uus EESTI Esietenduseks paeluv filmromaan JCatm 2Cacdt, I 10 HINNAD kr kuni 275 Scharmantne viinlanna

Transcripción

1 Tänas! lehte 10 Ihk. Üksik number 5 snt. uus EESTI Neljapäeval, 21. jaaftüaril 1987 Peatoimetajad A.TUPITS la H. KUKKE Nr. 21 (475) S. aastakäik f vrv J*"*» K I N p // Esietenduseks paeluv filmromaan Ohe raadiotehnilise ajakirja toimetuse poolt korralda tud mõõtmiste abil on kindlaks tehtud, et parimaid RAADIO PATAREIAPARAATE ON JCatm 2Cacdt, (issa JMiacd, Vatiec JUUa, tuqm JCtöpfec Q.7llacauti ja SUGISMELOODIA STANDART 3 P Mitte põrutavad elamused vald Tshaikovsky muusika, arusaadav ja eluläheldane sisu niue näitlejate tõetruu mäng teevad selle filmi üheks nauditavamaks I 10 Nad on ökonoomsed kütte ja anoodvoo'u tarvitamise poolest ja ideaalse heli puh tusega. Et selles veen duda palume nendega tut vuneda ja neid proovida. EL Säärase külmaga üks öö Jaavai mööda saata, on parim vahend gripi vastu. HINNAD kr kuni 275 Scharmantne viinlanna Jiice JjceW SÄ Siokk Wattka koomikud Ralph Arthur Roberts Paul Heidemann Hans Rlehter lõbusas filmis Neid esindab: o=ä. istazwluusika Tallinnas, Viru t 2. Tartus, Aleksandi t. 2. Viljandis, Lossi t. 14. Pärnus, Kalevi t 41. Esindused kõikjal. Oks SS Jaavai Lõbus ahel ekstravagantseid stzndlpusi, pildis tatud teravmeelse huumori ja hea muusikaga. Romaan Saksa okupatsioonipäevist R. Sirge: RUDOLF ««OB MUST SUVI. MMllt M lkm lolle? Maal luuakse võllutöökosa teaelaste alastusel munaöhisusi. Nende keski' peaks hakkama wäliawedu korraldama. Munakaubanduse ümberkorraldamiseks on käimas mitmekülgsed eeltööd. Põllutöömi nisteeriumi poolt võeti küsimus üles selleks, et parandada senist munade kokkuostu korda. Maaruse järele peab toimuma kokkuost maal kvaliteedi alusel ja munad tuleb vastuvõtu juures läbi valgustada. Seda aga eksportöö rid polevat senini teinud. Ministeeriumi algatusele on reageeritud õige mitmel viisil. Senised eksportöörid töötasid välja koostõö kava, kus ette nähtud rajoonide jaotamine ja munade kok kuost sortide alusel. Maatulunduse konsu lendid peaksid valvama munade kokkuostu järele, et see toimuks määruste kohaselt. ETK, kui Lks eksportöör on aga asunud omaette küsimust korraldama tarvitaja teühingute kaudu. ETK poolt on trükitud ja ühingutele laiali saadetud kodu linnu pidamise ringide kodukord, et neid ringe ellu kutsuda tarwitajateühingute juure munakaubanduse korraldamiseks. Hoopis kaugemale läheb põllutöö koja kavatsus. Põllutöökoja ringides on asutud organiseerima munaühisusi. ViimaS te päevade jooksul on siseministeeriumile tulnud sisse juba 9 munaühiwse põhikirjad, nimelt Taewere, Pärnu, Vana-Vändra, esmajärguline vahuvein HIIMI Kr.».75 Senistel eksportööridel erinevad tavad. Tori, Tallinna, Viljandi, Kambja, Võnnu ja Noarootsi munaühisuste asutajailt. Põhi kirjad on põllutöökoja ringkondade poolt las tud trükkida ja kohtadele laiali saadetud asja algatamiseks. Nende ühingute kaudu tahe takse koondada kanakaswatajaid ja kui see toimunud, siis moodustada mu nakefkühisus, kes hakkaks ühtlasi ka namune eksportima. Sel juhtumil peaks olema munakeskühisusel ainuõigus kanamu nade väljaveoks, täpselt samuti kui Või ekspordil on või alal. Senised eraekspor töörid peaksid järelikult oma tegevuse likwi deerima. Peale iseseisvate munaühisuste tuleks põllutöökoja kava kohaselt veel organiseeri, misele munamüügi ringe seniste seltside ja ühingute juure, kus iseseisva uue ühingu asutamine pole soovitav. Saane aueiku teaagis Une hukk. ETA. Helsingi. 21. jaan. Helsingi lehed teatawad Soome tunnilise auriku Savonmaa" smitte Sa vona", nagu Oslo telegrammis ekslikult teatatud) hukkumise kohta järgmist: Õöl wastu kolmapäcwa hukkus tugemas tormis Skagerraki wäinas Soome aurik «Savon maa". Ühes lacwaga hukkus ka 26-päine meeskond. Laem jooksis lumetormis Song» vaarsjordj lähedal karile, kus lained ta pu rustasid. Laewa 20AI-tonniline laadung koosnes paberist, tselluloosist ia wincerist. Seni on uhutud randa neli laipa. Wiima fcd raadioteated saadi ~Savonmaalt" ööl wastu kolmapäcwa kella 2.00 paiku. Lac waga ei õnnestunud ühendusse astuda, sest nähtawasti ei töötanud laewa raadio enam. Eilse päewa jooksul oli torm weel nii» Word tugew, et kõik abistamiskatsed nurin sid. Laewa tagumine osa on paisatud ran da, kuna laewa nina on kas wette wajunud wõi purustatud. Laewa meeskonnast ei ole seniste teadete järele keegi eluga pääsenud. Endistest eksportööridest on weel J. Al»t Nõmmelt asunud rajama k o d u l i n nupidajate ühinguid. Ta on sa muti lasknud trükkida normaal-põhikirja ja selle järele ühinguid loonud. Seniseil and meil on neid asutatud Nõmmel, Abjas ja KariSteö, kus oli Kink'il sugulasi. Nende ük sikute ühingute poolt on asutatud ka juba kodulinnupidajate liit. See on tehtud nähtawasti selleks, et uue ümberkor raldamise juures asjale kuidagi ligidale pää seda. Senised eksportöörid esitawad weel kaes olewal nädalal põllutööminister N. Talt sile uusi ettepanekuid munakaubanduse üm berkorraldamiseks. Paistab aga tõenäoline olewal, et põllutõökoja algatus lööb läbi. Küsimus tahetakse walitsuse poolt otsustada lig nädalail. Hulkuvale Norra auri lule ei pöäse luure. Möllaw torm takistab meeö konna päästmist. ETA. Oslo, 20. jaan. Merehädas olewa Norra auriku Tryni" meeskonda ei ole weel ikka õnnestunud päästa. Trynile" appirutanud Norra aurik VenuS" ei saanud kogu eilse päewa jooksul tugewa tormi tõttu päästetöid alustada. VenuS" teatas küll eile päewal raadio teel, et ta püüab wälja saata päästepaate merehädaliste päästmiseks hukkuwalt lae walt. ArwatawaSti aga need katsed ei õn nestunud, sest eile õhtul kell teatas Tryni" kapten raadioteel, et hädaoht suu reneb iga minutiga. Venusel" ei olewat õnnestunud päästepaate wälja saata, kuiv Venuse" meeskond jatkawat siiski pääste töid, walades õli merre, et waigistada Lli tugewat lainetust, mis ähwardab täiesti pu rustada Trvni". Noon-eeiTi Saksa uurimislaev hukkus. ETA. B erli i n. 20. jaan. Uurimislaew Welle". mis oli saadetud päästma ühe madalikule jooksnud kuunari ja ühe päästcauriku meeskondi, hukkus eile raskes lumetormis läänepool Aehmarni. Laewa 25-liikmeline meeskond uvvus. Vähem tood ja rohkem palka. Belgia walitsus püüab lahendada mäetööliste streiki. ETA. Brüssel, 20. jaan. Belgia tööminister esines eile õhtul mi nistritenõukogus aruandega läbirääkimiste tulemusist mäetööliste konflikti asjus. Amet liku teadaande järele on otsustatud wähen dada mäetööstuses tööaega 7V2 tunnile päe mas, säilitada senised päewapalgad ja tõsta tunnitasu seitsme protsendi mõrra. Uus kor raldus hakkab kohe maksma. Tööministril on õigus wajaduse korral lubada töölistel teha ületunde, mille eest makstakse lisatasu 23 protsenti. Mäetööliste armu kahanemi se mältimiseks seatakse ametisse riiklik ko misjon, kelle ülesandeks on muretseda ma salikke tööjõude. Kaewandusrajoonides ei ole seni streigi seisukorras märgata meel mingit muutust. Nagu kuuldub, jatkawad kommunistlikud agi taatorid kihutustööd tööleasumise takista miseks. Hind broš. Kr Üleni linases köites paremal pab. Kr R, Sirge..MUSfA SUVE" kohta kirjutavad arvustajad: R. Sirge teoste hulgast on see romaan kõige küpsem." Ed. H(ubei), Uus Eesti", 9. dets Saksa okupatsiooni kirjeldab R. Sirge oma romaanis Must suvi". Siin eesti talunik sõitleb okupeerijate ja nende saba rakkude vastu. Okupatsioon oli meile tõesti..mustaks ajaks" ja ta lõppes sakslaste kokkuvarisemisega läänerindel... Sirge senises toodangus on..must suvi" parimaid." H. Raudsepp, «Tänapäev44 nr Ja sellepärast on see oma vaimult väärtuslik raamat, mille, ma usun, kõik panevad käest tänutundega autori vastu." Fr. Toomus, «Postimees44 nr a. 0.-U. «Noor-Eestl Kirjastus44, Tartus, Gustav-Adolfi 8. Kirjutamiseks, IMbiklrJutamlsaks Ja s enografeerimiseks MARS-kopeerpliiats 754 lun ud parima iktga Ja httpiaanlllaad, 5 kõvaduses. Saadavat klrjutusmaterjall-kauplustas. I. S. STAEOILER. MARS-Blelstittfabr.k Nürnberg. Soome valimiste lõpptagalsried. ETA. Helsingi, 21. jaanuaril. Ametlik kontim-lugemine äsja aset leid nud Soome riigipresidendi walijameeste walimiste kohta ei ole meel lõpule jõudnud. Siiski on juba lõplikult selgunud mandaatide jaotus. Sedamööda saamad Svinhus«vudi walimisliidud 86 kohta (eelmistel riigipresidendi walijameeste walimistel oli wastaw arm 64), kusjuures 70 kohta kuulub koonduserakonnale ja 16 kohta JKLile. Stahlbergi walimisliidud (edumeelsed, Väikepõllupidajad ja rootslaste pahem tiib) saamad 38 kohta (52), K a l l i o malimislii» dud 56 (69), T a n n e r i Valimisliidud 95 kohta (99) ja rootslaste parem tiib 25 kohta (25). Menelased pidasid Mladi woatoki» jaapani taewa kinni. ETA. Tokio, 20. jaanuaril. (DNB.) Wladiwostokis peeti Nõukogude Weue wõimude poolt kinni Jaapani parw laew, m:s peab ühendust Tisuruga ja Wladi wostoki wahel. Weuelased olewat takista nud laewa meeskonda ühendusse astumast jaapani konsulaadiga. Diplomaatlikud do kumendid, mis laemalt leiti ja mis olid mää* ratud Jaapani konsulaadile, olewat weue laste poolt koufiskeeritud.

2 tahlum õiplomnabi muljeid M{l Ühendriikide estndaia K. G. Carlson asud uuele ametikohale Londonisse. estndaiaks TaMnnasse tuled senine Ameerika peakonsul Stokholmis M. A. Leonuro. Ait.. Cactsom futuaiamine,/uus testile!4. Jkatinna töäwaciniehed lõkketulel. Lumetu külm tundub kõledana, kuigi taewas on selge sa Haistab vaike. Kõhe daks wõtab olemise ia kangeks kisub sõrmed neil, kes peamad päewad läbi tegelema tänawail ia õuedel. Pakasega siis ilmuwad siin-seal lagedale tuletrumlid. kus nit mõnus tõõwaheaja hetkel keha soojendada. Pildil näeme salgakest töõwoorimehi Tallinnas linna töõhoowi vlatsil trumli ümber sooja wõtmas. Neile on verenaised kodunt tulnud külla ühes lõunaeinega. 1. weebruaril lahkub Tallinnast Ameeri ka Ühendriikide esindaja Harry E. Carl son, asudes uuele ametkohale Londoni. Härra Carlson on kauaaegsemaid wälisesin dajaid Tallinnas, täites siin diplomaatlikke ülesandeid juba kümme aastat. Selle aja jooksul ta on kodunenud eesti seltskonnas ja oma sõbralikkusega ning sega wõitnud siin üldise lugupidamise. Härra Carlson on üks neid wäheseid wälisesinda jäid, kes põhjalikult tunneb meie maad. Kirgliku auto sportlasena ta on sõitnud Eesti risti-rästi läbi ja kogunud siit häid ja meel diwaid muljeid. Härra H. E. Carlson läheb Londoni kon suliks. Ameerika Ühendriikidel on Londonis üks peakonsul ja seitse konsulit. Selles kon sulite nimestikus seisab härra Carlson teisel kohal, saades ühtlasi ühendriikide peakonsu laadi kaubandusosakonna juhatajaks. Konsu laadi personaal koosneb seal 60 isikust. Jutuajamisel Uus Eesti" esindajaga tä hendas härra Carlson, et ta on täiesti rahul oma määramisega sellele kehale, kuna teda on alati wäga huwitanud kaubandus. Tal linna charge d'affaires'i koht pani härra Carlsonile rohkesti esinduslikke kohustusi. Konsuli koht Londonis aga ei koorma suurte esinduslikkude ülesannetega. Härra ja Proua Carlson kawatsewad Londonis peamiselt pü henduda oma kahe lapse, Eestis sündinud ja kaswanud Harry ja Margareti kaswata misele. Jutuajamisel tähendas härra Carlson toeel lahkesti, et ta säilitab Eestist parimad Harry E. Carlson. muljed. Kümneaastase siinwiibimise kestel ta on wõinud lähedalt jälgida Eesti elu arengut. Ma ei saa jätta mainimata neid suuri edusamme, mis on tehtud Eestis eriti mii masel ajal," ütles ta. «Näiteks juba Tal linna ilme kuidas see on muutunud! Samuti on arenenud tööstus, ja majandus- It? tõus Paistab kõikjal silma. Suur ja märkimiswäärne asi on, et teie walitsus, eesotsas riiaiwanem K. P ät s i aa. on osa nud rahwa elu juhtida suurte sammudega 11 talislu viid liim hmrnma. tõusule. Eesti rahwas seisab kõrgel watm lisel tasemel. See awaldub eriti keatrue ja kontsertides. Tallinnas saab kuulda ha ruldaselt häid kontserte nii Eesti km ka wa lisk^stnikelt." Kõneldes sellest, mis Eestis vaatav eriti silma wälismaalasele, märgw yarra Carlson: wõlub iseärams Tal* linna keskaegne ilme. Siin wõib kõige selge mini tunda seda wana Euroopat, mrmsena ameeriklased teda kujutlewad. Omandawao ju ameeriklased juba koolipõlwes opperaa matutest kujutluse Euroopast kui tvanaaeg sete mälestusmärkidega maailmajaost. stwtö Euroopasse saabudes üllatu takse kõik. na gu Ameerikaski. Helsingi näiteks on tmestt ameerikalik linn, samuti Berliin. Tallinnas aga leiame Euroopa linna, nagu ta on mere kujutluses. Siin on see muistse aia sarm ja meeleolu."..looduselt te pole saanud palju/ jatkab härra Carlson,..kliima siin Pole eriti hea, kuid Eesti lühike suwi on wäga weetlew. Mulle omab Eesti loodus suure wõlu, ar mastasin ikka maal ringi sõita. Aga helli tan lootust, et saan puhkeajal siia mõnigi kord tagasi tulla. Ma ei jäta kasutamata wõimalusi külastada Eesti sõpru." Lõpuks awaldab härra Carlson lootust, et Eesti seltskond teda päriselt ei unusta. Uusks Ameerika Ühendriikide esindajaks Tallinna tuleb Ameerika praegune Stokhol» mi peakonsul Walter A. Leonard. XtuS esindaja saabub Tallinna 26. jaanuaril. AWOWM jkimt" IM. Kolm uut liidukoktunikku esitatakse jalgpalliliidule kinnitamiseks. Jalgpalliliidu kohtunikkude kogu korraline aastakoosolek peeti fpordibüroo ruumides. Koosolekul wiibts kohtunikke ia abtkohtuntkke kokku 30 ümber. Uuteks liidukohtunikkudeks otsustati jalgpalliliidu esindajate kogule kiu nitamiseks esitada O. Koni ja R. Sillal Tallinnast ning O. Raim Narmast. Abikoh tunikest kohtunikeks kinnitati peakoosoleku poolt E. Lember ja A. Kljawin Tal linnast ning A. Poolal Pärnust. Koosolekul leiti, et ei ole õige. kui jalg palltliit maawõistluste puhul kutsub kohtu nikke Rootsist ia Soomest, sest Soome ega Rootst liidud nagu-nii kunagi ei kutsu kohtu nikke Eestilt. Walides maawõistluse-kohtuni kud mõnest Balti riigist, oleks ka Eesti koh tunikel mäljawaateiö pääseda Vilemeheks wäljaspoole Eestit. Suusanmlmistamise kursused Mrtmmaal. Kaitseliidu Pärnumaa malew korraldas hiljuti kolmed suusawalmistamise kursused Laatres- Karksi-Nuias ja Wana-KaristeS. Kursustest Võt tis osa 38 inimest a. Vanaduses ja seal Valmistati 32 paari uusi suuski. Mr««lUefSe poisid organiseeriti. Pärnumaa spordiinstruktori poolt wiidi neil päewil lõpule Pärnu-ülejõe linnaosas elawate noorte poiste sportlik organiseerimine. Organisat fiooni tõmmati 100 poisi ümber, kes jagunewad Võimetelt ja manuselt kolme klassi- Peale selle on sealsed poisid jagatud Viide rajooni: Nooruse, Rääma, Palwemaja pargi, Koitla ja Wana-Pärnu. Iga rajoonil on oma juhtkond- Parteriwõimlemi seks on poistel talweti tarwitada kolm korda nä dalas linna 2. algkooli Võimla. Netserimaa sportlaset» Netseri spordiselts». Petserimaa paremad sportlased, nagu jooksjad Rattus, Laats, kettaheitja MääritS j. m. t., on re- ilte 6 aasia kestnud pcolsess Mli IHIOSIf IooMK üi. Kewaöel Helsingis toimuma Soome-Jngli se maawõistluse puhul otsustati saata Soome kohtunikkudekogu ekskursioon, et tutwuda seal lähemalt Inglise jalgpalliga. Walimine manuse järgi juhatusest wälja langenud A. Mänöwere ja W. Rõks waliti tagasi. Kohtunikekogu nimekirjast kustutati kogu tegewusest mitte osa wõtmise pärast E. Ein man ja H, Rutopõlö. Tänawu rpexbruaris jalgpallikohtunike kogu saab 13 aastat manaks. Jüuöeli puhul kohtunikekogu otsustas kewadel korraldada jalgpallimatshi ja anda wälja albumi. Koosolek, mis kestis üle kahe tunni, oli sedapuhku kaunis asjalik ja teramate maid lusteta. gistreeritud Tallinna Või Tartu spordiseltsides. Selle tõttu ei saa need sportlased wõisteida Petse rimaa nimel, mis tekitab mulje, nagu siin polekski paremaid sportlasi. Spordiseltsi koosolekul otsustati sellepärast as tuda samme, et kohalikud sportlased astuksid kõik spordiseltsi liikmeks sa Võistleksid Petserimaa sportlastena. Selle otsuse teostamisel tahab selts hoolitseda ka suuremate Võistluste korraldamise eest. Spordisündmusi wülismaalt. Wazulek uisutas 566 m. 44,5. Wiinis pee tud uisutamiswõiftlustel kattis Wazulek 500 m. distantsi ajaga 44,5. Sama aja saa wutas ka Leban m. uisutamises oli esi mene Stiepl, aeg 2.26,5, 2. Wazulek 2.27,2, 3. Leban 2.30,3. Rootslaste maadlnswõidud Soomes. Hel singis peetud madaluswõistlustel olid wõidu kaö rootslased. Keskkaalus Olofsson wõitis Kallio 3:0 ja seljatas Sanöbergi 2 min. 11 se kundiga. Poolraskekaalus Jwar Johanson wõitis punktidega 3:0 Arwi Pikkusaari ja Mikko Nordlingi. Backlund wõitis seljawõi tuöega nii Wecksteni kui ka Kallio. Niiiid mäiiras koktukoda kooldaiatele 10-aastase tege wuse eek tasuks krooni. Kohtukojas oli juba mitmendat korda aru iusel protsess Tallinnas, Kopli poolsaarel asu mate Beckeri tehaste hooldajaile tasuks maks tawa summa pärast. Rüüd määras kohtuko da oma otsuses, mis kuulutati wälja kesknä dalal, hooldajaile Jüri Jaaksonile, August Reile sa Konstantin Zerenile tasuks 10-aastase tegewnse eest tehaste hool damisel SS.4BÜ krooni. Eesti iseseiswuse algpäewil katsuti Beeke ri tehaste waremeile uuesti elu rajada ning neid mingil kombel riigile ja rahwale tulu toowaiks muuta. Neid, laostatud hiigelwarandust hinnati Tallinna waestelaste kohtu poolt ligi 5 mil jonile kroonile. Tallinna linna waestelaste kohtu poolt määrati Varanduse hooldajateks: Jüri Jaakson, August R e i ja Konstantin 3 e r en. Wiimased asusid kohe selle järele hii gelwarandust korraldama, et seda Võimalust mööda päästa. Hooldamise all olid mainitud tehased umbes lv aastat ning hooldamine lõppes IS3O. aastal. Selle lv aasta jooksul oli tunduwalt pa randatud ja kohendatud lagunewaid eluhoo neid, seatud korda tehaste ruume ning kor raldytub fadamaflldasid ja teist päraldist. Nüüd leiawad neis eluhoonetes peawarju umbes paart tuhat inimest ja tehaste ruumes jegutsewad jälle mitmed käitised. Kogu selle töö eest määras Vaestelaste kohus hooldajatele tasuks krooni, mil lest nad said kätte krooni. Selle tasu maksmisega ei jäänud aga ra hule Põhja-Lääne metallurgia-, mehaanika ta laewaehituse tehaste aktsia-seltst juhatus. Wiimane esitas waestelaste kohtu tasu mää ramise peale kaebuse Tallinna-Haapsalu ra hukogule. Selles kaebuses toodi ette, et waes telaste kohus on määranud hooldamise eest liiga kõrge tasu. Aktsia-seltst juhatuse poolt hinnati Beckeri tehaste koguwäärtus ainult ühele miljonile kroonile, mis oli wiis korda wäiksem kui waestelaste kohtu poolt arwes tatud tehaste Väärtus. Põhja-Lääne metallurgia-, mehaanika- ja laewaehituse tehaste aktsia-seltst kaebus tuli arutusele Tallinna-Haapsalu rahukogus 20. septembril aastal. Kohus otsustas ta sumääramise hooldamise eest saata tagasi Tal linna waestelaste kohtule uueks arutemi seks. Selle kohtuotsusega ei jäänud aga rahule hooldajad ning kaebasid edasi kohtupalatisse. Kohtupalat pärast asjaarutamist otsustas kin nitada Tallinna waestelaste kohtu poolt teh tud tasumääramise. Wiimati mainitud kohtuotsusega ei jäänud ' omakorda rahule Põhja-Lääne metallurgia-, GSmnaast«me enam kui jätkub neisse õpilast. Vaoliwalitsnse direktori G. I.Kiifeli seletust. lauge asjatult reast Välja. Ülikool ja teh uikaiustituut ou nende armude juures kalku leerinud 10 eelfeiswa aasta nõuetega. Kõrgemad õppeasutused Va jaksid seega 730 gümnaasiumi lõpetajat. Kui siia juurde arwestada weel 100 lõpeta jat, kes asuwad kohtadele, kus gümnaasiumi haridus wajalik, ja 170 neid, kes gümnaafiu mi lõpetades ei foowi ega waja edasiõppimist ülikoolis, saaksime Tallinnas peetud lastewauemate ja koo libe lastewanemate komiteede esindajate koosoleku puhul, millel kõue all olid kooli küsimused, seletab meile haridnsministeeriu mi koolimalitsnfe direktor O. J. Kiisel järgmist: Haridusministeerium näeb heameelega seda, et seltskond ja lastemanemad nii ela mait kooliküfimuste arutamisest osa mõtamad. Mured laste tulewiku pärast ei lasu aga su gugi üksi lastemau , maid meel enam haridusministeeriumil. Nimetatud koosale kul Väljendatud Väiteist ei Vasta aga paljud tõsioludele. Kõigepealt ei saa Väita, nagu Valitseks kooli alal teadmatus ja nagu seuilm. meie. koolireformi Küsimus o«enesest täiesti selge. Meil o«tegemist mitte koolireformiga, maid kooliwõrgu otstarbeka hafe ümberkorraldamisega ja jaotamisega üksikute kutseliikide järele, nii et see mas taks meie rahwa ja riigi huwidele ja nõue tele. Rahwaarwu tõstmisest o«huwitatnd riik ja otstarbekohane kooliwõrk peab selleks looma sobiwad eeldused. Wau peab ole ma teadmine ja kindlus, et kui ueude laps omab teatama hariduse, et ta siis sellega ka midagi peale saab hakata. Rohke lastearwu juures ei lahenda küsimust sugugi üksi güm naasiumid, waid Vahest enam weel mitmesugu sed kutsekoolid. Koosolekul wäljeudatud Väi de, et praeguue gümnaasiumide arw peaks jääma, on küll liialdatud ja sellega ei saa kuidagi nõustuda, kuna ar«on tegelikult liig suur. Waatleme seda küsimust tegelikkudes arwu des Ṁeil töötab praegu 56 gümnaasiumi. Esi algsete andmete kogumisel soowiti neid aga juba 51. Selles arwus on mitmeid, mis asuksid üksteise lähedal,». õ. foowijate ukse all. Meie keskkoolide Viimastes klassides üle riigi on õpilasi praegu Kui jätak sime soowitud 51 gümnaasiumi ja kui kõik õpilased astuksid gümnaasiumi, jääks juba siis ruumi ülegi. Kindel ou aga, et kõik keskkoolide lõpetajad ei lähe edasi gümnaasiumidesse. See ei oleks ka õige, kuna kõigi laste huwid ei Vastaks sellele. Haridusministeerium pöördus hiljuti ülikooli ja tehnika instituudi poole, paludes neid teatada, kui palju need kõrgemad õppeasutused wõiwad Vastu Võtta üliõpilasi. Neil päewil saabunud Vastaseist selgub, et Tartu ülikoolis saaksid edasi õppi da igal aastal usuteaduskonnas 30, õigustea duskouuas 156, majandusteaduse osak. 150, arstiteaduskonnas 50, rohuteaduse osak. 30, silofoosiateadusk. 75, mat.-loodusteaduskou uas 50, loomaarstiteaduskonnas 20 ja põllu majandusteaduskonnas ühes metsaofakouua ga 75 seega kokku 630 üliõpilast. Teh uikainstituut saaks wastu wõtta aastas 100 üliõpilast. Need arwud wastawad meie te geliku elu nõuetele eeldusega, et õppima asu und omawad kõik hea ettevalmistufe ega Gripi rolli on ««vastatud... See on puhas loomulik mesi. saadumal mee eriärist»tar u". Aia t. S-a. tel Mee etiäri ~T aru" müüb ainult ehtsat kõraewäärtuselist mett. iga-aastase gümnaasiumide lõpetajate arwuua Ja see Vastaks tegeliku elu uõuetele. Neile hariduse andmiseks piisaks siis ka 30 güm» uaasiumist. Kui arwestada, et töötumad ka eragümnaasiumid, siis wastab ministeeriu mi poolt kawatsetud arw 28 täielikult nõudeile. WLited, nagu oleks kutsekoolid noored ia tundmatud ei ole sugugi õiged. Meil on küllalt kutsekoole põllumajanduse, kaubanduse ja muudel aladel, millised töötanud kaua aega, andes häid tagajärgi. Mis puutub Väitesse, et kooliwõrgu kor raldamisega asetuksid wähemusrahwufed paremehaanika- ja laewaehituse aktsiaseltsi juha tus, kes andis kassatsioonikaebuse. Riigikohtus oli see asi arutusel 13. ok toobril aastal. Siin tühikult kohtu palati otsus ning saadeti tagasi kohuyalatisse uueks otsustamiseks, uues koosseisus. Et asjasse täit selgust tuua, pandi nüüd toime kaks ekspertiisi. Neist wiimane ar was hooldajate töö kohaseks tasuks kr. Asi oli nüüd uuesti arutusel kohtukojas, kus otsustati määrata hooldaiaile tasuks pea le nende poolt kätte saadud krooni meel lisaks 6542 krooni. Kas sellega nüüd lõpeb üle 6 aasta kest nud protsess wõl kaebawad pooled uuesti edasi, see selgub läh päewil. KAREDAID JA LÖHEHEHD KÄSI TEEB õrnaks ja painduvaks lukutol 6 A.-s. Ephag" Tallinn. masse seisukorda, siis ei masta see tõsioludele. Nende koolide küsimuse suures wöetakse *t* messe nende rahwa arm ja suhteliselt sellele omatakse ka koole. Kartus eksamite suhtes»«täiesti asjatu. Need pole mõeldud õpilastele raskuste teki tamiseks, maid abinõuks maialiku selektsioo ui teostamiseks. Siin pole tegemist mingisu guse manaaease eksamiga. Mured selles s«h tes on seega täiesti alusetud. ühes Tallinna keskkoolis istuwad prae»» ühes klassis ligi.33 prots. õpilasi teist aastat. Sellane olukord ei ole loomulik. WLgisi õpilasi edasi wedades saaks ehk need kuidagi edasi» aga sellest poleks mingisugust kasu lastele ja lasteman e enestes seisuko halt oleks see samuti kahjulik. Kui tagasi minna gümnaasiumide lõpeta» sate armu juure, siis peame silmas pidama gs iaolu, et see ei tohiks olla nii suur, et neil noortel poleks kuhugi minna ia midagi ette mõtta. See walmistaks neile suuri raskusi ja pettu must elus. Haridusministeerium oma kaalutlusil koo liwörgu küsimuse juures on arwestauud kõi ki andmeid, alates rahwalugemisega, sta tistikaga ja lõpetades teistega, mis an tarnad wäärtuslikku materjali küsimuse lahendami seks. Mis puutub K-e kl. algkooli, siis ei ole siin midagi lõhutud. Kuna algkooli wõõrkeeli wiia ei ole mõtet.ega ole see ka kasulik, siis wdib teataw walik toimuda ka peale algkooli 4-dat klassi. Kui kooliwõrgu kama on koostatud. siis saadetakse see seisukohtade awaldamiseks oma walitsusile. See sünnib arwatawasti lähemal aial. UiiMle nuttu Mli inhfrigi. Katolik-apostliku usuühing kaota» protsessi riigikohtus. Awinurmeft läks poiss Kortli. 6. jaanuari hommikul läks Awinurmest Lau risaare külast kodust wälja 14-a. Valter P i h l a k saar. kelle! isa surnud. Ema otsimised pole seni ajani annud mingeid tagajärgi. Poisikesel olid seljas hallid riided ja must palitu, peas hall soni" müts ning jalas säärega saapad. Poisi oma palub kõiki, kel teada tema poja asukoht, teatada sellest Awinurme postkontori Anna Pihlaksaare nimele. Möödunud aasta siseminister jättis kinni tamata katolik-apostliku usuühingu põhikirja, leides, et see ei ivasta kirikute ja usuühingute seadusele, olles ühtlasi wastuolus ka maksma abielu seadusega. Pealegi on katolik-apostliku lirwinglastej usuliikumise peatuumaks piibli mõistukõnede põhjal matemaatilise täpsusega wälja arwestatud kristuse taastuleku ja wiimse kohtupäewa kuulutamine ning selleks ettewalmistamine. Inglismaal ja mujal on selle usulahu õpetused tekitanud ühiskondlikku ärewust ja on meilgi põhjustanud usulahku kuuluwate isikute poolt warade likwideeri misi, mille tagajärjel need isikud hiljem sattu sid majanduslikkudesse raskustesse. Kõige see pärast leidis siseminister, et selle õpetuse aren damine tuleb tunnistada kahjulikuks rahma elu rahulikule arenemisele, kuna samuti on kahjulik ka kodanike killunemine Väikestesse usukoondistesse ja tihti üksteise wastu mae nuliste usuühingute näol, mis takistab koda nikes ühtekuuluwuse tunde arenemist. Ühes esitatud põhikirja kinnitamata jätmisega otsus tas siseminister usuühingut kohustada oma te gewust S kuu jooksul likmideerima. Selle otsuse peal»- esitatud kaebus oli nüüd riigikohtus arutusel, kuid jäeti tagajärjeta. Riigikohus leidis, et katolik-apostliku usu ühingu põhikirja 8 8 järgi on selle usuühingu Vaimulikkude teenistuswormiks wõetud roo ma-katoliku waimulikkude teenistusworm, mille tõttu see paragrahw on wastuolus kiri kute sa usuühingute seadusega. Samuti on usuühingu põhikirjas loetletud ainult teenistuswormi riietuste nimetused ilma «ende li gema kirjelduseta. Kuna aga samad riiete ui metused on omased ka rooma-katoliku kiriku teenistuswormi riietustele, siis oli sisemiuist ril alus lugeda neid sarnaseks. Põhikirja kohta tähendatakse riigikohtu ot suses meel. et selles leiduwad «Jäljendused ou ebaselged ja ebamäärased ning siseministri ar«wamus. et registreeritama usuühingu tege mus wõib osutuda kahjulikuks riigile. koos ülal toodud puudustega ia wastoluga kehti matele seadustele, õigustasid siseministrit te male registreerimiseks esitatud Tallinna kato lik-apostliku usuühingu skogudusej põhikirja mitte registreerimist. Kubu täna minna? Tallinnas, neljapäewal, 21. jaanuaril. Estonia teater «Pila Peetri testament" ja «Kroonu onu" kell V2B oht. «Estonia" kontsertsaal Berliini PhilSar. moonia orkestri kontsert kell 8 õht. Töölisteater «Põlew maa" kell 8 õht. «Kristlaste Oma-Abi" õhtnkursns ner-. naistele alaab kell 5 v. l. Lai tn. 20 Kino «Gloria Palace" - «Intermezzo". Kino «Helios" «Üks öö Jaamal" Kino «Modern" «SügismelooMa". Kino Bi»Ba»Bo" Tee kuulsusele". Apteekide õöwalme. Tallinnas. wastu reedet: R. Georgin, Viru 15- W Kuil. Liiwalaia 34-. R. Lehbert ia K Apteegi 1; A. Puksow. Koidu 43-. J. Wolss Kalamaja nr. 7»a. Nõmmel. Trossini apteek. Apteegi i. UUS EESTI, NELJAPÄEVAL, 21. JAANUARIL LHK. 2

3 JCeda nimetab riigivanem Ilmus käesoleva aasta esimese numbrina Rahvinkogu 2. koja HtmektT W«Isid nr. 1 (i) Rahvuskogu kodukorra eelnõu läbivaatamisel. Walitsusel on praegu kasil Rahwuskogu kodukorra eelnõu läbiwaatamine, mis koos talud kohtuministeeriumis. Teatawasti ko dukord peab nägema ette juhatuse ja muude organite kujundamise wiisi, esimehe ja juha tuse õigused ning ülesanded, samuti Rah wuskogu tööwiisi ja koosolekute pidamise korra jne. Sellega korraldatakse wäga palju kusimusi, mille tõttu seadusandlike kogude kodukord on üsna suur ja mahukas. Kui RahwuSkogu ise peaks asuma otsast peale kodukorra wäljatöötamisele, siis wõtaks see nii palju jõudu ja aega, et see takistaks Rah wuskogu otsest ülesannet põhiseaduse JiUtevahetesegamise komitee kava.: Väljatöötamist, milleks on nähtud ette 6 kuu ga piiratud aeg. Elawat huwi äratab küsimus, keda nime tab Rahwuskogu teise koja liikmeteks riigi wanem. Nimetamist oodatakse läh pae wil. Nagu kuulda, on kandidaatide hulgas nii wanemaid riigitegelasi kui ka tuntud õi gusteadlafi. Wiimastest on arwatawad kan didaadid üks wanemaid adwokaate Tallin nas ja üks Tartu ülikooli prosessor, kes omal ajal awaldas rea kirjutusi põhiseadus likkude küsimuste kohta. Kaalumisel olewat ka ühe walitsustegelase ja ühe linnapea ni metamine. Kõnet on ka olnud Tallinna suu- remate ajalehtede peatoimetajate Rahwus kokku nimetamisest. Edasi tuleb märkida, et rahwahääletuse otsuse kohaselt pidid Rahwuskogu teise kotta kuuluma ka wähemusrahwuste kultuuroma walitsuste esindajad. Neid kultuurwalitsusi on meil kaks saksa ja juudi. Et kohalike ja kutseliste omavalitsuste efinda jäte arwu mitte alla wiia, nähti wali mise korras ette üks esindaja ainult saksa kultuurvalitsuse poolt ja juudi kultuurwalit suse esindaja wõiks nüüd tulla nimetatawate liikmete hulgas. Väljaandja: Vabadussõja mälestamise komitee; toimetaja kol.-leitn. O. Kurvits. Sisust: Koi. K. Parts. Tartu vabastamine riigi ja rahva saatus. Kapt. J. Said lo. Sõjategevus Viru rindel jaanuaris a. Major P. Villemi. Episoode Tartu va bastamisest. Major H. Stokkebi. Tilleoru lahing ja Võru vabastamine. H. Vellner. Landesvehri jälgimas. A. Peel. Sakala noored. Viljandi koolinoorsoo tegevus Saksa okupatsiooni ajal. G. Matzen. Süüdlased. E. Unter. Paju lahingu ja Valga vallu tamise eel. E. P. Kilde laiaroopaliselt soomusrongilt nr. 3. J. Koov. Tallinna kait sepataljoniga Roelast Võruni. Eerik Toome. Kurbmäng Jõepere mõisa rehes. Eesti iseseisvuse võitlusajastu ( ) kronoloogiat. Hulk haruldasi pilte; skeeme. Tellimishind: aastas (12 numbrit).1,50 kr., pooles aastas 2 kr., veerand aastas 1 kr. Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused. Posti jooksev arve nr Talituse aadress: Vana-Posti tän. 6 4, Tallinn. Postkast nr. 286 Möödunud aastal ilmunud Vab. Täh." nr. I 3 on veel piiratud arvul saadaval. Tellim. hind 3 numbri eest 1 kr. Vab. Täh." toob vabadussõjast ja teistest sündmustest ainult tõetruud ja kontrol litud materjali. JCas luua uusi talusid loõi \mmn niotoiit tiiltimim lk Uiwra ivad M otti 11 Saksa-Ktaalm sõialaewad Ualeneia walitfuse sadamate ja Vrantfttse-Wene sõja laemad Franco sadamate kontrollijaiks. Kahinguwaljadel pole uut. ETA. London. 20. jaan. (Havas.) Mittcwahelcsegamise komitee sõjaiväelised eksperdid on nüüd lõpetanud kontrollkawa wäljatöötamise. millega tahe takse takistada sõjamatcriali saatmist His paaniasse. Mornina Post" arwab tead wat, et selle kawa järele peawad kõik lae wad, mis on teel Hispaaniasse, peatuma erapooletus sadamas, kus nad otsitakse läbi mittewahelesegamise komitee esindaja poolt. Kui laewal ei leita keelatud sõiamaterjali, siis antakse talle wälja wastaw tunnistus. EDASITUNG MALAGALE. ETA. London, 20. jaan. Nagu Teueriffast teatatakse, jätkawad Hispaania Valitsnswastased piki rannikut edasitungi Malagale. Edasi teatatakse, et «alitkusvastaste sõjalaewad ja lennukid käi fid täna uuesti pommitamas Barcelona sa damat. Uue tööstuspalee ehitamiseks Tallinna tulid kesknädalal esimeseks peakoosolekuks kokku «Kinnisvarade kasutamise aktsiaseltsi TAM" osanikud. Koosolekul valiti aktsia» seltsi esimeheks «Eesti metsa ia tselluloosi aktsiaühingu" direktor O. Hinto. esimehe asetäitjaks aktsiaselts «Esimene Eesti põ lewkiwitööstuse" direktor M. Raud ja teisteks juhatusliikmeteks Ellamaa töös tuse juhataja W. Tõnisberg ja riigt metsatööstuse juhataja P. Saks. RewiS jonikomisjoni waliti ins. R. Kask, dir. K. Imelik ja H. Wisman. Koosolekul otsustati hoone püstitamiseks ära osta krunt, mis asub Tallinnas Waba dusväljaku ääres Kaarli puiestee ja Roosi krantsi tänawa nurgal, wastu..corso" koh wikut. Eelleping krundi omandamiseks on juba sõlmitud. Tööstuspalee ehitamine teostub. Uus aktsiaselts walis fukatuse. Selle tunnistuse lacwad esitawad rahwus wahclisele merewäepatrullile. kes kontrollib sissesõitu Hispaania sadamatesse. Saksla sed ia itaallased walwaksid Hispaania walit suse sadamate üle ja wenelased ia prants lased walitsuswastaste sadamate üle. Ing lismaa männiks wahekohtuniku osa. Prant suse-hispaania Piir suletakse ia wälismaa waatlejad walwaksid selle järele, et waba tahtlikud ei lähe üle selle piiri Hispaanias sc. Wastawad abinõud wõetakse tarwitu sele ka Portugali piiril. VÕIDUMEHED ON MÕLEMAD! ETA. Rabat. 20. jaan. Sevilla ringhääling avaldas valitsus «astaste peakorteri teadaande lahingu koh ta Cerro de los Angelests Madridi sroudil. Teadaandes üteldi: Walitsuswägede asjatu piugutus ou kujunenud weel kord Võiduks meie Vägedele. Walitfuswäed Valmistasid juba mitu päewa ette rünnakut meie positstoonidele Cerro de los Augelesis. Pealetung algas ägeda suurtükitule toetusel ja sellest mattis osa ka palju soomusautosid. Rünnak oli ägedamaid, mis ou aset leidnud Madridi sroudil. Meie lennukite ilmumisel ja was tutnlede awamisel Vaenlane põgenes korra tuses, jättes lahinguvälja kaetuks laipadest ja haawatutest. Meie Vägede Võit oli täielik, kuigi lahing oli üks Vihasemaid. ETA. Madrid, 20. jaan. Pealinna kaitsenõukogu teatab: Walitsus- Väed on kindlustamas oma uusi positsioone, mis nad Vallutasid edasitungil Madridi lõu nasektoris. Cerro de los Angelesi juures Vangilangenud Vaenlaste aru» tõuseb üle saja. Täna hommikul walitfusvastaste leu nukid pommitasid uuesti Madridi, peamiselt Pueute de Ballecafe tööliskwartaali. Teis telt frontidelt ei ole teatada midagi tähtsat. Vahadasoätjahu ääce veel üks 7=kocdm hoone. Eesti-saksa suhete kajastusi. Tallinna Meestelaulu Selts Walis K. Vaulfeni oma sõprusliikmeks. Tallinna Meestelaulu Seltsi lauluhar iutusel kolmapäeva õhtul tegi seltsi esimees dir. J. Reintalu teatamaks, et Tallinna Meestelaulu Seltsi juhatus on otsustanud valida oma sõprusliikmeks Tallinnas te gutsewa saksa meeskoori ~Revaler Lieder tafeli" esimehe Hans Paulseni. Ju hatnse otsus wõeti kooriliikmete voolt Mas t«suure kiiduavaldusegga. Revaler Liedertaseli" laulukoori ümber on koondunud lojaalsem kiht saksa Mähe musrahmusest Tallinnas. «Liedertaseli" koor on ka Tallinna Meestelaulu Seltsiga ja teiste eesti muusikaorganisatsioonidega sobitanud heanaaberlikke wabekordi. Re valer Liedertaseli" ümber koondunud saksa ringkondade, eriti aga lauluseltsi esimehe, eestisõbralikkus ei meeldi aga meie saksa Vähemusrahvuse tagurlisemale klikele, kes on koondunud n. n. Mustaveade klubi" ümber. Mustapealased oma vaadete väl jenduses on läinud koguni niikaugele, et Heitsid Revaler Liedertaseli" esimehe H. Paulseni Mustapeade klubi" liikmeskonnast välja. Tallinna Meestelaulu Selts oma otsuse ga hindas hr. Paulseni teeneid saksa wä hemusrahvuse lähendamisel eesti seltskon naga, reageerides ühes sellega ka väärikalt marubaltlaste aktsioonile. Uus hoone tuleb seitsmekordne kiwiehi tus, kus leiawad peavarju poolriiklikud ette wõtted tselluloosi, telliskiwide, põlewkiwi, metsa, elektri ja turbatööstuse alal. Nende ettewõtete wahel moodustatud aktsiaseltsi aktsiakapital on krooni. Wõimalik, et peale nende ettewõtete leiawad üürnikena uues hoones ruumi ka riigi ringhääling, pii maühingute keskliit Wõieksport", insene ridekoda ja mõned teised asutused. Igatahes kujuneb hoone küllalt ruumikaks, mis suu daks mahutada paljude suuremate ettewõtete bürooruume. Uue hoone ehitusprojektide wõistlus ka watsetakse wälja kuulutada juba märtsikuus, nõnda et juulikuu alguseks oleksid senised hooned maha kistud ja wõiks alata uue hoo ne ehitamine. Krunt, kuhu hoone püstitatakse, on 1500 ruutmeetrit suur. Sellest kawatsetakse täis ehitada umbes 1000 ruutmeetrit, üksikute bürooruumide kohta on juba wastawatelt et tewõtetelt päritud lähemaid andmeid, et neid hoone projektide kujundamisel arvesse wõtta. Saetav PUU purustas töölise! pea. Õnnetus metsatööl Woka vallas. Teisipäeva pealelõunal juhtus Wokas metsatöödel raske õnnetus töölise Albert Rannamaaga, 36 a. vana. Mees oli kaaslasega koos asunud maha võtma pool kallakile asuvat männihiiglast. kui korraga saagimise juures lõhenes saetava puu tüvi ja selle õhem pool andis Rannamaale, kcs seisis küürus tüve kohal, niivõrd tugeva hoobi vastu nägu, et mees lendas suures kaares eemale ja jäi sinna verisena liiku matult lebama. Selgus, et puutüvi oli purustanud mehe silmnäo, otsmiku ja lõua ning kiskunud ka räbalaiks pintsaku. Õn netn toimetati peale esmaabi Tartu haig lasse. Teel arsti juurde tuli mees tead vusele. Knusawõiltluted lükati edali. Eesti esiwõistlnsed 10 klm. suusatamist..lgajaile ja 5 klm. suusatamises naistele, mis Harju malewa korraldusel pidid toimuma 21. jaanuaril Nõmmel, lükati wahese lume tõttu edasi 31. jaanuarile. MS EESTI, NELJAPÄEVAL, 21. JAANUARIL LHK. 3 MADRIDI LENNUKID POMMITASID CEUTI. ETA. Gibraltar, 20. jaan. (Reuter). Walitsuswägede lennukid käi siö täna pommitamas Ceuta sadamat. Len nukitelt wisati alla umbes tosin pomme. Franco raadiokõne. ETA. Salamanca, 20. jaan. (DNB erikiriasaatjalt). Eile õhtul awati kindral franco ja pressi- ja propagandajuhi Bicente Gay juuresolekul uus suur ringhää lina..radio National', mis asetseb Madridist 170 kilomeetri kaugusel. Uus ringhääling on mõimsam kõigist seniseist Hispaania rinphää linguist. Awakõne ringhäälingus pidas kiud ral franco, kes ütles muuseas, et uue His paama ülesandeks on hoolitseda tööliskonna ja keskklassi eest, ja säilitada sisemist rahu ja usuwabadust. Edasi kindral franco awaldas üleskutse nendele hispaanlastele, kes asuwad Valencia walitsuse poolel, et nad alistuksid malitsuswastastele. Mida warem wöetakse wastu tema rahu ja õigluse pakkumine, seda kiiremini wõib riik jälle kosuda, ütles kindral franco. ERANCO ALLVEELAEV SATTUS KALAVÕRKU. ETA. Barceloua, 20. saan. (Reuter.) Tarragonast teatatakse, et üks walitsuswastaste allweepaat olewat kala mõrkudesse kiuni jäänud. Nõisaliila tahab limal». Alewiwolikogu otsustas seda paluda sise» ministrilt. Mõisaküla alewiwolikogu koosolekul ot sustati pöörata palwega siseministri poole, et Mõisaküla alew saaks nimetatud linnaks. Alewiwalitsusele tegi wolikogu ülesandeks wiia läbi kõik selleks wajalikud korraldused, ühtlasi jäi alewiwalitsuse ülesandeks alewi majaomanike ja elanike üldkoosoleku kokku kutsumine, et saada teada rahwa soowe sel lcs küsimuses. Neil koosolekutel wastuwõe tud otsused esitatakse samuti siseministrile. Läbirääkimistel wolikogu koosolekul awaldati arwamist, et linnaks muutumine soodustab alewi edaspidist arengut. Arwa takse, et Mõisakülal on siis ka suuremaid õi gusi asutatawa keskkooli endale saamiseks Abja ees. Mõisaküla sai alewi õigused juba wene ajal. Wabarngi päewil on alewi elanikkond järk-järgult tõusnud, ulatudes ümmarguselt 2400-ni. Vaguni Ho olija lurm puhvrile vahel Balti jaamas. Surma sai õnnetul kombel kolmapäewa õhtul kella ajal Tallinna Balti jaa ma? wagunihaakija Hugo Luhasalu, 31 a. mana, kelle elukoht oli Nõmmel, S.-Pärnu m. nr Sündmus leidis aset jaama kolmandal teel, platworm nr. 4 kohal elektrirom' nr. 125 manööwerdamisel. Wagunite kül gehaakimisel jäi Hugo Luhasalu mootorwa guni ja platswagunite puhwrite wahele ja sai rinnust tugewalt muljuda. Ta kaotas kohe meelemärkuse; kuna ta awaldas meel elumärke, kutsuti kobale Punase Risti auto ja läkitati linna keskhaiglasse. Kuid enne sinna jõudmist heitis ta hinge. H. Luhasalu teenis raudteel umbes aastat roopaseadjana ja oli wiimati haa kija kohuste täitjaks. gnntbaltlttt noteering senti kilo. Rootsisse eksporteeritawa wärske lamba- Ma hindade noteerimise komisjoni koosolc knl 20. jaanuaril noteeriti: Eksporditama wärske lambaliha hind Tal linna tapamajades headuse iärele 80 8.", i. kg. Eluskaalu hind franko saatejaam s. kg. Eksportida ajawahemiknl jaan aastal 3000 kg. 1., ja 4. liiki. Stokholmi andmetel oli wärske lambali ha hind 123 ööri kilo. Asundustegewufe edendamise ühing pidas kolmapäcwal. 2V. jaanuaril pöllutööministee, riumi ruumes oma esimese töökoosoleku käesolewal aastal. Päewakorras oli agr. E. A n t'i referaat: Kas luna uusi talusid, wõi laiendada wanatalude knltuurpinda". Kuna teema oli wõetud meie riiklikus üles ehitamas töös ühe tähtsama probleemi kohta, siis oli kogunenud asjahnmiliste ringkonnist saalitäis kuulajaid. Referent tõi wäiteid asundnstegewuse jätkamise kasuks, kuid pooldas ka paralleel» Pommiplahvatused L ssabonis. ETA. Lissabon. 21. jaan. (Havas.) Täna öösi vlahwatas mitmes Lissaboni linnaosas hulk vomme. Kaks Vommi vlahwatas veaaegu üheaegselt ühes teatris, kui seal varajast! oli käimas eten dus. üks vomm vlahwatas haridusminis teeriumi hoones ja üks Lissaboni raadio jaamas. Raadiojaam oli sunnitud oma saatekawa katkestama. Lövuks vlahwatas üks vomm Barcarenas sealse raadiojaama läheduses. Norra auriku meeskond päästeti. ETA. Oslo, 20. jaan Bergeni raadiosaate j a ama teatel on päästelaewal Wenusel" õnnestunud pääs ta Norva auriku Trymi" 20-liikmeline meeskond. Laew on jäetud saatuse hoole. KeUa-wiie-tee Eesti saadiku auk» Kaunase». K a u n a s, 20. jaan Lcedu-Eesti ühingu juhatus audis eile Eesti saadiku Löpiku ja tema abikaasa auks kella-wiie-tce. Külaliste hulgas oli Läti saadik Sehja, ülikooli rektor professor Rö meris, wälisministeeriumi protokolliülem Girdwainis linnapea Merkys ja palju teisi, eriti Leedu-Eesti ja Leedu-Läti ühingute liikmeid. Ungitrükikoda suurendab teaewuft. Koostati a. eelarwe Riigimanema otsusega kinnitati riigi trü kikoja a. eelarme kr. suuruses, loodetama puhaskasuga kr. Tulude osas on suurenemist wäärtmärkide osakonna, lihttrüki osakonna ja klasstloterii alal. Kulude osas kalkuleeritud Murenemised on tingitud peamiselt mõnesugustest administ ratiiwsetest ümberkorraldustest ühenduses riigi trükikoja tegewuse järkjärgulise laiene misega. Ühtlast märgitakse seletuskirjas, et trüki koja wananenud sisseseaded nõuawad uuen damist. Näiteks wajab wäärtmärkide osakond moodsat graweerimismasinat, mida on wõi malik ehitada kodumaal ja mis maksma läheb umbes krooni. Samuti on muutunud möödapääsematuks lisaehituste teostamine, sest uute osakondade omamisega on trükikoja senised ruumid jäänud kiisaks. Tallinna restoranis Parns" awastati mängupõrgu. Tartlast piigati suurte summadega. Kolmapärwa keskpiiewal awastas Tallinna kriminaalpolitsei ootamata haaranguga restoran Pariisi" kabinetis raha peale kaardimängu, millest osa wõtstd neli isikut. Pangast saadi kätte 590 krooni. Kaardimängijate jõugu organiseeri jaks oli politseile juba warecm tuntud elukutse line kaardimängija, Narmast pärit Albert Si bu l. Osanikeks olid wrcl Nik. K.. Alfons E. ja tartlane P>, kes esines seekord pügatama osas. Viäng «Pariisi" kabinetis oli käinud juba kol mat päewa järgimööda. Teated sellest ulatasid ka kriminaalpolitsei kõrmn ning kohe korraldatud haarang andis kg tulemuse. Kabinetis mängiti parajasti 21". Nagu selgus, olid pangas olnud neil 200, 250 jne. suurused summad. Tartn mees P. oli juba kõik oma rahad jõudnud läbi mäugida ning oli annud wälja üle 1000 krooni suuruselt mcfslnd. Kaardimän gu juures restorani kabinetis arusaadawalt wõeti kg tublisti napsi. Nagu kuuldub, wöetakse mängupõrgu pida mise eest oma ruumides wastutusele ka restoran «Pariisi" omanik ja asjaosaline kelner. Kuni 25 kraadi lülmo. Ilmajaam ennustab reedeks 22. jaan. järgmist ilma: Kergest keskmiseni ida sa kagu tuuli, öösel selge wõilu ja sisemaal kuni 25 kraadi külma, pae wal muutlik pilwitus sa keskpäeival kuni l 5 kraa di külma. NimetamiÄväärseid sademeid pole oodata Eestis oli öösel 10 19, täna hommikul 9 lb kraasi külma ja sadas kohati lund. Kõige kül mem oli Wõrus ja Rakweres 19 kr., Tartus 18 kraadi- selt wanatalude korrastamist, mis olgu plaa«uikindel. Referaadile järgnes rohke sõnawõtt kuu lajaskonnalt, kes üksmeelselt toonitasid asundustegewuse w a j a l i k k u s t. Eriti toonitati rahwaarwu juurekas w«soodustamist asundustegewuse kaudu. Nhineti ka referendi seisukohaga, et mana talude söödispindade ülesharimist tuleb soo dustada, kuid selle juures walitsegu otstar» bekohasus ja plaanikindlus. Ei peetud aga soowitawaks wanatalude massilist kordasead mist, eriti seal, kus puudub küllaldane pere» mehelik hool ja järeltulijate reserw. Dir. G. Kerson Ameerikasse Eesti kunstsarwetehaste peadirektor O. K e r s o n sõidab lig päcwil Ameerikas se. Ta on sinna juba pikemat aega eksporti nuö oma tööstuse saadusi. Sõidu eesmär giks on turu korraldamine. Riigimõisad. Need kuulusid warem kõik põllutööminis tceriumi alla. See oli sel ajal, kui weel ar wati, et põllutööministeerium peab mitte ainult arendama põllumajandust, waid lewi tama ka rahwa keskel põllumajanduslikku haridust. Siis leidis aga haridusministeerium, et hariduse jagamise ülesanne peaks kuuluma ainult temale, ja põllutööministeeriumi käest wõeti põllutöökoolid ära ning wiidi haridus ministeeriumi alla. Öeldi, et ühest keskkohast on otstarbekohasem juhtida hariduse asju. Wõib olla. ühes põllutöökoolidega läksid haridusmi nisteeriumi alla ka need riigimõisad, kus asusid koolid. Haridusministeeriumil tuli asutada oma riigimõisade ametkond, et see jatkaks neid põllupidamiste juhtimise funkt sioone, mida oli sooritanud seni wastaw asu tus põllutööministeeriumi juures. Selle äralõike järele jäid põllutööminis teeriumi waldusesse weel umbes pooled rii gimõisad arwult 25, kus seni on soori tatud peaasjalikult põllumajanduslikke kat seid. Nüüd nõuab haridusministeerium ka neid wiimascid riigimõisu endale. Jälle is tuwad koos ministeeriumide wahclised ko misjonid, kus kumbkl ministeerium käitleb omi seisukohti, üks tahab kõiki mõstu endale saada, teine ei taha wiimascid käest ära anda. Nagu meie lugejad juba teawad, ei ole selles komisjonis jõutud kokkuleppele. Nüüd läheb küsimus ministrite ja walitsuse lähen dada. Milline otsus seal tebakse ja kelle waldu sesse riigimõisad lõpulikult jääwad, seda praegu weel ei tea. See on weel otsusta mata. Riigimõisadc küsimusest on huwitatud aga mitte ainult need kaks ministeeriumi, waid ka wäga laialdased põllumajanduslikud rin gid. Wiimased ei suuda kuidagi mõista seda olukorda, et põllutööministeeriumilt tahetak se ära wõtta wiimased põllulapid, kus see mi nisteerium teostas mitmesuguseid katseid ja arendas põllumajanduslikku kultuuri. Põllutööministeerium jääks seega hoopis ilma maata ja muutuks nii öelda linname heks. Kas see meie põllumajandus lik u s riigis loomulik nähtus on ja kas haridusministeerium suudab põllukultuuri paremini arendada, kui seda on teinud seni pöllutööministeerium, selle kohta kostab selts konnast wäga mitmesuguseid arwamisi. Ei ole ühtegi ministeeriumi, kelle üles andeid poleks wõimalik üle anda teistele mi nisteeriumidele, niiwiisi asutust kas wõi hoo pis likwideerides. Iseküsimus aga on, kas see ka otstarbekohane ja tarwilik on? Male tame ju kõik, kuidas omal ajal suure õhina ga liideti kohtuministeerium siseministeeriu miga ja töö-hoolekandeministeerium hari dusministeeriumiga. See pidi ka kangesti tulus ja tarwilik olema. Kuid nüüd on kõik need ministeeriumid juba ammu jälle uuesti iscseiswaks tehtud. Leiti, et see liit mine ei osutunud põrmugi õnnelikuks. Wäga paljud kardawad, et kas ka riigi mõisade alal ei kordu tulewikus sama lugu, ja kas ka neid ei hakata jälle kord haridus ministeeriumi alt põllutööministeeriumi alla tagasi wiima? Niikaua kui eestlaste tähtsa maks tööalaks on põlluharimine, oleks ikka nagu loogiline ja loomulik, et meil seda ala juhib põllutööministeerium ja tal seda ka wõimaldatakse teha. Vaatleja.

4 ÄttöpilaSkonna London põeb grippi. SaridusminisLeerimni teadude, ia kuns tioiatonna direktor oma seletustes Tartu üliõpilaskonna reformi põhialuste suurde, tõstis wäga tugewalt esile üliõpilaste ühiskondliku (sotsiaalse) kaswatuse nõude ning sellesuunalise ettewalmistuse nonde ltulewasteks elukutseteks. Kahtle matult ongi fee kõige olulisemaks eesmär giks, õieti ainukeseks mõõdupuuks, mis üli õpilaste organiseerumist üldse õigustab sa wasaliku sisu peab andma organisatsioonide tegewusele. Siiski esmakordselt Eesti ise leiswuke ajaloos on haridusministeerium seda deklareerinud programmilise põhinõu dena, sa sellest kmni pidades veab see jätma uut mõjn üliõpilaskonna struktuuris kui ka vxladetes sa wahekordades. Peab aga kohe tunnistama, et sedasa ma on algusest peale taotlenud eesti üli õpilaste ühingud sa hiljem ka üliõpilas. konna korraldus. Sllgawamalt waadates ongi siin peaküsimus, mille ümber on keerd nud kõige rohkem mõttevahetusi sa isegi wõitlust. Sellest annab selget tunnistust eesti üliõpilaskonna ajalugu kui ta..üli õpilaslehe" weerub aastakümnete jooksul. Ja see ülesanne on waieldamatult omane kõigile eesti üliõpilaste ühingurle kui ka üliõpilaskonna ühistele taotlustele. Ükski eesti üliõpilasühing ei arenda oma liik metest rahwast eraldatud härrasklassi. Nad ei ole mitte olemas eralõbu ia isikliku aja wiite pärast. Nende eesmärk ning töö ses. sabkj just selles, et liiaks õpingutele üli koolis anda oma liikmetele tugewaloomulisi isikuid avendawat sa seltskondlikku ning ühiskondlikku kaswatust. Kuid nii nagu näiteks koolis sa noor soo suures üldiselt aiad on esile nibuta nud kaswatuse, eriti riikliku ia ühiskond liku kaswatuse rõhutamise, nii toimub see ka üliõpilaskonna suhtes. Ainult üsna wähe on puudutatud küsimust, mis peaks olema sellise kaswatuse sisu. On tõe. poolest aeg sellele wormelile lähemat silu anda. mida meil mõeldakse ühiskondliku kaswatuse all. Eesti riik loodi rahwa ühiste iõupingu tustega sa rajati demokraatlikkudele alus tele. Teiseks, meie rahwas on koosseisult wäga ühtlane, puuduwad terawad klassi wahed sa täiesti puuduwad seisuslikud wa hed ning suurlinnad. Kolmandaks, meie rahwahariduise tase on ühtlaselt kõrge. Kõi ge selle tõttu peab ütlema, et meie vahwa jõud ning teguwõime peab olema, wõrrel des arwugo, ühtlasem ja suurem kui pal tudegi teiste suures. Neid wäärtusi sa paremusi ei pea meie mitte üksi hoidma, waid ka edasi arendama. Omariiklust hakkasime käsitama ultra liberaalses waimus, mis lewis kõigisse elu awaldüsisse. Sellel olid omad balwad ta gasärsed, milledest terwenemise protsess on nüüd käimas. Kuid wee sa wee wahe! ju leb wahet teha. Meie üldine elualus demokraatlik kord ja mvttewiis. kõigi jõu dude positiiwne arendamine, koostöö sa ühistunne see ei ole mitte ekslikuks tun mustatud ega kuulugi asendamisele mil legi muuga, kuigi elu nõuab iibel wõi tei sel alal korrektiiwe. Selles paremas mõttes loodi meil wa bariigi algusest saadik asutust sa anti ka ülikoolile autonoomia. Ei ole mitte põh just arwata, et need asutused oleksid km dagi eriliselt mööda läinud nendest pare matest eesmärkidest, waid nad on neist kinni pidanud isegi suurema järjekindluse go kui wõib-olla kiiremini muututq polii tiline elu. Seadus, nagu ülikooli oma, ei seoses kavatsetava tefatmiga. kaäwatus saagi programmi wälsendada. Aga kui Tartu ülikooli seaduses on muu seas übel dud, et tema ülesandeks on ka ette wal mistada riigi sa rahwa tööle tar wilifke inimesi, siis on ka siin olemas tu gew orgaaniline side oma riigi ia rahwa nõuetega, järelikult ka riikliku ia tihis kondliku kaswatusega õigetel püsiwatel alustel. Täienduseks sellele ia samade ees märkidega kooskõlas nähti ülikooli seadu ses ette ka üliõpilaskonna ülesanded sa or> ganiseerumine üliõpilasühingutesse, kellede tegewuse peatnum seisis kooskõlas riigi- sa rahwaelu terwete alustega. Ja veab üt lema, et otsene side ülikooliga on sellele tunnustuswäärselt kaasa aidanud, luues ra huliku püsima arengu õhkkonna, üliõpi laskonna osas oli aga raudseks varatama kuseks, et aluseks wõeti korraldus. mis was tvs põhimõtetelt meie riigi ia rahwaelu alustele. Mana saksa..cbaraierten Con wemdi" Põhimõtet ci peetud nendega koos kõlas olewaks. Meie riigielu tulewane kujunemine on määratud rahwahääletuse otsusega. Eest: peab jääma raavawalitsuslikul alusel wa litsetawaks wabariigiks. See mõjutab ka ühiskondlikku elu. Demokraatlik rahwus riik aga ei ole meil mitte palias worm, waid tähendab ka wastawat mõttewiisi, arusaamist sa tegutsemist hinge sa tahte sisu. Seda kandwat sisu tuleb kestwalt kas watada. Järelikult peawad ühiskondliku kaswatuse tuuma üheks osaks olema need püüded sa ideed, mis on meie rahwa ia riigielu alusteks üldse. Kiirelt muutuwau mõõdupuude särgi ei saa kedagi kaswatada. weel wähem ühiskondlikult kaswatada. Kas oleks mõeldaw. et kaswatus. eriti üliõpilas konna kaswatus, areneks teistsuguses wai mus? Wististi mitte. Ülikooles õppiwast noorsoost peab su tulema jõude, kes asu wad elu juhtima sa edasi wiima. Kui nad peaksid tulema teistsugusest mõtteilmast, oleksid kaswanud teistsuguses arusaamises kui see. mida näeme üldises elukormldu ses, siis tekiks siit sügaw wastolu, mis wiib kriisini ia rewideerimistele (kummal poolel, see oleneb sõudude wabekorrast sa sellest, fyp kaugele wastuolu on arenenud). Kõigete sellele on ka üliõpilaskonna korraldusel suur tähtsus ia mõiu. Seevä vast tundub, et üliõpilaselu korraldus ei ole mitte ühepäewa küsimus, mida homme ülehomme jälle teisiti wõib seada. Ka on mõeldamatu selle täielik eraldamine üli koolisi, mis ei tuleks kellelegi kaluks. Üliõpilaskonna tulemase korralduse püsi sa wilsakus saab olenema sellest, kuidas ta sobib meie üldise elu raamidesse sa ideestikku. mis suurtes soonte? peaksid ole ma järjekindlad ia püsiwad. See prob leem on valju olulisema tähtsusega kui arutlemine, palju kohti keeai edustuses saa b. H. K. Abeniinia alistamine iatkub. ETA. Rooma. 20. saan. Addis Abebast teataitakse. et asekuningas Graziani on wiinud oma peakorteri AddtS Abebast üle Jrrgaleni, kust alustatakse uusi sõjalisi operatsioone tõrksate abessiinlaste wastu. Kuuldawasti olewat ras Desta sa Gabri Mariam koondanud mässulised abes siinlased tugemaks wäeüksuseks. mille maha surumisele nüüd asutakse. Kümned tuhanded tõwewoodis. Apteekritel hea teenistus. Leiutati rohi. mis kaitseb kolm kuud haigestumise eest. Llohd kindlustab gripi wastu. Uue aasia algus on Inglismaale too nud palju pahandust. Kõnelemata poliiti lisest meelehärmast, mis kodanike südameid Euroopa wiimaseaja sündmuste vuhul täi. dab on saabunud uus nuhtlus, mis puudutab kodanikke otseselt. See on gripp, wõi nagu seda siin hüütakse -- siu (lü hendus sõnast influenza). London, muidugi, nagu üldse kõigis kü simusis Inglismaa elus. sammub ka ses suhtes esirinnas ning äridest, kontoritest sa ametasutustest on suur vrotkent tööjõude..reast wälja löödud". Kümned tuhanded põewad seda ebamugawat tõbe. ia mis kõi ge hullem, temas ei ole märgata tagasi minekut. waibumist wastuvidi. olukord muutub iga päowaga üha hullemaks sa taud wõtab järjest tõsisema ilme. Et suurim enamus ingkaüst asja nüüd ka juba tõsiselt wõtab see ilmneb asja olus. et tänawailt on kadunud kübarateta ja palituteta inimesed. Tawaliselt oli see aga Inglismaal igapäewne nähtus, et talw läbi kõnnitakse umbes nii, nagu meil keset palawamat sa kuumemat suwe. Allmaaraudteed, omnibnsed sa ron gid, mis hommikuti on täis kiilutud tööle ruttawaist inimesist, kõlawad nüüd wastu aewastusist. köhimisest sa ninade nuuska misest. Need on weel salul vüliiad haiged, kes lewitawad taudi kõikjale. Ei aita siin ajakirjanduse ega raadio hoiatused: kes Püsib kodus, kui salad kuidagi weel kanna wad sa töö ootab. Terwishoiu alaga teaelewad' ametasutu sed tunnistawad. et Inglismaad mallanud epideemia on kaunis lähedale jõudnud oma tõsiduse sa lewtfu ulatusena 1918/19. aas tail üle terwe maailma läinud influentsale. Nende aastaste jooksul suri üksi Inglismaal umbes 299.(XX) inimest ia Indias terwelt kuus milionit. SiiS öeldi, et maailmasõja aegne alatoitlustamine inimeste organismi oli nõrgestanud ia seega gripile soodsa wöi maiuse annud lewikuks. Mis käesolewat taudi on põhjustanud, selle üle ei olda weel selgusele jõutud. Ül diselt aga ollakse arwamusel. et see Saksamaalt on imvorditud", JUUS EESTI" KAASTÖÖLISELT LONDONIS. lismaal. millele järgnes erakordselt külm ia rõske talw on kõige kurja juureks. Londoni waeiema rahwakibi asetas oota mata külm ilmastik kaunis raskesse olu korda. Kuna siin iuba vaari väewa küte. koti kiwilöe näol, umbes kolm krooni mak sab siis ei ole palju imestada, et haigus peagi läbi akende ja uste. mis liin külma ta udu..lahkelt ja wabalt" tuvva lajewad inimestele kaela tuli. Nagu aga tawaliselt. on ühe inimese hada teisele õnneks. ja ka käesolewa! juhul ei ole see teisiti. Iga haigestunu otüb. muidugi, mingit wa hendit. mille abti oma tõwest kiiremini lahti saada, ja selleks on igaühel ka tõepoolest suur wälsawalik. Peaaegu iga avteek on taudi lewinedes turule lasknud oma leiutuie. mis kiirelt ia kindlalt gripi kehast wälia lubab aiada. Õlgu kuidas on, kuid nende rohtude hulgas on tõepoolest mõned üksikud. mis..walu ia hädaga" on leiutatud ia ka tõesti avtawad. Huwitawama-id nendelt on Lks seerum, mida kolme päewa iooksul sisse tu leb wõtta sa mis garanteerib grivi wastu wäbemalt kolme kuu iooksul. Mitte üksi seda. rohu mviu garanteerib ka ingiliie suuremaid kindlustusseltse..aoyd". kes igaühele, kes peale kolmeväewast kuuri kolme kuu iooksul influentsasse haigestub, arstikulud wiie guinea, see on umbes 110 krooni, ulatuses tasub. Noor sa wana neelab siis ka seda wa hendit ning kes õigeaegselt peale hakkasid, need on ka terweks jäänud. Wäbemalt suu rem osa. Ametlikult registreeritud ja ars libe poolt heakskiidetud arstimite kõrwal on aga kus gripp suba mitu kuud laialdaselt on lewinud. Teisest küljest aaa oletatakse, sa tõenäoliselt on see ka õigem eeldus, et möö dunud väikesewaene ia wibmane iuwi Ingterwe rida igasuguseid ~nõiarohte", mida üksteisele soowitatakse. tvrwita takse sa millede hea mõju peale kas wõi mürki wõe wkse. Populaarsemaid rahwarobte on ka dakamarja tee. Üksi selle joomine aga ka weel ei aita, waid aeglaselt teed rüübates tuleb wahetpidamata ia katkestamatult kor rata salmikest. mille eestikeelne tõlge kõlab umbes iärgmiselt: OH sa hull küll. oh sa bull küll. Külm mu's saanud wõimuse: Mari armas. mari üll' Wõta haigus endasse!" Ingllsmaa-Austraalia lennuliin avati. Gouthamptonist stardib hiiglasuur lennupaat Centaurus" reisijatega sa postiga kauge lennule Austraaliasse, Egiptuse ja India kaudu. Esimese peatuse ta tahtis teha alles Egiptuses. Kui siis kõik need nõiasõnad öeldud ia tee ioodud. tuleb punasest flanellist sall umber kaela si duda ja oodata baid tulemusi. Muidugi. sarnased rohud on rohkem moarahwa hulgas, kuid lehed toomad> ner äm, tähendades, et ega pruugi iu uskuo, kuid abi nad annawad. Ja iseai k:riutan>.w juhtkirju nendest rahwarohtudestl Ei ole just mõnus haiae olla. kmd *vna lismaal aitab terme riik kaasa, et raa hai gestunu peagi terweks saaks. Arstid on - flelifu.lt siin wäga kallid. Samuti ka arsrr rohud ia wõrreldes meil makswate hono raridega tuleb arstile terme kavrtal lauale panna. See tähendab kallid on eraais tid ja haiglad. Tawalised kliinikud, m - ''eltskonna toetusel eksisteeriwad. ia ambulatoorne rawimme on aga Anll lismaa! maksuta, ehk õigemini waba tahtliku tasu eest haigla toetuseks. Samuti saadawad ar tib. kui seks wajadus peaks olema, haige juurde halastaiaõe, kes haige eest hoolitseb. Trrwenenud kmge suurde tuleb siis hiljem asutisest, kust õde oli saadetud, keegi korjandusraamatuaa -a igaüks annab niipalju kui tal wõima.ik. Iga summa, olgu iee nii km ia bez, wõetakse aga wa g a laa kelt ia tänu- Itkult wastu. Haige, kes kliinikusse abi läheb otsima ja kelle tasku ei luba eritead!a's kümnetesse naeltesse ulatawaid honorare tasuda, wõib kindel olla, et haiglas tema eest hästi hoo litsetakse ia kõik tehakse, mis wäbegi wõima lik et talle kergendust tuua. Ei veaks aga kliiniku arstkonna jätkuma, au takse haigele kaasa kiri riiai kuulsamate spetsialistide juurde, kes selle kirja põhjal siis kas maksuta wõi õige wähes? tasu eest abi annawad. Samuti antakse haigele ka kõik rohud maksuta. Londonis, jaanuaris. E. R. Sarw. 200 hiinlast uppus. ETA. Kanton. 20. jaan. Kanchuk kärestike ületamisel Läänesõel läks ümber sa wajus 20 minutiga põhja üks kahemastiline purjekas. Seejuures ole. wat uppunud 400-st lacwal wiibinud hiiu. lasest 200. Ainult Ataalia puudub Genfilt. ETA. G-nf. A>. iao-n. Rabwasbeliidu nõukogu eelolewal istun-' gil esindab Ecuadori, kes ei wõtnud nõu foqu tööst osa möödunud sevtsmbrikuust saadik. Genfi peakonsul Castalu. Seega jääb nõukogu laua taga tübiaks ainult Itaalia esindaja kobt. Nuaoslaawm-Kulgaaria sspruslepina kirzutatakse VTA. Belgrad'. 20. toon. Ametlikult teatatakse, et lugoslaawia- Bulgaaria sõpruslepingu allakirjutamine sünnib pühapäewal Belgradis. Üliõpilaste streik Kiiürias. VTA. Beirut. 20. saan. Siinsed muhamedi üliõpilased alustasid täna hommikul streiki, et protesteerida Türgi nõudmiste wastu Alexandrette'i asjus. JUievakaia : Kassisaba kingsepanaisbe kobwisoomist ringi erakorraline peakoosolek oli koos. «See on häbemata irwitamine meie, kingsepanaiste õilsamate tunnete iile!" 'kriiskas Liisa Traadinaaskol ta laiutas peo pesa aa wastu kõnepulti. «Teater, mis peaks pakkuma elawat ta kõrget kunsii. tuleb juhtida õigele teele. Teen ettepaneku esitada teatri juhatusele ultimaatum tükk wängukawast maha! Kui ei arwestata rahwa soowidega. siis läheb Kassisaba king sepanaiste kohwiring etendusele traadi naasklitega ta..." Pea'nd kinni, Liisa," hõikas tagumisest vmgist Riina Tikunaaskel...Sina ei ole uuemate kunstiküsimustega kursis. See tükk..kass läheb piimakaussi" wõi mis ta oli, ongi suba maha wöetud....waadake, luaupeetud kaaswõitleiad." kõrgendas Liisa Traadinaaskel kõnepuldil oma häält. Waadake, kuis üks kingsepa naine, üks tawa-lise poalseteaiia naine, teeb häbi naisteie. kelle mehed teewad terweid saapaid. Teie, proua Tikunaaskel. peafsue ometi teadma, et..zdass läheb viimakaussi" wõeti küll reparatuurist maha. aga uus tükk wõeti asemele." Kahin käis läbi koosolekusaali. Ah ükb tükk wõeti tuba maha wõi?" hõigati. Tä hendab naised wõitsid?"..soe on alles esimene samm naiste wõidutoel. lugilpeetud kaaswöitleiad." fat kas Liisa Traadinaaskel pidulikult. Meie akadeemilised õed on pannud end maksma kunstiküsimustes. Aga teatrite iubid ei oska teha muud kui ratsutada naiste selias. Nüüd nad WStsid uue tüki. vct teate, mts Ansti tertvendamme. on selles tükis üks vuriuz kingsepp. Üks mees. kes joob nagu mõni pealse tegiia." «Mina olen ka pealsetomia," hüüdis wahele preili Pigitraat. «Aga ei ioo mitte tilkagi. Mis puutub see meie kobwijoomt se ringi teatripoliitikasse, kui mõni mees..." «Teie, preili Pigitraat. ärge säutsuge wahele, kui teil pole õiget arusaamist naise aust," katkestas proua Tikunaaskel...Mis näoga ma istun teatris, mina. auto pealse tegija naine, kui lawa-l on tobtud tolguseks üks purjus pealsetegija. Mina lähen näi teks wuaseesse uus siidikleit selias. Aga mõni sitsi kleidis woodriõmbleia plika kihid tab. et proua Tikunaaskel. kas teie mees ka niiwiifi tuigerdab, kui olete ta kodust kõrtsi peksnud? Mina ühinen proua Traa binacisf.lt resolutsiooniga, kuigi tema mees on ainult saavalapviia."..ühineme, ühineme!" Käed tõusid nagu mets. Waliti komisson. kes istus organi satsiooni kulul tellitud kohwi tuures kokku, ultimaatumi wälia töötama. ToatridirÄktor Potilill käis oma kabi netis edasi-tagafi sa katkus oma hõredaid iuukseid...mis ma pean siis tegema, här ra esimees?" ahastas ta...kassi iaoks tegime dekoratsioonid ia muud kulud see läheb tuulde...kõrwalhoowis" ei tohi meie arwates mängida kingsevanailed tule* wad naasklitega..."..mkspärast te siis peate iusi mängi ma tükke, mis inimesi ärritawad?" ütles esimees...eks meil igal mebel ole omad naised ia muud nõrgad külied peame Me siis puudutama inimeste walusaid koh ti? Walige tükke, mis on keraed sa lõbu sad. WõtFe näiteks..kraawilammuwsad" kuidas mu naine naeris, km seal poisid olid hädas lehma vulli tuure wiimisega." Teatri direktor torkis asiatult pähe ta gasi karwu, mis ta oli wälia kitkunud. Hüüdis siis ettetuppa:..härra dramaturg otsige wälia..kraawilammutaiate" osa raalmatud.. Karusaare uudismaa-asunduse kraawl. hallide Pere pidas lõunatundi. Käraka Ruts kooris ajalehepaberist wälia heeringa ia lõi sellelt wastu labidawart soola ia soomused maha. Võle ikka miski elu. kas tead," ütles...siin sa nüüd müttad poole kehani sawiga koos ia heeringa Wolweü jookseb pintsaku warrukasse. Linnas on ikka teine elu. tead. Meie teeme siin seda kultuurmaad, aga linnas tehakse salle maakultuuri. Teater ia kino. tead. Eks ma ole ka peenemaid päewi näinud, kui sai weel oldud ooberi õpipoiss. W-gilge rätik kaenlas ia kobe muud kui pühi, kui soust tilgub sõrmedele, tead." Wõttis ajalehe, milles oli ennem hee rinnas. Hakkas pühkima sõrmi. Ajas järsku silmad vungi...eesti mehed, teate." ütles...woadake, mis siin on kirjutatud. Meie lähme la» walel"..noiah. eks ta kuluks kondile ära." üt les Suurelombi Sass sa sü aas kintsu...täna nagu lauba õbta."..sina Sass oled mats ia matsiks sa sääd. tead," käratas Ruts...Sina ei mõtle muud kui supipotti sa saunalawa. Kuntsi küsimusest sa kultuurist sul vale aimucn. Meie lähme teatrilawale. Pealinnas män gitakse täna õhta uut tükki..kraawilam mutasad". Waata, siin on trükitud lõ bus sa rahwavärane, elulised tüübid. Ei noh, maailma hiiglama maruwahwa. Oota. ma loen edasi. Kuulake - eriti huwitaw on wana Sass. kes ei mõtle muule kui saunale sa supipotile, sa ehtne graadetüüp Ruts.. Käraka Ruts laskis lehe langeda sa waatas ringi. Mehed muhelesid...ei-noh. tead," ütles Ruts wähe aja Pärast. See on sulanöök." Loe edasi," soowitaisid teised. Ruts luges, sa üks mees teise järele tõmbas käed rusikasse. Lõpuks leiti artikli alt peene kirsaga:..kraawilmnmutatad" wõeti repertuaari, kuna sealt tuli kõrwaldada..kais läheb pii makaussi" akadeemiliste iuurelõikaiate nõu del ja..kõrwalhoowis" Kassisaba king sepanaiste nõudel."..mehed, nii seda ei saa jätta." ütles Ruts...Meid tehakse maailma inimeste naeruks ja keski ei wõto seda arwesse, et meie seisame terwe kerega otna kodumaa parema tulemiku teenistuses loome sel. lest-samast sopasest Karusaare rabast uut kultuurmaad. Sa järsku mingisugused komejandid näitawad, et meil on ka miski nöögatiiwsed omadused. Kutsun teid üles ühisel rinde! parandama meie teatrikunst: kultuuri. Kas meid, ausaid kraawilammu tasaid, wõib vilada rohkem kui Kassisaba kingsepanaisi? Ei. tead. see asi on juba kunstipoliitika põhimõtteline küsimus." Tund hiljem marssis kraowiballide jõuk, läikiwad labidad seljas, raudteejaama voole. Teatri di rektor Potilill käis saalis esi meste ridade ees käsi hõõrudes edasi-tagasi. Rahwas oli wiimaste päewade iooksul kuns tiküsimuste põhimõtteliste waidluste tõttu awalikus arwamises aetud nii marru, et litsus teatrikassale nagu voksiwõistlusele. Ukse taga tegid wäiketsed poisid head äri lil lede. plokkwilede sa külmvwõewd kartulite müügiga. Oli oodata tükile suurt menu ia publiku suuresoonelist kaasaelamist. Keegi wirutas eesriide taga rvudhaam riga wastu kongi waskpanni. algas juba aplaus. Järsku kostis eeskojast raskete saapa kontsade mürtmmine sa labidate kolin. Üle kõige lõikas Käraka Rutsi bääl: «Tee aga oma putka uks labti. tead. sa Nadi piletid wälsa. Meie oleme need Ka-- rusaare kraawilammutaiad ia tulime oma seiiuse au ia teie kuntsikultuuri päästma, tead. Ia kutsu direktor, tead." Direktor Potilill tuikus wõbiiewate põl. wedega eeskotta...armsad eesti wennad." ütles ta haleda häälega...mina ei saa siia midagi parata. Meie repertuaari walid iuhatus koos akadeemiliste iuurelõikasate. kultuursete naiste, kojameeste ühingu, sisaba kohwiklubi ia muude kultuurorgani satsioonidega ühisel....vole meie asi/' põrutas Ruts...Ma ütlen sulle niipea kui sa kardina lased lawaaugu eest ämmata, lõikan sulle lab:- daga pähe. Meie siin oleme mehed, kes watsi ei passi, tead.".. et Jebc iüt?[ ei wsi mängida." unesid juhatuse mehed kabinetis direktor PotlllllÄe...Valige kiires korras reper tuaar, mis ei haawa rahwa eetilisi ia este?. tilisi tundeid." lugupeetud publikut wabanda. 00. ütles direktor sa kummardas publikule eesrnde ees...vastawalt uuele kimstiwu. nale temme repertuaaris ajakohase muu datuse. Etendus algab kobe " Eesriie Wmmati kõrwalel TiibiÄ lonx.l on tool. tool: kõrwal ekspress, kes keeras wänta. Ja grammofon mängis: c>äkün mina, läksin mina läbi küla tänama.. M Jänki mees. UUS EESTI. NELJAPÄEVAL', 21. JAANUARIL LHK. '4

5 HM tummihislt pnunnibt onu. Roosevelt vannutati teistkordselt Ühendriikide president tõotas kaotada ebaõialuse wiihi" ole huwitatud sellest, kas Hispaanias on parem poolne wõi pahempoolne walitsus. On Hispaa nia rahwa enda asi otsustada, missugune walit sus peab valitsema Hispaanias, ja seepärast meie ei poolda mingit vahelesegamist Hispaa nia sisemistesse aöjadesse. Jngliie-Jtaalia deklaratsiooni kohta Eden ütles: Selles deklaratsioonis ei ole ühtki sõna, ühtki rida, ühtki kirjamärki, mis annaks mõnele võõrale riigile õiguse HiSpaaniaS vahele segada, olgu mõnes Hispaania osas missugune walitsus tahes. Briti huwides on, et Hispaania konflikti ej lastakz laieneda üle Hispaania piiride, ja et Hispaania poliitiline iseseisvus ja territoriaal ne puutumatus säilitataks. Vabatahtlike küsimuse kohta Eden seletas, et Briti walitsus püüab takistada vabatahtlike saatmist Hispaaniasse, tulgu need kust tahes. Eden kahetses ainult, et see küsimus ei ole va rem üles võetud, sest nüüd on teatavate riikide käitumine teataval mõõdul õigustatud. KuulduSte kohta, nagu oleks Hispaania- MarokoS Saksa vägesid maale saadetud või tehtucoapa sõtta kiskumise eht on piicatud. ~ Bemokcaatia oti aestimiks kommunismi oastu. ETA. Lo nd on. 21. jaanuaril. Välissekretär Eden esines teisipäeval alam kojg» pikema seletusega rahvusvahelise seisu korra kohta. Ta ütles muuseas: aasta Heab saama äärmiselt raskete rahvusvaheliste probleemide aastaks, kuid ühtlasi ka soodsate rahvusvaheliste juhuste kasutamise aastaks. Seisukord Hispaanias warjab kõik teised sünd mvsed rahvusvahelises seisukorras. Kuigi kon flikt jätkub raugematu ägedusega, on siiski En roopa sõtta kiskumise oht kui mitte täielikult körwaldatud, siis Magi piiratud. Kui keegi peak» uskuma, et selle kodusõja tagajärjel mõni wõõras riik wöiks hakata juhtima Hispaania elu ja välispoliitikat, siis mina usun kindlasti, et se, isik eksib. See on kõige vähem tõenäoline kõigist selle kodusõja võimalikest tulemustest. Meie oleksime kindlasti selle tvastu, ja meie ei oleks mitte üksi. Reiega oleks hispaanlast. Vahelesegamine Hispaanias on halb asi mitte ainult inimlikust seisukohast, vaid ka poliitilisest seisukohast. Suur-Britannia ei Inglise «välisministri Edeni köne alamkvias. saksamaa asugu koostööle Euroooaga, Kesti graafikute edu Poolas. ETA. London, 21. jaan. Saksamaa kohta Eden ütles oma kõnes: Saksamaa tulemit sa see osa. mida Saksamaa veab EuroopaS mängima, huwitab praegu kõige rohkem Euroopat. Suur 65-miljomline rabwas on tõstnud tõu sa rahwusluse oma usutunnistuseks. Ta teostab seda usutunnis tust samasuguse ägedusega. nagu ta seda kuu lutab. Maailm küsib endalt, kuhu need dokt- Jttnid peawad toitma Saksamaa sa meid kõiki, iuroopa otsib tõsiselt wastust sellele küsimn sele. sest Euroopa ei wsi triiwida edasi tule miku poole, mis muutub üha ebamäärase» maks. Euroopa ei wõi lasta end lõhki kiskuda terawatest rahwuslikest wõitlustest sa üksteisele wastukäiwatest ideoloogiatest, kui ta tahab edasi püsida. On Saksamaa wõimuses mõjutada wali kut. mis peab otsustama mitte ainult tema enda, maid ka Euroopa saatuse. Kui ta nõus tub Euroopaga awameelselt ja täielikult koos töötama. stis ei leidu Suur-Britannjas keda gi, kes mitte ei oleks kõigest südamest malmis teda aitama. Meie ei saa maailma arstida paktidega ega ilusate rahukõnedega. On tar mis tahet koostöötamiseks. On tarwis ära heita rahwusliku eraldumise doktriin. Ülemaailmlikul puulõigete niiituset auhinnad K. Mugastole ta A. Laigule. Möödunud aasta detsembrikuus awati WarSfawiS 2. ülemaailmlik originaalpuu lõigete näitus, mts oma ulatuselt ületab kõik waremaö analoogilised näitused. Sel näitu sel, mis meelgi pole lõppenud, estnewad pea gu kõik Euroopa riigid puuduwad ainult Soome, Norra, Portugal, Kreeka ja ka Lee du. Peale selle esindawad sel näitusel Põhia- Ameerika ühendriike 15 kunstnikku 87 teose ga, Jaapanit ö kunstnikku 17 teosega ning Hiinat 2 kunstnikku 8 teosega. Kokku esineb näitusel 258 kunstnikku 595 teosega liga kunst nik wõis esineda kõige rohkem 4 teosegaj. Ent wäga walusalt annab sel näitusel tunda Vene graafikute puudumine? nagu näituse korraldajad oma katalogts märgtwaö, on me nelafed eemale jäänud tehnilist laadi põhju sil. Venelased esinesid küll esimesel näitusel. mis samuti peeti WarssawiS a., ja ära tasid siin wäga suurt tähelepanu. Tähtsat osa sel näitusel etendawad poolakad ise. kes puu grawüüri alal on teatawasti maailma pari maid praegu, 57 kunstnikku 122 teosega. EeStt estndus on järgmine: A. Latgo 4 teost, H. MugaSto 4 teost ja E. Müralt 2 teost. Näituse jury ei ole ühtki meie kunst nike saadetud grawüüri wastuwõtmata jät nud. Võrdluseks esitame siin meel meie naabri Läti esindust: A. lunkers 1 teos, J. PlepiS 4 illustratsiooni Akuraters'i raa matule *uh? sume mälestused" ja P. Stern 1 teos. Nagu wiimased teated kõnelewad. on meie puulõikajat! selles suures wõtftluses üllata walt Hea edu olnud. E. Wtiralti kohta puuduwad weel andmed, kuid teised meie kaks graafikut on mõlemad saanud wäga kõrge hwnangu osalisteks: H. MugaSto on saanud auhinna 390 zlotti ning audiplomi, A. Lai ao audiplomi ilma rahalise auhinnata. Tä- Lendame, et peale selle oli weel kolmas hin oamisliik lihtne kiituskiri. Kui silmas pi dada, et näitusel oli 3 auhinda a 1999 zlotti, 6 auhinda a 500 zlotti, 2 auhinda a 890 zlotti ja üks 100 zlotti ja et wälismaalastest said umbes 20 kunstnikku audiplomid ja 10 kiitus kirjad, siis on meie graafikud WarssawiS wä ga filmapaiftwale kohale tõusnud ja eesti kunsti au suure eduga kaitsnud. Pealegi oli sel näitusel jury palju nõudlikum kui esime sel näitusel, kuna töid oli igast maast harul vaselt rohkestt kokku woolanud. Üks meie Veerandsada aastat piima vedu Tallinna. Tallinna ümbruse Jõelähtme walla Pa rasmäe küla talupidajad weawad juba pik ka aega korrapäraselt viima Tallinna, kurgi pinna turustamiseks on iga väew waja ma ba sõita tvnrandwda kilomeetrit. Nüüd pi dasid nad oma 25-aaSjase übhe viimaweo juubelit, mis t>ulmf oli korraldatud ParaS mäel wallawanem stz»hannes Kuus k m ä e tailus pidulik kõigi oma küla piimatootjate tolmiffude wabel. Sinna olid palutud ka piima tarwitajad need Tallinna toiduaine:skauvluste omanikud, kelledele piim müüakse. Aastail 1912 ehitasid Parasmäe talunikud' Aussi tallu üli!'pit viimakeldri. van nes nii aluse ühisele viimaweole. Praegu on külas kolm viima wastuwõtuvunkti 42 talu!bfjta. Ainulaadne terwes linna-ümb ruses on tee esimene piimokelder. kuhu wii wad 12 talu oma viima. Kõikide piim se gatakse sumes vaagis. saades nii ühtlase Viima. Loomulikult on kõikide viimatoo säte kari kontrolli all ia toimitakse ka pii ma wastuwõtupunktis mustuse- ia raswa vroowe. Piima linna toimetamine toimub kõigil talunikkudel kordamööda, sagedus oleneb viimahn'gast Jaol viimatoosal on raamat, kuhu viima wastmvvtia teeb märke Viimahulkm üle. Piima wastuwõtja talu nik saaib oma töö eest wastawa talu. Üldi sett on talunikud selle ühise korraldusega wäga rahul. VVS EESTI, NELJAPÄEVAL' JAANUARIL LHK. 5 Lest!" kaastööliselt Varssavis. graafiline töö A. L a i g o on ära trükitud isegi suures näituse katalogis, mis sisaldab kokku 50 reproduktsiooni erimaa de kunstnikelt. Wäga rohkesti auhindu, na gu wõib arwata, on saanud poolakad ise, kus puugrawüür on haruldaselt kõrgel tasemel ja mille tõstmiseks poolakad ise wäsimatult jõudu kulutawad. Ka käesolewa rahwuswa helise näituse idee, mis peab iga kolme aas ta tagant korduma PoolaS, et anda uut puu lõtke kultuuri mitte ainult Poolas, waid isegi ülemaailmlikus ulatuses, selle idee algatajaks on tuntud Poola graafik WlabyS law GkazylaS lsurnuö 1981). Nagu kõlab poolametlik hinnang, on käes olewal näitusel üldiseloomujoonena märga taw tagasitõmbumine wanade traditsioonide juurde, kallak realismi ja asjalikkusesse. Suuremat rõhku pannakse nüüd joonista mtsostnsele ja selle süwendamisele, mis seo ses ka tehnikaga pukspuul. Kadunud on ku bism ja ekspressionism. Teatud määrani tundub seda ainult kompositsiooni mahutuses ja üldises wäljendusjõus. Suurt osa eten dab raamatu illustratsioon. Illustreerin? puu lõige on muutunud nii waldawaks, et selle mõju tundub isegi wäga üksikasjalikult wäl ja töötatud suurtes grawttürides, mis mää ratud seina ilustamiseks. WarssawiS, jaanuaris. ö 2 iawat ettewalmistusi Saksa mägede maale saat miseks, Eden seletas, et Nritj walitsus peab hoolsasti silmak seisukorra arenemist ses regioo nis, olles suurrsti huwitatud lepingutega loodud status quo säilitamisest HiSpaania-MarokoS. Jnglise-Jtaalia deklaratsiooni kohta Wahe«mere azjus Eden kinnitas, et see deklaratsioon ei ole mingi leping ega pakt. Briti walitsus loo dab. et lelle deklaratsiooniga on tehtud lõpp vi newarele suhetele mõlema maa wahel. See deklaratsioon ei tähenda mingit kõrtvalekaldumist senisest Briti poliitikast ega sisalda mingit kont sessiooni Briti poolt. Ka ei muuda see dekla ratsioon Briti sõprussuhteid teiste riikidega. Ideoloogiliste tvõitluste kohta Eden ütles: Meie ei saa nõustuda sellega, et Euroopa peaks walima parempoolsete ja pahempoolsete dikta tuuride wahel. Me?e ei saa nõustuda sellega, et demokraatlikud maad muutuksid soodsaks pin naks kommunismi lewinemisele. Demokraatiat meie peame pigemini arstimiks kommunismi tvastu. Arwnstus Inalise-Itaalia kokkuleppele. Vabameelsete subt Sinclair kiitis Edeni seletused üldiselt heaks, kuid leidis ühtlasi, et walitsus on ilmutanud suurt nõrkust Inglise- Itaalia kokkuleppe sõlmimisel, sest Briti walit sus ei ole saawutanud Itaalia walitsuselt mingit kohustust mittewahelesegamtse asius. Sinclair awaldas soowi, et kõik riigid, kes on walms takistama seaduswastast wahelese gamist Hispaanias, kutsutaks koos töötama tõhusa kontrolli teostamiseks, hoolimata iga sugustest takistustest. Reksislide meeleavaldus Brüsselis. ETA. Brüssel, 20. jaanuaril. BekstStid alustasid ette õhtul suure massi meeleamaldusega uut propagaudasöjakäiku, mis peab kestma kuus päewa. Meeleamaldn sest Brüsseli spordipalee ees mattis osa um bes ls.vlm»päine rahwahulk. Meeleawaldu sel reksistide juht Leou Degrelle esines tõ «ega. milles tungis tallale walitsusele parun Borchgravei tapmise põrast Hispaanias ja nsndis suhete katkestamist Hispaania senise Valitsusega. Degrelle armustas ka malitsule käitumist ringhäälingute kasutada andmise asjus, ette heites walitsusele, et ta ei ole seui rekststi dele lubanud esineda kõnedega ringhäiiliu f übanud uis. Degrelle talle teatas, Torino et ringhäälingu Itaalia mõtmud kaudu on kõuelda oma Belgia poolehoidjatte ja maa ilmale. MeeleamalduS möödus mahejuhtu miteta. sailingud Hiina mässulist ega algas d. STA. Nanking, to. jaan. lßeuterj GõjateaewuS Slankingi walit suswägede ja ang Hu-tsheni mässuliste ma }>el on alanud. Esimene kokkupõrge olewat eidnud aset Giansust Kv miili idapool Huah fieni lähedal ägedas lumetormis. Walitsus mägede allikast teatatakse, et mässulised ole wat löödud põgenema. Wöitlustest ei olewat meel osa wötnud kommunistlikud wäettksused, kellede suuremad koondised asuwat Huahsieni ia Giansu wahelise raudtee piirkonnas. Corton oli parajasti büroos, kui sinna helistati. Lrakordne sündmus," teatas talle korrapidaja, miljonite pärija miss New-Vork-PariS' magamistoast leiti surnud neeger. Preili ise on kadu nud. Wäga salapärane juhtum. Teid palutakse kohe sinna sõita." Corton, kes poole tunni pärast oli kawatsenud koju magama minna, ohkas pahaselt, kui tõmbas endale palitu selga. Asi ei huwitanud teda põrmugi. Surnud neeger ameeriklanna maga mistoas oli waid maiuspalaks kõmulehtedele, kes jumaldasid skandaali. Kui gangsterid aga tõesti rööwisid rikka tütarlapse, lootuses saada head lunaraha, siis ei puutunud see temasse, waid inspektor Griggsi. Kuid neetud Griggs oli puhkusel ja Corton pidi sooritama kahe mehe töö. Wõttes kaasa noorema inspektori Hirti ja politseiniku, kihutas Corton ametautos õnnetusekohale. Hilcotti willas oodati neid juba. Miss Wintring, majawalitseja ja kõik teised teenijad olid kogunenud trepile. lumal tänatud politsei!... Nüüd leitakse New!" See tüse mees on kuulus inspektor Corton," sosistas majawalitseja miss Wintrinaile. Tere, inspektor." Mis on juhtunud?" küsis inspektor, joostes trepist üles. Majawalitseja tutwustas teda lühidalt asetleidnud õnnetusega. Wa» pustatud miss Wintring oigas õudusest ja nuusutas inglise soola. Miss New magamistoa pehmel ja paksul waibal lebas surnud neeger. Jõllis silmadega ja irewil hammastega must nägu oli kole. Corton laskus põlwili, et waadata, kas laibal pole märgata wägiwalla tunde marke. Hetke parast ütles ta: Näib olewat loomulik surm. Kutsuge arst, Hirt." Noorem inspektor ruttas käsku täitma. Kuidas sattus neeger siia?" küsis Corton. Nuuksudes osutas miss Wintring Bettyle. Enne magamaheitmist käskis miss New mind kutsuda Sami ja lu kustas end temaga siia..." rääkis toaneitsi nuttes. Miks kutsus ta neegri?" Ma ei tea..." Corton wngutas pead, pomises midagi arusaamatut ja asus ümbrust uurima. Kas aken oli awatud, kui astusite magamistuppa?" Jah, härra," wastas Betty. Warustudes luubiga, hakkas Corton teraselt silmitsema aknalauda ja raame. Kuskil ei paistnud wähematki jälge. Keegi polnud aknast wälja roninud, ükski astunud aknalauale... Magamistuba asus willa teisel korral ja aknad awanesid aeda. Maja fassaad oli kaunistatud kiwist figuuridega, mis wõimaldasid osawal roni jal minna kas wõi katusele. JMrt," käskis inspektor, minge alla ja waadake, kas akende all lei dub jälgi." Noorem inspektor läks aeda. Corton kummardus aknast wälja, tasku latern käes. Mälestuseraha Roosevelti teistkordse ametisseastumise puhul. ETA. Washington, 20. jaan Täna hommikupoolikul toimus llhend riikide liiduparlamendi hoone Capitoli eelsel platsil president Roosevelti ametiwande and mise tseremoonia. Ilm selleks pidulikuks sündmuseks ei olnud sugugi soodus. Lakka matu wihm leotas läbimärjaks tuhanded pealtwaatajad ja wcidi üle O-punkti püsiw temperatuur külmetas nad kontideni. Wõrrelduna waremate kordadega iseloo mustas tänast tseremooniat mõjuwus, liht sus ja kiirus. Paraadist presidendi ees wõt sid osa kõigi wäeliikide esindused, kadetid, politsei ja kõigi osariikide kubernerid selles järjekorras, kuidas need osariigid ratifitseeri sid Ühendriikide konstitutsiooni. Pärast ametiwande andmist president Roosevelt esines kõnega, milles andis luba duse teha kõik, et kaotada ebaõigluse wäh ki", mis põhjustab puudust ja wiletsust keset küllust. Meie peame tegema igast ühendrii kide kodanikust isiku, kes tunneb muret ja huwi oma riigi wastu. Meie esiisad lõid lii duwalitsuse, mis pidi kindlustama Ameerika rahwale üldise heaolu ja wabaduse õnnistuse. Ncnde eesmärkide saawutamine jääb ka praeguse walitsuse püüdeks aasta konstitutsioon ei teinud woimetuks meie de mokraatiat. Kuid uutes olukordades meie oleme kohustatud sotsiaalse õigluse pärast püstitama manale alusmüürile kestwamat ehitust, mis kõlbaks ka tulemastele polwe dele. Meie asume pidewa progressi teel, kuid selle progressi eesmärgiks ei ole teada saada, kas peame suurendama nende küllust, kellel on isegi palju, waid kas jõuame küllal daselt muretseda nende eest, kellel on liiga wähe, ütles Roosevelt. Roosevelt ei peljanud wilima. ETA. Washington, 2l>. jaan. Tugema wihma pärast soomitati presi dent Rooseveldile anda ametiwanne Capt kolis, kuid Roosevelt eelistas kinni pidada kindlaksmääratud korraldusest ja anda man ne platwormil wäljas Capitolt ees. Näida kes sõrmega kaswawale rahwahulgale platsil, Roosevelt ütles: Kui need inimesed wvtwad wihma wälja kannatada, siis wõin seda ka mina." Kongressi istung Washingtonis. Sel istungil Ühendriikide kongress tunnustas Roofevelti ja Garneri tagastmalimift presi dendi ja asepresidendi kohale. ~U!ust albatross"...uus Eesti" romaan. Wäga rõõmustaw," ütles ta. Millega wõin teid teenida, mu härrad?" Jimmy Topaz naeratas pilkawalt. Kisküsime teid politsei käppade wahelt wahwa wõte, mis? Sellest teemad lehed komunumbri, mis peab kuu aega wastu. Kuid me kaotasime ühe mehe... Mõistate muidugi, et selliseid karutükke ei tehta asjata?" Olen malmis.. Gangster katkestas teda kannatamatult: Ei, mu härra, ühekordne tasu ci rahulda meid. Wötke meid oma ettewõttesse osanikeks." Missugusesse ettewõttesse?" Arge mängige lolli. Meie pole ju politsei, ühe sõnaga: jah wõi ei?" Härrad, ma ci mõista..." Gangster lõi rewolwri päraga wastu lauda ja käratas ähwardades: Ma ei salli asjatuid sõnu. Wastake: jah wõi ei?" Aga mina... ma..." Ta ei lõpetanud lauset, sest Topaz wirutas talle rewolwriga hoobi näkku. Ruperto Ruggieri wajus silmili lauale ja kaotas teadmuse. Gangsterid läksid kõrwaltuppa nõu pidama. Kui musta habemega mees pool tundi hiljem ärkas, leidis ta end istu* mas keset tuba toolil, mille külge ta oli seotud, ümberringi aga seisid Topazi jõugu liikmed. Ruperto Ruggieri pea oli paljaks põetud. Tema kohal rippus laest plekknõu, millest pikkamisi, kuid korrapäraselt tilkus jääkülma mett. Kui esimene tilk langes itaallasele lagipähe, wõpatas ta, tundes külmawärinat terwes kehas. Algul polnud see walus. Kuid mida kauem talle mett tilkus pähe, seda tundlikumaks muutus nahk. Näis koguni, nagu muutuks iga järg mine tilk raskemaks ja jäisemaks. Wiimaks ei suutnud Ruperto Ruggieri seda piina enam taluda. Armu?" oigas ta. Halastagc!" Gangsterid ainult irwitasid pilkawalt, huwiga jälgides wangi kramp likke liigutusi. Walu muutus iga minutiga hullemaks. Järgmise tilga ootamine ku junes õudseks närmipingeks. Õnnetule mehele tundus, nagu sajaks talle kiwiderahet pähe. /.Halastage?" oigas ta uuesti. Aga mebcd ei hoolinud tema palmetest. Surmabirm maldas Ruperto Ruggieri. Talle meenus, et keskajal oli sel wiisil piinatud ketsereid. Ja need olid lõpuks hullunud...kaske mind lahti?" karjus ta kähisedes. Teen kõik, mida tahate... Päästke mind!" Topaz wiipas käega. Kõige lähemal seisew mees lükkas ohwri tooli weidi kaugemale. langesid nüüd põrandale. See on hea abinõu," ütles siis Topaz ja wiipas uuesti meestele. <9

6 KATARINA II Kohtust. 35 Mõningaid wäljawaateid. Suurwürstipaari sõbralik läbisaamine kestis ainult paar päewa ja siis läks jäl legi riid lahti. Enne kui Peeter läks sõtta, andis ta enese kui Holsteini hertsogi wolitused walit semisasjade ajamises Katarinale edasi. Kantsler Bestushew sundis teda kirju tama alla dokumendile, milles ta wormili kult andis oma õigused suurwürstinnale üle. Seda dokumenti peame meie hoolikalt ala! hoidma," tähendas kantsler hiljem Ka tarinale. Kui kord tuleb tund, wõib sellel dokumendil olla wäga suur tähtsus meie kohta." Suurwürstinna mõistis targa riigimehe sõnu. Tema wäljawaated olid head. Kõi gelt poolt ennustati temale hiilgawat tule wikku. kuna Peetri üle irwitati nagu idioodi üle. Suur agarus ja rõõm, millega Katari na asus oma abikaasa ülesannete täitmisele, ei jäänud teistel muidugi tähele panemata, ja warsti leiti, et Katarina on otse kui sündinud riigiwalitsejaks. Keisrinna oli mõnda aega juba päris haiglane. Ta nägi tõesti paha wälja ja kui ta weel püsis jalul, siis ainult oma raudse tahtejõu sunnil. Ihuarst Lestock kuulutas keisrinna ras kesti haigeks, kuid arusaamatu jonnakuse pärast ei hoolinud Elisabet midagi arsti ettekirjutustest, mille tagajärjel tema seisu kord muutus weelgi pahemaks. Ootamatu pööre. Sõda aga kestis edasi. Sissepiiratud Meemel langes lühikese, meeleheitliku wõitluse järele wõidukate We ne wägede kätte, kes siis kui metsaliste kari tormasid Jda-Preisi südamaale. Tapmised ja põletamised käisid nende kannul. Wene wäed tungisid juba Königsbergi kallale, kui feldmarssal Apraksin sai korraga arusaamatu käsu Pöörduda jalamaid tagasi Wenemaale. Keisrinna oli waheajal jäänud sedawõrd nõrgaks, et ta ei saanud enam woodist wäl ja. Kantsler Bestufhew ja teised Laotasid juba lootuse tema paranemisele. Kõikide silmad olid nüüd pöördud Ka tarina poole. Troonipärija eemalwiibimine näis kergendawat riigipöörde teostamist. Kuid samal Päewal, mil Wene sõjawäe esimesed salgad saabusid tagasi Peterburgi, paranes täiesti ootamatult Elisabeti seisu kord. Ta kuulis trummipõrinat, pillide mängu ja kasakanuutide plaksatusi. Siidist öökuues, tuhwlid jalas, ta jooksis oma ma gamistoast wälja rõdule ja sai seal kuulda, kui suur olewat wäeosade imestus ja meele paha, et neid ei olewat lastud oma wõitusid Jda-Preisimaal kasutada lõpuni. Maruwihas Clisabet sai krambid. Tema ei olnud mitte andnud sarnast käsku. Tä hendab, pidi olema keegi teine, kes oli tema krooniõigustest kuulmatul wiisil mööda min nes kutsunud sõjawäed tagasi. Järgmisel hommikul kutsuti politseiülem 0 MuSta habamega mehe ümber wõeti köidikud. Ta pea oli paisteta nud ja walutas pööraselt. Mõte keeldus töötamast. Jalad nõtkusid ja ta ei suutnud käia. Gansterid talutasid ta diiwani juurde. Ruperto Ruggieri heitis pikali. Ent waewalt ta pea oli puudutanud patja, kui ta karjatas waluft: peanahk oli nii pööraselt hell! Wäewõimuga awati tal suu ja kallati keelele konjakit. Keegi tõi jää külma räti ja mähkis selle ta pea ümber. Nüüd oli nawke kergem. Õn netu ohwri näol mängles ebamaiselt õnnis naeratus. Noh," algas Topaz karmilt, kas olete nüüd walmis rääkima? Kas wõtate mind osanikuks?" Osanikuks?" pomises musta habemega mees. Jah, osanikuks, jah... Minu kiired, minu..." Ta läks äkki itaalia keelele üle ja kõneles kiirelt, närwlikult, wahet pidamata, hullumeelne pilk pöördud toa kaugemasse nurka. Mis ta lobiseb?" küsis Topaz ja raputas teda õlust. Hei! Rääkige mõistlikku juttu!" Zah... mõistlikku juttu... jah... kiired... andke mulle kaks küü nalt... kaks küünlakest... Näitan teile... tõendan teile... See on nii lihtne... Kaks küünalt ja nööp... Küünlad ja nööp... Gangsterid wahetasid hämmastunud pilke. Topaz kortsutas kulme, kuid käskis siiski tuua küünlad. MuSta habemega mehe käed wärisesid, kui ta need haaras oma pihku. Ta silitas neid, suudles ja asetas siis kummagi eri lauaotsa. Nõnda... nõnda, jah..." pomises ta ärritatult. NSete kohe... Süüdake üks põlema... jah... ja teine ka... Kas näete nüüd? Näete?" Ta astus laua äärde, seistes mõlemist küünlast täpselt ühekaugusel. Siis puudutas ta wasaku käega oma westi nööpi, kuna parema salapära selt lähendas suule. Näete, kuidas ta särab... wasaku ja parema küünla kiired ristle wad... waadake!... Klõps... ja ongi walmis!" üks gangsteritest waatas pealikule otsa, koputas tähendusrikkalt lau bale ja ohkas. Topaz sülgas wihaselt ja käskis wangi ära wiia. Musta habemega mees oli hullunud peatukk. Parun Korff keisrinna jutule. Kõnelus oli wäga äge ja kestis kaua. Paar tundi hiljem oli kantsler Bes tufhew juba kõigist oma ameteist wallanda tud. arreteeritud ja saadetud kindlusse wangi. Ta mõisteti isamaa äraandmise pärast surma, kuid hiljem muudeti surma otsus eluaegseks sunnitööks. Kantsleri äkiline langemine mõjus Pe terburi kõrgemas seltskonnas nagu lõhke pomm. Bestushewil oli palju sõpru ja pool dajaid. Üldise arwamise järele ei olnud su gugi suudetud tõestada, et selle õnnetu käsu oli sõjamäele saatnud kantsler. Raskete kahtlustuste all. Selle wastu aga langes suurwürstinnale raskeid kahtlustusi. Ta pidi leppima läbi otsimisega. Krahw Shuwalowi juhatusel tuhnis ja soris politsei kõik tema eluruumid, laualaekad ja kirjade tagawarad läbi. Õnneliku! wiisil ei leitud midagi, mis tema seisukorda oleks halwendanud, kuid kahtlustused jäid ikkagi püsima. Pärast lõunat ta tahtis minna wälja ja lutama, kuid walwesõdurid ukse ees, kes muidu andsid temale sõjawäelist au, ei lask nud teda läbi. Kui ta julges protesteerida, suunati püssiotsad tema wastu. Nuttes ta pöördus tagast oma ruumi besse. Parajasti astus proua Tshoilokow sa longi. AH, seal oletegi teie, keiserlik kõrgus!" ütles ta kergendatult. Mina istun siin wangis!" hädaldas Ka tarina meeleheitel. Seal ongi siis kõik mu uhked unelmad!" Rahu, rahu!" waigistas õuemeistrinna. Lehekülg wõib jällegi pöörduda teie kasuks." AH, mul ei ole ju sugugi õnne!" kaebas Katarina mahalöödult. Kui palju oli mul sõpru, kes nii heameelega käisid mu kabine tis, et koos westelda ja einestada! Ja kus on nad nüüd?" Kes julgeb nüüd läheneda teie keiserli kule kõrgusele, wõib hõlpsasti sattuda ise raske kahtlustuse alla," seletas proua Tshoi lokow. Liiga palju ei tohiks teie imestuda sellise tagasihoidlikkuse üle." Duemeiftrinna wäljus jälle salongist ja warsti ta naeris ja lobises wäljas koridoris oma tütre Maria Semenownaga ja würs tinna Dashkowiga. Siis sammus troonipärija, kes waheajal oli saabunud Jda-Preisimaalt tagasi, oma abikaasa siseruumidest mööda, ilma sisse as tümata. Suurwürstinna tundis Peetri sammudest ära ja tõusis kähku toolilt. Peaaegu juba ta pidi jooksma troonipärijale järele, et kutsu da teda tagasi ja seletada temale kõik. Eks olnud ju ka suurwürst Preisi kuninga wai mustatud pooldaja! Aga sealsamas ta heitis selle mõtte kõr wale. Ta tahtis pigem oodata, kuni trooni pärija tuleb ise tema juurde. Kuid ta ci tulnud. Toaneitsi Betty ootas asjatult oma noore perenaise kutset. Oli juba möödunud pool tundi hetkest, mil neegri järele sulgus miss New magamis toa uks. Millest ta kõneles Samiga?... Toaneitsi uudishimu asendus rahutusega. Suutmata enam kannatada, ta hiilis ukse taha ja kuulatas, surudes kõrwa wastu lukuauku. Magamistoas walitses sügaw waikus. Mingit häält, mingit kobinat... Mida nad seal teewad? Bettyt waldas hirm. Wiimaks on midagi juhtunud?... Kogudes julgust, koputas ta. Mingit wastust. Ta katsus ukse linki. Uks oli luku S... (Romaan Vene fteisriftofa et ust. Tütrekese surm. Järsku wallutas Katarinat palaw igatsus oma laste järele, üksainus kord tahtis ta neid wäikesi, armsaid mudilasi näha. Kähku ta tõmbas pitsidest rätiku endale ümber ja ruttas keisrinna siseruumide poole. Kuid lastetoa uks oli seestpoolt lukus. Tema rohkele koputamisele wastas wiimaks lapse hoidja hääl: Tema majesteet on waljult keelanud ära teie keiserlikku kõrgust sisse lasta." Ma tahtsin teada, kuidas mu laste käsi käib!" hüüdis Katarina erutatult. ~OH, nende wäikeste käsi käib hästi!" kinnitas lapsehoidja. Nüüd kuulis suurwürstinna ka oma laste häält. Paul ja Anna palusid härdalt mida gi. Ei!" wastas lapsehoidja igakord wal jult ja kalgilt. Wiimaks hakkasid lapsed nutma. Seal astus keisrinna Elisabet ukse juurde ja hüüdis Katarinale käskiwalt, wihaft wä risewa häälega, et ta jalamaid sealt lahkuks. Ainult üks hetk laske mind, majesteet, waadata oma lapsi!" palus suurwürstinna pisarsilmil. Ei!" ütles Elisabet külmalt. Teie ei wääri seda, et waadata nende wäikeste ing lite süütuid nägusid! Kahetsege oma süüd! Paastuge ja palwetage! Ma saadan teie juurde preester Theodorski, et ta määraks teile kirikliku karistuse, nagu teie seda olete pälwinud. Nüüd aga käige jalamaid siit minema oma ruumidesse!" Katarinal ei jäänud muud midagi üle, kui alistuda käsule, kuid tema südames tär kas hõöguw wiha keisrinna wastu. Kaheksa päewa hiljem suri' wäike suur würötinna Anna Petrowna. Alles siis, kui laps oli pandud puusärki, sai Katarina lähe malt waadata teda. (Järgneb). UandipUetL wõltftiad 3 aastaks wanaimajza. Tallinna pandimaja pileti järeletegemise pärast olid kolmapäewal Tallinna ringkonna kohtus wastust andmas Heinrich Mü n t er, 26 aastat. Arnold N õm b e r g. 30 aastat, ja Martin Luik, 29 aastat mana. Pärast as jaarutamist mõistis kohus Münteri ja Nõm bergi kummagi kolmeks aastaks wangimajja. kusjuures wõetakse arwesse eeluurimise all oldud aeg. Luik mõisteti kohtulikult õigeks. Isehakanud mustawee kaewude rewident. Mõisteti 6 kuuks wangi. Johannes Enberg, 28 aastat mana, oli sattunud Tallinna ringkonnakohtu süüpinki õige omapärase kelmuse pärast. Enberg oli nimelt hakanud möödunud aasta suwel rewi deerima Tallinnas, Tartu maanteel asumaid mustaweekaewusid, nõudes iga kaewu üle waatuse eest majaperemehelt üks kroon taku. Kõige pealt ilmus ta 7. augustil Tartu maanteel nr. 68 asuma Aleksander Taumi majahoowlie ning teatas, et on linna ebitus osakonna mustaweekaewude kontrolör ning palus näidata mustaweekaewu. Pärast selle ülewaatust" esitas Taumile tasunõudmise ühe krooni suuruses summas. Taumi aga jättis selle tasumata. Seeiärele liikus En berg mitmes selle ümbruskonna majas, kus mõnest kohast sai ka nõutud tasu. Lõpuks toimetati Enberg majaomanik Johannes Kreuksi poolt politseisse, kus sel""s. et tege mist on petturiga, kuna linnawalitsuse tõen dusel Enberg ei kuuluwat üldse linna kana lisatsiooni käitise tööliste hulka. ülekuulamisel Enberg tunnistas end süü di, seletades, et sel teel püüdnud maid endale teenistust hankida kuna muidu polewat te male antud mustaweekaewude puhastamise töid Samuti wõttts Enbera kohtus süü omaks nina kohus mõistis tema kuueks kuuks wan aimajja tinaimifi kolmeaastase katseajaaa. KAREDAID IA LÕHENENUD" KÄSI TEEB ÕRNAKS IA PAINDUVAKS A.-B. Ephag" Tallinn. Sadamameister maetakse merre. Inglise kuninga George 5. kauaaegne sadamameister kapten Franeis Walker maeti suur te söjawäeliste anawaldustega tema enese soowil merre. Kirstu tema põrmuga wiis ulgumerele üks sösalaew. Miss New ei wastanud. Metsikus hirmus sööstis Betty alla ja äratas miss Wintringi. Preili oli alles äsja uinunud. Kuuldes walju koputamist uksel, ta hüppas sängist. Kes seal 0n?... Mis on juhtunud? Tulekahju?..." Wärisewa häälega seletas Betty, et pool tundi tagasi miss New oli kutsunud neeger Sami oma magamistuppa, lukustanud ukse ja nüüd ei wasta. LukuStas enda magamistuppa?" üllatus miss Wintring. ühes neeg riga?... Õudne!... Issand!... lialgi ei tea, mida see hull plika mõtleb ette wötta!" Ta riietus kärmesti ja jooksis miss New ukse taha. Awage!" hüüdis ta. See olen mina!" Wastuft ei tulnud. Miss Wintring koputas uuesti ja kui see ka ei aidanud, hakkas ta rusikatega taguma wastu ust. Logistades linki, seisis Betty nuuksudes tema kõrwal. Lõpuks taipasid naised, et wastust pole lootagi, et oli juhtunud mi dagi hirmsat... Minge minu magamistuppa," käskis preili Wintring, wärisedes kogu kehast, ja tooge sealt wõtmed. Äratage limmy ja Tom. Kardan ust üksi awada... Meeste juuresolekul on siiski nagu kindlam..." Betty sööstis minema. Wiis minutit hiljem ilmusid uniste nägudega aednik ja teener. Wõti ei läinud lukuauku, kuna seestpoolt oli teine wõti ees. Lööge uks sisse!" käskis miss Wintring. lim jooksis kirwest tooma... Punase puu laaswd lendasid igasse kanti. Magamistuba oli walgustawd. Tom pistis käe läbi tekkinud awause ja keeras ukse lukust lahti. Suur jumal!" kiljus miss Wintring, kangestudeö õudusest. Neeger lebas kõhuli põrandawaibal. lim jooksis ta juure ja pööras ta seljali. Sam oli surnud! Miss New!" karjus Betty ahastuses. Kallis, kus te olete?" hüüdis miss Wintring. Neile wastas waid õudne hauawaikus. Nad otsisid toa läbi, awasid kõik kapid ja laekad. Miss Wintring waatas isegi sängi ja laua alla. Miss New oli kadunud! Jäljetult kadunud! Aken oli awatud. Betty lükkas rasked kardinad eest. Kui miss New põgenes, siis ainult akna kaudu... Mis oli juhtunud? Kes tappis neegri. Sami kehal puudusid wägiwaldse surma tunnused. Miss Wintringi käsul äratati nüüd majawalitseja. Kuuldes juhtunust, tormas ta pooleldi riietatult õnnetuskohale ja wangutas etteheitwalt pead, kui märkas toas walitsewat korratust. Oleks kõik pidanud jätma nõnda, nagu see oli ukse awamisel," ütles ta. Kahjuks pole nüüd enam midagi parata. Kutsun kohe politsei." tukutol ttc.6 Õl Rawila mehed waletunnis tafatena kohtu all. Tallinna rinakannaladins olid k-lin-»»- wal wastuft andm-s R-w.la ««llas ->»«- wad - «aldcmar Kali nn di wal-t-nms t»l«andmise nina Hnaa Ta m «< "«'S nistusele ahwatlemise varast. Parast as,a arutamist mõistis kohus mõlemad omels. Asi sai alguse möödunud aasta taimi, mil Hugo Tamme wastu oli tõstetud tus puudewarguses Raim»a wa»las., J? külas elutsema Hans laamul, asumast riigimetsast. Ast tuli - siku jaoskonnakohtumku Tamme eno puude Marguses süüdi ei tumnstanud. seleta, des. et ostnud puud Jaamul, fm nitas kohtus ka ft Ä nud koos Tammega uni. nmg Tamme ostnud siis 10 mind. kusim r<s laa mul tahtnud puude eest saada msuscemet. Selle tunnistuse võhial mõistis laoskon nakohtunik Tamme õigeks. _ Kuna Jaamul wande all salle tõendas, e tema pole Tammele puid munnud. Ms ou selge, et emb-kumb - kas Kalnmdl woi mul maletas kohtus. Süüdistus tõstet, Kal sundi wastu maletunniswke andmise» M Tamme wastu Kaljundi sellele teole ahwat lemises. Rinkonnakohtus kuulati üle.kümmekond tunnistajat. Pärast asjaarutamist kuulutas kohus Kaljundi ja Tamme kohta Sigeksmont ma otsuse. ' Abja wolb tavad keskkooli Malaoiale. Abja wallawolikogu koosolekul tuli kõne alla kawatsetawa keskkooli asutamise küsimus Lõuna-Pärnumaale. Üksmeelselt asuti sei sukohale. et keskkooli kõige iobiwamaks asu kobaks oleks Pailuosa alewik. kus beal mee lel näiksid keskkooli ka naaberwallad. Walla wolikogu otsustas anda koolile taluta ehi tusplatsi sa ühtlasi toetada ehitust masan duslikult. peamiselt tasuta ehitusmaterjali weoga. Homseid sünnipäevi: August Mõru, sündinud 22. jaan a. Tartumaal, Walguta wallas. Seltskonna- ja omawalitsustegelane Tartus. Paul Õpik» sündinud 22. jaan a. Tallinnas. Majandusteadlane. Pikalaenu panga president Tallinnas. Gustaw Saks» sünd. 22. jaan a. Har jumaal, Peningi wallas. Eesti Laenupanga raamatupidaja Tallinnas. Perekonnaseisu teateid. Registreeritud Tallinna Linna Perekonnaseisu ametis. Sünde: Wiktor sa Linda-Helene (neiuna Tomingas) Kandre' poeg Wiljar; Joann ja Na- (neiuna Beluzow) Trubitsõn'! poeg Nikolai; Woldemar-August ja Anna (neiuna Wisnapuu) Hindrea tütar Heli; Walter-Hermann sa Edith-Marie-Friederike (neiuna Wolkmann) Amb rosius'e tütar liwi-maaja. Pawel sa Alice (neiuna Arrakas) TabkewitZ'i poeg Ahto; Juhan ja Ta mara (neiuna Abramowi tütar Ga liina. Abiellumissoowe: August Tammesoo ja Erna Igel; Howard Mereküll ja Emilie Moo rits: Eduard Kask ja Pauliine Ruhno; Peeter Põ honin ja Ludmilla Hargel. Abiellumisi: Aleksander-Nikolai Berg ja Kiira Tahw; Richard-Woldemar Holm ja Marie- Eliise Tannebaum; Aleksi Stepin ja Maret Wis sor. Surmajuhtumeid: luulie Sorgenfrei (neiuna Anderson). 64 a. w.; Anna-Charlotte- Ottilie Klaus (neiuna Zingelmann, Lati wabariigi riikkondlane). 69 a. w.; Anna Wildfluss (neiuna Tirman), 77 a- w.z Emilie Roog (neiuna Nacht mann). 59 a. mana. Türi linna perekonnaseisuametnik» juures. Abiellumissoowe: Ilmar Rebane ja Linda Ruus. Tallinna Kaarli 2. koguduses. Abiellumissoowe: Anton Säwer ja Elwiine Sokrates. Tallinna sadam 20. jaanuaril. Sisse klaaritud: Soome aurulaew..viola" segakaubaga ja reisijatega Helsingist. Ees ti aurulaew..grenen" segakaubaga ja reisijatega Kuressaarest üle Kärdla. Inglise aurulaew Bal teako" segakaubaga Londonist. Eesti aurulaew..aeqna" segakaubaga ja reisijatega Helsingist. Wälja klaaritud: Panama aurulaew..eduard" segakaubaga Rotterdami. Inglise au rulaew Balteako" segakaubaga Londoni üle tzulli. õ&usad tood. Kawatsen oma poja panna juuksuri juure õpilaseks." ütles shotlane. Huwitab teda see ala?" Ei. Aga ta juuksed tahatvad hädasti lõigata "..Mida see sõlm sinu taskurätikus märgitseb?"..suur tänu. et tuletasid meelde: pidin sulle nimelt meenutama, er sa mulle itta weel oled kümme krooni wölga." * «Kas olete ka päris kindel, tunnistaja, et kaebealune on identne isikuga, keda teie näaire?" Päris kindel." Kas teate, mida tähendab indentne?" Ei." Kord küsis keegi shorlaselt: ütlege mulle, mida arwate õige kõigist neist lõbusaist lugudest, milliseid kõneldakse teie kaas. maalastest?"..leian, et nendega peoks wsidi kokkuhoidli kum olema." # Daam poisikesele, kel tubwel käes:..mida sa sellega teed? Ja kust sa tuled?"..kingsepalt. Märkasin, et tallast oli nael wäljas ja lasin selle sisse lüüa enne kui ema tuleb koiu." eest iiu *inul"t' Ct soolit^eb nii oma ema on tuhwel. millega ta mind alati peksab! UUS EESTI, NELJAPSFVAI' 21. JAANUARIL LHK. 6 '

7 JxMifma lifittaaoli&oqu sõelas töötute küsimust _ EeSti ajakirjanike ball! Juba nädalaid kõneldakse sellest Tallinnas. See on ball. kuhu emad meelsasti saadawad ja miiwad omi tütreid ja paljudele noortele neidudele see on esimeseks balliks elus. On saabunud jälle ajad, mil kaheksateistkümne-aastased tü tarlapsed külastawad emade saatel oma esi mest balli". Seal tuleb käituda ttttarlapse kikult" ja lasta end isal esitleda tema tutta waile noorhärradele. Jälle leidub nüüd noori tütarlapsi" ja balliemasid". peaaegu nagu enne maailmasõda. Peaaegu sest noo red neiud ja balliemad" on praegu teistsugu seö. hoopis teistsugused, kui aastate eest... Wõtb olla on kõige iseloomulikum aasta noortele neidudele, et nad ei kanna nooreneiu-tualette". Suured dekolteed, sil mapaistwad wärwiö nii siis mitte taewa karwa sinine ja magus roosa. Neid aasta nooreneiu-tualette wõib kanda ka ema. Leidus aeg. mil wanaemad lõikasid oma juuksed lühikeseks, wärwisid poisipea puna blondiks ja tantsisid charlestont. Jah, õigus, nad kandsid ka lühikesi seelikuid! Tol ajal etendasid emad ballidel otsustawat osa, nad olid noored, pikantsed naised" ja tütred nood panid palju puna põskedele, wõtsid pi ka sigaretipitsi ja eelistasid musti tualette, mis teemad huwitawaks". Murrang saabus mitte sugugi järsku, maid pikkamisi. Balliemad" aga ei istu enam saali meeri mööda, tütred ei kanna roosasid kleite. Nai sed on õppinud, et ema wõib ka olla ilus, et ta tohib olla lõbus ja kõigepealt et ball on tantsimiseks ja mitte seina weeres istu miseks. Kaheksateistkümne-aastased tütarlapsed aga selle mastu, kellele esimene ball on selts konda astumise märgiks, nemad ei naerata enam nii mesimagusalt ja häbelikult, kui nen de õed enne maailmasõda. Nad on isetead wamad. Eks ole ilus? KelliseS kleidis läheb noor tütarlaps oma esimesele ballile. TeatamaSti mõib «äike lumetttkike sageli panna terme lawiint meerema. Nii oli ka hiljuti, kui istusime, neli sõbratari, muga «alt roos ja mabetafime mõtteid ja muljeid sõitmaste päemasiindmuste üle. Seal Lkki hüüdis temperamentseim meist Mare: et oleksin mees, siis oleks kõik palju lihtsam!" Rüüd aga mõttis kohe sõna ka Helmi, kes alati on mõitlusmalmilt sõdi mas naiste eesõiguste eest. Ta muidugi ei mõinud jätta reageerimata sellisele hüüatu sele. MeeS? Kuidas nii, mees? Miks «snd, et mehena sul oleks lihtsam elada?"..muidugi on meestel palju lihtsam ela da", seletas Mare. Esiteks juba selletõttu, et nad on nii Väljakannatamatult isetead- Vab. Nad on juba ette Veendunud, et tea»ad ja sundawad kõik paremini, ega sttwene selletõttu rohkem asjasse. Kui mees teeb midagi, fiis see on ikka õige, ja kui naine teeb midagi, siis see on ikka rumal, ebaas jalik, lühinägelik ja ma ei tea mis kõik Veel." Rüüd aga segas end Vestlusse ka Elo. kes armastab asja maadelda nii öelda küljelt ja keda meie eneste Vahel peame parteituks. Karda«, et sa jälle hirmsasti liialdad. Ma re," ütles ta. KuS on stis nood iseteadwad mehed, kellel on alati Sigus? Ainult kinos. Mehel on samuti oma alamäärtusekomplek sid kni naisel. Ta omab aga kahtlemata roh kem tahet ja teab paremini, mis ta õieti ta hab saamutada. Ja pealegi on mehed rahu likumad ja mitte nii närvilifed kui enamus ütles Mare...asi ei seisa.selles, kui das üldse on mehed ja kuidas naised. Wa»d ainult selles, et on mana eelarwamus meh» pidada targemaks ja tublimaks ainult selle pärast, et nad on mehed. Ja name moib sooritaba täpselt sama olla täpselt sama tubli, aga kuna ta on naine, siis suhtutakse tema töösse ikka õlakehitusega km mäng,- misse. Ta tohib keeta ja tolmu pühkida ja lapsi pesta, aga kõigeks muuks ta on liiga rumal. Nii see ometi on?" Kuis mõid küll nii kõnelda?" Võttis nüüd sõna Helmi ja tema hääl reetis, et ko neaine teda Väga lähedalt vuudntab...kas leiad selles paremust, kui majanduslikud olud naist su««i«ad töötama, rabelema ja raskus tega Võitlema, kuna ju just tema ülesanne on hoolitseda eln kaunimate külgede eest? Küsi millist meest tahes. keegi neist ei taha elada naiseta, ja just nood, kes woib-olla rumaln sest pilkawad naisi kõige rohkem, wajamad neid kõige rohkem. Ei, mina ei tahaks küll Esimene ball. iwme no PII TSHtsaim õljtu tütarlapse elus. Kas olete meelsasti naine? Maidlus teemal: mees ta naine. ERIKOÜP Toimetaja Rgnes üesilo. KaS selline soeng sobib mulle? Moodsaim ballisoeng on malmis. Ta on sea tnd ameerika filminäitleja Jean Muiri soen gu järele, millist too kandis silmis..põgeni knd taemas". Seda soengut peetakse mõõ duaudwaks eelseiswal hooajal. Esimese balli päew. Enne lõunat istuti weel kooliklassis wõi ülikooli auditooriumis, knmmardati kirjutusmasina kohale wõi meis terdati kübaraid. Õhtupoolikul algab iaht" balli ettewalmistus. Kiiresti tõtatakse koju süüakse lõunat. Täpselt kell 6 ootab kammija, siin seatakse juuksed moodsasse õh tusoengusse ja tehakse maniküür. Enne esimest balli peab jääma aega kohus weel weidi pikali heita. Tuli kustutada. Silmad sulgeda. Et omada hea ning puha nuö wäljanägemine. Seda tingimata. Ballikleit on laotatud woodile. Õrn ja õhuline. Kuldkingad. Seal seisab noorem õde. kes pääseb ballile alles kolme aasta pä rast ja ta silmad särawad. Oled wäga ilus," ütleb ta õele ja mõtleb, et küll wõib ballil olla tore tantsida. Nüüd puuöeröatakse nina ja tõmmatakse salaja toodud huulepuna esile. Pitsrätile kallatakse paar tilka lõhnaõli. Esimene ball. Isa-ema istuwad tuttawa tega lauas ja silmitsewad liigutatult»last". põsed on tantsimisest ja õnnest päris punased. Et istuta- enam kangelt wanemate kõr kannad kokku. Sõbratariga ja tolle wenna ga jalutatakse läbi ballisaalide. Muusika. Tango ja siis inglise walss. Ja kuldkingades on nii kerge tantsida... Pärast keskööd minnakse koju. fta maga ma uinudes mõeldakse: see on siis see suur maailm? Ja mõeldakse sellega daame suur tualettides, noormehi õhtuülikonnas ja muu sikahelisid. Ja siis mõeldakse weel, kas mitte too noormees, kellega tantsiti pikka tangot, polegi too suur tunömatu", kellest on juba salata unistatud kolm aastat. Wõib-olla. Wõib-olla ka mitte. Ja nüüd uinutakse. Unistatakse noormehest frakis, kellel oli wal ge õis nööpaugus. Pikk ilus noormees. Esimene ball on läbi... olla mees! Ikka ja alati amet, sekeldused ja mured. Alati ta peab läbi lööma, ja see iga päemane Võitlus mõjub temasse nii, et ta lõpuks üldse enam ei saa elada isiklikku elu. Kui poleks naisi, kes on nii palju Vastu wõtlikumad kõigele ilule, palju tundliku mad, siis oleks mailmas elu Varsti nagu ka farmus. Lõppude lõpuks ei elata maailmas ainult selleks, et töötada."..selles on Helmil õigus", arwas Elo, ka mina ei näe selles mingit ideaali, kui naine on sunnitud eluga Võitlust pidama täies ula tuses. Oleme seda juba küllalt näinud, kuhu see wiib, ja et naised selle läbi ei saa õnne likumaks. Wälja arwatud mõni üksik erand, pole naisele elukutse siiski see. mis täidab terweni tema elu. Muidugi peab ka tema töötama, et mitte parasiit olla, aga oma ko dus ta elab siiski palju teistsugusemat, kind lamat ja Vabamat elu. Võib ise määrata ja jaotada oma aja, nii et talle jääb meel kül lalt aega endale ja teistele inimestele ia tal pole maja muretseda ning ärrituda. Naisele on ju suureks kergenduseks, et mees Võtab mured endale ja töötab tema ja laste heaks."..selle eest aga on mees ka palju madam ja Võib teha ja tegemata jätta, mis tal/vb", Vastas Mare...Tema on rahateenija ja omab selle tõttu õiguse endale mugawusi hankida, mis on kättesaamatud naisele. Po le sugugi nii, et naine peab olema ainult teiste jaoks. Tal ärgu olgu üldse isiklikku eln. Kõik, mis on tehtud, teeb mees, ja nai ne peab ikka mängima teist Viiulit. Juba noor tütarlaps ei tohi kõike teha, mis ta ta hab. Ja kui ta abiellub, siis õieti Veel mit te midagi. Kombed ja konwentsioonid piira mad teda igast küljest, ja nii pea kui ta astub tõkkeist üle. mõistawad mehed tema üle kõi ge Valjemini kohut. Hüwa, mees hoolitseb perekonna eest. Aga selle eest on talle ka kõik teed lahti ja tema enese tublidusest ole neb end kõikjal läbi lüüa. fta sellele lisaks on mehed mabad tundlikkusest. Me naised oleme siiski kõik liig sentimentaalsed, igas asjas kõuelewad kaasa tunded. Wäliselt ja seespidiselt tõesti maba olla saab siiski ai nult mees." Nüüd saab aga Helmi päris kurjaks. ~Sa ei tea tõesti, mis sa räägid. Oled sa waba duseta? Su mees ou wiimue, kes siud tü ranniseerib. Ja tal on ka õiaus, sest majas peab naine olema esimene, kõigepealt fee on tema maja. Lõpuks olet e meie, naised, need, kes kaswatame mehi, seni kui nad on maike sed, ja sa kuuled itta jälle, kuidas mehed kõ nelewab oma emadest ja mille eest nad mõlg- JUS EESTI, NELJAPÄEVAL, 21. JAANUARIL LHK. 7, Maamiste seltside tegewu» paisub. Korraldatakse kursusi ja töö wõistlust. Tegewuses 30 nõu andjat. Neil päewil lõppesid E. maanaiste kesk seltsi poolt korraldatawad täienduskursused -nõupidamised maanaiste seltside esindajaile. Wiimane kursus peeti Wõrus jaa nuarini. Kõigis teistes maakondades korral dati nimetatud kursused juba enne jõulu, no wembri- ja detsembrikuu jooksul. Osawõtt kursustest oli igal pool mäga elaw, esitatud oli prots. seltse, protscn tuaalselt kõige elawam oli osawõtt Saare- ja Walgamaal. armuliselt kõige suurem Wiru maal. Kursustel käsitleti üksikasjalikult selt siliikmete waheliste töö- ja referaatõhtute tööwõistluste korraldamist, samuti sõeluti igakülgselt läbi eriülesanded seltfiliikmeile omas kodus, nagu kodu ümbruse ja köögi kor raldamine ning piima headuse tõstmine. Eri list huwi äratasid ka koduse kaswatuse ja kõik teised kõne all olewaü küsimused. Kõik jal walitses wäga asjalik ja rõõmus töö meeleolu. Seltside tegelaste sõnawõttudcst oma seltsi senise tegewuse ja lähema aia ka watsuste kohta selgus, et kõikjal on seni töö tatud hoo ja eduga, weel suurema järjekind lusega tahetakse aga algatatud tööd edasi arendada ja süwendada. Mitmes maakonnas korraldati täienduskursuse ajal ka mõni töö wõistlus, näit. Wirumaal ketramise, Järwa maal nuudlitegemise, Harjumaal kartultkoo rimise jne. wõistlus, et osawõtjaile näidata, kuidas tegelikult korraldada tööwõistlusi. Tööwõistlusi jälgiti tähelepanelikult. Kursusist osawõtjad on igal pool jäänud wäga rahule ja kinnitawad, et nad on saa nud eelolewaks tööhooajaks suure hulga uusi ideid, mistõttu maanaiste seltside tegewus eelolewal tööhooajal tõotab kujuneda eriti elamaks ja wiljakaks. Praegu on E. maanaiste keskseltsi korral öusel üle maa üksikute seltside juures käimas mitmesugused kursused, nagu kangakudumine, toitlustamine, töö- ja rahwaröiwa walmista mine, terwishoiu kursused jne. Tööl on praegu maanaiste keskseltsi korraldusel üle 39 nõuandja, aga wähemalt sama palju oleks weel waja. et rahuldawalt täita järjest kas wawaid nõudmisi kursuste järele. Ainelised wõimaluscd aga ei luba praegu uusi nõu andjaid juurde wõtta. Kodumajanduskoja kaudu saadaw toetus kasutatakse küll terweni nõuandjate palkadeks, ja sellele annab weel lisa..taluperenaine" ning kohapealsed seltsid maksawad kui wähegi wõimalik töötasu ar wel juurde. Kuid see siiski ei suuda weel katta wäljaminekuid. Peale kursuste korraldatakse praegu üle m««. maanaiste seltsides töö- ja referaatõh tuid, tehakse eeltöid kodumajandusnäitnsteks, kodukultuuri päewadeks, üleriiklikuks maa..maiste. suwwähwsts, we. Sõfitoi,aldid dwtle wad aaatadiievo. Jõhwi gaidide rühm. milline asutati aastal Jõhwi ühisgümnaasiumi õpetaja prl. Elsa Kase ja tolleaegsete agaramate nais õppurite Paula Randami. Loreida Uus talu ja Lilli S e n n e r i algatusel, on kuju nenud ligi poolesajale tüdrukule armsaks koondumiskohaks. Esimesed tööaastad kulu sid peamiselt gaidide organiseerimiseks ja ek samite sooritamiseks. Soetati gaidide rüh male oma lipp, eksamikawad ja rakendusraa matud. Korraldati ka ekskursioone. Wiima sel ajal on aga gaidrühma tegewus paisunud eriti aktiiwseks. Aastate wältel on korral datud harilikkude koonduste kõrwal ka hulk tee- ja huwiõhtuib ning suuremaid pidupäe wi koos Jõhwi skautmalewaga, kus gaidid esinewad laulu, soolotantsude ja wõimlemis ettekannetega. Mainimiswäärt on ka jõu lude ajal jõulupuu pühitsemine metsas, ela wa kuuse ümber ning iga-aastased jüriöö- ja emadepäewa pühitsemised. Ka on Jõhwi gaidrühma esindajad pide walt olnud gaidide laagris, juhtide kursustel ja teistel esinemistel. Praegu on gaidid ki bedasti ametis lähemal ajal pühitsetama wiienda aastapäewa pidustuste ettcwalmis tustega. Gaidide tegewust juhiwad praegu prl. El sa K a s k gaidrühma wanem, Paula R a u d a m rühmajuht, Erna Walfrid kir jatoimetaja ja Tamaara Sepp. newad just neile. Palju rohkem kui isale. Ja kas ei tööta mehed mitte meie heaks? Et meile seda pakkuda, mida wajame. Naine on elu hing, seda tcawad mehed ka päris täpselt ja sellepärast uad ka majawad meid. Oleme palju paindlikumad, kohanemismõimelisc mad, arusaaiamad. Mehed on sageli primi kiitused ja ühegi arusaamiseta kaasinimeste suhtes. Aga just selle tõttu on meie ülesanne neid selles mõjutada, ja mina olen uhke sel lele, et olen naine, ja et mõin elu alles tõe liselt eluks teha, et see pole ainuüksi toores eluwõitlus. Mehel ou oma elukutse, naisel aga on sada kohustust, suuri ja wäikesi, mi da ta wõib täita ja mida mõib täita ainult tema, kuna tal ou selleks südant ja fissetuud mife moimet." Usun, et meie ei suuda seda rasket küsi must täna siiski ära otsustada. Lõppude-lõ puks jääte ju mõlemad ikkagi naisteks, kas tahate wõi mitte", lõpetas Elo waidluse. Ja mina kirjutan teie waidluse üles ja panen lehte," lisasin mina juurde...wõib olla awaldawad siis ka teised naised oma ar wamust sellel teemal." Suur tuna ajakirjanike ballile. Kontakt seltskonna ja ajakirjanduse wahel on kõige parem, mõimad rahuldustundega konstateerida laupäema õhtul toimuma pressi balli korraldajad. Alalised uute kutsete nõud mised ballitoimkonna büroost ja toimetustest, suurel määral läbimüüdud päüsetähtede kogu hulk ning mitmuseni ettetellitud lauad, on selle sideme kõige paremaks tõenduseks. Püü setähed on eelmüügil meel ainult laupäema pealelõuna kella 4-ni. Wõitusid juba praegu rikkalikule loteriile on saatnud meel rida ärisid, nii et wõitude hulk tuleb tänawu suurem eelmiste aastate omast. Kinopidajate protestid iöbastusmaksu pärast jäeti tähe le panemata. Uue pritsimaja jaoks osteti ekituskrunt. Kolmapäewa õhtul Tallinna linnawoliko gu korralisel koosolekul tekkis pikemaid waielusi linna töötute töölerakendamise küsi muse ümber. Enne päewakorra juurde asumist esitas linnawolinik A. Tulp erakorralise teada ande, mille järele möödunud aasta 31. det sembril linnawalitsus on wallandanud hulga töölisi, kes praegu weel tööle wõtmata, olgu gi et linnawalitsus on alustanud erakorra lisi töid Seewaldi kollektori juures. Kõne leja toonitas, et wallandatud on linna endi seb alalised töölised, mispärast peaks neile muretsetama tööd esmajärjekorras. A. Ostra-Oinase ettepanekul awati selle erakorralise teadaande üle kohe läbi rääkimised. Esimesena wõtab siis sõna pr. Ostra-Oinas, kes arwab, et omawalitsus peaks töid korraldama kogu aasta wältel. Eriti raske olewat 32 naistöölise olukord. Linnapea kindral J. S o o ts i arwates ei saa talwel sooritada hooajatöid ja seepärast olewat osa tööliste wallanda mine paratamatu. Pealegi olewat krediidid lõppemas, mis oma korda takistab suuremaarwulise tööliste kaadri ülalpidamist. Seewaldi kollektori ehi tustöö toimub hädaabitööde korras riigi toe tusel, misjuures töötingimused dikteerib ette riik. Majandusministeerium rõhutab, et peame töölisi wõtma tööbörsilt, misjuures eelistatuimas olukorras on perekonnainime sed. A. Ostra-Oinas järgnewalt esitab rpoliko gule wastuwõtmiseks ettepaneku: Linnawoli kogu awalöab soowi, et linna ehitusosakonna käitises 31. dets a. wallandatud töölised tööle tagasi wõetakse. Pärast linnapea ja lnw. Tulpi täienda wai) sõnawötte teeb lwl. de Vries pr. Ostra-Oinase ettepaneku juures paranduse, milles wolikogu awalöab soowi, et wallandatud töölised tagasi wõetakse wõimaluse piirides ja arwestatakse sealjuures nende warem aegset töölolekut linna töödel. Mõlemad ettepanekud pannakse hääletuse le, misjuures A. Ostra-Oinase ettepanek ku kub 13 poolt ja 19 wastu häälega läbi. kuna de Vriesi ettepanek wõetakse wastu. Päewakorra juurde asunult wõetakse esi mesena wastu jalgrataste registreerimise uus sundmäärus, mis läheb praegu maksmast sundmäärusest lahku ainult seetõttu, et sellest A.-s. Tallinna Laevaühisuse laevad: Kajak väljus 16. jaan. Tyne'ist Orani; Maret väljus 15. jaan. Sunderlandist Alek sandriasse; Piret saabus 6. jaan. Rotterdami ajalepingul; Sulev saabus 18. jaan. Swansea's se ajalepingul; Torni saabus 14. jaan. Bor deauxle; Kalev saabus 11. jaan. Badhursti; Mall saabus 16. jaan. Swansea'sse ajalepin gul; Mai saabus 19. jaan. Bordeaux'sse aja lepingul; Juta saabus 19. jaan. Bordeaux'sse ajalepingul; Alev saabus 12. jaan. Rouani aja lepingul; Olev saabus 19. jaan. Swansea'sse ajalepingul; Mari saabus 19. jaan. Orani ajalepingul; Järvamaa väljus 17. jaan. Rot terdamist Gdynia; Kai saabus 21. jaan. Tal linna; Kodumaa saabus 19. jaan. Danzigi; Läänemaa saabus 18. jaan. Tallinna ajalepin gul; Virumaa saabus 18. jaan. Bostoni aja lepingul; Leola Tallinn. Käsmu Laevaomanikkude laevad: Elna väljus 19. jaan. Wilmingtonist Igu igue'sse (Tshiili); Maia jõudis 18. jaan. Lon doni; Sigrid jõudis 18. jaan Horsensi; Maria väljus 15. jaan Bostonist Tallinna; Nemrac jõudis 14. jaan. Tallinna; Lenna väljub 20. jaan. Bordeaux'ist Tallinna; Minna Jõudis 18. jaan. Rochfort'i; Linda jõudis 17. jaan. Roua ni; Hilda jõudis 19. jaan. Dieppe'i; Kotkas väljus 17. Jaan. Koivistost Antverpeni; Julia väljus 19. jaan. Middlesbrough's Tynmouthi ja Blythi; Romeo väljus 12. jaan. Belfastist Lübecki; Elise loodab väljuda 23. Jaan. New eastle-on-tyne'ist Sundsvalli; Marta jõudis 19. jaan. Rotterdami; Borghild väljus 19. jaan. Brestist Rotterdami. E. Bergmann ja Ko. laevad: Koidula Buenos Aires'is; Keila Buenos Aires'is; Kadri teel Sfaxist Haugesundi; Lii na teel Rotterdamist Cataniasse; Kulda Lon donis; Kadli Oslos; Kaida Blythis. A.-s. Merilaid & Co. laevad: Kuresaar Soussas, sealt Prantsusmaale; Merisaar Sfaxis, sealt Prantsusmaale; Os mussaar Rotterdamis dokis; Naissaar Ne moursis. J.Hang, G. Otmann, J. Kurgo ja t. laevad: Vega teel Stockholmist Danzigi; Polaris OksÖlsundis tfihjendab süsi; Saturn Gdynias; Mars Gefle's; Arkturus laadib metsa Danzi gis Londoni jaoks; Merkur Portsmouthis tüh jendab metsa; Uranus Bostonis; Kastor teel Teater ia muusika...estonia" teater. Poola ööbik «Estonias". Warssatvi ooperi primadonna pr. Ew a Bandromsk a-t nrs k a saabub täna Hei* singist tulles Tallinna. Poola külaline esineb sedapuhku kahel ooperietendusel, reedes, 22. jaan. R igo l e tt o s" Gilda osas, mis igale kolora* tuur-lauljale on hnlgepartiiks, ja esmaspäewal, 23. jaanuaril B oheenri s" Mimi osas. Laupäewal..Estonia" kontsertsaalis kont ser t. mille kawa sisaldab pika rea huwitawaid palasid. Pr. Bandrowska-Turska partneriks..nigolet ros" on Martin Taras, kes sel puhu! es makordselt lausab hertsogi partii täielikult. Ri goletto osas A. Nin n e. Hinnad mõlemal wõõ ruseteuduse! alates 3 kroonist. Laup jaan. haril. hindadega D Toina". Pllhap., 24 jaan. kel! pool 3 p. l. aiand, hin dadega..lõbus talupoeg". Piihap., 24. jaan. kelk pool 8 õhtul NtSk a* mäe naised" Harilikud hinnad. Berliini Filharmoonia orkester Tallinnas. Täna jõuab Berliini Filharmoonia orkester oma põhjamaade turneel Tallinna ja annab..estonias" oma ainukese kontserdi. Pääsetähed on wiimseni müüdud. Ringreisil orkester esineb 91-mehcliscna (peate juhataja). Sellesse koosseisu kuuluwad: 32 wiiulit, 11 altowiiulit, 10 cellol ja 9 konra bassi, kolmekordne puupillide koosseis jne. Kõigi Lesti laeoade liikumine on wälja jäetud eeskirjad jalgrataste signaal laternate, signaalabinõuöe ja liiklemise! kohta. Järgnewalt kinnitatakse Tallinna kasiweo sundmäärus. Uue määruse järele annab lu basid wälja ja teostab weoriistade ulewaa tust ehitusosakond, kuna numbreid annab wälja ja makse wõtab rahandusosakond. Peale selle tõstetakse sundmäärusega kärumeeste wanaduse alammäär 16 aastalt 18 aastale. Wastu wõetakse ka Tallinna wooriäri sundmäärus ja kinnitatakse sõidu- ja weowoo rimeeste taksid. Uues sunömääruses lubatak se wooriäri pidada ainult Tallinna elanikele ja Tallinnas asuwatele juriidilistele isikutele. Õllemüügi luba otsustatakse uuendada Kesk-Kalamaja tän. 8 õllepoepidajale Karl Kruus e l e. Alkoholiliste jookide müügi õigusega trahteriäri awamise loa andmist Ewstasi Poolgasele. Juurdeweo 5, lin nawalitsus pooldab, kuid ei nõustu loa and misega Andrei Lakotskyle Raua 65. Kinopidajate protestid a. lõbustus maksu jaotamise wastu jäetakse tähele panemata, kuna maksu jaotamisel wõeti arwesse kõigi kinode sissetulekute wõimaluscd. Linnale wõetawast lõbustusmaksust ot sustati wabastaöa s.-s. Kalewt käsipalliwõift lused 16. ja 17. dets., Wene üliõpilasseltsi pidu 9. jaan., E. Kusti poolt käesolewal talwel korraldataw laplaste ja põhjapõtrade näitus, NMKÜ Kopli osakonna Talwespordi õhtu" 23. jaan., ühisabi" ball 27. weebr. ja Eesti Akadeemiliste kunstnikkude koondise pidu 16. jaanuaril. Pikemaid waielusi tekitas ostueesõiguse abil kinniswarade omandamine Tallinna Börstseltsilt. Pärast ägedaid läbirääkimisi otsustati kii simus päewakorraft ära wõtta ja anda woli kogu juriidilisesse komisjoni. Jaatawalt ot sustati kinniswara omandamine Julie Stein i l t. Kinniswara läheb Raua tänawa laienda miseks ja une pritstmaja ehituskrundiks. Lõppeks waliti kaasistujad ja nende ase täitjad tulumaksukomisjonidesse ning mää rati ühe kuu valga suurune autasu linna pandimaja kassapidajale S. Jõgewerile, kes töötanud linna teenistuses 25 aastat. üle kahe tunni kestnud koosolek lõppes kella poole 9 paiku. Rouani; Pollux tühjendab vanarauda Gdy nias; Regulus tühjendab süsi Malmös. Laevatlhing EEROO laevad: EOS laadib metsa Danzigis Londoni jaoks; Helios lossib metsa Londonis; Hermes laadib metsa Danzigis Londoni jaoks. 0.-ü. Kalanduse laevad: Eestirand teel Zetti; Põhjarand Norras heeringapliügil; Willy Tallinnas. U.-ü. Jakobson ja Ko. laevad: Poraaron sõidab Londoni ja Humberriberi vahel; Yorkbrook sõidab Tyne'l ja Londoni vahel; Barmor sõidab Tyne'i ja Londoni va hel. P. Rass ja Ko. laevad: Uhtl teel Crrdiff*; Keri tee: Caeni, G. Roos vee ja t. laevad: Kustas Tallinnas; Tõnu lossib süsi Fred rikshavnis. J. Michelmann ja Ko. laevad: Marvi Londonis; Mare Bt.-M&los; Mina sõidab Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. A.-s. Eesti Laevanduse laevad: Nautic teel Gryniast L'Orlenti. G. Sergo ja Ko laevad: Aegna teel Helsingi; Ruhno Tallinnas; Hiiula Gdynlas; Hildana Tallinnas; Saltholm Tallinnas; Niit Antverpenis. R. Nelberg ja t. laevad: Tiiu sõidab Luleo ja Danzigi vahel! Viiu ajalepingul Inglismaal. Haapsalu laevaomanikkude laevad: Taat Bristolis, Baltlca Tallinnas. T. Vompa ja t. laevad: Übari Rootsis Warbergis lossib süsi A. Kalm*! laevad: Begonla teel Grangemouthi; Margo Chivi ta Vecchia, sealt Tuniisi. G. Orav ja t. laevad: Pärnu Gdynias ajalepingul. H. Kopf ja t. laevad: Alfa ajalepingul sõidab Rootsi ja Gdynia vahel. J. Teng'i laevad: Arno Tallinnas. pillide wäärtus on hinnatud riigimar gale. Pillide hulgus on rida õige kalleid, nii maksab üks ccllo riigimarka. üks wiiul rm., üks kontrabass 2000 rm. jne. Homme õhtul orkester esineb juba Helsingi messihallis. Draamastuudio teater. Pühapäcival kell 7.30 õhtul.ebahaig e". Noorsooteater. Pühapäetva! kell 12 päewal nukuetendus:..möldri mälestused sa Draamastuudio teatri ringreistd...kuningal on külm" ringreisi etendu sed reedel Abjas. laup. Wõhmas ja pühapäe-- wal Paides. Algus kell 8 õhtul...õnnelik abielu" Liina Reimani kaasiegewusel reedel Haapsalus ja laupae wal Risril. Algusega kell 8.30 õhtul. Töölisteater. Reedel ~ i t s e ro meri" 33. korda. Laupäewal 10. kvtda. Pühapaewal päewal.tütarlaps täna w a l" 52. korda ja üldhindadega Pühapäewa õhtul P õl e w maa" 10. korda. Manemuise" teater. Neljap., 21. saan. kell 8 õhtul esietendu seks Anna RiehoM lustmäna..liri roos". Reedel, 22. jaan. kl. 8 õhtul..kõrwc laul". Laup., 23. jaan. kl. 8 õ...niskamäe naise d".

8 ttuftifefft fiferttgist MHMH* MMM MMI.!SHIjQKMmQOIt. Uue-Wöidu walla Saarepeedi algkoolis on registreeritud rohkesti gripi- ia leetrijuhtu «eid. Haigete õpilaste arw ulatub 4V-ni. Ugala" lärwamaal ringreisil. Wiljandi «Ugala" teatri näitetrupp sõitis teisipäewal Järwamaale wõõrusetendusi andma, nimelt PaideSse, lärwa-laani, Wajangule. Raplas se ja Kärule. Kantakse ette..mary Dugani protsess"- Ringreisi lõppedes antakse etendus Põltsamaal, kuhu sõidetakse Wõhmast omni- Vusega. Sillad wöeti «astu. Paari päewa eest toi mus Lahmuse. Pilistwere ia Sillaotsa sildade wastuwõtmine. Malewamahelised esiwõistlufeh suusatami ses korraldab Sakalamaa malew eelolewal laupäewal sa pühapäewal Wilsanöis. Esi wõiftlustest wõtawad osa ka noorkotkad ja kodutütred. Maanteede malitsus on nõustunud Risti- WõHma omnibuseliini * sõiduplaani muutmi sega. Nüüd omnibus wälsub Ristilt kell 5.30, nii et ta jõuab õigeaegselt Wõhmast kell 6.48 wäljuwale rongile, ühendust tuleb aga endi selt pidada Pilistwere kaudu, seni kui lume olud lubawaö. Aukfi koorejaama õnnistamine on eelole toal pühapäewal. aktuse ja kooswtibimisega. Aidugi kawatseb elektrifitseernda. Wõima likud on kaks warianti: woolu saamine kau gemalt wõi jõujaama ehitamine koha peale. Viimaseks oleks fobiwaim koht Paluküla weski. mis weerikkamaid wallas. Palkade tõstmine Wiljandi lwaawosikogas. SaS br. Vares seadusewastaselt wolikogu juhatajaks? Wiljandi linnawolikogu korraline koos olek peeti kesknädala õhtul. Osa wõttis 17 wolinikku. Wiljandi tulumaksu segakomisioni kolman daks kaasistujaks waliti J. Stern ja asemi kuks A. Tupits. Suuremad waiöluseö puh kefid ltnnateenijate palkade normeerimise ümber. Teatawasti linnawalitsus kawatses tõsta palka 16 linnateenijal ja mahendada neljal. Wolikogule esitatud ettepanekus oli aga kustutatud üks neist linnateenijaist, kelle palka kawatsett tõsta, nimelt üks Wiiratst wanadekodu teenija. Ka neljast, keda pidi tabama palga wühendamine, oli 3 kustutatud kõik Wiiratst wanadekodu teenijad. Lnw. Ed. Wiilup, oposttstoonimees, tegi terme rea ettepanekuid ja jäi lõpuks selle juurde, et palkade normeerimise küstmus tuleks üldse päcwakorrast ära wõtta. See ettepanek sai poolt ainult Wiilupi enda hääle ja wõeti wastu linnawalitsuse ettepanek 12 häälega 4 Vastuseismisel. Õige wähese enamusega, nimelt 9 häälega 8 wastuseismisel wõetakse wastu ettepanek, ühtlustada linnateenijaid wanusetasu suhtes riigiteenijatega arwates 1. aprillist. 14 hää lega 3 wastuseismisel wõeti wastu lasteabi raha maksmisesse puutuw ettepanek. Lnw. Wiilup teatas, et nagu selgunud, on uus wolikogu iuhataja dr. 9f. Wares linna teenija, kooliarst, seepärast ta wolikogus olek ei ole seaduslik. Palus seda protokol lida ja lubas pöörduda kohtu poole. Linna pea seletas, et dr. Wares ei ole linnateeni ja, et kuulu penstoni alla ja tema lastele ei ole keegi abiraha määranud. Pärnumaalt. POLITSEI KROOHIM Nõmmel süttis korter. Tuli tekkis kolmapäewa õhtupoolikul k ajal Nõmmel, Waldeki tan. nr. 57 Margarete R o se n f t e i n i majas, Otto P i r ke n i korteris. Ahju plekktoru kuumusest süttis saepurusein. Osa seina ja lage tuli maha lõhkuda. Tuli kustutati kohalerumnud tuletõrje poolt. Majaomaniku kahju tõnseb umbes 200 krooni peale- Maja on kindlustatud «Eestis", üürniku kahju on üsna wähene. Alaväärtuslik piim ja öötsö. Protokoll koostati Nõmmel. Sakala t. 5 asuwa poepidajale Klaara Paule r i l e alaväärtusli ku piima müümise eest. Samuti wõeti wastutu sele S. Pärnu m. 112 leivatööstuse omanik Elene K i i g e, et ta tööstuses oli öötööl 17-aastane noor meez. Pettus turbamüügil. Petmise eest wõeti wastutesele Hermann Er«w i n sel. Roole t. 5 3). ja Johannes Rist tel. U. Kalamaja t- 3 27), kes müütafid turbakotte, millede? pidi olema 35 kilogrammi turwast, tege- Itkult aga oli 25 kiogrammi. ReserwwäelaSte unustus. Protokollid said reserwwäelased, kes satsid en* did registreerimata elukoha muutmisel: R. PI ek«manu, el. Lutri t. 19, Vassili KrauS, el sa mas. Johannes Jllopmägi. el. S. Lasnamäe t. 3Õ-a 6, Boris HindreuS. sl. Majaka t. 13-c 4 sa Ilja Kare l i n, el. Jsraeli t. B ä. Räppamijed Koplis. Herbert Mo?sil.el Wene-Bolti t varastati ära Lorupi klaasiwabrikus sügispalitu 3b kr. wäärtuses. W. Balti teh el. Elisabethil tzaril warastati ära puukuuri ukse eest tabalukk sa puid S kr wäsrtuses- Waras puukotiga. Tänawal tabas politseil seisew kordnik Rud. Pilp a s e kotitäie kasepuudega. Juurdlusel sel gus, et puud olid Varastatud W. Balti as. nr. 49 Paaweli puukuurist. WarguS kwgsepatõökojas. Lutri t. nr. 3 elutsema! Rud. Velsker il warastati ära kingsepa töökojast riiulilt kaks paa ri kingi 22 krooni Väärtuses. Waras trellide taha. Wangimassa paigutas kriminaalpolitsei Viktor Bartzi, 28 a- w-, kes pani toime 20. okt. Koidu tün. 22 riidewarguse. Mõisaküla toob elektri Ulilast. Mõisaküla alewis on kerkinud terawalt päewakorrale elektriwalgustuse küsimus, kuna raudteewalit suse elektrijaam ei rahulda al?wi nõudeid. Tõrwa-Taagepera wahelise kõraepinae lii ni ehitamise puhul on nüüd mõetud üles ktt simus, kas Ulila elektrijaam ei oleks nõus liini pikendama Mõisakülani. Wiimasel ale wiwolikoau koosolekul tehti alewiwalitsusele ülesandeks alustada selles mõttes läbirääki misi. SuurejSe saab seltsimaja, mille ehitab koha lik tuletõrje ühing. Seltsimaja projekti koostas arhitekt M. Meriwälja. Hoone läheb koos torniaa maksma krooni. Maakond saab ehitusmääruse. Pärnu maa walitsusel on praegu koostamtel ehitusmää rus, mis peale alewikkude haaraks t* nialdo bcsfe viistitawatd hooneid. Algab tahtsine kohaeksport. Juba paar päewa on Pärnu lahe kalurid saanud jäävllü gil saagiks wähesel määral koha. Laupäewal saadetakse pikema särele esimene saa detis eksvortkoha Rootsi. Kuna koha on alles wähe, läheb Rootsi ka suuremaid ahwenaid. Kaluritele maksetakse praegu eksportkoha kilost senti. Koha kõrwal saamad kalu rid saagiks särgi, ahwenaid sa wimmasid. Kaisma-Kergu maanaiste kingitusi kiri kuile. Kaisma-Kõnnu maanaiste selts, ees otsas tubli ja energilise esinaise pr. Mai Lchis'ega. on otsustanud toetada aineliste kingituste näol kohalikke kirikuid. Kergu ew. luteriusu kirikule walmistati kaunis waip juba sügisel. Ning peale selle hakati kohe järgmist waipa walmistama ko balikule ap. õigeusu kirikule. Waip, mille suurus 1,5X2 mtr. sa wäärtus krooni, anti üle kirikule jõuluks.' Üldse peab märkima, et Kaisma-Kõnnu maanaiste selts on Ümbruskonna seltsidest wõrdlemist palju ja tagajürserikkaid üritust ette wõtnud ja hästi läbi wiinud. IBõntmooU. Kuur ja saun tules. Antslas süttis põlema Põllu tänawal Jaan Iõgile kuuluw kuur, mille tuli häwitas ühes seesolewa kraamiga täie likult. Kogu kahju hindab omanik 650 kroonile. Hoone oli tule wastu kinnitatud maid ainult 100 krooni eest. Omaniku arwates sai tuli alguse kur ja käe läbi. Kooraste wallas HäwitaS tuli koolimaja sauna. Kahju tõuseb 100 kroonile. Uus wanem noorkotkaste malewale. Kaitse liidu Wõru malma pealik csitas noorkotkaste peawanemale kinnitamiseks uueks noorkotkaste Wõru malewa wanemaks koolinõuniku Juhan Luuri. Marutaud ka Põhja-Wõrumaal. Põlwa jsk. politseikomissar kuulutas marutaudi kahtlaseks ka PSHja-Võrumaa möllad- Paar päema warem kuulutas Võru isk. politseikomissar Lõuna-Wõru maa marutaudikahtlaseks ja seega maksab kogu Võrumaal karanteen- Rahwamaja Mõnistesse. Mõniste wallawoli kogu oma wiimasel koosolekul otsustas walla ku«lul ehitada Mõnistesse rahwamaja. Ehitustöid alustatakse juba tänawu. fsetferfmaalt. Talu jäi hooneteta. 18. skp. öösel põles maani maha Rootowa walla, LollSanowa kulas asuwa ta lupidaja Iman Kalmõkowi laut sa küün. Sisse põles loomasööt ia mitmes eluta inwentari. Oma nik kelle kahiu umb kr., oletab süütamist. Wale 2-kroonine linnawalitsuses. Kassapidaja leidis linna kassas kollaka märwinguga 2'kroonise metallraha, mis Eesti Pangas kontrollimisel osu tus maleks- Raha on walmistatud wasesegust ja üle hõbedatud. HõcaasL Kaitseliit saab patarei. Tõrwas formee riti suurtstkiwäe patarei koosseis kohapeal seist suurtükiwäe tagawärawäelastest ia neil päewil saabub Malgast patarei kohale. Mr m-erijaks oli ja tulewakeks patarei pealikuks saab notar K. P erandi. Helme Majanduseühisus awas Tõrwas Wiliandi tänawal endale iseseiswa worsti tööstuse, mille saadused on müügil äsja awatud ühisuse toitainete ja lihaäris linna kaubahoowiõ. SörtoomaoH. Riigi küttepuude ladu Paides. Paides end. elektrijaama õues, awas linnawalitsus riifli küttepuude lao, kust kodanikel wõimalik saada puid soodsamate hindadega. Alul on puid laos piiratud armul, kuna halwaö tee olud pole wõimaldanud punde juurdewedu. Tapal toidetakse linde. Tapa loomakaitse selts on asunud korraldama linnntoitmilt. Alakooliõpilased walmistasid 100 kastikest, millised jaotatakse wälia asjasthnmitatnile. Ka kawatseb selts omal kulul muretseda sööta. KSnekurfused korraldas põllu töökeskkooli õppnrkond. Kursused leidsid roh ket osawõttu. Lektor oli Tartust. Prefekt karistas laadakangelast. Wiru- Järina prefekt karistas Koeru alewikns elust. Welle Ka sel eh te, 38 a. mana, 30-kr. wõi 15-ööväewase arestiaa Koeru laadal Rn öolf Halja s t e l e kallaletunaimile varast. Koeru alewikus eluts. Harald Kihlefelöt oli neksnud vüksirihmaaa Marie W eeb e l it. Kuksema wallas Kaaruka külas eluts. Arnold Nil g o peksis Roosna-Alliku asunduse la hedal Albert K u ulbe r g i. kuna Wäinjär we w. Knusna eluts. Prints purus tas Salutaguse külas Liisa J amm eri ma ja aknaid. Kõik süüdlased on wõetud was tutulele... Paide tuletõrie ei saa meel krnnte. Baide linnawolikogu otsustas müüa Paide wab. tu letõrje ühmaule kolm ehituskrunti alandatud hinnaaa. Siseministeerium jättis aaa liu nawalitsuse otsuse kinnitamata, knna see pole kooskõlas wabariigk walitsuse otsuseaa, mille järele müüöawate kruntide ruutmeetri hinna alammääraks määratud 25 s. Paide tööbörsil pole inba mõnda aeaa registreeritud ühtegi töötnt. Linnas on töö ta küll hobusemehi, kuid see on olenew kor raliku lumetee puudusest. Kiirkirja kursus Paides korraldatakse kaubanduskooli juures, mis kestab 2 nädala tunni juures 2 kuub. Punase risti tegelased koos. Kesknädalal peeti Paides Eesti Punase Risti Järwamaa komitee koosolekut. Ettekantud aruandest selgus, et komiteel olid a. tulusid 1038,38 kr. Suwel korraldati wetelpääste kursusi, reas kohtades, abistati waeseid lapsi ine. Juhatus waliti tagasi endises koossei sus. sarm. Tuletõrje Übina wõttis kino enda kätte. Tuletõrje ühing otsustas seniselt kinopidajalt kinoetenduste korraldamise üle wõtta enese kätte. Tuletõrje ruumes õöwalme. Tuletõrie übingu korraldusel seati ühingu ruumidesse sisse alatine ööwalwe. Walwekorras seisa waö ühingu liikmed kordamööda. 'HMruimmlt. Kallis pummeldamine Simunas. Awi nurme w. elanik Madis Kleebang, kes kaup les ristikuseemnetega, hakkas Simunas koos teiste meestega pummeldama, milline kuju nes ~ fedaroõrd ' fimrefs, et Kleebang kaotas warsti teadmuse. Ärgates leidis 570 kr. ra hast on kadunud 370 kr. Simuna wiinapoe juures warastatud tal warem reelt kott ris tikuleemnetega, kahju 50 kr. 70 a. matkas jalgsi Tallinnast Kuremäele. Kuremäel elunew 70-a. Miina S. käis Tal unnas tütart waatamas. Kuna aga tütrel tagasiwiduraha polnud anda. asus wanake liai 200-klm. teekonnale jalgsi ia ligi kolme nadala pärast oli taaasi Kuremäel. 1.5 milj. metsatükist. Kuremäe ialupi daja Porkul müüs poole oma metsast ära, saades ülesostjalt 1,5 mili. senti. Ka tei leski talupidajad on metsa müünud, kuid wäi"emate summade eest. Lüganuse täienduskoolile korralikumaid ruume, ümberehituseks arwatakse kuluwat kr. ümber. Edasi on suuremate eln tustena kamas Wiru maawalitsusel Haljala ta Wäike-Maarja arstidele majade soeta mine, esimesele täiesti uue maja ebitamise teel, teisele äsjaostetud poolwalmis maia ehituse lõpetamisega. Bohxia rntfie ~««< tnootm" (itfeiojt. Wohnja wallas Palal tuli ilmsiks oma pärane kitsejahi korraldamine. Talupidaja Miilbergi 12-a. poeg oli läinud kodust eemale suusatama, kusjuures temaga kaasas oli wäikene koer, kes jooksis poisikese ees. La genöikul oli maas heinatükke. milliste juur de koer jooksis. Samal hetkel kui koer jõu dis heinte juurde, kõlas metsast kaks pauku ja koer langes surnuna malm. Laenand olid talle tunginud pähe. Poisikene jooksis koera juurde, kusjuures märkas, et heinte sees oli pulgake püsti ja selle küljest wiis nöör mõne sammu kaugusele põõsasse, kust poiss leidis kaheraudse jahipüssi, millisest olidki paugud tulnud. Püssi juures kedagi ei olnud, nöör oli seotud päästiku külge ja kui koer liiautas pulka, awanes seeläbi laeng. Posss jooksis - metsawahi juurde leiust tea tama, kuid metsawahiga koos taaasi jõudes polnud püssi enam põõsas. Omanik oli selle nälstawasti waheveal ära wiinud. Kõikide tundemärkide järai otsustades oli teaemift salakütiide voolt ülesseatud kitse lõksuga. Arwati kitsi tulewat heinu sööma ja siis pulka liigutawat, milleaa söödale sihi tud ja põõsasse pandud püss pidi andma paugu. Kitse asemel tabati seekord aaa koe ra ja oleks wõinud juhtuda isegi raskem õn netus. kuna mõni inimestest oleks ka mõi nud samahästi laengud endale saada pihta. Kes kitselõkfu seadis üles, seda asutakse sel gitama. üldiselt peab märkima, et metsarikkama tes kohtades, kus meel elutseb kitsi, püütakse salaküttide pooli pidada kitleiahti, mis mei saametnikele annab hnlga tööd ja teeb mn ret. Ka hulkuwaö koerad murrawad kitsi maha. nagu juhtus Lehtse wallas Walaejõel, kus koerad olid ajanud soku Valgejõele, kus ta libedal jääl ei pääsenud edasi ia jäi koerte kätte, kes asusid murdma. Lähedal juhtu nud metfaametnikud said soku koerte käest poolelusana kätte, kuid olid sunnitud looma tapma, kuna ellujäämiseks puudusid wälja waated. Sokk oli haruldaselt suur ja tore loom. Tlacoast. Kontrollkoaumised Narwa malewas. Nar wa malewa pääliku poolt on Narwa male wale kontrollkogumised määratud järgmiselt: Narwa üksikpatareile 24. jaanuaril kell 9 malewa õpperuumis: Waiwara 4. kompanile 31. jaanuaril kell 9; Kose rühmale.kri wasoo koolimajas ja Aumere rühmale Au were rahwamajas. Narwa sanitaarkorjandus andis üle IWV krooni. Narwa naizkdoukaitse rinakon nas sanitaarkorjandus andis kokku 1363 kr. 31 senti. Puuwaraus Tudulinna wallas. Tndu linna wallas marastati Robert Operi metsast kaswawaid vuid 34 t. 8. Koidula mälestusaktus Rarwas. Nais kodukaitse Narwa rinakond tähistab Lydia Koidula 60 a. surmaväewa 3. weebruaril vi duliku mälestnsaktuseaa Ilmarise" saalis. Aktusekõne peab propaaanbatalituse amet nik prl. E. Wiirsalu Tallinnast. 700 waaunit «ropse Kulgust Tallinna. Kulgu sadamast cvlpns suur vropsiwedu raudteega Tallinna. Saatmisel on 8000 rm. propse, mis randteeaa miiakse Tallinna paberi- ja vuupapiwabrikusse. pacw saadetagis Kulgu sadamast 8 waaunit. ja nõnda jätkub seda propsiwedu 85 päewa järgimööda. >arjtimoalt Rae talupidajad täiendawad endid hobuse rautamises. Rae-Waida karjakontrollring kawatseb korraldada hobuserautamise kursuse, et täiendada talupidajate osknsi bobuserauta mise alal. Kontrollring pöördus Harin maa konna maatulunduse konsulendi poole wasta wa õpetatud sepa ta lektori saamiseks. Kur sus kawatfetakse pidada weebruari- wvi märt sikuus. Kurnal arendatakse karjamajandust. Kur na kariakontrolliihing korraldav 7. weebrua ril k. a. Lebmia koolimaias põllumajandus liku kõnekoosoleku, kus ellnewad kõnedena põllutöökoja loomakaswatnse nõunik man. aar. A. Kiwimäe ja Harjumaa maatulunduse konwlent A. Soowik. Awalik kõnekoosolek Raasikul. Raasiku põllumeeste seltsi aastakoosolek veetakse 31. jaanuaril Raasiku wallamajas. Peale koos oleku on ette nävtud awalik kõnekoosolek, kus selaitawa kõnena põllumajanduslikest päewaküsimustest esineb Harjumaa maatu lunduse konwlent A. Soowik. Rae-Waida kontrollrinq korraldab Waida viimaübisuse ruumides 14. weebruaril kõye koosoleku kuultuurrobumaade asutamise selai tamiseks. Koosolekul esineb kõnena põllu töökoja rohumaade nõunik H. S t e in b a u s. Hobuseriistade walmistamise kursus War- Võlas. 4. weebruaril korraldab Warbola wallas Polli ÜENÜ noorte osakond kohaliku alnkooli ruumides hobuseriistade walmista mise ja parandamise kursuse. Kursus kestab 5 päewa ja õpetust annab seal Kloostri viir konna maatulunduse konwlent A. Simson. Peale Warbola kursuse lõppu järnneb sa malaadiline kursus ka Audewäljas, Kloostri wallas. Kambja põllumeeste konwendi poolt on ellu kutsutud liikuw põllutöökool, mis on esimene sellesarnane Eestis ning mille raja miseks on eeskujusid kasutatud Taanist ja Rootsist. Uus kool on kohapeal elawat was tukõla leidnud: temas on praegu 25 nais ja 30 meesõpilast. Õpetus koolis kestab kaks aastat; töötatakse üks päew nädalas. Kooli iseäralduseks on see, et ta pole seotud kindla asukohaga, maid loengud peetakse seal, kus need otstarbekohaseks peetakse ja kus põllumeestele on wõimalik kohapeal prakti lisi näpunäiteid anda. Nii näiteks korralda takse loengud seakaswatuse üle Kuremaal sea kaswatuse jaamas, hobusekaswatuse üle Tori hobusekaswanduses jne. Loengutel käsi tatakse kõiki põllumajanduse harusid; õpetus on nii teoreetiline kui praktiline. Lektoriteks on koolis tuntud põllumajanduse ja tulun- Iga loeng peetakse ise koka». JCicjad Hus testi" toimetusele. W. a. härra peatoimetaja! «Uus Eesti" nr. 16 s. a. toob tähelepanu wäärseid mõtteid teemal: «Jaani kirik ia Wa badusewäljak". Autor «Kodanik" soowib näha wabadussõia monumendina wõimast ia vrak tilist hoonet, mille asukohaks Wabadusewäl sak. kust tingimata tuleks kõrwaldada Jaani kiriku (praegune) hoone? Jaani üle = liikmeline kogudus enese sa pealinne ilu hu wides peaks suutma püstitada Tallinnale Helsingi Kallio kiriku taolise katedraali: kus kile wäärikale kohale. Siis mainitakse kellegi tundmata autori kawalat...hundid söönud ja lambad terwed" põhimõttel koostatud kompromiss-kawa, mis soowitab kiriku lääne- ja lõunakülge lees ja paremkätt) marjata monumentsete hoonetega. Leian, et tolle kodaniku mõtted on ilusad, aga tõsine probleem on nähtud liig piunapeal selt: Samuti kui paljud teised, ka tema ei arwesta sealjuures piibelikku kristlust, massi psühholoogiat ja ajamärke. «Meie ei tohi unustada Kõigekõrgema abi wabadussõjas," on öelnud lgp. kindral J. Laidoner... aga Jumala sõna kindlasti mõis tab hukka kiriku lõhkumise ja asendamise eba jumalaga sambaga. Ajaloost teame, et 75 a. eest püstitatud Jaani kirik on Tallinna eestluse esimese är kamise ja isetegewuse monument. Selle lam mutamine oleks mest kuradite raadiole? ma pole ebausklik, aga teatud põhjustel see oleks halb märk eestlusele üldse. Riigi- ia rahwa psühholoogia seisukohalt on kardetaw teha sel liseid lõhkumist? eriti meel kui arwestada meie külje all ja kõikjal sõjakalt pead tõstma uskmatuse tänapäewanägu. Ia eesti põllurahwa kokkuhoidlik ja sü gawusklik iseloom tõsiselt manitseb... Kes lõhub kirikut, see lõhub ka riiki." on öelnud eesti elu uuendaja riigiwanem K. Päts a. kirikukogu koosolekul. Nüüd muidugi öeldakse seepeale, et egas kirikuhoone pole meel kirik. Wastus sellele on eespool. Tolle tundmata autori idee on tõesti koh makas? ent ta juhtis mind järgmisele kristli kule ia tulusale mõttekäigule: Miks on Jaani kirikuhoone inetu, See pärast, et ta on madal ja turukauba majaliku katusega. Ehitagem terme Jaani kirik kunstikaunilt ja uus-eestiliselt kõrgemaks siis wõi me saada mahutuselt (rõdud!) ja ilmelt rahul öawa esinduskiriku. Kõrwaldaaem too ammukariuw majake ja selle park" kirikust paremat kätt siis Waba duswäli awardub suurejooneliselt. Ja sinna, kaunile murule wana- ja uueaja eestluse ühendmonumendi kiriku kõrwale wõib piis titada kauni mälestussamba, mis Harjumäe Mehikoorma köster lõks pensionile. Mehikoorma kirikus Peeti puhapäewal köster Daniei Punnissoni lahkumis-jumalateenis tust. Kirik oli rahwast tulwil. Jutluses õpetaja A Saarmann tuletas meele seda suurt tööd. mida lahkuja on teinud koguduses 43-aastase ame tis oleku ajal. Varakult kaotas ta armsa eluselt silise. Ta poeg langes a. 1. dets. mässukatsel ohwitserina mässuliste käe läbi. Jumalagajätu kõne köstril kogudusega oli nii südamlik, et wõttis paljudele kirikulistele pisarad palgele. Jumala teenistust kaunistasid puhkpillide orkester ja laulu koor. Tallinna fondib^rli 21. jaanuaril a. Ostu- 2J?oBfli kurss kuris London l. «. * New Dork 1 $,., Berliin lkliirinyj 100 mk Heli?nai 100 marka Stoklwlm 100 krooni Kopenhaagen 100 krooni CÄIO 100 krooni Riia lklijring) 100 latti Kaunas 100 litti Amsterdam 100 kuldnat Bariis 100 franki Zürich 100 franki Brüssel 100 belqai Milano 100 liiri Warslawi zlotil Praha 100 krooni. * Miin Mlingit Danzig 100 kuldnat Madrid 100 peseetat.. of-sti hüpoteegi panga pantlehed lf>?~ '% wälislaen idol laritesj b% Eesti Maakrediltseltsl pantlehed Jaani tiril ia monument. duse tegelased. Neist wõiks mainida: hobu sekaswatus dr. Jlmjärw, kanakaswatus R. Poola, aiandus A. Lange ja dr. J. Port, põllumajanduslik rahandus dir. E. Haabpiht, põllumajanduslik ühistegewus mag. Inno, karjakaswatus A. Mägiste, lambakaswatus K. Jaama, seakaswatus L. Woltri ja J. Pullissaar, praktilised tööd konsulent W. Roos j. t. Kooli juhatajaks on Wana-Kuuste Wille mi talu peremees Jüri Ott a s, asetäitja A. Pastel. Kolmapäewal wiibis kool õppekäigul Tar tus, kus tutwuneti Tartu majandusühisuse, L.-Eesti eksporttapamaja, k.-s. Oma", põl lumajanduse panga ja teiste ettewõtetega. Pildil selle uue põllutöökooli õppejõud ja õpilased. Keskel esireas põllumees ja Rahwuskogu liige Jüri Ottas. ja awarate puiesteede tõttu ka ruumiliselt wõimas paistaks. Nii saame sümboolse kirik-monumendi kooskõla ja peale muu ka Wabaduswälja äär sete ehitiste kakofoonia on siis summutatud. Aga wabadussõja muuseumi ja ka armult itue katedraali ehitamiseks jääks weel üle kapitali ja kuldseid wõimalusi. Hääl ««twast kogudusest. (RAADIO SAATEKAVA Reljapäewal, 21. jaanuaril. Tallinn ja Tartu Heliplaate j.a reklaami Prantsuse dissöösid laulawad (heliplaadid) Prantsuse keele tund Kallista Kann. 19D0 adw. G. Puu:- Rahwuskultuurilisi ülesandeid wabariigi 20. aas tapäewaks Intermetso (heliplaadid) Päewauudiseid Ajanäitaja-õiendus ja ilma teade Riigi ringhäälingu orkestri kontsert; Juhatab Fr. Nikolai Pool tundi perenais tele. pr. Oengo-luhandi: Lapse usuelust Grete Tönne esitab klawerisoolostd Hul kuriwalss". Felix Tuli ühewaatuslik näidend. Lõpuks ajawiitemuusikat heliplaatidelt Päewauudiseid. Reedel, 22. jaanuaril. Tallinn ja Tartu Aratusmäng Wõimlemine Hommikkontsert heliplaatidelt Hommikpal wus Jaani kirikust õp. A. Soosaar Tallinna turu üiewaade (ainult Tallinn) tzeliplaite ja reklaami Laste tund. R Kipling: Noorsoojutt..Rikitiki Tawi" Eesti keele tund R. Kress Opereti muusikat heliplaatidelt Päewauudiseid Ajanäitaja-õiendus ja ilmateade Ees ti koorilaule. Esitab Estonia Muusika Osakonna segakoor. Juhatab Werner Nerep Era dotsent dr. med. H. Normann: Bronhiit ja kopsu põletik (Eesti Terwishoiu Muuseumi loeng, üle kanne Tartust) Chopin klawerihelindeid. Esitab Margarete Kruus Aktuaalne weerand tund La Tosca" G. Puccini ooperist. Riigi ringhäälingu orkester. Juhatab Raimund Kull. Seletusi annab Albert üksip Päewauudi seid. Lahti 1807 mtr. ja Helsingi 333 mtr ajawiitemuusika tshello kontsert helipl. Wiin 507 mtr helipl laul ja klawer klawer saksa rahtva laule ooper helipl. Riia 515 mtr helipl helipl ajawiitemuusikat kontsert operett helipl operetimuusikat. Warssawi 1339 mtr kontsert helipl helipl serenaade koorilaul sümfooniakontsert helipl. Stokholm 426 mtr. ja Motala 1389 mtr kontsert wanu laule helipl kontsert tvana itaalia muusika. Praha 470 mtr muusika kontsert laul kontsert. Laupiiewal. 23. jaanuaril. Tallinn ja Tartu Äratusmäng Võimlemine Hommikkontsert heliplaatidelt Hommikpal mus Jaani kirikust viisk, wikaar A. Soomre Tallinna turu ülewaade (ainult Tallinn) Heliplaate sa reklaami Haridus» konsulent Neeme Ruus: Enesearendaja tüüpe maalt seltskonnategelane. külakirjanik ja waikne enese arendaja Inglise muusikat. Riigi ringhää lingu orkester. Juhatab Raimund Kull Päewauudiseid Ajanäitaja-ölendus ja ilma teade luhandi laulab soome laule Välispoliitiline ringwaade A Järgnema nädala saatekawa KarSkus nädala awaõhtu (ülekanne Tartust) Luge mistund. Sergius Lipp esitab katkendi E. Eaksa romaanist..armuke" Moodsat tantsumuusi kat «Estonia" walgest saalist. (John Pori orkes ter) Päewauudiseid. Raadiosaatejaama «Nõmme K.L.S." saate» kama laupäewa!, 23. jaanuaril. Kel! lack Hiltoni orkester (heli plaadid), noorfootund. esineb Adolf Koop ja heliplaate ja teateid. UUS EESTI, NELJAPÄEVAL, 21. JAANUARIL LHK. z

9 II f PifV «kuulutamine on mitmekordselt UU* LL*ll* tasuv, sest UUS EESTTt loeb kogu Eesti. KOHTUKUTSE. Rapla jaoskonnakohtunik kutsub Tsiviil kp. s. 58, 581 ja 309* põhjal AUGUST KIVIBERG'i kelle elukoht teadpiata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast,jliigi Teatajas", kui kostjat vastust andma JAAN SEEPA nõudmises AUGUST KIVI BERG'i vastu 77 krooni 50 sendi pärast, hoiatusega, et ilmumata jäämise korral tähendatud aja jooksul see kutse loetakse kätteantuks ja ast tuleb arutusele. Ilmumata jäämise tagar järjed on tähendatud Tsiv. kp. s. Ibs ja järgmistes., Jaoskonnakohtunik: ( allkiri). Sekretär: (allkht). TAGASELJA KOHTUOTSUS. Tallinna 5. jaoskonnakoh tunik, läbivaadates tsiviil asja KUBEN TEGLHAUSH nõudmises VERNER VOLK'i vastu 706 krooni b 7 sendi pä rast 7. detsembril a. avalikul kohtuistungil otsus tas: Sissenõuda kostjalt VERNER VOLK'ilt nõudja RUBEN TEGLHAUSfi ka suks seitsesada kutis (706) krooni b 7 senti ühes 6%, ar vates 10. juulist a. kuni tasumiseni ja kaheksaküm mend (80) krooni kohtu ja asjaajamise kulu. Ts. kpd. s. 1S81 p, 1 ju hatusel lubada otsuse eeltäit mist. Tallinnas, 12. jaanuaril a. Nr. 933/36. a. Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Ä Noodid mis paljundatud käsitsi ja hek tograafilisel teel, on sagedasti segased, teevad tüll nende val mlstajalle niisamuti ka nendest lauljaile, seejuures pole nad palju odavamad, kui selged ja puhtad trokltud noodid. See pärast kõik lauluseltsid, noodi kirjastajad ja lp. autorid, kui teil on kavatsusel nootide paljun damine, ärge pidage Õleliigseks selles tujas läbirääkimisesse as tuda A-s..Ühiselu" trükikojaga Tallinnas, Pikk 4% tel ? Tartu 3. jaoskonnakohtu nik seadusel 2011, 201 b ja> 2019 põh jal ja JOHANNES SARE PERA palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kel lel kui pärijatel, võlauskuja tel jne. õigusi, nõudmisi ja vaielmi lb. augustil a. Tartus surnud LIISA SAA REPERA järelejäänud pä randuse kohta on, omi nõud misi ja õigusi kuue kuu kes tel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Tea tajas", rahukohtunikule üles andma, hoiatusega, et vasta sel korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmised kustu nuteks tunnustatakse. IŠ. jaanuaril a. Nr. 30. Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Tartu 5. jaoskonnakohtu nik tsiviilkohtupid. seaduse Oll, 20U h Ol9 põh jal ja LEONHARD-JOHAN NES KUSTA p. RÜÜTLI palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskujatel jne. õigusi, nõudmisi ja vaielusi. juulil a. Ahja vallas, Tartumaal, surnud KUSTA PEETRI p. RÜÜTEUÜt (Rüütli) järelejäänud pa randuse kohta on, omi nõud misi ja õigusi kuue fcuu kes tel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Tea taja" lisas, kohtule üles and ma, hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata õi gused ja nõudmised kustunu teks tunnustatakse. 11. jaanuaril a. Nr. 65. Jaoskonnakohtunik: (allkiri). Kinnisvara omaniku nimi T. E. Leppik, Salme Griinberg, Gustav Paal, Ernst Tartu ringkonnakohtu tsiviilosakond 15. detsemb ri a. kohtumääruse täitmiseks kutsub üles teadmata isikuid, kelle käes peaks olema Võru- Petseri kinnistusjaoskonna poolt Eesti Maapangale nõudedokumendina väljaantud JEFIM TIMOFEI p. KOOSERI võlakohustuse 3. veebruarist a. ärakiri-kinnistusakt, millise võlakohustuse põhjal on 6. veebruaril a. nr. 437 all Võru-Petseri kin nistusjaoskonnas JEFIM KOOSERI kinnisvarale Petserimaal, Meremäe vallas, Meremäe hüpoteegi ringkonnas asuvale maakohale Kooseri" kin nistu nr. 933 kantud pandiõigus Eesti Maapan ga ka&uks 950 kr. suuruses ühes võlakohustuses määratud protsentidega ja tingimustega, esitama see võlakohustuse ärakiri-kinnistusakt - Tartu ringkonnakohtule ja oma õigusi ja nõudmisi üles andr/ta kuue kuu jooksul, käesoleva kuulutuse,jliigi Teatajas" ilmumise päevast arvates, hoiatu sega, et vastasel korral eeltähendatud ärikiri-kin nistusakt tunnustakse hävinenuks, ja Eesti Maa pangale antakse kinnistusakti-nõudedokumendi ära kiri, mis asendab nõudedokumendina algkirja. Tartus, 13. jaanuaril a. nr e-36. a. Ringkonnakohtu abiesimees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). UUS EESTI. NELJAPÄEVAL, 21. 'JAANUARIL LHK. 9 Kuulutus. Tallinna ringkonnakohtu tstwiilosakond kuulutab? Ts. kp. s põhjal, et ringkonnakohtu määrusega V 5. detsembrist a. tunnustati 29. oktoobril a. 4b sündinud Woldemar Lutter teadmata äraolijaks ja Z määrati tema warandusele seada hoolekanne. 9 Tallinnas, 9. jaanuaril a. nr a. Ringkonnakohtu abiesimees: (allkiri) Abisekretäri kt.: (allkiri) Mustvee jsk. kohtunik tsiviilkohtupid. seaduse 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Armanda Jakobi tr. Kallavus'e palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel on kui pärijatel, võlauskujatel jne. õigusi, nõudmisi ja vaiejiisi 5. detsembril a. Tartumaal, Avinurme vallas, Mõisa kl. surnud Jakob Kaarli p. KUk'u järeljäänud päranduse kohta, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas", jsk. kohtunikule üles andma, hoiatusega, et vasta sel korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmised tunnustatakse kustunuteks. 12. jaanuaril a. nr. 88. Jaoskonnakohtunlk: (allkiri). Eesti Maapank Kuulutab et Eesti Maapanga põhikirja 32, (RT ) alusel müüakse avalikul enampakkumisel Eesti Maapanga laenude, nende võlgnevate maksude, vllvltusrabade ja muude kulude sissenõudmiseks järgmised kinnisvarad (talud) ühes päraldistega. Vöörmann, Jaan Vuurmann, Linda Peek, Jaan Kassmann, Mart Kuusik, Marie Kivistik, August-Hein rich Heimann, Mart Isak, Johanna-Vilhel mine Siidok, Jaan Kustel, Teodor Haud, Otto Tagapere, August Kõrvemannid, Marie, Hermann, Elisabeth ja Aleksander Pohl, Friedrich Stikermann, Jakob Pappel, Budolf Müürisep, Jaan Mölder, Johannes Prunt, Eduard Vuurmann, Eduard Vaise, Aleksander Kaaber, Gustav Laast, Martin Hanshof, Johannes Reiss, Aleksander Solo, Artur Piibur, Leena Viibiks, Voldemar Juhan Sepperl p. t. Velström, Aleksander Vallan, Karl Süld, Aleksander Meriküll, Johannes Teras, Jüri Kurjama, Mart Laupmaa, Boris Pere, Jüri Freimudt, August Preiberg, Voldemar Briido, Hellen-Hildegard Karik, Aleksander Ots, Elisabeth Loik, Johannes-Paul Kahlberg, August Kahlberg, August Tranberg, Vilhelmjne Varep, Arved Krusta, Eduard Lents, Johannes Liier, August Poola, Peeter Einroos, Jaan Aleksander Nõmm'e pär. t. Kütmurd, Fsrdinand Nõmberg, Kustav Peetmann, Andrus Lepson, Kaarel Proos, Aleksander Taats, Maria Aak (Haak), Jaan Kaljo, Joonas Kinnisvara suurus kinnistusregistri järgi maal Hallistel TS*a*> EESTI" tellimisi ja kuulatas! rästa J. Liigani KOHTUKUTSE. Rapla jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. SS, 581 ja 3091 põhjal JOHANNES NORENBERG'i kelle elukoht teadmata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas" kui kostjat vastust andma HANS TUULEVESKI nõudmises JOHANNES NORENBERGH vastu 250 krooni pärast, hoia tusega, et ilmumata jäämise korral tähendatud aja jook sul see kutse loetakse kätte antuks ja asi tuleb arutusele, kp. s. 145 ja järgmistes. Ilmumata jäämise taga järjed on tähendatud Tsiv. kp. s. 11,5 ja järgmistes. Jaoskonnakohtunik: (aiil iri). Sekretär: (allkni). asukoht vallas eraldatud mõisast a. kell 10, Eesti Maapanga ruumes. Vabaduspulestee nr. 1. umbes 15,19 ha Harju 41,84 ha ha 17,70 ha 12,95 ha 28,08 ha 29,92 ha 21,24 ha 23,82 ha 16,33 ha 30,72 ha 20,54 ha 23,49 ha 22,29 ha 16,39 ha 15,02 ha 26,22 ha 25,18 ha 19,21 ha 37,9 ha 10,11 ha 10,55 ha 12,62 ha 44,96 ha 24,47 ha 52,60 ha 25,13 ha 23,60 ha 1,03 ha 14,48 ha 22,86 ha 14,37 ha 3,36 ha 3,34 ha 0,24 ha 3,39 ha 2,9 ha 0,16 ha 4,29 ha 41,80 ha 20,7 ha 1,93 ha 21,87 ha 16 tiinu 1632 rts. 41,98 tiinu 46 t. 160 rts. umbes 22,99 ha 28,35 ha umbes 12,82 ha 19,72 ha 20,49 ha ha 15,84 ha 18,52 ha 32,17 ha 16,51 ha 25,40 ha 88,85 ha 17,35 ha 15,54 ha» 15,59 ha 11,23 ha 29 tiinu 936 rts. umbes 12,90 ha Lääne Teistkordsel avalikul enampakkumisel. KOHTUKUTSE. Rapla jaoskonnakohtunik kutsub Tsiv. kp. s. 58, 58 ja põhjal AUGUST VAARPUWd kelle elukoht teadmata, nelja kuu jooksul, arvates kuulutuse ilmumise päevast Riigi Teatajas", kui kostjat vastust andma LO VI SE ARON'i nõudmises AUGUST VAARPUU vastu 166 krooni pärast, hoiatuse ga, et ilmumata jäämise kor ral tähendatud aja jooksul see kutse loetakse kättean tuks ja asi tuleb arutusele. Ilmumata jäämise tagajär jed on tähendatud Tsiv. kp. s. 145 ja järgmistes. Jaoskonnakohtunik : (allkiri). Kinnistus raamat peetakse kinnistus jaoskonnas Kinnisvaral la suva Eesti Maapanga ja riigi laenu ta sumata osa (kapitali jääk) Kr. Enampakku mise algsumma (v. märkus all j Märkus; Pakkumised on suulised, kuid nendest võib võtta osa ka kinnisesse ümbrikku paigutatud kirjaliku avaldusega. Kirjalikud pakkumised antakse panga juhatuse nimele hiljemalt 3 päeva enne enampakkumise algust või vahenditult enampakkumist toimetavale ametnikule enne enampakkumist. Kirjalikud pakkumised peavad sisaldama: 1) kinnisvara nimetuse, 2) pakkuja ees- ja perekonnanime ning täieliku aadressi, 3) pakutud summa selgesti ja parandusteta väl jendatult, 4) kautsjoni tasumise tõenduse või vastava summa sularahas, ümbrikul peab olema tähendatud, et see sisaldab kirjaliku pakkumise teatud kinnisvarale. Kui esimene pakkumine ei anna tagajärgi, siis müüakse nimetatud kinnisvarad teistkordsel avalikul enampakkumisel. Kui teistkordne enampakkumine ei anna tagajärgi, lähevad müüdavad kinnisvarad Eesti Maapanga omanduseks pakkumise alghinna eest. Kõigi ülalnimetatud kinnisvarade enampakkumine algab nendel lasuva Eesti Maapanga võla summast, juurdearvatult möödunud tähtaegade maksud müügipäevani, nende vilvitusraha, müügi ja muud laenusaaja arvel tehtud kulud, samuti ka kinnisvaral lasuvate avalikkude maksude võlad ja teised panga võla suhtes eesõigustatud nõudmised. Riigi kasuks kinnistatud võlgadega koormatud kinnisvarade enampakkumisel lisatakse veel juurde nende võlgade tasumata osad ühes võlgnevate maksudega ja viivitusrahaga (Eesti Maapanga põhik. 64 RT ) ja igaüks, kes soovib võtta osa enampakkumisest, peab maksma tagatisraha 10% algsummast. Isikud, kellel on müüdavale kinnisvarale niisugused õigused, mis võivad kõrvaldada müügi, peavad neist teatama Eesti Maapangale kuni müügi päevani. Iga müüdava kinnisvara kohta seatakse kokku ja loetakse ette enne enampakkumise algust müügileht, mis peab sisaldama: müüdava kinnisvara nimetuse, hinna, millest algab müük, ja kinnisvaral lasuvad võlad ning kulud, mille sissenõudmiseks toimetatakse müüki (Tsiv. kpd. sead. 1870). Müügisse puutuvate paberitega ja andmetega, mida ei sisalda käesolev kuulutus või mis ei kuulu avaldamisele müügüehes, võivad soovijad tutvuneda Eesti Maapangas müügi eelpäevani või vastavates asutustes (kinnistusjaos konnas jne.). Laenusaajal, kelle kinnisvara määratud müügile maksuvõlgade mittetasumise tõttu, on õigus ära tasuda enne enampakkumise algust kõik võlgnevad maksud ühes viivitus rahaga, sunnimüügi- ja muude panga poolt tema arvel tehtud kuludega ning seega kinnisvara müügist vabastada (põhik. 65). Nimetatud tasumine ühes müügist vabastamise avalduse esitamisega võib sündida enne müügi eelpäeva Eesti Maapangas ning müügipäeval enampakkumist toimetavale ametnikule (sundmüüjale) müügi kohal. EESTI MAAPANK. Kuulutus. Petseri 3. jaoskonnakohtunik, tsiwiilkohtupid. sead , , 2079 ja Balti crasead põhjal ja Harald Sultsoni ja teiste kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, wõlauskujatel jne. nõudmisi, õigusi ja waielusi on 39. aprillil a. Wõrumaal, Kahkwa wallas surnud Hindrik Kareli p. Sultsoni kirjaliku testamendi wastu. mis on tehtud 19. aprillil a. ja awatud awalikul kohtuistungil 29. detsembril a.. kui ka tema päranduse kohta, omi õigusi, waielusi ja nõudmisi iaoskonnakohtunikule üles andma kuue kuu kestel, arwates selle kuulutuse ilmumise päewast Riigi Teatajas", hoiatusega, et kõik õigel ajal ülesandmata jäetud nõudmised, õigused ji waielused kustunuteks ja testament seadusejõusse as tunuks tunnustatakse. 12. jaanuaril a. Nr. 53. Jaoskonnakohtunik: (allkiri) Sekretär: (allkiri) T-tth. IVA" Paide» fötab vasta UUS EESTI* tellimisi SSZZS Ja kuulutusi.

10 Juhatuse liiget Illil ESTONIA TEATER Neljapäewal, 21. jaanuaril kell õhtu! 4. korda harilike hindadega I Pila-Peetri testament A. Kitzbergi komöödia 2 waat. II..Kroonu-onu" B Kunderi komöödia 2 waat. Pääsmed Kr snt. Reedel. 22. jaanuaril kell %8 õhtul WarSsawi Ooperi primadonna vanärovska-1' urska tülasköiguetenduseks Riaoletto G. Berdj ooper 4 waatuses. Pääsmed Kr. 3. kuni 80 s. Laupäewal. 23. jaanuaril kell õhtul 3. korda harilike hindadega Dspaina P. Abrahami operett 8 waat.. 8 pildis. Pääsmed Kr kuni 80 snt. Pühapäewal. 24. jaanuaril kell p. l. 22. korda alandatud hindadega Lõbus talupoeg Leo Falli operett 8 waatuses. Pääsmed Kr snt kell %8 õhtul 21. korda harilike hindudega Zttskamüe naised Hella Wuolijoe näidend. Pro. loog ja 4 pilti. PääSmed Kr s. Teatri kassad awatud: kella 12 4 p. l. ja õhtul kella 6.st poole S-ni Neljapäewal. 21. jaanuaru kell 3 õhtul S. korda harilikud hinnad PSlew maa Hella Wuolijoe näidend 8 w Pääsmed jentt. Reedel. 22. jaanuaril kell 8 õhtul 33. korda harilikud hinnad Oitsew meri Andres Särewi dramatiseering Aug. Mälgu romaani järele 8 waamjeö 8 pildis. Pääsmed iendint. Laupäewal. 23. laanuaril kell 3 õhtul 10. korda harilikud hinnad GtheUo W. Shakespeare'! tragöödia 5 waarujes. PääSmed 20 '125 senti. Pühapäewal. 24. jaanuaril kell Vsß p. I. 52. korda üldhmnad Tütarlaps tünawal R. Tõröki ja T. Emödi lugu waheiauludega 6 pildis. Pääsmed 25 ja 40 senti. Kassu awatud iga päew kella 12 4 päewal ja 6 B õhni! Mustwees müüb üksiknumbreid ja wötah kuulu» tuki wastu Mustwee jaama raamatukapp 19. skp. surma läbi lahkunud tthingu asutajat Ja kauaaegset JAAN VIILIP'it (Saksa teatri ruumes.) Tallinnas Pühapäewal. 24. jaanuaril kell 7.30 õhtul Ebakaine J. B. Moliere'i komöödia 3 w. intermeediumidega. Näitejuht Paul Sepp Lawapildid ja kostüümid N. Mey. Dekoratsioonid P Raudwee. Muusika H Feischner. Tantsud Gerd Neggo. Noorsooteater. Pühapäewal. 24. jaanuaril kell 12 päewal nukuta vastus I. Möldri mälestused D. PoSka laulumäng 1 pildi? 2. Nukitsamees O. Lutsu näidend v pildis Näitejuht Leo Kalmet. La» wapildid Pärn Raudwee Kassa awatud neljap skp. kella 11 1 el. l. ja s B õhtul. VANEMUSE! TEATE 3 Neljap jaan. kl. 20 (8 &.} esietendus ( s.) liri roos A. Nicholsi kom. 3 waatuses Reedel. 22. jaan. kl. 20 (8 ö.) odawahinnaline rahwaetendus (20 60 s.) õ2. korda Kõrwelaul S. Rombergj suuropereit 4 p Laup jaan. kl. 20 (8 5.) alandat. hindadega (20 35 s.) 85. korda Aiskamüe naised H. Wuolijoki näidend 4 tvaat. Pühap., 24. jaan. kl. 12 noorsoo- ja las» teteatri ettekandel odawahinnaline rahwaetendus (2V SO s.) 7. korda ÕnneKaldias M. Mülleri lastenäidend 6 p. tl. 15 (3 p. I.) alandatud hindadega 1 ( s.) 6. korda Madame Kutterkly G. Puccini ooper 3 waatujes. kl. 20 (8 õ.) 2. korda liri roos A. Nicholü kom 3 waatuses. Draamastuudio teatri ringreisid. Huninaal on külm A. H. Tammsaar? näidend 8-eS waatuses (4 pildis) Näitejuht Ruut Tarmo Lawapildid Pärn Raudwee MöisatülaS. neljap jaan AbjoS. reedel. 22. jaanuaril WõhmaS. laup jaanuari! Paides, pühap jaanuaril Etenduste algus igal pool kell 8 õhtul. Õnnelik abielu Liina Reimani kaastegewujel M Triger'i näidend 3 waat Näitejuht Eduard Türk Lawapildid Pärn Raudwee Keilas, neljap jaanuari! Haapsalus, reedel. 22. jaan. RiStil. laup., 23. jaanuaril EtenduSte algus igal pool kell A-9 õhtul. mälestab Imavere iihispiimatalitus võtab haigeid vastu Tallinnas, 8. Karja 5, telef , dr. H. Rütmanni korteris, pühapäeval, 24. jaan. kella e. 1. T. ü. T. ü. Nehatu kontroll ring wajab konttollument!. Soowiaivaldused saata Nehatu p.-ag. Jüri Promm. õmbleja wajab ilast. Tulla Wana Kalamaja (hoowimajas). Tarwis Wirumaa suuremas se tallu «eestöölist. kes tunneb ka aiatööd. Soo witaw lihtsam aednik. Teat. slt. Wirumaa tallu". perensve suuseks tarwis maale tubastele töödele tütarlast. Teat. slt. Perenmse abi maale". Stoatas fa oick malateenija leiab kohe teenistuskoha laste rikkas perekonnas, kui ei põlga tööd, peeb pesu ja aitab keet mises. Teat. slt. Lasterikkasse perekonda". Linna lähedale tallu tarwis kohe tublit «eestöölist. Soowijail teatada slt...sula ne". Keila ligidale keskmisse ma japidamisse wajatakse täiesti korralikku, kõigis talutöis wi lunud teenijat. Tulla w.-k. Abileid", Pärnu mnt. 10, Tallinn. Atvat. kella 9 4. Ehituste asjatundja soowib ehitusmeistril» wöi kümnikuks. Teat. slt. Nr. Noor tütarlaps palub maialeeniia toljta. OÄab wähe keeta, tunnistusi ei oma. sest ennem teeninud ei ole. Tear. slt. Noor maja teenija". Lesknaine 4-a. lapsega, valub lööd linnas wõi maal. Omab tun nistused teenistuskohtadelt. Os«kab keeta hästi ja tunneb ka ralutööd põhjalikult. Soowitaw koht, kus teisi wäikseid lapsi ei ole. Teat. palub slt...lesk naine 45". ffijnem naislott wabaneb äri lõpetamise pärast tvarsti teenistuskohalt, mille tõttu otsib uut kohta. Omab wäga head soowitused. Teat. slt...koht naiskokale". Wilunud naik juuksur otsib tööd meestöoalale. Teat. slt...naisjuuksur". Põllumajanduskooli haridu» > sega ja tegeliku talujuhtimis oskuse ja aednikukutsega noor lasteta abielumees soowib mõisa wõi suurtalu iseseisvaks uhiks-valitsetaks + aiatööde juhatajaks. Omab mõlemalt alalt praktika ja talu raamatupid. täieliku oskuse. Tunnistused ja soow. olemas. Palun kindlat teenistust. Koha pakkujail teat. tv.-k. Abrleid". Pärnu mnt kord. Tal linn. Werioras wötab ««S GeSti relllmrp jo kuulutusi rousti oiimaühmgu meier J Paju Tarwis lähemal ajal sooja päikesepoafset taia korralikule, kindla sissetuleku ga naisametnikule. Teat. pa lun slt. ühes hinna äramärki misega...päikesepoolne tuba" Otsitakse paremasse majja puhast möbleeritud tuba. Teat. slt...täpne maksja". Esimesed Korraliilu locterif kahe kuni nelja toaga otsib haritlasperekond. Majaomanik kudel palun teat. slt...korter haritlasperekonnale". 25. jaanuaril s. a.. kell 9 homm., müüakse oksjoni teel Wõrus, Wöru 3. jsk. kohtuniku juures Adalbert-Paul Tulluse..Metsatoa" nimeline talu. mis asub Kõlleste wallas. Talu suurus 27 ha. ajaloolise ja ilusa Helme Po kardi oru kaldal, sootvilaw su tvituskohaks, maja on uus. Jä relepärimistega pöörata Törwa Tulu" kauplus,..ilus org". Iga isik Eestis kui ka tvä lismaal wõib saada HSsMasuwat teenistust! Töötada wõib palju aastaid, töö on kerge, wastuwõetaw ja hutvitaw igale. Wist keegi ei ütleks sellest ära, teenimise.'võimalus kuni 59 kr. kuus + %%. Lähema informatsiooni saamiseks pöörata A. Nnt'i poo le Priipalu ag. Wõimalukel wõite lisada ka wastuseks! margi. Tallinnast 30 klm. kaugusel müüakse 5 ha suurune 1000 lõas inglise keelt aäiketa(u. Hooneid peal palju ja korra likud. Hästi sobitv käsitööks haks, sepatöö ruum olemas. Teat. slt...käsitäökoht". Osates 1000 kõige enam tarvitatavat inglise kee le sõna, võite rahuldavalt kõnelda igapäevast inglise keelt ja lugeda inglise kirjandust. Juba esimesel tunnil olete vaimustatud inglise keele õppimisest ja tahaksite kiiresti jõuda edasi. The second 1000 WORDI ENGLISH See uus õpoemeetod on huvitav ja koidab kõiki õpilasi. Iga uus õppetund pakub kasulikku meelelahutust. See kursus on nii köitvalt kok ku seatud, et teil on tunne, nagu elaksite ise seda kõike läbi, mida kursusel kuulete. The third 1000 WOROI ENGLISH Kursus käsitleb inglaste tüübilisi kõneväljendu si ning erisõnakäänete ja lausete kasutamist. Tõsise aine kõrval pakub kursus hulga lõbusaid anekdoote. Kasutatakse udupilte inglaste elust. Inglise keele üldkursus Kursus neile, kes inglise keelt juba valdavad, kuid soovivad saada raamatute lugemise teel kogemusi kõnelemises ja rohkeni kindlust väl jendumises. TtTvuge õppekavade ta tinglm n te«ia NMKÜ büroo, Tallinn Lai tän. 1, telef 15, on avatud kella 9 21-ni. A. I arwe lilleari Tartus. Wõidu tänam 80, aiandus Mäe tän. 16. telefon Suurim vsl.k moodsaid elektri-armatuure, kipplampe, buroolampe, seinaarmatuure ja osi. Alandatud hinnad. 6&foo Lai tun. 1, telef Nõmmel müüa Wabadus puiestee ligidal korraldatud maaga ehituskcutu. Teat. slt...nõmme krunt". Palle ja kaswawat metsa ostab L Semleki saeweski. Nõmme Liiwa jaamas, tel ötfln boeqo, Aksel Parufk'it. 16 o. wana. kes teadmata kodust lahkus za 6. dets a. Tallinnas nähtud. Palun teda ise!uõ, lahkeid isikuid, kes temast mi dagi teatvad, sellest minule hea maetvatasu eest teatada. Rõuge Tikuta pk. K. Parusk. Viljandi ringkonnakohtu siviilosakond kuulutab, et 7iljandi-Pärnu rahukogu näürusega 17. septembrist 929. a. (Riigi Teataja Lisa r okt a.) aubanduslisel alal maksu õuetuks tunnistatud JÜRI leieri maksujõuetuse toi netus on ringkonnakohtu määrusega 22. detsembrist 936. a. lõpetatud. 7il j andis, 12. jaanuaril a. nr I. a. E. akt nr Ringkonnakohtu abiesi mees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). Laekvere tamitajate- Wsuses wõtab UuS Eesti" ja Tal linna Posti" tellimisi sa kuulu kusi wastu Kuusmann. Postipeavalitsus ostab klrlalikel MeWokkliniklel 4. weebruaril a. algusega kell 11 katuse sa korstna nöjaseid IKVV tk., kaabli trossihoidsaid 150 tk. ia mutter polte tk. kodumaa tööstustelt sranko Tallinn. Tellimuse täitmise tähtajad 50% kõigist esemeist 1. juu niks sa 59% 15. suuliks a. Hanke sa tehnilised tingimused saadama! postima litsuses igal äripäewal kella Postiwalitsus. Petseri 2. jaoskonnakohtunik tsiviilkohtupid. seaduse 2011, 2014 ja 2019 põhjal ja Anna Tatjana tr. Omelkin'l palve peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskuja tel jne. õigusi, nõudmisi ja vaielusi 24. mail a. Petserimaal, Senno vallas, Viski külas surnud Vassili Tatjana pg. Mironov'ist järelejäänud pä randuse kohta on, omi nõudmisi ja õigusi kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päe vast Riigi Teataja" lisas, kohtule üles andma, hoiatusega, et vastasel korral kõik ülesandmata õigused ja nõudmised kustunuteks tunnustatakse. 11. jaanuaril a. Nr. 100/37. a. Jaoskonnakohtunik: (allkiri). 1! Raudteewalitfufe Ehitusameti 1. liini jaoskond annab wälja.. suhsinasinl väkempakkuinisei Tallinna jaamas jää muretsemise tööd«kus juures osa jääd tuleb paigutada keldrisse ja osa laduda wirna., f. Vähempakkumist toimetatakse 1. k kell hommikul jaoskonna kantselei ruumides Rannamäe tee 3-a. Lähemaid teateid antakse jaoskonna kantseleist igal Lripäewal kella Ligikaudne laa paljus on 100 kantmeetrit. Enne pakkumist tuleb krooni tagatistrahwiks sisse maksta. & (JULUTUS. Tartu ringkonnakohtu tsiviilosakond kuulutab, et S. detsembril a, kohtumäärusega on surn. JAAN MAIMI päranditombu palve rahuldamiseks tunnustatud tasutuks ja hävinenuks Tartu linnas. Vabriku tänaval mõisamaade kinnistu nr. 953 a asuva ning JAAN JÜRI p. MAIMI päralt oleva kinnisvara peale a. 22. novembril nr. 35* all EMIL VULFI kasuks kinnistatud 2180 rubla suurune obligatsioon ning antud surn. JAAN MAI MI päranditombule õigus lasta see obligatsioon Tartu-Valga kinnistusjaoskonna raamatuist kus tutada obligatsiooni esitamata ja selle valdaja nõusolekuta. Tartus, 13. jaanuaril a. nr e-S6. a. Ringkonnakohtu abiesimees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). Viru Ajutine Maavalitsus majab tervlshoiuarsti Kadrina iaoskonnale. Soowiamaldused ühes tarwiliste dokumentidega ja elulookirjeldusega esitada Terwishoiuosakonnale hilje malt 30. jaanuariks s. a. Tartu ringkonnakohtu tsiviilosakond kuulutab Balti Eraseaduse 36 märkuse põhjal, et Eesti Va bariigi kodanikud RUDOLF OONA ja ELFRIEDE OONA, sündinud ORRIN, kes elavad Tartus, Kas tani 19, on Tartu notari Ilmari Reimani juures 12. detsembril a. reg. nr all sõlmitud abielu lepingu, millega nemad oma abielu suhtes ära muu davad Balti Eraseaduses ettenähtud abikaasade va randuse ühisuse. Lepingu täielik tekst avaldatakse Riigi Tea tajas". Tartus, 13. jaanuaril a. nr e-S6. a. Ringkonnakohtu abiesimees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). Tartu läheduses müüa korralik talu Lähemalt mann. adw. P. Kako juurest, Tartu. Rüütli t. 16. kella p. l. KUULUTUS Võru 2. jaoskonnakohtunik, tsiviilkohtup. sead. 1967, , 2079 ja Balti erasead põhjal ja Vastse-Antsla vallakohtu palve peale kut sub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, võlauskujatel jne. nõudmisi, õigusi ja vaielusi on 13. okt a. Vastse-Antsla vallas surnud Au gust-juhan Mihkli pg. Kaliion'l testamendi vastu, mis on tehtud 18. aug a. avatud avalikul kohtuistungil 29. dets a., kui ka tema pä randuse kohta, omi õigusi, vaielusi ja nõudmisi jaoskonnakohtunikule üles andma kuue kuu kestel, arvates selle kuulutuse ilmumise päevast Riigl Teatajas", hoiatusega, et kõik Õigel ajal ülesand mata jäetud nõudmised, õigused ja vaielused kus tunuteks ja testament seadusejõusse astunuks tun nustatakse. 12. jaan a. Nr. 45. Jaoskonnakohtunik: (allkiri). võtab.uus EESTI" tellimisi Ja kaalutust vasta EJS: J Härrad meierid, mõimaldage karskele noormehele sabielusj mingisugu ne teenistuskoht koorejaama wõi wöitegija kohale Olen nõus abikaasaga tööd tegema. Olen lõpetanud Oisu Piim. kooli koorejaama eriklassi. Kirjad: Sürgawere p.-ag. pk. 19, J. Kirikal. Oksjoni kuulutus. Wõnnu wallawalitsus Läänemaal müüb 30. jaa nuaril a. kell 2 päewal enampakkumise teel Wõn nu algkoolimajas lbolile ülearuse 4 registriga ja mi ledega oreli. Kool asub Wõnnu wallamajas Orelit wõib näha enne oksjonit igal ajal. Wallawalitsns. Riigiteenistuses olem kõrgema haridusega kinnis- X wara om.. kasinult suur, 28-a. mees soovib luivusl neiudega.? kes omawad hea iseloomu, meeldima wälimuse ja tab»e la tubliks perenaiseks. Kirjad:.Uus Eesti" Wtliandi kontori Min«mees" all. **» + Ul Toimetun. TP'' * Pikk t 40, avatud kella B l 4. Telefonid: Peatoimetajad * A. Tupits H. Kukke Päeva-ud. osak juh Päevauudised , Kaugekõned Kohalikud teated Majandusosakond Peakontor: Tallinnas, Pikk tänav 40, avatud kella B l 7. Üldtelefon Tallinna osakond ja ekspe ditsioon telef Asjaajaja-direktori kõne tunnid kella telefon Kontorid: Tartus, Suurturg 9, tel Valgas, Vabaduse 6, 123 Petseris, Turupl Narvas, Hermanni 15, Rakver., Tallinna 18a 2-51 Haapsal., Jaama 6-a 1-76 Viljandis, Lossi Pärnus, Kalevi t. 27, 5-86 Paides, Pikk t Kuressaares, Pruuli 1, 1-13 Peatoimetajad: A. Tuplts ja H. Kukke. Vastutav toimetaja 6. Rahnulo. Väljaandja kirjastus 0.-ü Uus Eesti". Kirjavahetuse aadress:..ilus Eesti" Tallinn, postkast 428. Uus Eesti" 1 kuu Kr kuud kuud.» 7. 1 aasta Aktsiaselts..ühiselu" trükk Tallinn, Piki; 42 TELLIMISE HINNAD:..Ilus Eesti" Uus Eesti" koos..tallinna koos..põlluma Postiga": jandusega": 1 kuu Kr kuud Kr kuud kuud kuud aasta 15. Uus Eesti" koos..põllumajanduse" ja..tallinna Postiga" 3 kuud Kr kuud aasta Lätti ja Leetu sisemaa hinnad. Mujale Uus Eesti" Kr. 4. kuus ja kaasanded täie hinnaga. Aadressi muutmine 25 senti, üksiknumbri hind 5 senti. TELLIMISI VÕTAVAD VASTU: Kõik postiasutused,.uus Eesti" peakontor, abikon torid ja esindajad kohapeal...uus Eesti" ilmub iga päev. Kuulutuste hind: ~ Kuulutuse küljel 6 snt., teks ti ees 12 senti, tekstis 15 snt. ja tekstis teksti kiriaea 18 senti mm ühel veerul Kuulutusi ja tellimisi võetak se vastu peakontoris kl g 17-ni ja kuulutusi lehe iimu mispäeva numbrisse kl. li-ni Kuulutuse osakonna tel*' fon Posti jooksev arve 535