhwett. ma Killa väna R. lä--s wsi Koidu (Alimani) t. nr. 46 töö esmazp. õh'ul S. ItchkenMi t. -1 kojas, nüha vähapäeiwal. nr. IS, trt. 8. nahk kabinettmõõblit, Ameerika! IDM lauda, kirfu-uslaudasid. Türgi Sõiduriist, Mnlsmosln, 8. kk., on müüa >. Patarei tän. nr. 4,!?t. 1. _ «m rutulifelt müüa Turba tän. nr. S. Müüa riiete- ja pesutapp, j soosilaud, tvolid, õlleankur, seinakell. Va nakatama ja tiin. 32. k. y. W«M WSma *&qci Übtit Könvt. kl. io-11 h. {q 4 6 p. l. diiwaue, kuschette, woodid, lap ' sewankreid ja woodid, madrai seid, wanaaeqseid pilke, Eort ' juhusliselt odawasti müüa. Pal-- 7-a. tugew, terme hobune, tros müüa WMe AmeeriLa mn. 4V. Naisarst ka, saan, hobuseriistad ühes lõigi mööblit ja teisi asju. diski mnt. nr. 38-a, krt. 7. kmt. S, Ae ravd-tee. _ tr. S. Riim j E. Scharapow, Narwa mnt. IS. RuiStehawujed. WaStuwönmne» kella 4 6, Lai tän. nr Loomaarst dr.!. Dreqer. tarnete ja kutsa riülikonnaga, las Müüa uus Wl Mm k^aia ja kuschett. Näha tvõib Woori - ka>u>mme sa briwvwpseta.mil ' mehe tän. nr. A 6, kojamehe r aumid-ega Tallinnas ja ilu', juures. iab kvumbid me'foga Nõm mel nvwüa Saimas ka suu-; Müüa I red ruumid ivõi <WÄ«gi sissesead. väkja' üürida.. Tartu mnt., 4, teles » Küsida DehnNa Bn. 1, krt. 2. WaStavöboL kl ja 7..'.TWgiiMisch?oods<vd. üksikult wõi üheskoos, müüa. Soowijad teatagu kõnetraadil Häid ehituse paelnwe MüKtor. Tina t nr. 16 8, ühes kohalewerga soowitaö :ar witajatele Gonsiori t. nr Kodus kella B 6 v. I, Könetr M. Kaldu». ÜtMli Di kudumismafin, 4. klass. Rootfi firma. Koidu i. S v. LoetanKnald müüa sm* «#«kb! % H V

10 10 Nr. 44 HühapSewal, 14. wcsbruari! 1925 P»»««l» \ tflštl... 2S. Uil IM 1I 1 I'II I " v;,-r- ' WJI^ 4 Pianiinod A. Oeberj. I iveefic wecftr. b«f ' tötjtü. Kroonitud ilmanäitusel Chicagos, Londonis, Pariisa ja Wcnemaal» Grand Prix«ja kõrgemate auhindadega, Tallinnas suure kuldaurahaga. imvenitaur Tööstus Tallinnas, ladu S!l js M Me! J 0.-ü. Esto-Muusika wüljammmz BMMMMWC unwumot MndMMSG^ B.. paremalis 1 Tallinnas, Wanaturukael Tallinnas, Wanaturukael 18/3. S 4 jalanõusid sflapakrcemlhs. OB <taß«t N«S Tiri! mm 2 Müüakse. 2 MM»»»»» ena 3 I.I nmmmhkupe pävasi wüqa oda- I wom müüa. TellHaid potun» J.-m. J&. S Jtlolodxaw Hiiru tiin. S. ru tön- fl «W»«K»B»KBKZ»» vu.vada, et pühadeks saaksin m» hnldada kõwi jioowe. TSo alati ' tov»m, an<rtetijofl puihas. hnnsad i SSWM. MWWWWW MBH ^Mfc l^^^üldß m^^g Hfliui&e ninalt kunstmett la scbekolaailiwõld SMfta Nusal ja Kauba suure tagawara pä wasti: petroolesmlamtiid, elekfrlormatsgru, portsellan kohvi-, laona- pesaservilsld i N. Werskbltsky. Wiru täu. 14. EleKtrf seina-, loe io lana On hitti maitse*» kõrgewilrtnslin* toiduaine, uralmlitatud puhtast meest, suhkrust ja sündsatest maitseainetest eua ei sisalda mingit lisaainet a odawa hinna tõttu oa tiivik krunt.< ühes raamatu- ja hlrjutasmoterjalikaopl. Sfewfc küsida U. 4 7 p. I Tartus kesklinnas, juba üle kahekümne aasta heade Lai tä,n tagajärgedega tegutsenud, omaniku elukoha muut mise pärast ühes sisseseade ja kaubaga kohe edasi MÕFõdiõisfl: anda Lähemat Kaarna raamatukauplusest, Tartus. I'I { Esiiiospacwal j püsi, 29 hob. jsuil. aurumasin, 'dünamo I H tümm «weebruarll UMM j. algab meie j G..", 16 ttksroortt, njolti, ja esekt-n jaatuse twh wel KcLlhaiqemajo snd. Äle'ktri I ] iuuiji liljamioi f ' t jaamas, Kiriffuaiv biw. 8, Dal ja toidftainetekanpluses linnades, maal ja alewltes. ioriirwm I * toob firma «lips l i rsti MeiiM m i müüb oda-! wasti ja osa Jl I tüveta : 19.wttbrnar I j 81 puhul 1 maksuga Müüa ~~ Kdlge parem ingliaa ahampoo AMAMI. Iga daam oa wainmstatnd oma ilusaks muntonod jõuate ' üte ja ei tarwite Hai ensm ühtid teist shampood kni AMAMI. Tumeda juukse jaoks hennaga nr. 1» vastutusega. Müügil masinate süstad, nõelad ja jaod. 9t P. Ksljo, õmblusmasinate Paranduse «rttöökoda. Tallinn, G. Roosikrantsi tün. ZS. 9mnts memsaš otawam «MK moobfrrte mustvivqa 'ühtlasi ks iõhnapadjnkeaeki Saadawal kõigi* paremates rohnkanplustes. iii MM ifitutiuimnuhe nr. 18&0 Me Kuninga tanaw nr» X. r j SiiggmaSd: Wsne t. i nr. 10, krt. 14, Ä. WaÄt. MW lidest, ka taar wallk wataiskonette omasttöökojast thnkrf Tartota f:t Jtfflf. niöaa. Girgeichmt tta Ma a odawom tnafta Nwavas, JKft* Aguli tän. nr. 35. Mündi suu mi 544 nruwldo. Tvaiveid faad famvs 0. GiüwrtM jv feajftrowl, SoM t4n. nr. 4» itmplwfejl HUti hottud walmistatud kuulsates JöORSWfI, UNpISS ' u»wmzša Otsitakse keldrirudini Dalliumasi: AS vigemasi ailcwis,.stsmrtä «mk. k. MoMu tingilmm soobad. Sigematt: A«me tän. 10, trr. 14. ÄLiS. jõgi ja oja omas Lvuindis, il-us wimpmiaed, head hooned. MakMingimGed foodisad. Lige l m«m: Wene täm. 10, M. 14. TaWnvaS aftrwa uitrc. wiliapuuaia rendileping hllhe.majaga, waba Lortariga ja hohujetalliga edasi anda 3 aas idaks. Sünnis aed.mnlc-.lana kaswatajale. Katata tee nr. 6. restoroan Müüa 2 kõwa linna MMlit. hiljem ait 1. märtsist. Teet, sjt. ~30 60". rea», ja irvita. Tondi tän. 9-a, krt. 4. i iil iie I Pemkauplejatele I mootor- >aag I odawasti müüa Toompuiesteel (Paryuraaa njiomaäfc 13).» nr. 17-a. töüko-jas. Samas müüa...? «'uaarevpängi jaoffs hveesa«pv«raa>t, ~ «schleif,pingi jv freehtagi jagatise ~] Grammofonid walikai margast peale ja paremad. Kohwpl-gpammolonid m. SM lngl. I want lo ba happy. rlaivlli Do-Wacka-Do, Ah-Hall ja teised. Tango-Cigaretta ja teised apairvoae, dmllaagrid iqaiuqus tes msötudes, ühes ma-lmipuki dega, hind odaav felletößu,' et lõjetoit Äõstuse. Häsüi Varvas, kena häälega MMM Kuulsa wiiuhkunstniku Boulanger uued plated on > odawasti müüa Narwa mni. 49, kobale jõudnud. krt. 6. Näha kl. 6 B õht. ii im i i i ii Ma MICHELf Wa aa turg nr. 1, (Scheelj, panga vastas). mu tuli jaamast, stcuwus 44 tirmi, Ühes Ärasõidu pärast müüa Müüa odawasti im pehraeü Md, - laud, woodävvvi.» ÄrdDa (Mvböichofi) tta. ZV, atüta Römm«l, Pärmi m. IZg. fäaeftojapfatsife m. 13. MttttHtseU mmm i ZxwiMnaal, 7 Merita twuibtee* l"~ - : I t m... I trt. 4. *Wlkite stm Sine. unard Sieam SMp ' päsoä. 0 Wtkl a üürida ühes laduruumiga Raekojaplats nr. 15, lähemalt samas krt. % ijiamrccft puust lauad ja muid azju. NSmme, Jaama tta. 14,» FA- I UI II I. MI "II Ole tto. nr. 26-3, näha püha mmil oleiwis, Hvyd ml., kontorironmld Müüa tamnieptmotl! tflboemianer. hhyid nä., dchae Lauge keentimmlsl. laoke. Pakkom. alt»w. C-o«4 H J.P i ' l «i,,li. il. Wttfi. 12. PM Ata. 41 7,, su la ta ja1 j MW? 1 Müügil ja selleparast tarvtf-1» antiretseptide iärele tatakse suure eduga Wr. tjl H igas apteegis Eestis. esttusftonlor on flfe iriidlimf majad MeanplltnlK Haron m, nr. 18. hoowl. on kõige kangem 3 mämmmm J IUBWQIH Jfl, kuslhappe j g kosllllvs vasta, TSSöõtonwÖ Mlaoer. kaakhpnas w6i ligemat plkewaplltnlk ÖOmannl juures, soe ateljee, moodne tf}o, odavad hinnad» ma J. P. Sauvr, Sohu \ H?lWteMDte w»., ieomwmv, 3f öni&ticfk Koffänd. Xtoyd yluumudatuje pärast otattasitö müüa hea. Väike laste «ennast iiiia imüa hißeta, str«i fffvtvtvvvfttftffff RSmmel, Pällu töm. 17 1, Eokomobiiii, B l 2 HP. Pakkumised saata: Kopli tän. nr. 4, raua- ja wshe p-vuugitud, odawasti ehitusmüterjaliladu «Ehitusmaterjal*.» ikvt. k. müüa, igack We 80 puuta. Soowltakse osta Pianiino, Erakordne oftuwdtmalusl s Erakordne ostuwõimelu*! j &1 -'4 ruroigjnaci M-me Zhvjan? wdtab wutn tel Halsi korsettide, bmassilwht kaaaukorsettme peale porcmatett PranUuae materja rllgl trükikoda. 5. Pikk tänaw 5. imtvijcvle. Hoatai twgimistei «üüa wwlünne talu. primgitmd. ümbervalamiseks OStab C.A.Johannten on müüa ja wõvdaste Sa saata. WoiheMauplejcrid prsvn mme MMil trlkltikti «Mullil. I ii.iatmi ; H ; imwf I Tahtis Jookswahalgetel l wiiiakraasimise, ketramise ja 2 paari jahukiwidegai Ififtterbal ilusas kohas ja jõukas ümbruses dlumuudatuse pärast t. ftofgt koht Ira anda. Lahemaid teateid annawad vhfokroflihßlsmash, Olustwere postiagentuurä härra Karu ja kirjaliku1 40 tolli lai, uusi: pärimise peale sub Wesiweski", Tallinnas, Wäike lokomobiil Roosikrantsi tän. nr M sõudu, fiomm R. Wolf, täiešti tõb LovrvS, mahe SN Ha. nr. SO, k. I sanaa mafas. laki rillne pasukauba- fa ptsulrl Tea teid sooda Wooya jaama, «chag te. 0 mööbläm. - wohaltst mbise Laugel, vmmt ühesi tükis, on La mäja. Tont. i stteb Ole täu. tfr. 34, Lvt 7. Simisl korsettfesijs Müüa i IID.iDXtBiD j SomiaHe tarwisi jadehchpa. Uesiueski äärmiselt alandatud hindadega. haput Ja rõõska koort jn kulchem. JuHvSlff. müüakse makae Hab-ajamiSäri sisseseade. wßlinmßok Küsida Gilde van. lf, vrd. L ksikt seltsi õmblusmasinaid paran bnt Mfc*** jätkub pesemiseks neljaks korraks jn see oa Ea gros eritaja A> SCHiIi.ZJE juures j, 8 : i harukordselt odawat pbawa j Heleda» 9 kummelitega nr. R. Kui*a 0 0 Almond Ou nr. 10. Tallinn, Doakri t&n. t 7. Kõne tr , Wmme, Waldeki tün. lk, w. majas. Mha A Head dada Ainult asjatundlik tõsi Esmaspäewrast, 15. weebruarist koni 25. weebr. $. a. Kõrge lapfctoot ij6!! Austusega ritseppmeister «!» POWltl. 5. Pikk tinaw 5. ja Äwpsekelk (wqanääatow). MMM j Ho. lal 15. jlreimaksnga kusi nelja kanni» Tõö kiire, bitti pesti* ja korralik. DWWDWWMKWW» lrnnos. suhru ja wõi aseaine. Saadawal igas ühisuses, koloniaal I. POMM, LiiwamSe J, 21. Kõnetraat Kõnetraat SAlawAoiastmc Nn kaltsmlwaatala? KirlüstHSSri heal kohal, Pirita poo! küljel, rast müüakse wälja oda ja igasugused majandusi!> sea tarbeasjad. Suur hinnaalandus. Eiilinii^ möõinikad. Jõe tün I I». Müüa waga hea, peaasgu uus TruKihodo keskmises suuruses, nnte masinate ja kirjadega varustatud kohe muoa. Ostust huvitatuid palume teatada slt. «Trükikoda*. Tallinna peatolliameti korraldusel tulewad 18, veebruaril a. kell 10 komm. Whlshaw'l laos, Kalda tän. nr. 24, kolmandal awalikul tnomnoftkumlsel uus t. s. 284 põhja! müügile, ülejäänud osa kukkunud Saksa auriku Kro«nos'e" pealt päästetud kaupadest, mis teisel oksjonil kõrge hinna tõttu müümata jäid. Kaubad tulewad müügile rahaministri poolt kinnitatud kauba hindamise põhjal. Tallinra peatolliamet. Xrasõldu puhul kiires korras wäga ii iv mi magamistoa sisseseade ja muid asju. Näha kl igapäew Lubja tän, nr. 7-a 2 Tallinna õpetajate seminar wajab oednikmnsmlorii. t lllilüll! WK astt KSStn ora ftditfe Ikuwitaoom Soowiawaldused elulookirjelduse ja hariduse doku mentidega sisse anda 25. weebr. s. a. Wene tän. eraldi tellimise peale walmista >tud J. P Saueri wa-br., Saksa, ' nr. 22, kantseleisse. Palk riigiteenijate palga alusel. Teenistus algab 1. aprillist «maal, kal. 12 ja kuulir. 9,3. Direktor. Mtile Tartu mu!. 11, frt. 2. lii^iils" i * lasteafa&iri. K osa!, suurte Tarwitage juhust! KBtflõmblusmasinad EittM f&moiiele. Tähelepanu pihtides linna elektrikeskiaama teadaandele. jfrele f. "Aini *92.6?' Puust ja iüliiustahw uus, tore. ja 2 raudahju magat lid 9 eeskiripde nõhjal tulevad muuta, tuletame seeia obamasti W'ru tari. 8, all. meele, et meie firma seda tööd, samuti naau Tulla li. 2 6 pühaipäernal. teisi eie&srlinstallatsloane asjatundlikult, e"kfe" ruumidega, müüa wõi ii ese seade, ja ü iodawasii teeb. n l Et hoiduda igasugustest sekeldustest, mis pärast 1. maid s. a. tekkida võiks,d, palume aegsasti, wõmalikult mmii juba praegu, järelpärimiste ja eelarvete as.us, n*da meie ICbamaxi müüa naisterahwa ii/f iil II kõige parema meelega teatame, meie poole pöörata Wi A.-S. Karl Schoeme, rv IZG^lch Elektrotehnika kontor METgKA«V Pikk Uin. 19, Tallinn. Pikk t*n. 19, Tallinn. i p»kal tän nr. 51. Kõsetr 6-29.! ll-õe. titt. 20 õ. H alates a a s Tallirma EssLi trükk.