Viimsi Teataja 1. Täna lehes. Raaleületavad rehkendajad Pranglilt. Väga austatud Viimsi ettevõtjad!!! 4 (184) VALLALEHT Neljapäev, 25.

Transcripción

1 Viimsi Teataja 1 4 (184) VALLALEHT Neljapäev, 25. aprill 2002 Lauri Piirissaar - esikoht arenejate vanuserühmas (1.-3. klass), Mirjam Põldsaar - kolmas koht arenejate vanuserühmas, Piia Põldsaar -neljas tulemus oskajate vanuserühmas (4.-6. klass), Reigo Linholm koht oskajate vanuserühmas, Riivo Viliberg -viies koht tegijate vanuserühmas ( ) klass, Mihkel Liimann - kaheksas koht ja Siiri Piirissaar viieteistkümnes koht samas vanuserühmas. Kai Maran Arvutimängu autor on Prangli koolijuht Põldsaar Raaleületavad rehkendajad Pranglilt Märtsi lõpus toimunud üle-eestiliste peastarvutamise võistluste finaalis sai kolme vanuserühma kokkuvõttes esikoha Prantsuse Lütseum (6365 punkti), teise koha Prangli Põhikool (5206 punkti) ja kolmanda koha Inglise Kolledzh (3991 punkti). Kui palju võtab aega tehe ? Teise klassi lastel, kes peastarvutamise võistlustel finaali jõudsid, võtab see aega 4-5 sekundit. Alustame alles mõtlemist, kui neil on juba valmis, pidid Tallinnas toimunud finaalvõistlustel osalenud matemaatikaõpetajad pead raputama. Veidi vanematel käib ka kolme-neljakohaliste arvude korrutamine-jagamine välkkiirelt. Prangli Põhikooli direktori Kalev Põldsaare loodud arvutimäng tõi mõne kuu jooksul virtuaalsele mänguväljakule last üle Eesti (Prangli koolis õpib kokku 18 last). Arvutimängus saab punkte vastavalt sooritatud matemaatikatehete kiirusele. Raudne reegel on, et tehted tuleb teha peast ja tulemus arvutiekraanile klõbistada. Sohitegemine on seejuures välistatud, sest nagu Põldsaare sõnul tublimate laste tulemused näitasid, kalkulaatoriga nii kiiresti ei jõua mõte liigub kiiremini. Ah et kuidas ma sellele mõttele tulin? Ma alul vaatasin kadedusega, millise kirega lapsed arvutimänge mängivad kui pooltki seda hasarti õnnestuks õppetöösse üle kanda! rääkis Põldsaar. Minugi tutvus arvutiga algas alles neli-viis aastat tagasi. Aga ma olen just seda sorti inimene, et kui ma midagi ise ära pean õppima, siis tahan ka midagi juurde lisada või uut moodi teha. Kui sain kokku OÜ Miksikese meeskonnaga, hakkas arvutimängu idee reaalsemat kuju võtma. Nüüd võib öelda, et mõte sai teoks - enne finaali harjutasid lapsed absoluutselt iga päev, hea tulemuse taga on tegelikult pingeline töö. Projekti nimeks sai "Väikesaarte haridusabi mandrile" ja viidi läbi Prangli kooli, Saarte programmi ja OÜ Miksike koostöös. Kokku osales võistlustel 118 kooli, finaali pääsesid kuue kooli seitsmeliikmelised võistkonnad. Vabaklassis võistles ka üle saja täiskasvanu - võitjaks tuli Olavi Jaggo Justiitsministeeriumist, kelle tulemus palju 7. klassi parimatele alla ei jäänudki! Uuteks võistlusteks järgmisel aastal võib harjutama hakata juba praegu, ka programmi autorid katsetavad uusi ideid. Prangli edukasse võistkonda kuulusid Väga austatud Viimsi ettevõtjad!!! Suvi ei ole enam kaugel ja pole kaugel ka aeg, mil noored kooli ikkest priid. On ju koolivaheaeg see imeilus osa aastast, mil avaneb võimalus rahulikult, kooli surveta areneda. Samas ka võimalus näiteks järjest kallinevaks vaba aja veetmiseks raha teenida. Heakorrastustöid väärilise tasu eest võimaldab Viimsi noortele juba mitmendat aastat järjest valla kommunaalamet, kuid soovijaid on rohkem. Seetõttu kutsumegi teid, lugupeetud ettevõtjad, mõtlema töövõimalustele teie firmas või asutuses. Kas teil on suveks Viimsi noortele tööd pakkuda? Töö raskusaste pole neile oluline, rahateenimiseks oleks noored valmis kõike tegema. Kui teie asutuses on suveperioodil (ka aastaringselt) vakantseid töökohti, mis noortele sobivad, andke sellest teada Viimsi vallavalitsuse sotsiaalameti noorsootöötajale tel või Viimsi Noorte Elutuppa tel Ehk on just need noored teie firma tuleviku kandjad? Täna lehes Taastusravist Viimsis lk 2 Viimsi lasteaedadest lk 2 Sabarakud vallavalitsuses lk 5 Viimsi valla ja Concordia ülikooli ühisstipendiumist lk 6 Harjumaa kooliteatrite festivalist ja tantsukonkursist lk 8

2 2 Viimsi Teataja Volikogu kinnitas lasteaedade arengukava Arengukava annab ülevaate olemasolevaist lasteaedadest vallas ning kirjeldab uute loomise vajadusi ja võimalusi. Kava annab ülevaate ka suundumustest Euroopas, kus üha enam lapsi veedab aega lasteaaedades ja - sõimedes. Viimsi valla elanike registrisse on kantud 581 last, lasteaias käib neist täna alla poolte - 255, sest kõigile kohti ei jätku. Suvel valmiva uue Pargi lasteaia kõrval nähakse arengukavas sobivama kohana neljanda lasteaia rajamiseks Haabneeme alevikku või Püünsi piirkonda. Maaüksuse uue 120 kohalise munitsipaallasteasutuse rajamiseks selgitavad välja valla Maaamet koostöös Planeerimisametiga, et kehtestada detailplaneering hiljemalt 1. juuliks. Lasteaaedade arengukava projektist oli juttu ka märtsikuu Viimsi Teatajas, tervikuna saab kavaga tutvuda valla portaalis all. Lasteaiakohad selguvad juunis Lasteaiarühmade eelkomplekteerimine Piilupesa, Püünsi või Pargi lasteaias lõpeb 1. juunil. Igal vanemal on õigus valida, millises lasteaias laps käima hakkab. MA Viimsi Lasteaiad juhataja Aina Alunurm: "Palume vanematel ühendust võtta täpsustamaks, millises lasteaias lapsele kohta soovite. Järjekorraga, kus koht on kindlustatud 400 esimese avalduse esitanule, on võimalus tutvuda ka meie interneti koduleheküljel Lasteaiad ootavad sel sügisel hiljemalt 31. septembril kolme aastaseks saanud lapsi, kes on kantud Viimsi valla elanike registrisse. Lapsevan , kes pole registreerinud oma pere Viimsi valla elanike registris, on seda aega teha 31. maini. Lasteaiakohtade järjekord on avaldatud ka valla portaalis. Lisainfo telefonil: Aina Alanurm, tel ja Kadi Bruus, Sotsiaalamet, tel Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused palume esitada hiljemalt kümme päeva enne ilmumist. Toimetuse kolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul, Madis Saretok. Toimetaja Kai Maran Nelgi tee 1, Viimsi 74001, Harju maakond Tel , faks E-post: kai@viimsivv.ee Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trükikojas Greif. Taastusravist Viimsis Sel aastal on Viimsi valla tervishoius suuri muutusi. Käivitus perearstindus, Viimsi Haigla osutab ainult eriarstiabi. Igasugused muudatused toovad esialgu kaasa ka segadust, kuid tundub, et inimesed hakkavad nendega harjuma. Kui perearstindus areneb tasapisi edasi, siis eriarstiabi osutamine nii sujuvalt ei lähe. Pole ju mingi saladus, et tervishoid sipleb rahapuuduses. Eesti elanikkond vananeb, töötava elanikkonna osa väheneb. Kiiresti suurenevad kõikvõimalikud kulutused, raviteenuste lepingumahud püsivad aga aastaid muutumatuna. Kokkuvõttes tähendab see kindlasti ravivõimaluste vähenemist, meditsiinitöötajatele aga palgatingimuste halvenemist. Eesti haigekassa prioriteediks sel aastal on ägedate haiguste ravi. Kasvavad kulutused soodusravimitele ning töövõimetuse hüvitiste maksmine söövad ära olulise hulga sotsiaalmaksust. Kuna kõigeks vahendeid ei jätku, siis tuleb midagi ohverdada. Sel aastal toodi ohvriks ambulatoorne taastusravi. Äraseletatult tähendab see seda, et elanikel kadus ära võimalus saada ambulatoorse taastusravi tuusikuid. Tuleb tunnistada, et Viimsi rahva seas olid need tuusikud väga nõutud ja nende saamiseks tuli olla järjekorras. See on ka loomulik, sest statsionaarse taastusravi tuusikuid jagati reeglina nendele Harjumaa piirkondadele, kus puudusid muud võimalused taastusraviks. Tuusikute nõu- MA VIIMSI LASTEAIAD kuulutab välja konkursi uue, Pargi lasteaia (alustab tööd juuli 2002) ja PIILUPESA ametikohtade komplekteerimiseks: w õpetaja w abiõpetaja Kandideerijail palume esitada: w Avaldus w Elulookirjeldus w Erialast haridust ja täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopiad w Pedagoogidel visioon oma tööst (kuni 1 lk) Dokumendid esitada hiljemalt aadressil: Viimsi Lasteaed Piilupesa Kaluri tee Haabneeme Viimsi vald, Harjumaa Telefon: tavusest kõneleb fakt, et järjekord nende saamiseks on kolm kuud. Järjekord oleks ka pikem, kuid rohkem inimesi lihtsalt ei panda järjekorda. Kõigele vaatamata vähenes tänavu ka selle raviteenuse maht. Nii ostab Eesti Haigekassa AS Viimsi Haiglalt igas kuus vaid 11 patsiendi taastusravi. Tegelikku vajadust silmas pidades on see väga tagasihoidlik arv ning paljud abivajajad peavad haigekassa poolsest abist loobuma. Kindlasti ei tähenda see seda, et inimesed peaksid loobuma ambulatoorsetest protseduuridest. Küll peavad abivajajad ravi eest tasuma omast taskust. Teenuse parema kättesaadavuse huvides pikendas Viimsi haigla alates 1. märtsist taastusravi osakonna tööaega. Nüüd on taastusravi osakond avatud kella 8-st hommikul kella 18-ni õhtul. See peaks olema piisav aeg vajalike protseduuride saamiseks ning ka tööl käivatel inimestel avarduvad ravivõimalused. Tahaks loota, et Eesti tervishoiupoliitikas saabub veel sellel aastal selgus ning taastusravi jaoks leitakse juba järgmisel aastal oluliselt enam raha. Enn Rei, vallaarst Laste suvelaager! Pakume lastele vanuses 6-10 organiseeritud (järelevalvega) päevast tegevust suveperioodiks. Laager toimub Viimsi vallas, Amarülluse 4 Lastepäevakeskuses tööpäevadel (v.a. väljasõidud jm). Vahetus kestab 10 päeva, hind 990 krooni, millesse kuulub kolm korda päevas toit, igaks päevaks planeeritud üritused (lõkkeõhtu, väljasõit, valla vaatamisväärsustega tutvumine). Täpsem info ja registreerimine kohapeal või tel ja , Mari-Ann Rehk. Ootame kõiki huvilisi 2-6 aastaseid lapsi koos vanematega Viimsis, Amarülluse 4 lastepäevakeskus-lasteaias 5. mail kella lahtiste uste päevale. Tulge tutvuma meie majaga, samas uute laste registreerimine vabadele kohtadele. Juhataja Mari-Ann Rehk.

3 Vallavanema veerg Viimsi roheliseks! Selle saavutamine ei sõltu ainuüksi maikuu loodusest, vaid ka meist endist. Igaüks meist näeb kindlasti Viimsit ka tulevikus piirkonnana, mille üks märksõna on rohelus. Ja mis oleks kindlam viis selle teostumiseks, kui igaüks, kel rammu jätkub, võtab kätte ja paneb sel kevadel kasvama vähemalt ühe puu! Omapoolse panuse selleks andsid vallaametnikud mullu oktoobrikuus, kui kõik see mees ja naine volikogu algatusel võttis kätte labidad ja pani äsjarenoveeritud Aiandi teel kasvama kümmekond vahtrapuud. Töid jätkas Viimsi puukool. Teeäärt hakkab palistama koos poolesaja teise puuliigiga kokku sadakond vahtrapuud. Muidugi ei peitu selle üleskutse taga vallavalitsuse soov haljastusprobleemid kodanike õlule veeretada, vaid Viimsi haljastamise programm on jätkuvalt kommunaalameti tähtsamaid töid. Tahame seekord viimsilasi üles kutsuda kaasa mõtlema, milline paikkond vallas vajaks lisahaljastust, kus võiksid olla muruplatsid, kus alleed, kuhu peaks istutama metsa. Küllap on iga valla elanik muret tundnud rohelise ümbruse säilimise pärast. Palume kõigil neil oma ettepanekud kommunaalametile teada anda, kes saab siis tööd oma plaani võtta. Lähemal ajal saavad koos Pargi lasteaia valmimisega uue ilme mõisatagused mänguväljakud ja selgub tiigi saatus. Laidoneri pargi koristamiseks ja teeradade ümbruse võsast puhastamiseks pakub vald tööd õpilastele juunikuus. Haljastamist ja püsiistikuid vajab Rohuneeme maantee jalgratta-kõnnitee ja sõidutee vaheline osa. Maikuus saavad uued ootepaviljonid ja heakorrastatud ümbruse Haabneeme, Staadioni, Aiaotsa ja Hansunõmme peatused. Rohelise vööndi säilitamisele oli suunatud ka vallavalitsuse juba aastaid tagasi tehtud otsus reserveerida 160 hektari suurune maa-ala Rohuneemes puhkekeskuse rajamiseks. Kaido Metsma, vallavanem Haridusjuhid peavad aru Märtsikuu istungil otsustas vallavolikogu moodustada laiapõhjalise komisjoni Viimsi valla hariduse arengukava koostamiseks. Komisjoni kuuluvad koolijuhid Leelo Tiisvelt, Kalev Põldsaar ja Ardi Paul, koolide hoolekogu esimehed Illar Hallaste ja Sulev Jaanus, MA Viimsi Lasteaiad juhataja Aina Alunurm ja abivallavanemad Rein Frolov ja Toomas Tauts. Kaks küsimust komisjoni liikmetele toimetuse poolt: 1) Miks vajavad koolid uut arengukava? 2) Kuidas komisjon oma tööd teeb ja milline on sihtpunkt? Püünsi Põhikooli direktor Ardi Paul: 1) Miks? Vaevalt, et Viimsi valla hariduse arengukava mingeid totaalseid pedagoogilisi või kasvatuslikke muudatusi kaasa toob. Maakonna ja vabariigi tasemel selleteemalistest aruteludest, ajurünnakutest ja seaduseloomest puudust pole. Küll aga on haridus kohalikule omavalitsusele valdkond, mis nõuab suure osa valla eelarvest. On ülimalt tark tegu planeerida läbi arengukava mida, millal ja kuidas teha, et tagada maksumaksja iga krooni sihipärane kasutamine, sõltumata hetkemeeleolust või poliitilistest tuultest. Mõni täna tegemata või valesti tehtud samm võib ennast aastate pärast valusalt kätte maksta. Koolirahvas ütleb, et kui tavaliselt on vaja 9, siis hariduses on vaja 19 korda mõõta, ja lõikamise ajal ka vaadata, et laastud kellelegi silma ei lendaks. 2) Nagu iga komisjoni töös, on vaja kõigepealt kaardistada hetkeolukord, selgeks Viimsi Teataja 3 teha ühised eesmärgid ja sõeluda välja nendeni jõudmise teed. Töömeetodite valik on väga lai, alates statistikast ja lõpetades ajurünnakuga. Püünsi Põhikoolil on oma arengukava olemas, kättesaadav internetis ja selle täitmisega me iga päev tegeleme. Suurim erinevus tulevasest valla hariduse arengukavast on vast rõhuasetuses. Kui Püünsi kooli arengukavas on detailselt välja toodud ühe kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, siis valla hariduse arengukavas näen ühiskondlikku ja sotsiaalset dokumenti. See tagab laiemalt kvaliteetse hariduse ja õpetuse ning turvalise ja säästva elukeskkonna, sätestab eesmärkideni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Abivallavanem Toomas Tauts: 1) Selle komisjoni ülesanne on kujundada terviklik seinast seina visioon Viimsi koolihariduse järgmise aastakümne arengu suhtes. Uut arengukava on vaja, sest nõudlus hariduse järgi on vallas kasvanud juba elanike arvust kiirest kasvust lähtudes. Teisalt on vaja läbi arutada ka selline teema nagu täiskasvanuõpe ja ümberõpe. Kas vald peab sellega tegelema ja kui, siis mil viisil? Nii on meie ülesanne läbi vaadata tänane koolivõrgu seis kuni nt kapitaalremontide planeerimiseni välja. Võib öelda, et hea alus uuele arengukavale oli õpetajate töötasude suurenemine aasta alul, mis valla selle aasta esimese lisaeelarvega võimalikuks sai. 2) Oleme juba korra koos käinud, et eri osapooled saaksid kirjeldada probleeme ja arvamusi oma vaatenurgast. Järgmine nõupidamine on kavas lähiajal. Viimsi Keskkool ootab järgmisel õppeaastal kooliteed alustavate laste vanemaid kolmapäeval, 8. mail kell w tutvuma kooliga w kohtuma kooli juhtkonna ja laste esimeste õpetajatega w vestlema probleemidest, mis võivad tekkida lapse koolitulekuga. Ühtlasi on võimalik registreerida lapsi 1. klassi. Selleks tuleb kaasa võtta lapse sünnitunnistus ja ühe vanema pass.

4 4 Viimsi Teataja Ettevõtjad said pöördumisele vastuse Veebruari lõpus toimunud ümarlaual otsustasid Viimsi ettevõtjad pöörduda Majandusministeeriumi ja Energiaturu Inspektsiooni poole avaldusega toetada poliitikat, mis on suunatud elektrihindade ühtlustamisele Eestis tervikuna (lähemalt märtsikuu lehenumbris). Ettevõtjate avaldust toetas ka vallavalitsus. Aprilli alul teatas Energiaturu Inspektsioon, et pöördumist arvestatakse teenuste hinna kooskõlastamisel. Tingituna põlevkivi keskmise müügihinna alanemisest, mille tulemusena alanes AS Narva Elektrijaamade poolt müüdava aktiivenergia keskmine müügihind, kooskõlastas Energiaturu Inspektsioon a. Eesti Energia AS-le uued elektrienergia müügihinnad, mille tulemusena muutusid ka Fortum Läänemaa AS elektrienergia ostuhinnad Eesti Energia AS-lt alanemise suunas, teatas peadirektor Märt Ots oma vastuses. Uus töötaja Aprilli alguses asus Prangli rahvamaja juhtima Irja Saar. Siiani töötasin Prangli kaupluse juhatajana, ka varem olen töötanud kaubanduses. Üks põhjus uuele töökohale asumiseks oligi soov muuta rutiini, ilmselt oli kaubandus end minu jaoks ammendanud. Toetust ja julgust uuele kohale asumiseks sain eelkõige Prangli põhikooli juhtkonnalt, loodan, et ei vea ootusi alt. Kultuuritööga olen tegelenud seni taidluse korras, mänginud näiteringis, laulnud, pisut mängin ka klaverit. Suvehooaja plaanid kõik veel reas pole, kuid noorte laupäevaste diskoõhtutega jõudsime juba algust teha. Kohe on tulemas tõrvikutega Jüriöö jooks, 1. mail on saarel suur kevadpüha loosungi all Prangli puhtaks! Maikuus on lastele tulemas joonistusvõistlus ja jäätisesöömise pidu, 12. mail tähistame emadepäeva. 15. juunil õnnitleme koolilõpetajaid, 23. juunil süütame jaanitule. Augustis on Pranglil kolmepäevane väikesaarte naiste kokkutulek - 9. augustil ootame külla 150 eesti naist. Tahaks samuti kõiki artiste kutsuda en- Algavad kevadised koristustööd Vald paneb kevadtööde ajaks kümmekonda eri paika suured tasuta prügikonteinerid, mis peaks ära hoidma kiusatuse prügi lihtsalt metsa alla tassida. Igaks nädalavahetuseks 18. aprillist maikuu lõpuni on kommunaalamet tellinud kokku poolsada konteinerit, mille asukoht sõltus ametiga ühendust võtnud inimeste soovist. Kommunaalamet soovib ka meelde tuletada, et igal majapidamisel peab olema sõlmitud prügiveoleping (tühjendamisega vähemalt kord kuus). Viimsis saab sõlmida lepinguid firmadega AS KRISSAN (tel , ), OÜ Prügivedu (tel , ) ja Ragn Sells Eesti AS (tel ). dast teada andma, kes sooviksid Pranglile suveajal esinema tulla - meie rahvamaja võtab Teid heameelega vastu! Aprillikuust töötab vallavalitsuses sisekontrolörina Ivi Kivi. Oma tööteed alustasin tolleaegses Harju rajooni rahandusosakonnas eelarve inspektorina, vahepeal olin tegev ETKVL-i süsteemis. Viimased 8 aastat töötasin Harju Maksuametis vanemrevidendina. Viimsi Vallavalitsusse tööle asudes pean oma esmaseks ülesandeks kontrollida, kui sihipäraselt on valla rahalisi vahendeid kasutatud, samuti loodan kaasa aidata igati põhjendatud eelarve koostamisele valla rahalistele võimalustele vastavalt. Loodan leida head koostööd valla volikogu revisjonikomisjoniga, sest kindlasti paljud finantskontrolli vajavad probleemid kattuvad. Praegu tegelen valla ja tema hallatavate asutuste struktuuri tundmaõppimisega. Oma töös sisekontrolörina pean tähtsaimaks finantsanalüüsi. Finantsmajandusliku tegevuse kontrollis pean oluliseks just ennetatavat kontrolli, mis seisneb finantseerimise eelsete riskide ja varade kasutamise efektiivsuse hindamises. Ivi Kivi Prügikonteinerite asukohad Kuup. Küla Asukoht Miiduranna küla Miiduranna- Kalda tee nurk Kallaku tee Tormi tee Muuga küla Muuli tee Rohuneeme tee 23 Puhkuse- Koduranna tee Kelvingi küla Metsaserva tee Koduranna- Ojakääru tee Viimsi alevik Aiandi tee 4 Pojengi tee Metsakasti küla Metsakasti põik Haabneeme Kesk tee alajaama juurde Haabneeme Edu poe vastas Haabneeme Männi tee Tammneeme küla Hallikivi tee Luhaääre tee Leppneeme küla Randvere küla Kaupluse taha Randvere aedlinn Lubja küla Kaarhalli juurde Muuga küla Kordoni tee Haabneeme Õuna-Pihlaka tee nurk Pringi küla Rummu-Saare tee Püünsi küla Rohuneeme sadam Leppneeme Kiigemäe tee ring Viimsi alevik Gerbera tee Lubja küla Paenurme- Kanala tee Lubja küla Krillimäe tee Rohuneeme bussi lõpppeatus Pringi küla Rohuneeme- Heina tee Püünsi Kooli tee Tammneeme Hallikivi tee Äigrumäe küla Äigrumäe tee Metsakasti küla Raudrohu tee Muuga küla Kordoni tee Püünsi Ülase tee Rohuneeme Ranna pood Haabneeme tee Ilupuud ja põõsad Viljapuud ja marjapõõsad Püsililled Haljastus projektist teostuseni Haljastusalased konsultatsioonid Peterburi tee 71 GSM , tel/faks Avatud TP L P

5 Viimsi Teataja 5 Vallaametnikud on kontrolli all Nii nagu Viimsi Noorte Reformiklubi esindaja märtsikuu lehenumbris kirjutas, nii ka sündis märtsil ja 2. aprillil võimutsesid vallavalitsuses noored. Paneme vallaametnikele saba taha, et jälgida ametnike iga sammu, selgitas Kristo Kallas ürituse Sabarakk ideed. Tahame saada reaalset ettekujutust vallavalitsuse igapäevatööst, kuidas tegelikult asju aetakse. Nii aitasid vastata kodanike kaebustele, teha ettekirjutusi lepingupartneritele, kinnitada detailplaneeringuid, koostada kirju ja uudiseid Viimsi Keskkooli ja Püünsi Põhikooli õpilased. Kogemused olid kõigil sabadel erinevad, nentis Laura- Madleen Vaarik. Pearaamatupidaja Sirle kõrval päeva veetnud Jaana oli hommikul õnnelik ärajäänud matemaatika kontrolltöö pärast, kuid leidis end varsti mässamas palju hullemate arvudega. Mõni sattus kiire tööpäeva ja vaidluste keskele, mõnda sõidutati Viimsi peal ringi ja näidati olulisi objekte. Pärast tööpäeva lõppu saadi jälle kokku ja jagati kogemusi. Omapead jäänud, panid õpilasomavalitsejad paika 2. aprilli istungi päevakorra ning läksid vallavalitsusest küllalt positiivsete emotsioonidega. Sabaraku kulminatsioon oli naljapäeva järgne päev teisipäev, mil vallavalitsuse istungit juhatasid ja otsuseid vastu võtsid õpilased ise. Abivallavanem Rein Frolov andis samal ajal Püünsi põhikoolis kodanikuõpetuse tundi, abivallavanem Toomas Tauts Viimsi Keskkoolis füüsikat. Nagu istungit juhatanud õpilasomavalitsuse president Kristiina Kägu (pildil) selgitusest ilmnes, kujunes päevakord küllalt tihedaks: Concordia Ülikooli stipendiumi- Abivallavanemad Rein Frolov (paremalt esimene), Toomas Tauts (keskel) ja Sotsiaalameti juhataja Reet Järv on tõrjutud tahaplaanile vallavalitsuse laua taga istuvad õpilased. Iga töö nõuab õppimist: keskkonnakaitse inspektor Fred Lainjärv seletab, millist rolli mängib teedekaart. te osas leidsime, et rohkem muudatusi pole tarvis teha, sest praegused võimalused katavad nõudluse. Päevakorras oli Noortekeskuse laiendamine. Siin laseks veidi elutoal ennast sisse elada ja siis vaatame edasi, kuna jällegi nõudlus pole nii suur, et peaks planeerima sinna suuremat investeeringut. Aru pidasime ka narkoennetuse ja turvalisuse üle. Leidsime, et vajalik võiks olla Püünsi Põhikoolis ja Viimsi Keskkoolis turvamees päevasel ajal, kuid ööpäevaringset turvafirma teenuse tellimise vajadust me ei näinud. Kui keegi mingit suuremat kuritegu peaks planeerima, toimub see nii või teisiti, kuna suure tõenäosusega on see keegi meie endi seast, kes süsteemiga tuttav on! Oleme narkoennetuse suhtes rahul sellega, kuidas seda tehakse noortekeskuses, see on suunatud just õigele kontingendile. Info liikumine Noortekomisjon võiks olla koht, kus valla esindajad ja noored oma tegemistest ülevaate annavad ja tegusaid otsuseid kujundavad. Õpilasmaleva taaselustamine - samamoodi tegime ettepaneku, et Noortekomisjon võiks noorte töölevärbamise vastutuse enda peale võtta ja hoolitseda kõige sellega seonduva eest, nagu nt leida ettevõtted, kes saavad tööd pakkuda. Valisime ka lastesõbralikuima valla ametniku - see on Toomas Tauts. Lõpuks olime ühel arvamusel selles, et tegemist on väga positiivse ettevõtmisega, aga see võiks toimuda ühepäevasena (vähem koolist puudumist ja valla töö segamist). Sabaraku üritusest kujunegu traditsioon! Kai Maran

6 6 Viimsi Teataja Mida noored tahavad? Seda küsimust on küsinud kindlasti paljud inimesed. Kord tahaks seda teada lapsevanem, siis õpetaja ja tihtilugu ka lihtne kodanik, kes näeb tänavatel sihitult ringi liikuvaid noortekampasid. Vastus küsimusele pole aga kerge tulema. Oleks alusetu väita, et Viimsis on nüüd vastus sellele küsimusele leitud, kuid samm õiges suunas on kindlasti tehtud. Nimelt on Viimsis loodud komisjon, mis koosneb noortest ja noortega tegelevatest inimestest. Jutt käib noortekomisjonist, mille liikmeteks on valla kahe kooli Püünsi ja Viimsi õpilasomavalitsuste esindajad, hetkel valla ainukese noorteorganisatsiooni Viimsi Noorte Reformiklubi esindajad, Püünsi põhikooli huvijuht Leho Rohtla, Viimsi Noorte Elutoa eestvedajad Annika Orgus ja Madis Zilmer ning Kadi Bruus Viimsi Vallavalitsusest. Komisjon on koos käinud juba õige mitmeid kordi ning arutanud, mida valla noorsootöös ära saaks teha, et noorte tegemisi kodukandis elavdada. Läbi on arutatud koolide ja valla arengukavad ning tehtud mitmeid vajalikke muudatusettepanekuid, mis ka tublide vallavolinike poolt heaks kiidetud. Noortekomisjoniga on alates tema asutamisest alates tutvunud mitmed vallavalitsuse ametnikud. Sidemed on loodud Pirita noortekeskusega. On kavandatud mitmeid toredaid üritusi ja koostööprojekte valla erinevate piirkondade vahel. Tihtilugu juhtub, et hästi korraldatud üritusel napib rahvast just seetõttu, et kaugemad piirkonnad ei ole sellest teadlikud. Noortekomisjon koondab endas aga kõigi valla piirkondade esindajaid ja peaks suutma seetõttu infot levitada igale poole. Samuti võimaldab selline tegutsemisvorm probleeme märgata, et need siis lahendamiseks kohalikele võimuesindajatele edastada. Loomulikult ei ole võimalik täita kõiki noorte soove ja teha teoks kõiki ideid, kuid seda, mida on võimalik, üritab noortekomisjon ka korda saata. Noortekomisjoni idee seisneb noorte aitamises ja nendele enamate tegutsemisvõimaluste pakkumises. Ometigi ei saa seda teha teadmata noorte vajadusi ja soove. Eelnevast jutust tulenevalt kutsubki noortekomisjon kõiki valla noori oma murede ja ideedega meie poole pöörduma. Noortekomisjoni kontaktandmed on: Tel: , Lauri Tamm, Noortekomisjoni Viimsi Noorte Reformiklubi esindaja Avatud uste päevad Concordia Ülikoolis 11. aprillil tutvustasime meie õppeprogramme: rahvusvahelist ärijuhtimist, õigusteadust, meediat ja avalikke suhteid ning uusimat bakalaureuseprogrammi politoloogia ja rahvusvahelised suhted, rääkis Concordia Ülikooli vastuvõtusoakonna projektijuht Evelyn Ester. Samuti selgitasime oma õppetöö korraldust, rääkisime üliõpilaselust jm. Näitasime ka meediatudengite valmistatud ülikooli reklaamfilmi. Uued programmid on magistriõppes: meediateaduskond pakub sügisest audiovisuaalse meedia magistriprogrammi ja kommunikatsioonijuhtimise magistriprogrammi. Esimene on mõeldud neile, keda huvitab spetsialiseerumine filmi-, video-, televisiooni- ja raadiovaldkonnale. Kommunikatsioonijuhtimise magister peaks sobima ka meediaga vähem kokku puutunud inimestele, keda huvitab enda täiendamine avalike suhete ja kommunikatsiooni vallas. Concordia teistes magistriprogrammides toimub samuti sügisest muutusi. Bologna deklaratsiooni kohaselt peab magistrikraadi saamiseks koguma 200 ainepunkti. Kuna Concordia ülikool kavatseb säilitada 4+1 süsteemi, lõpetavad üliõpilased bakalaureuse programmi 160 punktiga. Seega on neil vaja 40-punktist magistriõpet, mida nad saaksid ühe aastaga läbida. Seetõttu pakub Concordia sügisest kõiki magistriprogramme: nii äris, õigusteaduses kui meedias 80-, 60- kui ka 40-punktisena, olenevalt kui mitu ainepunkti on sisseastuja varem kogunud. Lisaks Viimsi valla ja Concordia ühisstipendiumitele on võimalik Concordiast taotleda ka teisi stipendiume. Keskkooli kuldmedaliga lõpetanutele antakse täisstipendium. Teised, kellel on head hinded, võivad taotleda väiksemaid stipendiume, kuni 50%. Samuti antakse välja mõned spordistipendiumid väljapaistvatele sportlastele. Kaidi Aher Viimsi valla ja Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis ühisstipendiumi tingimused 2002/2003 õppeaastaks Juhindudes Viimsi Vallavalitsuse ning Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vahelisest koostöölepingust on nendevaheline ühiskomisjon otsustanud järgmist: 1. Ühisstipendiumide (edaspidi - stipendiumide) arv 2002/2003 õppeaastaks on kaheksa, neist kaks stipendiumit I kursuse üliõpilastele. 2. Stipendiumi suuruseks on summa, mis katab 100% selle saaja õppemaksust valitud erialal. Sellest summast makstakse 50% Valla kulul ja 50% Ülikooli kulul. 3. Stipendiumi tingimused ja stipendiumide arv 2002/2003 õppeaastaks avalikustatakse hiljemalt 06. maiks 2002.a. Valla ja Ülikooli kodulehekülgedel internetis ning Ülikooli vastuvõtuosakonnas. 4. Stipendiumi saajaks kandideerimise tingimusteks on, et : 4.1. kandidaat ja tema vanemad olid 01.jaanuari 2002.a. seisuga kantud Viimsi valla elanike registrisse; 4.2. kandidaat on täitnud Ülikooli vastuvõtu tingimused. 5. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb 31.maiks 2002.a. kella ks esitada Ülikooli vastuvõtuosakonda üliõpilase isiklik avaldus. 6. Üliõpilased, kes said stipendiumi 2001/2002 õppeaastal, kandideerivad stipendiumile ilma avaldust esitamata, tingimustel, et nad vastavad järgmistele nõuetele: üliõpilane on kogunud sügissemestril 16 ainepunkti, kevadsemestril 16 ainepunkti ja suvesessioonil 12 ainepunkti; üliõpilane on õpingute ajal Viimsi valla elanik ja tema vanemad olid 01. jaanuari 2002.a. seisuga kantud Viimsi valla elanike registrisse. 7. Üliõpilane, kes sai stipendiumi 2001/2002 õppeaastal, saab 2002/2003 õppeaastal jätkuvalt stipendiumi, kui tema kumulatiivne keskmine hinne on viie palli süsteemis 4,5 palli ning on täidetud punktis 6 märgitud tingimused. 8. Ülikooli vastuvõtuosakonda laekunud uute stipendiumikandidaatide avalduste ja punktis 6 nimetatud seniste stipendiumisaajate andmete alusel teeb Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjon Valla ja Ülikooli esindajatest moodustatud ühiskomisjonile ettepaneku määrata stipendiumid nende poolt koostatud pingerea alusel. 9. Ühiskomisjon määrab oma otsusega kindlaks konkreetsed stipendiumisaajad. 10. Ühiskomisjoni otsus stipendiumite määramise kohta avaldatakse Valla ja Ülikooli kodulehekülgedel Internetis, vallalehes ja Ülikooli lehes.

7 Viimsi Teataja 7 Viimsi Noorte Elutuba kutsub Sind osalema suvises projektis Viimsi noor tee enda viis päeva suvel koos meiega huvitavaks! Tegemist on linnalaagri vormis suvelaagriga, mille kestus on viis päeva esmaspäevast reedeni , see tähendab, et ööbitakse kodus, aga päevast tegevust pakume meie. Kui tahad osa võtta kõigest põnevast (ratsutamine, seinal ronimine, spordipäev, matkad jne.), mis nende viie päeva sisse oleme planeerinud ja olla koos eakaaslastega, siis anna oma soovist teada 24. maiks telefonidel (Viimsi Noorte Elutuba) või (Annika). Laagrivahetused 8 12 aastastele: juuni ja juuni Hind lapse kohta Laagrivahetus aastastele: Juuli Hind noore kohta (Hinnad sisaldavad lõunat ja tegevust, ei sisalda transporti linnas) VIIMSI NOORTE ELUTUBA AVATUD: R: L,P: SULETUD Kõik, mis liigub, see kulub. Säilimise saladus peitub selles, kuidas ennast õigesti hoida ja liigutada. Tulge ja liigutage ennast õigesti! Meil on selleks kõik võimalused. 11.mai kell avatakse Haabneemes, Randvere tee 11 SPA VIIMSI TERVISE TERVISEKESKUS Kutsume kõiki huvilisi ja külalisi AVATUD USTE PÄEVALE, kus saate tutvuda uue tervisekeskusega ja nautida meie poolt pakutavaid teenuseid. Avatud uste päeval kõik majasisesed teenused 50%! Olete oodatud!

8 8 Viimsi Teataja Ent tasa, samme kuulen ma, nüüd oma suu ma sulen. Te tõuske, mütsid võtke peast, uks lahti - TEATER tuleb! Selle veenvaks tõenduseks oli järjekordne Harjumaa Kooliteatrite Festivali "Teater 2002" toimumine Viimsi Kultuurikeskuses. Korraldajatelt pikka ettevalmistust nõudnud kolmepäevane üritus võis alata. Trummipõrina ja mürtsu saatel ilmusid lavale noored ja kenad kohalikud (tuntud lavanäod ðoutantsurühmast "Sirius") trummineiud, et läbi laulu ja räpi kuulutada festival avatuks. Esimesel päeval demonstreerisid oma näitlemisvõimeid Harjumaa koolide ja kultuuriasutuste algklasside näiterühmad, teisel ja kolmandal päeval näitasid lavalisi oskusi ning võimeid põhi- ja keskkoolide rühmad - kokku 20 näitetruppi üle Harjumaa. Esinejaid jälgis ja hindas tõeliselt sõbralik ning kompententne zhürii koosseisus Viivi Metslaid (Eesti Harrastusteatrite Liit), Kersti Kreisman (Riiklik Draamateater) ja Mart Kampus (vabakutseline näitleja), kes jagasid asjalikke soovitusi kõigile trupijuhtidele, lavastajatele ja näitlejatele. Töiste päevade sisse mahtus ka meelelahutust. Festivali külalisi turgutasid esinemistega Viimsi Huvikeskuse tantsukollektiivid VIIRA ja SIRIUS. Seekord tõesti viimast, 12. korda, mängiti maha ka muusikal MOUTH PARK. Suurepäraste valgusefektidega paistis silma reedeõhtune diskokorraldaja Dj T.A.R.X. Tallinnast. Festivali viimane, kolmas päev, oli täis ootusi ja lootusi, sest päeva lõpus premeeriti tublimaid ja kuulutati välja võitjad, kes esindavad Harju Maakonda Vabariiklikul Kooliteatrite Festivalil. Kiidusõnad meie valla lastele ning etendustele ei jäänud tulemata. GRAND PRIX- Viimsi Keskkooli algklasside näiteringi etendusele "Põlvest põlve kestab see ". Lisaks sellele pälvis etendus ka parima muusikalise kujunduse preemia, parima naiskõrvalosa preemia - Triinu-Liis Raudmägi (telefoniga neiu), parim meeskõrvalosa preemia - Richard Ohak (Kiire osas) ning preemia silmapaistva näitlejatöö eest - Markus Riþski (köstri osas). Elevust tekitas ja kiidusõnu pälvis ka Viimsi Keskkooli mononäidendi "Vaikiv neiu" esitaja Liis Meriküll (parim naispeaosa). Põhikoolide arvestuses parima lavakujunduse preemia pälvis Viimsi Keskkooli etendus "Kilplased" - kunstnik Kristel Värv. Vanemas vanuseastmes saavutas II laureaadi tiitli Teele Ardeli lavastatud monoetendus "Vaikiv neiu", mille näitleja Liis Meriküll kuulutati ka parimaks naispeaosatäitjaks. Tore on tõdeda, et on PALJU noori inimesi, kes tahavad oma vaba aega sisustada ennast kultuuriliselt harides ja vaimselt arendades. Selleks on ju teatri tegemine ja kõik sellega kaasnev igakülgselt õige harrastus. Suur tänu Harjumaa Omavalitsuste Liidule toetuse eest. Samuti täname sügavaimast südamesopist kõiki sõpru, kes aitasid kaasa festivali korraldamisele. Jumala abiga kohtume samal ajal, samas kohas, samas tegevuses ka järgmisel aastal! Kalle Erm Tantsi terviseks! Viimsi valla laste ja noorte omaloominguliste tantsude konkurss TANTSULUST 2002 Juba traditsiooniks saanud konkursile olid 5. aprillil Kultuurikeskusse oodatud kõik tantsu harrastavad ja armastavad Viimsi noored. Pane muusika mängima ja lase fantaasial vabalt lennata! oli üks osalemise juhiseid. Esita kodusele publikule oma tantsu niikaua, kuni jääd ise aplausi tugevusega rahule! oli teine soovitus. Huvikeskuse üleskutse tõi lavale 58 esinejat viies vanuserühmas. Þüriis hindas esinejaid kaks kogenud tantsijat, kel mõlemal ka oma tantsustuudio - Kai Meristo ja Terje Treimann. Kai Meristo: Þürii hindab eelkõige muusika, tantsu, kostüümi ja väljenduse kooskõla. Lase o m a fantaasial lennata! See on kõige põhilisem. Liiga palju oli kahjuks play-back soundi, nähtud videote järgitegemist. Sellest saab laval kohe aru, kas tegemist on omaloominguga või mitte. Näiteks KADI MIK&ENELI ELLER torkasid kohe silma liigutuste originaalsuse poolest. Kõigile esinejaile võib soovitada ka töötage rohkem suunaga publikule! Teie vaataja istub saalis. Ja samuti õige artisti tunneb ära õigest kehahoiakust! See on igati teretulnud üritus. Mida rohkem anda lastele esinemisvõimalusi, seda rohkem nad oma isikupära avastavad. Ja publik elas ilusti kaasa, väga positiivne õhkkond esinejale. Ei saa jätta kiitmata kultuurikeskuse saali fantastiline valgustus, väga kompaktne saal, ideaalne lavashowde jaoks! Toimetus Võitjad 5-7 aastased: Tantsutrupp KULDSED SÕB- RAD 8-11 aastased: I koht tantsutrupp QUATRO, II koht tantsutrupp SUPERHITS OF THE 90 s, III koht tantsutrupp ROOSAD ROOSID aastased: I koht KADI MIK & ENELI ELLER, II koht INTRA, III koht SÄDE aastased: Marell Kull, Liis Tiisvelt, Marit Pruul aastased: LE FEBBRE DANZA Viimsi Vallavolikogu 9. aprilli määrused Nr 10 Viimsi valla põhimääruse muutmine Nr 11 Viimsi valla koolieelsete lasteasutuste arengukava Nr 12 Viimsi Vallavolikogu määruse nr 4 Viimsi valla munitsipaalasutuste personali koosseisu, palgaastmestiku ja palgamäärade kinnitamine muutmine Nr 13 Viimsi valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade reguleerimise kord Nr 14 Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra p 20 muutmine Viimsi valla põhimääruse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel, Viimsi Vallavolikogu määrab: Viimsi valla põhimääruses (KO 2000, 41, 632) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1. Paragrahvi 25 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas tööplaani alusel või volikogu ülesandel: 1)vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2)tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3)valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla asutustesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4)valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab 10 päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.. 2. Paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: (7) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras. 3. Paragrahvis 31 tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; ; 2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 2 1 ja 8 järgmises sõnastuses: 2 1 ) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; ; 3) lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses: (5) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töö-

9 lepingu seaduse 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse 127 alusel.. 4. Paragrahvi 34 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; ; 2) punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse lõike alusel delegeeritud valitsusele;. 5. Paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5) Vallavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 6. Paragrahvis 36 tehakse järgmised muudatused: 1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse ja volikogu istungitest. ; 2) lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 1 : 11 1 ) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi ( ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378) -s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;. 7. Põhimäärust täiendatakse paragrahviga 37 1 järgmises sõnastuses: 37 1 Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku- või külavanema valimistest võivad osa võtta Viimsi valla registris olevad vähemalt 18-aastased alevikus või külas elavad isikud. Teade aleviku-või külavanema valimise kohta peab olema aleviku või küla käidavamatesse kohtadesse välja pandud kaks nädalat enne aleviku- või külakoosolekut. (2) Aleviku-ja külavanema valimiste täpsem protseduur,kohustused, õigused ja tasustamise kord tehtud töö eest sätestatakse vallavolikogu poolt kinnitatud aleviku-ja külavanema statuudis. 8 Käesolev määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, Viimsi valla portaalis ja ajalehes Viimsi Teataja 9 Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja. Madis Saretok, volikogu esimees Viimsi valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade reguleerimise kord Tuginedes ühiseveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238) 14 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) 6 lg 1 ja Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja 15 lg 2, Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viimsi valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade reguleerimise kord (lisatud). 2. Määrus jõustub 10. päeval pärast avaldamist ajalehes Madis Saretok, volikogu esimees Viimsi valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade reguleerimise kord 1. Käesolev kord reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hindade kehtestamist Viimsi vallas. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses, Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ja Viimsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas toodud tähenduses. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind moodustub: 3.1. ühisveevärgi abonenttasust; 3.2. kanalisatsiooni abonenttasust; 3.3. tasust võetud vee eest; 3.4. tasust heitvee ärajuhtimise eest. 4. Teenuste hinnad kujundatakse selliselt, et oleks tagatud: 4.1. vee tootmise kulude katmine; 4.2. heitvee ärajuhtimise kulude katmine; 4.3. kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 4.4. keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4.5. põhjendatud tulukus. 5. Abonenttasud on tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest, sõltumata kasutamisest Abonenttasud arvestatakse kõikidele klientidele ühtsetel alustel Abonenttasude arvestamise eelduseks on isikul ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise reaalne võimalus Abonenttasud määratakse kalendriaasta tasudena, mida tasutakse igakuiselt 1/12 osadena, välja arvatud juhul, kui on olemas teistsugune kokkulepe. 6. Tasu võetud vee eest ja tasu heitvee ärajuhtimise eest kehtestatakse võetud vee ja ärajuhitud heitvee m 3 kohta. Nende tasude arvestamise aluseks on kliendi poolt tarbitud vee kogus, mida mõõdetakse veearvestiga. Veearvesti puudumisel võetakse aluseks arvestuslikud näitajad. 7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. 8. Ettepaneku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hindade kehtestamiseks või nende muutmiseks teeb isik, kellel on selleks seadusest või valla õigusaktidest tulenev pädevus ja kes oma ettepanekus põhjendab hindade või nende muutmise vajadust ja lisab: 8.1. hinna kalkulatsiooni; 8.2. lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aasta-aruande; 8.3. eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestuse kehtivates hindades; 8.4. eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestuse taotletavates hindades; 8.5. ettepaneku hinna kehtestamise aja kohta. 9. Vallavalitsusel on esitatud hindade või hindade muutmise ettepaneku läbivaatamisel õigus nõuda täiendavaid andmeid asjaolude kohta, mis võivad mõjutada teenuste hindasid või hindade muutmist. 10. Vallavalitsus otsustab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste hindade kehtestamise 30 päeva jooksul pärast taotluse ja kõikide täiendavate andmete esitamist. 11. Kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hinnad avalikustatakse vallavalitsuse poolt ajalehes Viimsi teataja vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist. Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra p 20 muutmine Viimsi Vallavolikogu 14. märtsi 2000 määrusega nr 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse 19 lg 1 p 5 alusel, arvestades vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Viimsi Vallavolikogu määrusega nr 1 kinnitatud Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra punkti 20 ja sõnastada järgnevalt: Maamaksu toetust võib saada Viimsi valla elanik, kes on seisuga Viimsi valla elanike registris ja kes on seisuga omanud või kasutanud Viimsi vallas elamumaad vähemalt viis aastat.. 2. Käesolev määrus avaldada Viimsi valla portaalis Viimsi Teataja 9 ja ajalehes 3. Määrus jõustub 10. päeval pärast avaldamist ajalehes Madis Saretok, volikogu esimees Viimsi Vallavolikogu 9. aprilli otsused nr 61 MA Viimsi Lasteaed Piilupesa ümbernimetamine nr 62 Osaühing Viimsi Valla Arenduskeskus osa müük nr 63 Sihtasutus Rohuneeme Puhkekeskus asutamisotsuse vastuvõtmine ja põhikirja kinnitamine nr 64 Detailplaneeringu algatamine: Tõnikse maaüksus (osaline) nr 65 Detailplaneeringu algatamine: osaliselt maaüksusel Reinu I nr 66 Detailplaneeringu algatamine: maaüksus Linnaku VI nr 67 Detailplaneeringu kehtestamine: Aasa põik 4, 6, 8, 10, 12, 14 nr 68 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksused Lepa I, II, III ja IV nr 69 Detailplaneeringu kehtestamine: Tammekivi tee 25 nr 70 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Liiva III nr 71 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksus Jäätma nr 72 Detailplaneeringu kehtestamine: Karulaugu tee 1 nr 73 Detailplaneeringu kehtestamine: Kreegi tee 11 nr 74 Detailplaneeringu kehtestamine: Valli tee 1 nr 75 Detailplaneeringu kehtestamine: Keiu tee 31 nr 76 Detailplaneeringu kehtestamine: Keiu tee 35 nr 77 Viimsi Vallavolikogu otsuse nr 207 Viimsi vallavanema ametiketi statuudi kinnitamine muutmine nr 78 Munitsipaalvara võõrandamine otsustuskorras: Klaukse talu hooned nr 79 Munitsipaalvara võõrandamine otsustuskorras: Naissaare külas Männiku tee 1 ja Männiku tee 3 nr 80 Kollektiivpuhkusest nr 81 Puhkuse vormistamine: vallavanem Kaido Metsma Viimsi Vallavalitsuse määrused 19. märts 2002 nr. 26 Tee nimede ja aadresside määramine Randvere külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Randvere külas maaüksusel Aadu I tee nimed ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12.märtsil 2002.a. otsusega nr. 54 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Kikerpuu tee 1 elamukrunt nr. 1 Kikerpuu tee 2 elamukrunt nr. 42 Kikerpuu tee 3 elamukrunt nr. 2 Kikerpuu tee 4 elamukrunt nr. 41 Kikerpuu tee 5 elamukrunt nr. 3 Kikerpuu tee 6 elamukrunt nr. 43 Kikerpuu tee 7 elamukrunt nr. 4 Kikerpuu tee 8 elamukrunt nr. 40 Kikerpuu tee 9 elamukrunt nr. 5

10 10 Viimsi Teataja Kikerpuu tee 10 elamukrunt nr. 39 Kikerpuu tee 11 elamukrunt nr. 6 Kikerpuu tee 12 elamukrunt nr. 38 Kikerpuu tee 13 elamukrunt nr. 7 Kikerpuu tee 14 elamukrunt nr. 37 Kikerpuu tee 15 elamukrunt nr. 8 Kikerpuu tee 16 elamukrunt nr. 36 Kikerpuu tee 17 elamukrunt nr. 9 Kikerpuu tee 18 elamukrunt nr. 35 Kikerpuu tee 19 elamukrunt nr. 10 Kikerpuu tee 20 elamukrunt nr. 34 Kikerpuu tee 21 elamukrunt nr. 11 Kikerpuu tee 22 elamukrunt nr. 33 Kikerpuu tee 23 elamukrunt nr. 12 Kikerpuu tee 24 elamukrunt nr. 32 Kikerpuu tee 25 elamukrunt nr. 13 Kikerpuu tee 26 elamukrunt nr. 31 Kikerpuu tee 27 elamukrunt nr. 14 Kikerpuu tee 28 elamukrunt nr. 26 Kikerpuu tee 29 elamukrunt nr. 15 Kikerpuu tee 30 elamukrunt nr. 27 Kikerpuu tee 31 elamukrunt nr. 16 Kikerpuu tee 32 elamukrunt nr. 28 Kikerpuu tee 33 elamukrunt nr. 17 Kikerpuu tee 34 elamukrunt nr. 29 Kikerpuu tee 35 elamukrunt nr. 18 Kikerpuu tee 36 elamukrunt nr. 25 Kikerpuu tee 37 elamukrunt nr. 19 Kikerpuu tee 39 elamukrunt nr. 20 Kikerpuu tee 41 elamukrunt nr. 21 Kikerpuu tee 43 elamukrunt nr. 22 Kikerpuu tee 45 elamukrunt nr. 23 Kikerpuu tee 47 elamukrunt nr. 24 Kikerpuu tee 49 elamukrunt nr. 30 Kuslapuu tee 1 alajaam nr. 95 Kuslapuu tee 2 reserv Kuslapuu tee 3 reserv Kuslapuu tee 4 reserv Kuslapuu tee 5 elamukrunt nr. 44 Kuslapuu tee 6 elamukrunt nr. 91 Kuslapuu tee 7 elamukrunt nr. 45 Kuslapuu tee 8 elamukrunt nr. 90 Kuslapuu tee 9 elamukrunt nr. 46 Kuslapuu tee 10 elamukrunt nr. 89 Kuslapuu tee 11 elamukrunt nr. 47 Kuslapuu tee 12 elamukrunt nr. 88 Kuslapuu tee 13 elamukrunt nr. 48 Kuslapuu tee 14 elamukrunt nr. 87 Kuslapuu tee 15 elamukrunt nr. 49 Kuslapuu tee 16 elamukrunt nr. 86 Kuslapuu tee 18 elamukrunt nr. 85 Kuslapuu tee 20 elamukrunt nr. 84 Tülli tee 15 elamukrunt nr. 79 Tülli tee 17 elamukrunt nr. 73 Tülli tee 18 elamukrunt nr. 78 Tülli tee 19 elamukrunt nr. 74 Tülli tee 20 elamukrunt nr. 77 Tülli tee 22 spordiväljak nr. 76 Viirpuu tee 1 ärimaa nr. 75 Jugapuu tee 1 elamukrunt nr. 80 Jugapuu tee 2 elamukrunt nr. 72 Jugapuu tee 3 elamukrunt nr. 81 Jugapuu tee 4 elamukrunt nr. 71 Jugapuu tee 5 elamukrunt nr. 82 Jugapuu tee 6 elamukrunt nr. 70 Jugapuu tee 7 elamukrunt nr. 83 Jugapuu tee 8 elamukrunt nr. 69 Jugapuu tee 9 haljasala nr 93 Jugapuu tee 10 elamukrunt nr. 68 Jugapuu tee 11 elamukrunt nr. 53 Jugapuu tee 12 elamukrunt nr. 67 Jugapuu tee 12A alajaam Jugapuu tee 13 elamukrunt nr. 50 Jugapuu tee 14 elamukrunt nr. 65 Jugapuu tee 15 elamukrunt nr. 51 Jugapuu tee 16 elamukrunt nr. 64 Jugapuu tee 17 elamukrunt nr. 52 Jugapuu tee 18 elamukrunt nr. 63 Jugapuu tee 19 elamukrunt nr. 54 Jugapuu tee 20 elamukrunt nr. 62 Jugapuu tee 21 elamukrunt nr. 55 Jugapuu tee 22 elamukrunt nr. 61 Jugapuu tee 23 elamukrunt nr. 56 Jugapuu tee 24 elamukrunt nr. 60 Jugapuu tee 25 elamukrunt nr. 57 Jugapuu tee 27 elamukrunt nr Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil paigaldada tänavaviidad kolme kuu jooksul pärast ehitusloa väljastamist teede rajamiseks. 3. Maaomanikul tähistada elamukrundid 1.maiks 2003.a. 4. Määrus jõustub 3 päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 19. märts 2002 nr. 27 Aadresside määramine Äigrumäe külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Äigrumäe külas aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12. märtsil 2002.a. otsusega nr. 50 kehtestatud detailplaneeringule maaüksusel Sepa alljärgnevalt: Äigrumäe tee 19 elamukrunt nr. 1 Äigrumäe tee 21 elamukrunt nr. 2 Äigrumäe tee 23 elamukrunt nr. 3 Liivamäe tee 13 üldmaa spordiväljak nr. 6 Liivamäe tee 15 üldmaa nr. 5 Liivamäe tee 18A elamumaa nr. 8 Liivamäe te 20 elamumaa nr. 4 Liivamäe tee liiklusmaa krunt nr Maaomanikel tähistada elamukrundid vastava tähisega 1.oktoobriks 2002.a. 3. Määrus jõustub 10 päeval pärast ilmumist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 26. märtsil 2002 nr 28 Lasteaia- ja õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse kehtestamine 2002.a. Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 1999, 79, 730; 2000, 33, 195; 2000, 54, 349; 2000, 95, 611; 2001, 50, 288; 2001, 75, 454) ja Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 2000, 95, 611; 2001, 75, 454), Viimsi Vallavolikogu a. määrusega nr.2 kinnitatud Viimsi valla 2002.a. eelarve ja a. määrusega nr.9 kinnitatud Viimsi valla 2002.a. lisaeelarve, annab Viimsi Vallavalitsus määruse: 1. Kehtestada lasteaia- ja õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus Viimsi valla laste- ja haridusasutustes 2002.aastal alljärgnevalt: aastas kuus Viimsi Keskkool Püünsi Põhikool Prangli Põhikool Viimsi Lasteaiad Viimsi Muusikakool Viimsi Kunstikool Määrust rakendada tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist Määrus jõustub 10. päeval pärast avaldamist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 26.märts 2002 nr. 29 Tee nime ja aadresside määramine Rohuneeme külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 26.märtsi.2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.5.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Rohuneeme külas tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 10.aprillil 2001.a. otsusega nr. 85 kehtestatud detailplaneeringule maaüksustel Rüstla ja Rüstla I alljärgnevalt: Rüstla tee 1 reserv Rüstla tee 2 Rohuneeme tee 121B Rüstla tee 3 elamukrunt nr. 3 Rüstla tee 4 elamukrunt nr. 2 Rüstla tee 5 elamukrunt nr. 4 Rüstla tee 6 elamukrunt nr Maaomanikul tähistada elamukrundid vastava tähisega 1.novembriks 2002.a. 3. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistada tee vastava tähisega 1.novembriks 2002.a. 4. Määrus jõustub 10 päeval peale avaldamist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 2.aprill 2002 nr. 30 Tee nime ja aadresside määramine Pringi külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 2.aprilli 2002.a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.5.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Pringi külas tee nimi ja aadress vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 7.septembril 1999.a. otsusega nr. 113 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Talveaia tee 6 elamukrunt nr Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 14.septembri 1999.a. määruse nr. 26 Teede nimede ja aadresside määramine Pringi külas p.1 järgmised sõnad: Forelli tee 13 elamukrunt nr Maaomanikul tähistada krunt vastava tähisega 1.novembriks 2002.a. 4. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 09.aprill 2002 nr. 31 Viimsi Vallaraamatukogu avaliku internetipunkti kasutamise eeskirja kinnitamine Avaliku teabe seaduse 55 sätestatud kohustuste täitmiseks, Viimsi Vallavolikogu 14.märtsi 2000.a. määrusega nr. 5 kinnitatud Viimsi valla põhimääruse 34 lg 1 ja lg 9 alusel annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Kinnitada juurdelisatud Viimsi Vallaraamatukogu avaliku internetipunkti kasutamise eeskiri. 2. Viimsi Vallaraamatukogu juhatajal Eevi Kiling il tagada käesoleva määrusega kinnitatuid eeskirja täitmine. 3. Määrus jõustub 10.päeval peale ilmumist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär VIIMSI VALLARAAMATUKOGU AVALIKU INTERNETIPUNKTI KASUTAMISE EESKI- RI 1. Viimsi Vallaraamatukogu avalik internetipunkt (edaspidi AIP), asukohaga Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 1, võimaldab soovijatel kasutada Interneti püsiühendusega arvuteid, eelkõige üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks. 2. AIP on avatud tööpäevadel kell ja laupäeviti kell

11 Viimsi Teataja 11 Pühapäevadel ja riiklikel pühade ajal on AIP suletud. 3. AIP arvuteid võimaldatakse kasutada vähemalt 10-aasta vanustel isikutel isikut tõendava dokumendi alusel. 4. Alkohoolse joogi aga samuti ka narkootilise aine või mõne muu joovastava aine tarvitamise tunnustega isikutele ei ole lubatud viibida AIP ruumides ja kasutada AIP arvuteid. 5. AIP arvutite kasutajad registreeritakse sellekohases zurnaalis isikut tõendava doku-mendi alusel. 6. Enne arvuti kasutama hakkamist peab AIP külastaja tutvuma käesoleva eeskirjaga ning kinnitama oma allkirjaga eeskirjaga tutvumist ja arvuti kasutamise algoskuse omamist. 7. Arvutit kasutada soovija lubatakse AIP ruumidesse, kui tema jaoks on vaba arvuti. 8. AIP arvuti kasutamise kellaaja, pikkusega kuni 1 tund, võib eelnevalt registreerida kohapeal või telefoni teel. 9. Kui arvuti kasutamise aja registreerinud isik on hilinenud üle 15 minuti, kaotab re-gistreerimine kehtivuse. 10. Vaba arvuti puudumisel kehtib nn. elav järjekord kohalolevatest isikutest. 11. AIP arvutit kasutada soovijate järjekorra olemasolul on arvuti kasutamise piiraeg ühele isikule 1 tund. 12. AIP arvuti kasutaja peab AIP ruumides viibimisel ja arvuti kasutamisel vältima arvuti või selle tarkvara või AIP muu vara kahjustamist ja teiste arvutite kasutajate häirimist ning täitma AIP töötaja korraldusi. Selle nõude mittetäitjad peavad AIP ruumidest lahkuma, kui seda nõuab AIP töötaja. 13. AIP arvuti kasutajal on keelatud: - arvuti omavoliline algkäivitamine s.t. RESET nupu kasutamine; - muudatuste tegemine arvuti kõvakettal ja arvuti häälestuse muutmine; - arvuti, selle abiseadmete ja tarkvara mittesihipärane kasutamine; - tarkvara ja arvutimängude instaleerimine; - kaasavõetud diskettide või CD-de kasutamine AIP arvutis; - arvutimängude mängimine ja pornolehekülgede külastamine; - arvuti omavoliline väljalülitamine. 14. Väljatrükke AIP arvutist võib teha ainult AIP töötaja eelneval nõusolekul. Ühe A-4 formaadis lehe must-valge väljatrükk maksab 2.- krooni. 15. AIP arvuti kasutaja (alaealise kasutaja puhul aga tema vanemad) on kohustatud AIP-le hüvitama kogu kahju, mis on tema tegevuse tagajärjel AIP-le põhjustatud. 16. Käesolevat eeskirja rikkunud isiku suhtes võib AIP personal kehtestada AIP külastamise keelu kuni üheks aastaks. 09.aprill 2002 nr. 32 Aadressi määramine Lubja külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.5.) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Lubja külas aadress alljärgnevalt: Lubja tee 30 maaüksus Mare 2. Maaomanikul tähistada maaüksus vastava tähistada 1.novembriks 2002.a. 3. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 16.aprill 2002 nr. 33 Tee nimede ja aadresside määramine Püünsi külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 2. Määrata Püünsi külas tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt a. otsusega nr. 67 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Aasa põik 1 elamukrunt nr. 1 Aasa põik 2 maatulundusmaa nr. 8 Aasa põik 3 elamukrunt nr. 2 Aasa põik 4 elamukrunt nr. 4 Aasa põik 5 elamukrunt nr. 3 Aasa põik 6 elamukrunt nr. 5 Aasa põik 8 elamukrunt nr Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistada tee vastava tähisega 3 kuu jooksul pärast ehitusloa väljastamist nimetatud tee rajamiseks. 6. Maaomanikel tähistada maaüksused vastava tähisega 01.septembriks 2002.a. 7. Tühistada Viimsi Vallavalitsuse 05.juuni 2001.a. määrus nr Määrus jõustub 10 päeval pärast ilmumist ajalehes Viimsi Teataja. Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär 16.aprill 2002 nr. 34 Tee nime ja aadresside määramine Tammneeme külas Viimsi Vallavolikogu a. määruse nr.19 AS VIIMSI SOOJUS ELEKTRIENERGIA HINNAKIRI alates a. Energiaturu Inspektsiooni kooskõlastus nr E, a. Hinnapakett Mõõtühik Tariif Käibemaksuta Käibemaksuga HP 1 Põhitariifiga krooni/kwh 1,1258 1,33 HP 2 Ajatariifiga päevatariifkrooni/kwh 1,2448 1,47 öötariifkrooni/kwh 0,8237 0,97 Püsitasu ja põhitariifiga (1- faasiline ühendus) HP 3 Püsitasu * krooni/a kuus 3,6612 4,32 Põhitariifkrooni/kWh 0,9153 1,08 Püsitasu ja ajatariifiga (1- faasiline ühendus) HP 4 Püsitasu* krooni/a kuus 3,6612 4,32 päevatariifkrooni/kwh 1,0251 1,21 öötariifkrooni/kwh 0,659 0,78 Püsitasu ja põhitariifiga (3- faasiline ühendus) HP 5 Püsitasu* krooni/a kuus 7,3224 8,64 Põhitariifkrooni/kWh 0,9153 1,08 Püsitasu ja ajatariifiga (3- faasiline ühendus) HP 6 Püsitasu* krooni/a kuus 7,3224 8,64 päevatariifkrooni/kwh 1,0251 1,21 öötariifkrooni/kwh 0,659 0,78 Püsitasu ja põhitariifiga (alates 63 amprist 3- faasiline ühendus) HP 7 Püsitasu* krooni/a kuus 11, ,04 Põhitariifkrooni/kWh 0,8729 1,03 Püsitasu ja ajatariifiga (alates 63 amprist 3- faasiline ühendus) HP 8 Püsitasu* krooni/a kuus 11, ,04 päevatariifkrooni/kwh 0,9968 1,18 öötariifkrooni/kwh 0,5443 0,64 Reaktiivenergia tarbimine krooni/kvarh 0,0756 0,09 Pauðaalklient 1 faasiline ühendus krooni/a kuus ,06 3 faasiline ühendus krooni/a kuus ,18 *Vastavalt liitumispunkti peakaitsme nimivoolu suurusele alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse a. istungi otsusele (päevakorrapunkt ) annab Viimsi Vallavalitsus määruse 1. Määrata Tammneeme külas tee nimi ja aadressid vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt 12.juunil 2001.a. otsusega nr. 145 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt: Tammneeme tee 25 elamukrunt nr. 1 Tammneeme tee 27 elamukrunt nr. 7 Männikäbi tee 1 reserv Männikäbi tee 2 elamukrunt nr. 12 Männikäbi tee 3 reserv Männikäbi tee 4 elamukrunt nr. 2 Männikäbi tee 5 maatulundusmaa nr. 8 Männikäbi tee 6 elamukrunt nr. 3 Männikäbi tee 8 elamukrunt nr. 4 Männikäbi tee 10 elamukrunt nr. 5 Männikäbi tee 12 elamukrunt nr. 6 maaüksus Männi maatulundusmaa nr Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistada tee vastava tähisega 1.septembriks 2002.a. 3. Maaomanikel tähistada elamukrundid vastava tähisega 1.septembriks 2002.a. 4. Määrus jõustub 10 päeval pärast avaldamist ajalehes Kaido Metsma Eda Ilves Vallavanem Vallasekretär

12 12 Viimsi Teataja Kuulutame välja KONKURSI laulvate näitlejate leidmiseks uuele muusikalile mis esietendub sügisel Konkurss toimub reedel 10. mail kell Viimsi Kultuurikeskuses Nelgi tee 1 TULE JA PROOVI- KAOTADA POLE MIDAGI Lisainformatsiooni küsi telefonidel Kalle Erm Lauri Lagle Viimsi Kultuurikeskuses 11. mail kell Emadepäeva kontsert LAPSED EMADEST Viimsi Kultuurikeskuses 31. mail kell Nukuteater Kehra Nukk etendusega NUKITSAMEES Peale etendust mängivad näitlejad lastega ja tutvustavad erinevaid nukke Sissepääs tasuta Laupäeval, 11. mail kell avab uksed Viimsi Tervis keskuse restoran! Lastehommik TERVES KEHAS TERVE VAIM Üllatusi ja auhindu jätkub! Kell TERVISLIK TANTSUÕHTU KESKEALISTELE DOKTOR KARL MADISE ANSAMBLI saatel. Kohtade broneerimine tantsuõhtuks tel ja Jälgi täiendavat reklaami! Viimsi spordihall sai valmis 12. aprillil kirjutasid vallavalitsuse ja teostajate esindajad alla Viimsi spordihalli ehituse ülevaatuse aktile, millega hoone kui valminud ehitis saab kasutusloa. Maikuus jäävad veel teha sisetööd, nt paigaldada väljakute vaheseinad, ning haljastustööd. Spordihalli projekteeris arhitekt Rein Hansberg. Projekti teostab OÜ Viimsi Haldus, peatöövõtja on EKE Merko AS. Ehituse kogumaksumus on 19,8 miljonit krooni, koos sisseseadega kujuneb rajatise maksumuseks ligi 22 miljonit krooni. Viimsi vald ehitas spordihalli laenukapitali kaasates. Hoone valmis viie kuuga. Teraskonstruktsioonidega soojustatud monteeritavas hallis on kasulikku pinda poole täismõõtmeis jalgpalliväljaku jagu m 2, hoonealune kogupind on ligi 3000 m 2. Tegemist on kergehitusega, mis asetseb statsionaarsel vundamendil. Hoone lae- ja seinapindu katab õdus teflontekstiil, põrandapind on pehmest materjalist, et säästa jalgu liigse põrutuse eest. Nii saab saalis harrastada ka kergejõustikku. Väljakuil saab mängida võrkpalli, korvpalli, jalgpalli, sulgpalli ja tennist, tulevikus ka squashi. Mänguväljakuid saab vastavalt vajadusele ümber kujundada. Arvestatud on invasportlaste vajadusi. Spordihall loob vallaelanikele võimalused ka meelelahutus- ja pereürituste korraldamiseks, samuti kommertsürituste läbiviimiseks firmadele. Spordihoone kasutamise võimalus on ka naabervaldade ja linnade elanikel. Lahtioleku ajaks on planeeritud 15 tundi päevas ja 350 päeva aastas. Polüfunktsionaalne kerghall asub Haabneeme ja Viimsi aleviku piiril, staadioni ja tehnokeskuse vahelisel maa-alal. Asukoha valikul sai vallavanem Kaido Metsma sõnul määravaks hea ligipääs - parkimisplatside ja bussipeatuse lähedus. Samuti on oluline teiste spordirajatiste lähedus - seniste tehnorajatiste kasutamine aitab vähendada investeeringu maksumust. Spordihall ja eraalgatusel rajanev tervisekeskus SPA Viimsi Tervis oma ujulate ja jõusaalidega moodustavad tervikliku spordikeskuse, mida täiendavad veel rekonstrueeritav lasketiir ja keeglisaal. Kevadist spordijuttu on rõõm alustada tõdemusest, et Viimsi vallas on Eesti kõige paremad naisvõrkpallurid ning koroonamängijad. Võrkpallinaistel tuli nii karikavõistluste võit kui meistritiitel mõlemad kolmandat aastat järjest. Pole kahtlustki, et viimasel hooajal suuri koosseisumuutusi läbi teinud ning põhisponsori-milstrand-nimega end kaunistanud Viimsi Võrkpalliklubi naiskond võlgneb suure osa oma edust treener Anu Karavajevale. Viimasele tiitlivõidule aitas kaasa abitreenerina ja ka mängijana Ela Lillemaa. Finaalivastane ESSPärnu VK naiskond alistus lõplikult neljandal katsel ning valus kaotus sai osaks nende omal koduväljakul. Hooajal 2001/2002 said Eesti meistri medaliomanikeks Mari-Liis Graumann, Triin Haidla, Kelli Koha, Riin Koppel, Katri Kotkas, Tanja Kotova, Marit Laas, Silja Meesit, Maret Miilen, Annika Noorkõiv, Keesi Pära, Siret Rits, Eveli Vumba. Palju õnne tublidele naistele! Koroonamänguklubi Viimsi mängijad on oma paremust tõestanud samuti juba mitu aastat. Viimaste suuremate võitudena peab esile tooma võistkondliku esikoha Eesti meistrivõistlustelt ning individuaalvõistlustelt hulganisti võidetud igat värvi medaleid nii naiste kui meeste arvestuses. Eriti suur medalisaak kujunes hooaja lõpuks klubi presidendil Eha Pesuril, kes võitis Eesti meistri tiitli nii individuaalarvestuses kui võistkondlikult. Lisaks veel viimati võidetud Estonian Masters Cup ja hooaja parima naismängija tiitel. Kaksikvõidu eelmainitud võistlustelt on aidanud ära tuua oma klubikaaslane Andrea Uustulnd. Et Viimsi koroonamängijad on ületanud juba igasuguse piiri, tõestab ka fakt, et Sankt- Peterburgi III rahvusvahelistelt karikavõistlustelt tõid klubi mehed Gert Müil ja Kalev Raidlepp koju kaks esimest kohta. Maikuu keskel lähevad paljud klubi liikmed üle Läti piiri, et Läti-Eesti maavõistluselt tuua koju kõik väärismetall. Hooaja lõpp on kätte jõudnud Viimsi HC käsipallimeestele- Eesti meistrivõistlustelt saadi 5.koht. Järelkasvul on veel võistlusi ees ning on ka midagi mõnusat möödas-hiljuti tulid

13 D - vanuseklassi poisid tagasi Prahast, kus peeti Praha Cup käsipallis. Valla seni ainsal korvpalliklubil BCHaabneeme kujunes talv tõeliselt külmaks, sest Eesti II liiga mängud jäid lõpetamata ning Harjumaa meistrivõistlustel tuli koha võrra taanduda juba harjumuspäraseks kujunenud 4. positsioonilt. Toreda kevadise kingituse tegid aga endale ja fännidele Viimsi Keskkooli poisid Olari Püvi, Andri Väljaots, Kristofer Kask, Madis Meriküll, Rain Joona, Martin Talvari, Siim Saarna ja Lauri Hirvesaar, kes võitsid Harjumaa B -vanuseklassi poiste korvpallimeistrivõistluste kuldmedalid. Maakonna parimad oma vanuseklassis olid nad ka eelmisel aastal. Enamus nendest poistest ei jää jänni ka jalgpalliväljakul. Jalgpallist juttu tehes: tundub, et sellel spordialal on hooaeg aastaringi. Viimsi Noorte Jalgpalliklubi(VNJK) võistkonnad osalesid peale aastanumbri vahetust nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel saaliturniiridel, jõudes tulemustega esikümne piirimaile. Koduseinte vahel on peetud Viimsi koolidevahelised saaliturniirid, kord Viimsis ja kord Püünsis. Lahtistel saaliturniiridel on võõrustatud teisigi pallipoisse Lasnamäelt, Meriväljalt ja Saue vallast. Harjumaa meistrivõistlustel saavutasid VNJK kõige nooremad, D vanuseklassi poisid 4.koha. Ka väliväljakutel, mida sellest kevadest on meie vallas ühe võrra vähem, lendab ammu juba mulda väravaküttide jalge alt. Veel veidi ka võrkpallist. Üle pika aja said peetud valla meistrivõistlused võrkpallis. Kuna naiskonnad võistlesid samal ajal mujal, näitasid oma hetkevormi vaid meeskonnad. Neidki tuli kokku suure vaevaga kahe võistkonna jagu. Võitjaks osutus Viimsi Võrkpalliklubi meestest koosnev võistkond Grape. Harjumaa meistrivõistlustel saavutasid tütarlapsed noorte klassis koha. Täiskasvanute konkurentsis said pronksised medalid kaela nii Viimsi naised kui mehed. Väsitavast hooajast hoolimata suutis Anu Karavajeva Viimsi naiskonna välja mängida ka Eesti valdade X suvemängude finaalvõistlustele. Alagrupvõistlustel võideti Türi valla ja Vändra valla naiskonnad. Valdade parimad ka teistel aladel selguvad 29.juunil Säreveres. Pallimängualadest on veel mainimata kõige pisema palliga mängud, lauatennises nimelt. Maakonna meistrivõistlustel on nii palju selle ala harrastajaid, et juba teist aastat peetakse tiitlivõistlusi Tallinnas, Kristiine spordikeskuses. Tosinajagu osalejaid oli nendel võistlustel ka Viimsist. Kolme parema hulka pääsesid vaid meie tublid naisveteranid Sirje Väravas ja Helgi Sard. Aprillikuuga lõpeb meie vallas kõige populaarsem tervisespordisari-ujumistunnid Loo ujulas. Ujula suletakse 1.mail ja sadakond Viimsi veesõpra peavad veidi kannatama, kuni avatakse oma tervisekeskuse ujula või merevesi muutub mõnusalt soojaks. Püsimatutele spordiharrastajatele tuleb seniks soovitada treeninguteks mõnusaid jalavarje ja teravaid silmi, et mõnda head jooksuüritust mitte maha magada. Tiia Tamm Viimsi Teataja 13 Noortel käsipalluritel tihe võistlusgraafik Esimesed Mesikäpa minikäsipalli-mängud toimusid 17. märtsil TTÜ spordihoones, kus turniiril osales 27 võistkonda ja kõigi võistkondade peale kokku mängiti 57 mängu. Elevust jagus hommikul kella kümnest kuni õhtul kella kuueni. Publikule jagas kommi Mesikäpa karu ja kohukesi kohukese maskott. Kuna võistlus oli mõeldud aastal sündinud poistele ja tüdrukutele, siis ei saanud sel korral meie suuremad poisid võistelda, kuid see-eest said mängida peaaegu kõik väiksed. Üks väikeste kahest meeskond jõudis finaali, kus nende vastaseks oli Siili 1. Teine meeskond jäi jagama kohta. Kuigi ootused finaalis olid kõrged, pidid poisid siiski tunnistama nappi kaotust. Viimsilaste sõnul oli kaotus seda valusam, et alla jäädi kõigest ühe punktiga, pärast viigilist normaalaja lõppu. Poiste kaotusevalu leevendasid veidike teise koha eest saadud Mesikäpa T-särk, diplom, ja maiustused. 6. aprillil toimus Kristiine Pallimängude Majas Thuasne CUP 2002 turniir, kus osales kokku 8 meeskonda Lätist, Soomest ja Eestist. Seal võitsid meie poisid oma alagrupis ning said ka magusa revanshi Siili 1 ees finaalis ehk võitsid ülekaalukalt turniiri (oma vanuseklassis). Võidukasse meeskonda kuulusid Madis Kokkuta, Madis Maask, Henri Normak, Mikk Pinnonen, Tõnis Pool, Tanel Pärnamaa, Rauno Teder, Danel Juhanson, Sander Traks, Sander Lind, Heldur Sepp ja Tanel Svilberg. Tubli saavutuse suutsid välja võidelda ka Viimsi vanemad käsipallipoisid, kes tulid oma vanuseklassis kolmandale kohale. Märkimist väärib kindlasti ka see, et nooremate käsipallipoiste meeskonna parimaks mängijaks valiti Mikk Pinnonen ja turniiri parimaks mängijaks valiti samuti Viimsi nooremate käsipallipoiste hulka kuuluv Rauno Teder, kes sai selle eest preemiaks käekella! Eesti jääb tublidele käsipallipoistele juba kitsaks! Meie vanemad käsipallipoisid viibisid märtsini turniiril Praha Cup 2002, võisteldes seal tervelt 48 meeskonna seas. Meeskonnad olid kohale sõitnud Rootsist, Slovakkiast, Jugoslaaviast, Sveitsist, Saksamaalt, Ungarist, Itaaliast jm. Poisid said kaks võitu ja kolm kaotust, mis finaalturniirile kahjuks ei viinud. HC Viimsi võistkonda kuulusid Villu Kuut, Peeter Laanoja, Henri Normak, Heigo Pappel, Rene- Rasmus Paul, Mikk Pinnonen, Siim Pinnonen, Juhan Rahuoja, Andres Raja, Ott-Sander Rosin, Taavo Schmidt, Kristjan Seljamaa, Rauno Teder, Robert Teder ja Riho Villemson. Peale võistlemise kasutati ka juhust, et tutvuda Praha vanalinnaga. Poisid jäid reisiga igati rahule ja said innustust edasisteks treeninguteks. Kaks Eesti eraülikooli võistlesid palliplatsil 11. aprilli õhtul toimus Kalevi spordihallis viies Eesti tuntumate erakõrgkoolide EBS-i ja Concordia vaheline korvpallivõistlus. Esimest korda viie aasta jooksul võitis eilse mängu BC Concordia 64:52 Võistlus on ainus taoline sõpruskohtumine ülikoolide vahel. Üritusele andis oma toetuse ka Eesti Korvpalliliit. Kuna mäng oli pingeline ja kuni lõpuni polnud võimalik kindel olla, kumb võistkond võidab, vaheldusid meeleolud tribüünil kiiresti ning paljudki fännid kaotasid kaasaelades hääle. Mõlemal erakoolil on tugevad meeskonnad - EBS-i meeskonna treeneriks oli selles mängus BC Tallinna Kalevi ääremängija Indrek Rumma, BC Concordiat juhendab juba kolmandat aastat järjest Eesti üks tuntumaid korvpallitreenereid Jaak Salumets. Concordia Üliõpilaselu direktor Reet Nurges kommenteeris üritust järgnevalt: Võistlus on laiema kõlapinnaga ja loodetavasti aitab kaasa üliõpilasspordi kui sellise populariseerimisele. Ühiskond väärtustab eelkõige tippsporti, ja üliõpilassport jääb tihti teenimatult kõrvale. Kaidi Aher Karin Pool Maikuu spordikalender 1.mai Püünsi küla spordiväljakute korrastamine ja avavõistlused 4.mai kell Viimsi III kevadturniir käsipallis meestele Viimsi Kk-s 7.mai Harjumaa meistrivõistlused suundorienteerumises,vääna-jõesuus 9.mai kell Viimsi valla meistrivõistlused õhupüstolist laskmises, SAME - SPORT lasketiirus 11.mai XVI Viimsi jooks Haabneemes 14.mai Harjumaa meistrivõistlused valikorienteerumises, Soodlas 18. mai jalgrattaürituse Vigurvänt Harjumaa võistlused, Viimsi Kk staadionil 18.mai EESTI-LÄTI maavõistlus koroonas, Lätimaal 18;19.mai Tapa karikas käsipallis Tapal 25;26.mai Põlva käsipallipäevad Põlvas 28.mai Harjumaa meistrivõistlused teateorienteerumises, Tõrrepõhjal Informatsioon ja eelregistreerimine maakonnavõistlustel osalemiseks spordimetoodiku telefonidel või , Tiia Tamm.

14 14 Viimsi Teataja 15. MAIL kell 9.00 Põhja Eesti Verekeskuse DOONORIPÄEV AS Viimsi Haiglas. Kaasa võtta pass. XVI VIIMSI JOOKS Laupäeval 11. mail a. kell START JA INIÐ SAME STAADIONIL VIIMSIS Registreerimine SAME staadioni kõrval Viimsi Spordihallis Stardimaks Õpilastele 10 krooni Täiskasvanutele 50 krooni Pensionäridele 25 krooni Igale lõpetajale medal. Vanuseklassi kolmele paremale auhinnad Reebokilt. Viimsi Tervis - erihind ujumine ja saun ainult 45.- krooni! VIIMSI JOOKSU korraldab Spordiselts Marathon Info: tel/fax (0) GSM Tallinnmarathon@hotmail.com Toetajad MILSTRAND Viimsi Vallavalitsus Viimsi Keskkool ootab enne 1995.a. 1. oktoobrit sündinud lapsi 1. klassi. Palume registreeruda hiljemalt 31. maiks Kaasas peab olema lapse sünnitunnistus ja ühe lapsevanema pass. Tutvumisvestlused nendele lastele, kes ei käi "Piilupesas", toimuvad 3. juunil. Kellaaeg täpsustatakse kantseleis. Kantselei on avatud tööpäevadel: , tel , , e-post: kool@viimsi.edu.ee Restoran/pubi "PAAT" aastapäev volbriööl Aasta tagasi volbriööl avatud restoran/pubi "PAAT" oma originaalse arhitektuurilise lahendusega, mis ümberpööratud kaluripaati meenutavana on sobivaks jätkuks Viimsi vabaõhumuuseumile, on pälvinud külastajate heakskiidu. Võrratu vaade merele, "kalurikülale" ja Tallinna panoraamile toob külalisi kaugelt ja lähedalt. Ta on ainulaadne Eestis oma merelähedusega. "PAAT" on eelkõige viimsilaste paik. Pärast väsitavat tööpäeva, jalutuskäiku, rattamatka või suvist suplust on see mõnus paik kehakinnituseks ja puhkuseks. Õdus koht samuti pidulikeks lõuna- või õhtusöökideks pere keskel või äripartneritega. "PAAT" on ka piisavalt suur, et siin pidada firmapidusid, pulmi, tähistada juubeleid või mälestada peielauas lahkunut. See on romantiline paik armunuile. Muidugi on igal ettevõtmisel ka omad probleemid ja kasvuraskused. Paljud kliendid sõidavad mööda ega astu sisse sel lihtsal põhjusel, et pole võimalik autoga otse treppi sõita. Vabaõhumuuseumi juures olevast parklast, mida laiendasime ca 400 ruutmeetri võrra, peetakse liialt pikaks maaks kõndida. Muidugi häirib nii naabreid kui ka võimumehi, et kohas, kus Rohuneeme tee joonistab korraliku kurvi, pargitakse autod teepervele keelumärkidest hoolimata. Oleme tellinud ja kooskõlastanud vastasasuvale teeservale 10 autokohaga parkla rajamise oma klientidele, mis valmib sel suvel. Oma esimesele sünnipäevale läheb "PAAT" vastu noore ja energilise põhikaadriga. Uueks juhatajaks on kutsutud sel kevadel Audentese ärikoolituse lõpetanud Toomas Valge. Uus peakokk on valmis teinud menüü, mis senisest veelgi maitsvam ja kliendile kiiremini kättesaadav. Sünnipäevast alates tuuakse välja mööbel ning algab teenindamine ka terrassil. Väliüritustena hakkame pakkuma wokitoitu ja väligrilli. Alates maist on nädalalõppudel elav muusika. Uksed sulgeme äripäevadel südaööl, nädalalõppudel oleneb sulgemisaeg ka külalistest. Lastele mõeldes on kavatsus taasalustada nädalalõpu lastehommikutega koos pannkookide ja huvitavate üritustega (nt joonistusvõistlusega, multiflimide näitamisega suurelt ekraanilt jms). Plaanis on ehitada väiksematele lastele murule mänguväljak. Sünnipäeval, 30.aprillil peame korraliku peo: esineb Väikeste Lõõtspillide ühing, kavas on ilutulestik, külalisi ootavad üllatused sooduskampaaniate ja -hindade näol. Kõik on teretulnud! Heiki Lindpere, Viimsi elanik, "PAADI" ja selle operaatori AS Diplomaat omanik Püünsi IV SPORDIPÄEV algab koristustöödega kell Kell on kõik mehed ja naised oodatud Püünsi küla spordiväljakutele, kavas on: vabavisked korvpallis tenniseturniir jalgpallimatsh Haabneeme-Püünsi. Südamlikud õnnesoovid maikuu hällilastele! Hilda Venig 14. mai 91 Päivu Lepik 10. mai 89 Asta Sikemäe 23. mai 87 Robert Silla 19. mai 85 Selma Kaare 22. mai 85 Nikolai Kozlov 9. mai 83 Lembit Raid 12. mai 83 Linda Mäepea 19. mai 83 Paul Kobin 28. mai 82 Helga Sepp 4. mai 81 Paul Metsma 26. mai 81 Ilse-Hermilde Laur 29. mai 80 Laine-Benita Veikesaar 12. mai 75 Lilia Üllas 13. mai 75 Lembit Märks 15. mai 75 Elfriede Rahula 15. mai 75 Ago Leht 18. mai 70 Luule-Maigo Järv 19. mai 70 Ilmar-Olav Võõras 19. mai 70 Mai Nigulas 29. mai 70 Kalju Pahkner 29.mai 70 Raivo Sikemäe 6. mai 65 Eva Viinamägi 15. mai 65 Leida Daum 21. mai 65 Urve Roo 25. mai 65 Merike Tärk 31. mai 65 Viimsi vallas registreeritud sünnid Tiina Pindil ja Jaanus Kaskal sündis 25. veebruaril poeg ELMAR Tiina ja Toomas Põdral sündis 25.veebruaril tütar JOHANNA Epp ja Indrek Pajuril sündisid 3.märtsil poeg ALEKSANDER ja tütar EVA- MARIA Egle ja Urmas Rebasel sündis 14.märtsil tütar KARMEL Katre ja Margus-Renee Tepil sündis 18.märtsil tütar KAISA Lagle Kuusingul ja Urmo Reidmal sündis 26.märtsil poeg KAUR Merle ja Tiit Blaadil sündis 29.märtsil poeg KASPAR

15 Teated ja kuulutused Ostan Viimsi vallas talu koos põllu-, metsa- või heinamaaga. Võib pakkuda ka talukohta või heina- ja põllumaad. Tel , postiaadress: peapostkontor pk. 304, Piir. www Ostan 4 m ja 3,6 m R/B paneele väikeses koguses. Tel , Tiit. www Korteriühistu rendib Haabneemes, Kaluri tee 6 välja kaks ruumi (57m2). Tel www Ostan 2-toalise korteri, soovitavalt Viimsi vallas. Tel www Teeme puutöid: põrandalauad, uksed, aknad jm. Aadress Kaluri tee 15, tel Pakun hooajatööd aednikule Haabneemes. Lisainfo alates 2.maist õhtuti telefonil www Vajan koduabilist liikumispuudega 60. aastase meesterahva juurde, tasu ja tööaeg kokkuleppel, Pringi küla, tel ja www Müüa 2,5 kuune isane GORDON SETTERI kutsikas. Väga head vanemad: EKL-tõutunnistus, tätoveeritud, 2x vaktsineeritud. Intelligentne ja sõbralik tõug! Kaasa kirjalik materjal, igakülgne abi õpetamisel ja kasvatamisel. NB! Kutsikaid sünnib harva! Küsi lisa: / ; maarja.vaino@mail.ee www AITAME TEIE MAALE VÕI MAJALE LEI- DA OSTJA. Mare Mikk Tootal Kinnisvara AS. Tel Marek@tootal.ee TÄHELEPANU AUTOEHITAJAD! 18.mail algusega kell 12.oo toimub Viimsis Pargi teel järjekordne endaehitatud autode võidusõit. Tehniline komisjon algab Eelregistreerimine toimub maini 2002.a. tel Kaja Laanmäe. Uued tehnilised tingimused asuvad Merivälja kooli koduleheküljel Ootame rohket osavõttu ja kaasaelamist! LP. VIIMSI VALLA ELANIKUD! Kasutatud riiete jaotamine toimub 10.mail 2002.a. kell Vallamaja I korrusel Punase Baari kõrval koridoris. Sotsiaalamet VPÜ juhatus Viimsi Teataja 15 HAUAKIVID JA KIVITÖÖD Mähel, Kummeli tee 103 VAHUR RAIDMA Tel GSM Muoviura Oy on Soome juhtiv,1967.aastal asutatud,tehnilise ja akrüülplastmassi maaletooja, hulgimüüja, samuti edasitöötleja. Käive oli 2001.aastal 12 milj. Eurot ja töötajaid 80. Firma peakontor ja tootmisettevõte asuvad Riihimäel. Muoviura Oy-l on müügikontorid ja laod Turus, Tamperes ja Peterburis aastal alustasime tootmise Tallinnas, kuhu vajame kärmeid ja algatusvõimelisi töötajaid plastmasstoodete valmistamise vaakummasinale ja CNC Maka robotile, samuti käsitöö poolele. Ootame teie kirjalikke avaldusi aadressil: Muoviura Eesti Oü, Ampri tee 9/4, 74001, Viimsi, Harjumaa kuni ni. VALVESÜSTEEMID, VIDEOVALVE- SÜSTEEMID, TULEHÄIRESÜSTEEMID müük, paigaldus, hooldus Tel/faks: , GSM: e-post: kurmutec@kurmutec.ee Saku 15 Tallinn