Saaremaa vanim elanik on Laimjalast pärit 103-aastane Elisaveta Meier

Transcripción

1 Sinu maakler Saaremaal Marek Salumägi GSM: Täna lehes: Haridus- ja teadusministeerium loodab erivajadustega laste uue õppehoone Kuressaares Suur-Põllu tänaval avada septembriks. Lk 2 Lapimoorid panid üles kolmanda näituse. LK jaanuarist 6. veebruarini registreeriti Kuressaare linnas Robin Maraniku, Kris Koore, Lauri Sepa, Kätlin Lõugu ja Meribel Vahsteini sünd ning Saima Leivategija (sünd 1930), Palmi Kase (sünd 1921), Rein Puusepa (sünd 1940), Pyotr Saenko (sünd 1929), Heimar Nellise (sünd 1926) ja Helje Rüütli (sünd 1952) surm. EELK Kuressaare Laurentiuse kirikus oli samal ajavahemikul üks matuseteenistus: 3. veebruaril Saima Leivategija leinatalitus (lahkus 75 aasta vanuselt, maetakse Kudjape kalmistule). Kinnisvaramullist ja selle lõhkemisest räägib arvamusküljel Priit Kuusk / lk 5 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 5 (61) III aastakäik Neljapäev, 9. veebruar 2006 Nädalaleht Saaremaa vanim elanik on Laimjalast pärit 103-aastane Elisaveta Meier Saaremaa vanim naine Elisaveta Meier sai möödunud aasta novembri keskel 103aastaseks, vanim mees, reeder Vjatšeslav Leedo isa Afanassi Homljuk, aga tänavu jaanuaris 98- aastaseks. Laimjalast pärit, kuid Kuressaares hooldaja järelvaate all elav Elisaveta Meier on teadaolevalt üks kauem elanud saarlasi, kuna asjatundjad ei oska teist vähemalt samaväärset saavutust nimetada. Vanim elanik peab praegust aega parimaks Kus ma või seda rääkida, see oo saladus, vastas Elisaveta Meier küsimusele oma kõrgeealisuse retseptist. Kuid mõne aja pärast soostus siiski avaldama, et ta on elu aastane Elisaveta Meier on Saaremaa vanim elanik, kuid ise ta sellest suurt numbrit ei tee. Sooaeg rasket kolhoositööd teinud soh, no mis siis ikka, ütles ta. Elisavetal oli ka poeg, kes praeguseks on surnud. ja võibolla on see kõrge ea peafoto: Oliver Rand mine põhjus. ja tema jutt on sorav ning selge. on tal sellest, et juba enam kui Mida raskem oli töö, seda Meier. Hoolimata aastatest on Naisel on probleeme kuulmise- aasta ei saa ta kehva nägemise toredam oli elu, lisas Elisaveta Elisavetal säilinud huumorimeel ga, kuid kõige suurem kahju pärast ajalehti lugeda. Just lu- gemine oli talle üks peamisi ajaviitmisviise. Elisavetat aastast hooldav Helvi Pihel ütles, et vanaproua on alati olnud elurõõmus, kuid viimastel aastatel on teda hakanud kimbutama tervisehädad. Nii on Elisaveta liikumine piiratud ja toimub vaid korteri piires. Viimastel päevadel on Elisavetat vaevanud äge kaelanärvipõletik. Eesti Vabariigi loomist, 50aastast nõukogude okupatsiooni ja Eesti taasiseseisvumist näinud Elisaveta Meier peab kõige paremaks ajaks praegust perioodi. Nüüd on ikka kõige ilusam aeg, pensioniraha makstakse ja teha pole midagi, viskas ta nalja. Saaremaal elab praegu kolm vähemalt 100-aastast või vanemat inimest. Elisaveta Meierile järgneb vanuselt Pihtlast Kangrusseljalt pärit 102-aastane Aliise Säkk ja Kihelkonna vallas elav 101-aastane Marie Rohulaid. Järg lk 2

2 uudised Tel , e-post Neljapäev, 9. veebruar 2006 KURESSAARE LINNAVALITSUSE arengu- ja majandusosakond kuulutab välja konkursi HEAKORRA JÄRELEVALVESPETSIALISTI ametikohale Ametikoha põhieesmärk on linna korra- ja puhastusalaste ning jäätmekäitlusalaste ja lemmikloomade pidamise õigusaktide täitmise kontroll. Kandidaatidelt eeldame: väga head suhtlemisoskust (sh suhtlemine meediaga); oskust pidada läbirääkimisi, tasakaalukust ja konkreetsust; head eesti keele oskust ning soovitavalt veel ühe võõrkeele oskust suhtlemistasandil; heakorda, jäätmekäitlust ja väärteomenetlust reguleerivate õigusaktide tundmist; arvuti kasutamise oskust; koostööoskust, pingetaluvust, otsustus- ja vastutusvõimet. Omalt poolt pakume: huvitavat ja vastutusrikast tööd teotahtelises meeskonnas; eneseteostamise võimalust ja mitmekesiseid kogemusi; enesetäiendamise võimalust. Kandidaatidel esitada hiljemalt 27. veebruariks 2006 kell 11 Kuressaare linnavalitsuse kantseleisse aadressil Kuressaare, Tallinna 10, kabinet 17, kinnises ümbrikus märgusõna all Heakorra järelvalvespetsialist : avaldus; CV; haridust tõendava dokumendi koopia; isikut tõendava dokumendi koopia; kandideerija poolt vajalikuks peetavad muud dokumendid. Lisainfo telefonil ja heakorra ja haljastuse spetsialist Kaljo Ellik või abilinnapea Kalle Koov ja linna kodulehel Talv teeb kõnniteed libedaks Kuressaares on 65 kilomeetrit kõnniteid. Loomulikult peavad linna heakorrafirmade poolt hooldatavad kõnniteed olema igati eeskujuks tavakodanikele. Inimesed ja firmad püüavad talveoludes kõnniteid lumest rookida ja libedust tõrjuda. Kellel tuleb see välja paremini, kellel kehvemini, sõltub kohusetundest ja seaduskuulelikkusest. Kuressaare linna heakorra eeskiri ütleb: * Koormise täitja on kohustatud koristama kõnniteel lume ja jää, tõrjuma libeduse. * Nõue tuleb täita hommikul kella 7-ks. Vajadusel tuleb korrastada ka päeva jooksul. * Hoonete omanikud peavad eemaldama katustele ja räästa külge kogunenud varisemisohtliku lume ja jää, eemaldamine peab toimuma liiklejaile ohutul viisil. Kõnniteede koristamisel on levinud arusaam, et kõnnitee peab olema puhastatud asfaldini, mis meie oludes on saavutatav kloriididega. Kloriidide kasutamist ei piira seadus, kuid selliselt puhastatud kõnnitee võib muutuda väga libedaks ilmastiku kiire muutusega. Külma ja lume üleminekul sulaks ja vihmaks pestakse kloriidid teelt ära ja vesi jäätub. Isegi varasem graniitsõelmete puiste ei aita tagada karedust. Pääseteeks oleks varasemast sajust jäänud lumejää kiht, mida hammas- või võrkteraga karestades, konarusi tasandades ning sõelmeid puistates saavutame tasase ja hea karedusega kõnnitee. Teisalt peame ka ise olema libedaga ettevaatlikud, valima aastaajale vastavad jalatsid. Näiteks OÜ-st Kingamaja, endine arvutusjaama maja II korrus, on võimalik soetada jäärauad Libe-Stopp. Jäärauad ehk jääkingad on head turvajalanõud, mis hoiavad inimese püsti. Põhjanaabrite juures on see väga kuum kaup. Saaremaa postimaja kirjakandjatel on Libe- Stoppid muretsetud. Kiitnud on kõik. Lisaks on nad varustatud helkuritega, mis pimedal ajal aitavad liikluses nähtav olla. Kui muidu on turvajalatsid veidi kallimad, siis praegu on üks partii saadaval 120 krooniga. Soovitan soetada, teete investeeringu aastateks. Ilmateate järgi talv kestab. Oleme siis mõistvad ja hoolsad ning ärgem unustagem, et elame põhjamaal, kus talv on aastaringi lahutamatu osa. KALJO ELLIK, HEAKORRA JA HALJASTUSE SPETSIALIST Erivajadustega laste kool võidakse avada 1. septembril Haridus- ja teadusministeerium loodab erivajadustega laste uue õppehoone Kuressaares Suur- Põllu tänaval avada septembriks. Esmaspäeval Tallinnas haridus- ja teadusministeeriumi abiministri Erkki Piisangu ja ministeeriumi koolivõrgu büroo esindajatega kohtunud Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ja haridusnõunik Õilme Salumäe said jätkuvalt kinnitust, et ministeerium valmistab ette Suur-Põllu tänavale rajatava erivajadustega laste kooli ehk Kallemäe kooli Kuressaare filiaali rekonstrueerimist Riigi Kinnisvara AS- i abil. Algus lk 1 Kõige vanem mees Saaremaal on 98-aastane Afanassi Homljuk, kes elab Kuressaares. Kolm vähemalt saja-aastast inimest on Saaremaa kohta küllaltki harukordne, sest näiteks viis aastat tagasi ei elanud Saaremaal ühtki nii kõrges eas inimest. SLK omaniku isa elas üle Leningradi blokaadi Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjatšeslav Leedo Ukrainas sündinud isa Afanassi Homljuk sai 18. jaanuaril 98- aastaseks, olles vanim Saaremaal elav mees. Afanassi Homljuki elutee kujunes II maailmasõja tõttu küllaltki keeruliseks. Ta on sõjaväelasena üle elanud Leningradi blokaadi ja kaitsnud kaadriohvitserina leningradlasi toidu ja muu vajalikuga varustanud Elu teed, lausus Homljuki abikaasa Maimu-Marie Leedo (80). Elu tee päästis kümneid tuhandeid leningradlasi näljasurmast, kui sakslaste 8. septembrist jaanuarini 1944 kestnud linna piiramine viis elu miljonitelt venelastelt. Tänaseks üle 60 aasta koos olnud paar tutvus aastal Saaremaal, kui Afanassi Homljuk siia komandeeriti. Neil on kaks last, Vjatšeslav Saarlaste Suure Tõllu järglane jõumees Joosep Pupart 70 Teisipäeval, 7. veebruaril jõudis Saaremaa jõutõstmise isa (koos Maido Tolliga) ja raskejõustiku organisaator 70. verstapostini. Joosep Pupart on sünnilt saarlane, kutselt kuldsete kätega ehitaja. Tänavu täitub ka 25 aastat jõutõstmist maakonnas, millele pani aluse juubilar. Mees on 600kg klubi esimene liige, jagades seda au koos Edgar Männiga. Kolme tõste (surumine+kükkimine+jõutõ mme) kogusumma on tal 625 Saaremaa vanim elanik on... ning Svetlana. Svetlana Maripuu töötab Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna Saaremaa prokurörina. Eks see kõrgeealisus ole Afanassile loodusest antud, sest nii tema üks vend kui ka õde on samuti 90-aastaseks või enam elanud, ütles Maimu- Marie Leedo. Afanassi tervis ei ole enam siiski kõige parem, sest tal on probleeme kõrvakuulmise ja nägemisega. Mehed elavad naistest kümmekond aastat vähem Saare maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Avo Levisto sõnul on tema 15- aastase tööpraktika jooksul kõige vanemaks elanud 105- aastane naine. Samas ma ei mäleta selle perioodi jooksul ühtki meest, kes oleks sajaaastaseks elanud, meenutas Levisto. Ühest põhjust, miks meeste eluiga on tunduvalt lühem kui naistel, ta nimetada ei osanud. Siin võib olla meditsiiniline põhjendus, sest ka statistika näitab, et meie kultuuriruumis on naiste keskmine eluiga aastat meestest pikem, osutas Avo Levisto. Tegelikult elavad igal pool naised meestest kauem ja ma ei oskagi mõnda riiki nimetada, kus oleks vastupidi. Meeste keskmise eluea viib kg. Eredamatest saavutustest võib veel nimetada: kahekordne Eesti meister (1987 ja 1988), 9-kordne Saaremaa meister, Põhjamaade aasta meistrivõistluste hõbe, 1989.a rahvusvahelise võistluse võitja Jõhvis jne. Joosep Pupart on Saaremaa Suure Tõllu Aleksander Sanniku mälestusvõistluste üks initsiaatoreid-alusepanijaid ja organiseerimiskomitee aktiivne liige. Tal on suuri teeneid mälestusmärgi avamisel jõumehe Vastav leping on praegu küll allkirjastamata, kuid selle ettevalmistamine on lõppstaadiumis ja loodetavasti esitatakse see vabariigi valitsusele lõppotsuse langetamiseks lähima nädala jooksul, lausus Õilme Salumäe. Ministeeriumi esindajad seadsid eesmärgiks tulevase koolihoone rekonstrueerida ning õppetööks avada 1. septembriks. Õppehoone rekonstrueerimiseks on arhitekt Katrin Tomber-Tohteri juhtimisel koostatud projekt ning sisuliselt on erinevad osapooled selle ka juba heaks kiitnud. Kallemäe kooli Kuressaare filiaali rajamiseni linna on jõutud pikka aega kestnud läbirääkimiste tulemusel ja aastal Kuressaare linna initsiatiivil toimunud läbirääkimiste käigus jõuti haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo ja Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnaga ühisele kokkuleppele kujundada Saare maakonnas Kallemäe Kooli (riigikool) ja Kuressaare Vanalinna Kooli (munitsipaalkool) koosseisus toimivate toimetuleku- ning hooldusklasside baasil välja ühtne riigiomandis olev erivajadustega laste kool. Selle üheks asukohaks oleks Kuressaare linnas Suur-Põllu 4 asuv õppekompleks, kus hakkaksid õppima toimetuleku- ja hooldusklasside lapsed kogu maakonnast. Saavutatud kokkuleppe kohaselt võtab hoone ja kinnistu väljaehitamisega seotud kulud enda kanda riik. Kuressaare linna panus on riigile tasuta üle antud kinnistu suurusega 1763 ruutmeetrit. alla näiteks soodumus sattuda tihedamini töö- või olmeõnnetustesse, enesetappude kõrge arv Eestis ja mitmed muud tegurid. Maailma lõikes alandab meeste eluiga ka ajateenistuskohustus ning osalemine relvastatud konfliktides. Avo Levisto lausus, et Saaremaal päris sellist piirkonda pole tekkinud, kus pikaealiste inimeste arv oleks suur. Nii on Saaremaa pikaealiste inimeste nimekirja tipus olevad inimesed kõik pärit erinevatest valdadest. Saaremaa Muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et spetsiaalselt pole keegi muuseumi töötajaskonnast uurinud, kes saarlastest on kõige vanemaks elanud. Jaanuari seisuga elas Eestis 104 üle saja-aasta vanust inimest, vanim Eesti elanik on 106-aastane naine. 104-aastaseid oli kuus ning 105-aastaseid kaks. OLIVER RAND SÜG sai uue hoolekogu Teisipäeval kinnitas Kuressaare linnavalitsus Saaremaa ühisgümnaasiumi uue hoolekogu koosseisu. Lapsevanemate esindajatena kuuluvad hoolekogusse Maile Kivimäe, Piret Pundi, Varje Haavel, Kätlin Laes, Aivar Kaesvelt, Villord Laul, Kaupo Põld, Ain Kõiv, Tiit Rettau, Robert Pajussaar, Lembit Rätsep, Argo Koppel, Aili Saar, Vello Kaasen, Marion Vokk, Roland Rüütli, Heivi Truu, Aita Metsniit, Lii Vanem, Annika Otstavel, Avo Tasa, Ingrid Paiste, Rain Pihlas, Anton Teras, Piret Räim, Jaanika Suluste ja Eva Viires. Õpetajate esindajatena on hoolekogus Arne Loorpuu, Marek Schapel ja Irena Sink, õpilasi esindab Krista Tiit ning linnavolikogu Toivo Alt. Sundüürnike kolimistoetus suureneb Kuressaare linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku suurendada endale iseseisvalt elamispinna leidnud sundüürnike kolimistoetust kroonini. Linnavalitsuse ettepaneku järgi suureneks kolimistoetus senisega võrreldes poole võrra, sest seni oli kolimistoetuse suurus krooni. Kolimistoetust on kasutanud paarkümmend sundüürnike leibkonda. Kolimistoetuse suurendamine kroonini on ka Kuressaare võimuliidu koalitsioonilepingu üks lubadusi. Vabandame Eelmise nädala Kuressaare Sõnumitesse sattus eksitav viga. Nimelt toimus linnapea Urve Tiiduse uusaasta vastuvõtt 27. jaanuaril, mitte aga 27. novembril, nagu lehes kirjas oli. Tasuta ekskursioonid piiskopilinnuses Rahvusvahelisel giidide päeval, 22. veebruaril teevad Saaremaa Giidide Ühingu giidid tasuta ekskursioone Kuressaare piiskopilinnuses. Ekskursioonid algavad kell 14 ja kell Soovijail palun end eelnevalt registreerida tel või helikakko@hot.ee sünnikohas Valjalas Ure külas aasta 14. detsembril. Joosep on naljatamisi pajatanud, et kui Sannik oli nagu möödaminnes selle kivimüraka põlle sees koju rüganud, pidi tema seda tegema koos Edgar Männiga ühiselt. Legendaarne Aleksander Sannik tõmbas sirgeks hobuse kabjaraudu, katkestas veiste kaelakette, keerutas oma käsivarre ümber spiraaliks ree tallalati. Imetlust ja pisut õudustki tekitas publikus number, kus paarikümnepuudane raudkivi jõumehe rinnal suurte haamritega katki taoti. Joosep Pupart on kolmekordne (1983, 1984 ja 1986) Aleksander Sanniku mälestusvõistluste võitja absoluutkaalus. Müts maha vägilase ees! Jõudu, tervist ja palju õnne edaspidiseks! KALJO ELLIK, KAAREL KASEMETS LIIKLUMINE ELUTERVE EESTI, KURESSAARE SÕNUMID

3 uudised Tel , e-post Neljapäev, 9. veebruar 2006 Tarmo Luisu valgustid Raegaleriis MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? Ay, Carmela tuleb linnateatrisse 16., 17. ja 18. märtsil on linnateatris Tallinna Linnateatri etendus Ay, Carmela!, milles mängivad Anne Reemann ja Elmo Nüganen, kes varem pole vaid kahekesi koos laval olnud. Kriitikud on märkinud, et näitlejapaar Nüganen-Reemann on laval partnerid selle sõna parimas tähenduses - Reemann lööb temperamendi, särtsu ja lauluga, Nüganen oma lõpmatu koomikuandega. Algselt mängiti Ay, Carmelat! Põrgulaval (viimati 1. märtsil 2003). Nüüd, pärast Anne Reemanni lapsepuhkust, on klassikalisele Itaalia lavale kirjutatud näitemäng alustanud uut lavaelu suurtes saalides. Eesti noorema põlvkonna ühe nimekama esindaja Tarmo Luisu näituste nimekiri on parajalt pikk. Kuid hetkel seal peaaegu puuduvad isiknäitused Eestis - v.a. muidugi viimane esinduslik näitus Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis, NBD ( kestab kuni 5. märtsini). Enamjaolt võib Luisu puhul rääkida rahvusvahelistest projektidest välismaal. Seda meeldivam oli avada 2. veebruaril Tarmo Luisu näitus Kuressaares, Raegaleriis. Eelkõige erineb Kuressaare väljapanek praegu Tallinnas tarbekunstimuuseumis ülevalolevast oma idee ja ka eksponaatide poolest, keskendudes eelkõige koduvalgusteile. Raegalerii näitusel on väljas kaubamärkidena tuntud laua-, põranda- ja laelampide sarjad Basic, Artist, Globus jt., sekka mõned eksklusiivsemad autorieksemplarid. Eksponeeritavad valgustid pärinevad autori erinevatest loomeperioodidest, seetõttu kannabki näitus pealkirja Inspiratsiooni allikad Galeriis loodud Tarmo Luisu lambimaailm on täis positiivset valgus- ja loomeenergiat. Näitust Kuressaare Raegaleriis saab vaadata kuni 3.märtsini. LII PIHL, KUNSTIKURAATOR Lapimoorid kolmandat korda kultuurikeskuses Esmaspäevast on kultuurikeskuse suures saalis võimalik vaadata uhkeid lapitekke ja -patju. Sõbralike käsitööhuviliste mitteametlik ühendus Lapimoorid on lapitehnikat harrastanud viis aastat. Ülesseatud näitus on neil kolmas. Kuressaare linna kultuurikuraatori Lii Pihla sõnul võib käsitööoskust võrrelda noodilugemisega see on omamoodi eriline kirjaoskus, mis annab inimesele palju juurde. Lapimoorid (Anneli Õun, Kaie Allvee, Kaie Kesküla, Leeni Uljas, Maie Tang, Maret Suik ja Vaike Kask lubasid näituse avamisel, et seekordne väljapanek ei jää neil kindlasti viimaseks. Oma juubelihõngulise näituse ga tänavad Lapimoorid nii kõiki asutusi ja firmasid, kes neid toetanud, kui ka oma peresid. RITA LOEL Fotod: Rita Loel Möödunud nädalal registreeris Saare politsei 82 teadet ja avaldust. Politseijaoskonda toimetati 19 isikut (sh üks alaealine), kellest 15 jäeti kainenema. Maakonna teedel tabati kuus alkoholijoobes sõidukijuhti ja seitse lubatud sõidukiiruse ületajat. Kokku alustati läinud nädalal 28 väärteomenetlust. Õigusrikkumistelt tabati neli alaealist (neist kaks rikkus tubakaseadust ja kaks alkoholiseadust). Läinud nädalal algatas Saare politsei viis kriminaalmenetlust. Varastati tööriistu, veepaak, radiaator ja käekott Ööl vastu 29. jaanuari murti sisse Kuressaares Pikal tänaval asuvasse garaaži, kust varastati krooni väärtuses tööriistu. Valjala vallas asuvast talust on 29. jaanuaril varastatud liitrine alumiiniumist veepaak ja radiaator. Politseile tegi avalduse naine, kes teatas, et 31. jaanuari õhtul umbes kell 19 tõmbasid kolm poissi talt jõuga käest käekoti. Sündmus leidis aset Kuressaares Kevade tänaval. Juhtunu asjaolud selgitab KarS 199 lg2 p5 tunnuste järgi algatatud kriminaalmenetlus - so vargus, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Valedollarid 31.jaanuaril esitati Hansapanga Kuressaare kontoris vahetamiseks võltsimistunnustega USA 50-dollariline rahatäht. 1. veebruaril aga esitati samas vahetamiseks võltsimistunnustega USA 100-dollariline rahatäht. Mõlema juhtumi asjaolude selgitamiseks algatas politsei kriminaalmenetluse KarS 334 lg1 tunnuste järgi - so võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamine. URMAS KIIL, KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND Päästeteenistus teatab 30. jaanuaril kell põles Kaarma vallas Uduvere külas põllule kuhjatud praht. 31. jaanuaril leiti Salme vallas Vintri külas 120-millimeetrise läbimõõduga suurtükimürsk. 2. veebruaril kell põles Kuressaares Kopli tänaval sotsiaalmajas ühes toas voodi. Tulekahju võis alguse saada sigaretist (fotol kustutustööd sotsiaalmajas). 3. veebruari varahommikul jäi Kaarma vallas Nasva külmhoones mees jalgapidi soolasegamise seadmesse kinni. Päästjad lõikasid mehe pöia segamisspiraali vahelt vabastamiseks masina seina lahti. 5. veebruaril kell põles Muhu vallas Ridasi külas elumajas kaminatagune vahesein. Omanikud kustutasid põlengu ise. Päästemeeskond lammutas peidetud tulekollete leidmiseks 5 m2 seina. SIRLE MATT, SAAREMAA PÄÄSTETEENISTUS Foto: Päästeteenistus Erakunstikool Anne kutsub sõpru rõõmustama isetehtud kingitustega Erakunstikoolis Anne õpib 80 last ja 40 täiskasvanut. Kursused, millel osaletakse, on erinevad. Kooli juht Anne Tootmaa ütleb, et neil on võimalik kätt proovida joonistamise, akvarelltehnika, sisekujunduse, stiili- ja moe, kangakudumise-, siidi- ja klaasimaali ning pastellitundides. Meil on inimesi, kes võtavad terve kursuse, kuid on ka neid, keda huvitab vaid konkreetse eseme valmistamine, räägib ta ning toob näiteks jõulueelse aja, mil üks neiu tahtis vaid oma kallimale ise lipsu maalida. Kunstikoolis vanusepiiranguid ei ole, vanimad tegijad on olnud lausa üle 80-aastased, teab Anne Tootmaa. Meie kursustele on tee leidnud üha enam ka keskealisi mehi, rõõmustab ta ja kinnitab, et kursuslastel ei pea olema mingit eelnevat kunstiga tegelemise tausta. Need, kel püsivust enam, võiksid tulla proovima õlimaali, kiiretele inimestele, kes soovivad kohe tulemust näha, sobib kindlasti pastell, märgib ta. Need, kes on huvitatud praktilisematest asjadest, võiksid aga tulla värviõpetuskursusele, kus saab teada, kuidas värvid mõjutavad inimesi, kuidas erinevad vormid ruumis mõjuvad. Sisekujunduse kursusel räägitakse aga erinevatest sisekujundusstiilidest ning lahendatakse ka praktilisi ülesandeid. Anne Tootmaa sõnul on nooremate inimeste hulgas populaarsed stiili- ja moe tunnid, kus kõne all erinevad moesuunad ja -stiilid. Neis tundides kujundatakse endale ka moekaid aksessuaare. Kõik tehtu saab loomulikult endale nii gobelään- kui kaltsuvaiba, siidile maalitud pildi (vöö, aksessuaari), klaasvitraaži või portselantassi-aluse. Kõik Anne-kooli õpetajad on professionaalid ning osa neist ise päris kunstnikud, kes juurde õppinud õpetamise kunsti. Koolijuhi sõnul alustab peatselt oma kooskäimistega ka kunstiklubi, kus võimalik kohtuda mitmete põnevate persoonidega. Et aga parim kink on isetehtu, kutsub Anne Tootmaa huvilisi sõbrapäeva pärastlõunal oma parimale sõbrale kingitust tegema. Või kinkida oma parimale sõbrale hoopiski kunstikooli kinkekaart, et sõber saaks ise endale midagi põnevat meisterdada? Erinevaid võimalusi pakub Anne-kool päris palju. Infot saab ka meiliaadressil: saaremaa.kunstistuudio@mail.ee RITA LOEL Fotol on jäädvustatud hetk klaasimaali kursuselt. Foto: erakogu

4 Neljapäev, 9. veebruar 2006 arvamus Tel , e-post Mis toimub saare kinnisvaraturul KUTSE KURESSAARE LINNAVOLIKOGU ISTUNGILE Kuressaare Linnavolikogu istung toimub 16. veebruaril 2006 algusega kell 15 Tallinna tn 2, raekoja II korruse saalis Volikogu istungi p ä e v a k o r d : 1. Olukorrast linnas. Informatsioon linnapea Urve Tiiduselt. 2. Planeerimis- ja ehitustegevus linnas. Informatsioon abilinnapea Urmas Sepalt. 3. Kuressaare linna 2006.aasta eelarve kinnitamine (III lugemine) 4. Tänavanimede Põduste tänav ja Parketi tänav määramine ( II lugemine). 5. Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise korra kinnitamine (II lugemine). 6. Palgakorralduse aluste ja palgamäärade korrigeerimine. 7. Põik tn 1a detailplaneeringu kehtestamine. 8. Ringtee 7 tänavate maa-alade detailplaneeringu kehtestamine. 9. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi vahendite toetusel loodava vara säilimise ning avaliku kasutuse tagamine. 10. Linnavolikogu keskerakonna fraktsiooni registreerimine 11. Volikogu komisjonide koosseisude muutmine. Ettekandjad komisjonide esimehed 12. V. Kingissepa monumendi eksponeerimisest 13. Volikogu 2006.a. tööplaan 14. Volikogu alalise komisjoni põhimääruse muutmine TOOMAS TAKKIS, volikogu esimees Aastast 2004 Kahtlemata on pikk iga voorus, mida tänase kiire elutempo juures tihtilugu ei mõisteta. Ometigi käib eakate inimestega kaasas ajalooline mälu, mida tuleks kindlasti talletada, et lapselapselapsedki teaksid, kuidas oli siis. Alles ükspäev arutasime toimetusetoas, kui kurb võib olla ajaloolastel poole sajandi pärast, mil säilinud pole tuntud inimeste kirjavahetusi. Teab, kui paljud neist üha ringi tormates päevikuid peavad või kalendermärkmikkegi säilitavad? Nii võibki juhtuda, et tänastest tegijatest ei jää järele suurt midagi, sest keegi ei säilita ju meilbokse ega jututubade ülestähendusi. Piltegi tehakse üha sagedamini digitaalvariandis, kuid juhtub minema arvuti kõvaketas ja ongi kõik ei mingit jälge eilsest päevast (kui palju siis ikka jõutakse CD-plaatidele salvestada ja lõpuks on neilgi oma eluiga). Kui lugeda tänasest lehest Saaremaa eakamate inimeste mõtteid või heita pilk austatud mereajaloolase Bruno Pao joonealusena jooksma hakkava loole saare rannarahva minevikust, tahaks teha sügava kummarduse neile, kes olnud siin enne meid. Et kuidas kunagi öeldigi mineviku mäletamise ja tulevikuta elamise kohta? Peame ju ennast hästi kultuurseteks ja iseteadvateks inimesteks, ehk seepärast olekski tark tegu külla sõita veel elavale vanaemale või -tädile, otsida raamatukoguriiulist mõni kodupaigast kirjutatud ajalooraamat (kui seda ei viitsi, siis internetist leiab ka üht-teist põnevat) või siis lihtsalt võtta aeg maha ning meenutada olnut. On ju igal ajastul oma märgid, mida ehk hädavajalik kaasa võtta homsesse päeva. * Raadioülekanne volikogu istungilt algab istungi päeval kell 20 Pereraadio sagedusel 89,0 MHz PRIIT KUUSK, ARCO VARA KINNISVARABÜ- ROO SAAREMAA OSAKONNA JUHATAJA Üha enam on kõneaineks suur kinnisvaramull ja selle võimalik lõhkemine. Vaatleme siis veidi täpsemalt, millised on turu suunad ning millised tendentsid täpsemalt Saaremaa kinnisvaraturul valitsevad. Viimasel aastal on Saaremaa kinnisvarahinnad olnud pidevas tõusutrendis. Kõige enam tehakse tehinguid hoonestamata maatulundusmaaga ja maht on järjest kasvav. Vastavate tehingute koguarv oli eelmisel aastal 825, mis on võrreldes eelneva aastaga suurenenud 6,2%. Kui vaadelda aga keskmist hinnataset, siis on sarnaneb see 2004.aastaga - ca krooni. Hoonestamata maatulundusmaade tehingud on enamasti toimunud rannaäärsetes piirkondades ja maad on eelkõige soetatud kinnisvaraarenduse eesmärgil. On loomulikult ka neid, kes eelistavad privaatsust ning soovivad ehitada suvemaja suuremale maatükile, ning seega soetamise eesmärk siiski pigem erahuve jälgiv. Arendustegevus on Saaremaal siiski küllalt mahukas. Paljudel kinnistutel on algatatud detailplaneeringud, millega suuremad maatükid jagatakse väiksemateks eesmärgiga realiseerida maa väiksemate tükkidena. Sellised projektid hetkel väga edukad ei ole. Paljud omavalitsused on ka kehtestanud piirangud, et hajaasustusega alal ei tohi kinnistu olla väiksem kui 1 ha. Seega soovitus, et kui kinnistut soovitakse osta eesmärgiga sellele ehitada, oleks eelnevalt mõttekas välja uurida, kas ostetavale kinnistule üldse on võimalik ehitusluba saada. Siin ongi risk omanikult otse ostes, et ehitamise võimalus ei ole piisavalt korralikult välja selgitatud ja on ette tulnud juhuseid, kus kinnistule ei olegi võimalik ehitusluba saada. Maakleri vahendusel ostes on maakler need tingimused endale varem selgeks teinud ja oskab hinnanguliselt ka öelda, kui palju läheb maksma kommunikatsioonide rajamine sellele kinnistule. Rõõm on näha, et järjest rohkem kliente, kes pöörduvad juba aegsasti maaklerite poole, et taolisi võimalikke riske vältida. Siit ka üleskutse kinnisvaraomanikele, kes soovivad oma kinnisvara müüa: kasutage kinnisvarabüroode abi nii on teil võimalus oma kinnisvara müües saada sellest suuremat tulu, kui seda omal käel tehes. Korteriturg on aktiivne Lisaks viimastel aastatel hoogustunud maatehingutele on Saaremaa kinnisvaraturu teiseks hitiks Kuresaare korterid. Selles sektoris ontehingute arv ning ka hinnatase samuti järk-järgult kasvanud, kuid täna siiski üsna stabiilne aastal oli korteritehingute arv Kuressaares 199, mis on tegelikult isegi 15 korteri võrra vähem kui 2004.aastal. Samas on keskmine hinnatõus olnud aastaga 16,6%, mis on eelkõige siiski kujunenud järelturu korteritehingutest. Keskmine ruutmeetri hind on pisut üle 8000 krooni, kuid tehingute vahemik on loomulikult üsna varieeruv. Kui aastal oli maksimaalne korteri ruutmeetri eest makstud hind veidi üle krooni, siis aastal on korteri ruutmeetri eest välja käidud pisut üle krooni. Kahtlemata on tegu üksikute juhtumitega ja oma korterit müües ei tasuks neid numbreid küll miskil moel eesmärgiks seada. Üldjoontes soetatakse Kuressaares kortereid siiski oma tarbeks eesmärgiga parandada elamistingimusi. Ka pankade pakutavad laenuvõimalused on soodsad ning laenutooted enamikule järjest enam kättesaadavad. Ärilisel eesmärgil, sooviga korter edasi müüa, on tehinguid toimunud siiski üsna vähe, kuna väga suurt hinnatõusu enam oodata ei ole - turu tase kujuneb siiski kohaliku elaniku maksejõulisuse alusel. Oluline on aga siinkohal rääkida mõningatest asjaoludest, millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata. Korterit soetades unustatakse tihtilugu kontrollimata maja üldist seisukord. Teie poolt soetatav korteriomand võib küll olla parimas seisukorras, kuid kommunikatsioonid ja hoone üldkonstruktsioonid võivad vajada väga suurt remonti ja vastavaid investeeringuid. Seega soovitan kindlasti uurida, kuidas toimib majas ühistu, kui palju on korterelamule kogunenud remondifondi või kas seda on üldse kogutud. Kindlasti tasuks uurida ka eelmiste omanike käest, kui suured on hoonega seonduvad hooldus- ja remonditasud. Turg on pidevas arengus ning vastava ala eksperdid seega ka kõige paremini informeeritud võimalikest ohtudest, muudatustest ning hinnatasemest. Kuna konsultatsiooniga ei kaasne kulutusi, siis kindlasti soovitan kinnisvaramaakleriga nõu pidada ning põhjalikele analüüsidele tuginedes vastavalt ka arukad otsused langetada. Hoidkem oma kodukohta, kinnisvara ja kodu, et nii meil kui ka tulevastel põlvedel oleks oma armsal Saaremaal rõõm elada.

5 ajaviide/kuulutused/ristsõna Tel , e-post Neljapäev, 9. veebruar 2006 Eelmise ristsõna vastus:...kui meie laulma hakkame. Saaremaa muuseum Kuressaare linnus on 30. aprillini avatud kolmapäevast pühapäevani kell Püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. 24. veebruaril on muuseum suletud. 26. veebruarini KUNSTNIKU PORT- REE, Harjumaa Muuseumi poolt Amandus Adamsoni 150. sünniaastapäevaks koostatud näitus. Aavikute majamuuseum Püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Sissepääs kolmapäevast pühapäevani kell veebruaril kell 16 raamatuklubi vestlusring VOLDEMAR MILLER 95. Haamerite näitusemaja Vallimaa tn 15 a Eerik Haameri maalid ja joonistused, avatud neljapäevast laupäevani kell Hansa kunstisalong Külliki Järvila akvarellid. Avatud kell , laup , pühap. suletud. Kuressaare Kunstistuudio galerii Elisa Koore õlimaalide näitus. Kuressaare raegalerii Tarmo Luisk: Inspiratsiooni allikad. Valgustid Kuressaare kultuurikeskus Saalis mitteametliku sõbraliku lapitööhuviliste ühenduse LAPIMOORID LAPITÖÖDE NÄITUS. I korrusel Kuressaare noorte huvikeskuse fotoringis osalejate tööde näitus PILT ja HANDO HENNO akvarellide näitusmüük. II korruse fuajees laste joonistuste võistluse Lapse maailm tööd. Kuressaare linnateater Fotoplanšettnäitus KABAREE Eesti teatri- ja muusikamuuseumist. Kuressaare Laurentiuse kogudus Neljapäeval, 9. veebruaril kell 18 piibli- ja palvetund kirikus, kell leeritund Kauba tn 5. Pühapäeval, 12. veebruaril kell pühapäev enne paastuaega, jumalateenistus armulauaga, kell 11 laste pühapäevakool Kauba tn 5, kell 13 osadustund Kauba tn 5. Esmaspäeval, 13. veebruaril kell 18 noortetund Kauba tn 5. Kolmapäeval, 15. veebruaril kell 11 eakate koosviibimine Kauba tn 5, kell 19 kogudusekool Kauba tn 5. Neljapäeval, 16. veebruaril kell 18 piibli- ja palvetund kirikus, kell leeritund Kauba tn 5. Püha Nikolai kogudus Reedel, 10. veebruaril kell 19 täiskasvanute pühapäevakool. Laupäeval, 11. veebruaril kell 17 laupäevane õhtujumalateenistus. Pühapäeval, 12. veebruaril kell kell 10 liturgia jumalateenistus, kell 16 laste pühapäevakool. Pühapäevakool toimub Lossi tn 10. Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus Koosolekud toimuvad koguduse majas Uus tn 45. Reedel, 10. veebruaril kell 19 osadusgrupp. Laupäeval, 11. veebruaril kell 11 piiblitund sarjast Perekond Jumala perekonnas, kell 11 noorte piiblitund, kell 12 jumalateenistus, kell 13 koguduse liikmete koosolek (päevakorras koguduse juhatuse valimine). Kolmapäeval, 15. veebruaril kell 19 noortekas. Siioni kirik Reedel, 10. veebruaril kell 17 vendade palve- ja osadusõhtu Meiuste palvelas. Väljasõit Siioni eest kell Reedel, 10. veebruaril kell 18 õdede palve- ja osadusõhtu Siioni kirikus. Teema: Vaata, siin on Issanda teenija ; ettekanne Agnes Böning. Kaasa midagi kohvi kõrvale. Pühapäeval, 12. veebruaril kell 11 jumalateenistus. Kõnelevad J. Tiidermann ja M. Mäemets, kell 17 sõbrapäeva lastekirik. Esmaspäeval, 13. veebruaril kell 19 osadusõhtu. Teema: osaduskonna arendamine. Kolmapäeval, 15. veebruaril kell 11 palvehommik. Kapteni kõrts Reedel, 10. veebruaril KONTRAST. Laupäeval, 11. veebruaril HELIOS. Mönus Villem Reedel, 10. veebruaril TV5. Laupäeval, 11. veebruaril SULO. Privilege Reedel, 10. veebruaril sõbrapäeva Warm-Up party! Mida punasem, seda suurem tervitusjook klubi poolt! Laupäeval, 11. veebruaril valentinipäev Kalevi maiustustega ja ööga hotellis Arensburg. Tasuta maiuseid jagab Kalevite Kodu. Loosime välja romantilise öö hotellis Arensburg sviidis. DJ Mikk Saarela. Diva Neljapäeval, 9. veebruaril Weekend Warm Up for Ladies! DJ P. Kukk.Naistele tasuta sissepääs, esimesel 25 naisel võimalus saada üllatuse osaliseks. A. Le Coq Fizz happy hour Reedel, 10. veebruaril Friday Party & Diva Girls! - DJ K. Lillimägi. Tasuta sissepääs kell Saaremaa Vodka happy hour Laupäeval, 11. veebruaril IGLU: MARCH of the PENGUINS: Miika Kuisma, Juju, Tarmo Vannas. Tõelist energiat selleks õhtuks annab Battery. Pilet 75 krooni, esimesel tunnil 50 krooni. Saarlaste merekultuurilised sidemed lähinaabritega, 1 BRUNO PAO, MEREAJALOOLANE Tavaliselt me ei mõtle sellele, et meie kauged, jää-aja järgsed esiisad liikusid nahkpaatides merest kerkivalt saarekühmult teisele, et leida hülgeid ja olla jahiretke õnnestumisel söönud, kaetud ja enesega rahul. Esmased vajadused lükkasid meid merele, kus inimese jaoks on avastamist ootamas palju enamat kui kala või hüljes. Ühele avastushetkele järgnes teine ja meie aju arenes. Kogemuslikult võib arvata, et meresaarte elanike liikuvus ja kontaktide otsingud on märksa intensiivsemad kui mandril elavate inimeste sellelaadsed ettevõtmised. Saaremaalt korjatud väga vana substantsiga rahvalaulude põhjal võib läbi aegade hinnata saarlaste teadmisi lähiümbrusest üllatavalt laialdasteks. Sageli jõutakse Hiiumaale, Kuramaale, Riia linna, Pärnumaale ja ka Ojamaale. Enamasti jõutakse naabrite juurde sõudes või purjetades. Seejuures nähakse palju omapäraseid üksikasju, mis erinevad kodusaarel nähtust või tõmmatakse paralleele olemasolevate teadmistega. Sageli jääb võrdluses kõlama kõrgem enesehinnang, sest meresõitja tubliduses on palju kiiduväärset, mida ei hoita vaka all. Käsitledes seda teemat lähiajaloolises plaanis peab tunnistama, et seoses Saaremaa rahvaarvu kasvuga 19. sajandi esimesel kolmandikul kerkis esile uus põlvkond, kes oma koosseisult oli noorem, iseteadvam, julgem ja tegutsedes iseseisvam. Sellel uuel põlvel tõusid esile teravnenud viletsuse tunnetus ja tekkinud olukorra parandamiseks suuremad nõudmised, mille hulka pisut hiljem seguneb ka poliitilisi. Tavalise saareelaniku instinktiivse huvi külastada lihtsalt uudishimust mere taga asuvat maad kõrval kujunes teadlik naabrite külastamine teadmiste täiendamise ja kasulike sidemete loomise eesmärgil. Sellega seotud meresõit avardas talupoegade ahast maailma käsitlust. Võiksime võrdluseks tuua tänapäevase kosmose uurimise, mis kihutab rikkaid riike teadust ja tehnikat arendama seitsmepenikoormaste sammudega. Nõnda muutusid ka vaadeldava ajajärgu merereisid järjest hõlpsamaks aastal anti Tsaari-Venemaal talurahvale õigus ehitada omaotstarbelisteks vedudeks väiksemaid laevu. Vahemärkusena võib lisada, et samal ajal sõideti Lääne-Euroopas juba aurulaevadega. Meie pärisorjuses hoitud talupoegadel tekkis antud õiguse realiseerimisel aga takistus. Polnud piisavalt kapitali. Selle kogumiseks kodus ei leitud ka silmnähtavaid võimalusi. Raha kogumiseks siirduti mandrile ulgtööle. Viimane on ilus sõnaleid Läänemere soomlaste ühiskeelest. Ulama tähendab ju väljas käimist. Selle mereliseks vormiks on laevapalgaliseks munsterdamine ja sõnaanaloogia põhjal hüütakse neid inimesi merehulgusteks. Põldu harivad inimesed pidasid seda ametit põlastusväärseks. Kõnesoleva sajandi lõpukümnenditel talurahva hulgast võrsunud elukutseliseks muutunud meremehed vaatasid põlluharijate ametile sama põlastavalt. Paikset elamist-olemist peeti naiste asjaks. Nii eristub merekultuur rahvakultuurist omaette fenomeniks, mis soodustab oma laiema haardega juba rahvusvahelist kontaktide ja kultuurivahetuse teket. Järgnevalt tolleaegset liikuvuse kasvu uurides ilmneb, et väljapaistvalt vilkad on Saaremaa kõige rahvarikkamad ja vähese põlluviljakusega piirkonnad Muhu, Sõrve ja Kihelkonna eeskätt Tagamõisa poolsaare elanikega. Muhu on Saaremaa sillaks itta suurele maale, Sõrve säär ulatub lõunas Kuramaa lähedale ja Tagamõisast on lühike tee läände Ojamaale. Kui Saaremaal loeti 19. sajandi keskpaiku ruutkilomeetri kohta keskmiselt 18 elanikku, siis Muhu saare rahvastiku tihedus oli 27, Sõrves 26 ja Tagamõisa poolsaarel koguni 31 elanikku ruutkilomeetri kohta. Järelikult tekkis lasterikastes peredes hulk vabu, maaga sidumata inimesi, kes otsisid tööd ja tegevust, muljeid ja elatist mujalt. Pealegi soodustasid seda passikorralduse ja vallakogukonna seaduste muutmine. See tähistas eelnimetatud kultuurilise murrangu algust, mis eestlaste ajaloos tähendas sama pöördelist osa kui renessanss ja valgustusaeg Lääne-Euroopas. Võime ka antud sotsiaalgeograafiat arvestades sedastada, et üldkultuurilise arengu murranguhetk tähendas saarte elanikele ka merekultuuri tõusulainet. Seejuures püüame selgitada, kuidas merekultuuri kui kultuuri eriharu juurde tuldi ja mida see eneses sisaldab. Rootslane Olaf Hasslöf, kes esimesena seda küsimust aastal uurima hakkas, jõudis lõpule rannarahva ja kalurite juures ja nimetas merest mõjutatud kultuurinähtusi lihtsalt sotsiaalkultuuriks. Taanlased Holger Rasmussen ja Bjärne Stoklund jõudsid ulgumerd purjetamise kultuurinähtusteni ja nende töö tulemusena avati aastal Kopenhaageni Ülikooli juures merenduse etnoloogia õppetool. See oli esimene Euroopas. Tulemuseks saadi teatav selgus meritsi kultuurivahetuse rollist. Alates aastast toimusid Põhjamaade teadlaste sümpioosionid teemal Bottnisk Kontakt. Seal jäi sõelale merekultuuri maastike uurimine. Eriti meresõidu pärandi uurimine merepõhjal. Meil Eestis on viimast ala edukalt viljeldud samuti üle 25 aasta, mille algperioodil õnnestus ka siinkirjutajal kaasa töötada. Kuid Saaremaa merekultuuris ilmneb selge eripärana merest mõjutatud loovus, mis seisneb siit pärit kuulsate laevaehitajate loomingus (architectura navalis), meresõitjate navigeerimisjulguses ja paljude tuntud ja tundmatute loojate merekultuurilises vaimses pärandis. Eeskätt jutu- ja laululoomingus ning mõttemallide arengus. Saksa teadlased eesotsas dr Klaus Friedlandiga Kielist nägid paarkümmend aastat tagasi talupoegade purjelaevanduses majanduslikku abisüsteemi, mis oli vajalik majanduslikuks toimetulekuks ja olulisemate kaupade vahetamiseks. Vaimsed kontaktid antud küsimuses on jäetud tänapäeva ratsionaalsusest lähtudes tagaplaanile või hoopis mainimata. Seejuures tundub tõesti täiesti ebaratsionaalsena niisugune meie lähinaabrite liivlaste juures sadakond aastat tagasi täheldatud nähtus, et rannarahva jaoks on lest püha ja teda ei nimetata üldse kalaks. Lesta ohverdamisest tulel olevat alguse saanud üks maitsvamaid kesksuvel palasid suitsulest. Järgneb

6 Neljapäev, 9. veebruar 2006 kuulutused Tel , e-post ERAKUULUTUSED TASUTA, tel , anne. Kuressaare linnateatris Teisipäeval, 14. veebruaril kell 12 ja kell 14 SA Kuressaare Teater etendus SININE KUTSIKAS (väljamüüdud!). Esmaspäeval, 20. veebruaril kell 19 Endla teatri etendus DIILERI VALIK. 16., 17. ja 18. märtsil kell 19 Tallinna Linnateatri etendus AY, CARMELA! Kuressaare linnuses 16. ja 17. veebruaril kell 18 kaitsetorni II korrusel Buxhoevedeni saalis SA Kuressaare Teater etendus James Goldmanni LÕVI TALVEL. Kuressaare muusikakoolis Teisipäeval, 14. veebruaril kell 18 Laine Sepa keelpilliõpilaste SÕBRAPÄEVA KONTSERT. Kaasa löövad Tallinna muusikakeskkooli õpilased Johannes ja Heldur-Harry Põlda, klaveril saadavad Tiina Rätsepp ja Tiiu Kuulberg. Diva OLE SEE OMETI NII (romantiline komöödia, stuudio DreamWorks, 2005) neljapäeval, 9. veebruaril kell Pääse 40 krooni. KÕRINI /FED UP! (Eesti-Saksa tragikomöödua 2006) reedel, 10. veebruaril kell 19, pühapäeval, 12. veebruaril kell 16 ja kell 18.20, esmaspäeval, 13. veebruaril kell ja kell 19.50, teisipäeval, 14. veebruaril kell 16 ja kell 18.20, kolmapäeval, 15. veebruaril kell ja kell 19.50, neljapäeval, 16. veebruaril kell 19. Ostan traktori T-16. Tel Ostan veskikivi. Tel Ostan akustilise kitarri. Tel Soovin osta kasutatud eterniiti. Tel Ostan saunavihtasid. Tel Telli Kuressaare Sõnumid koju või kontorisse! Tel või Müüa beebitool (saab kasutada turvahällina, 100 krooni), mängukaar (hind 80 krooni) ja kandekott-kookon (põhivärv tumesinine, mõmmidega, saab teha magamiskotiks, 350 krooni). Kõiki kasutanud üks laps. Tel (päeval), (õhtuti, laup-pühap). Müüa turvahäll, hind 800 krooni, tingi, vann, hind 50 krooni, tel Müüa metsakuivi lõhutud ahjupuid. Tel Müüa uus köögilaud, tel Müüa BEKO pliit, paberigiljotiin (- lõikur) 600x600 mm, instrumentaalterast (serebrjankat); al.toru läbimõõt 8 mm, seina paksus 1,5 mm; vasktoru läbimõõt 30 mm, seina paksus 2 mm, valgevasktraati läbimõõduga 3 mm, vaskvõrku (filtervõrk). Tel Müüa EVP-sid. Tel Müüa soodsa hinnaga ilusaid õunu: Paide taliõun, Talvenauding, Cortland, Sibulõun, Leedu peping. Teateid tel Müüa soodsalt küttepuid, saetud 0,3-0,5 m pakkudeks. Helista ja küsi hinda! Tel Müüa toalilli, enamuses kaktused. Täpsem info tel või e- mail: mareke@solo.delfi.ee Müüa kuldse retriiveri kutsikad, sünd Info tel Müüa odavalt vähekasutatud töökorras külmik Snaige, tel Müüa käikudega jalgrattad 24ˇ, 26ˇ, 28ˇ. Tel Müüa korralik tumepruun puhvetkapp (kõrgus 165, laius 135 cm), kaks tugitooli ja kolm kuni viieaastast aaloed. Hind kokkuleppel. Tel Müüa ABC vanker-käru, kahe sõidusuunaga, kookon, vihmakile, suured rattad (kookonist saab teha jalakoti), kasutatud 9 kuud, hind 2100 krooni. Tel Saabus uus kogus kasutatud lapsevankreid (2 Implasti; ABC Pramy, ABC 3W-3-rattaline), hinnad krooni ja samas müüa kasutatud turvahällid, hinnad krooni. Tule julgelt vaatama! Tel Müüa akordion Galotta 120 b, 11 reg. Hind 4500 krooni ja Weltmeister b, 5 reg. Hind 2600 krooni. Tel Austatud lapsevanem! Kui te ei ole veel otsustanud, millises koolis teie laps alustab oma kooliteed 1.septembril, siis meie kooli esimese klassi uksed on teile avatud. Kuressaare põhikooli I ja II klass paiknevad väikeses mugavas majas Rohu tn 4B. Klassijuhatajana võtab teie lapse vastu südamlik ja kogemustega õpetaja Katrin Kannik. Avaldus tuua Kuressaare põhikooli kantseleisse, Garnisoni 16, info kooli koduleheküljel tel , KURESSAARE PÕHIKOOL Müüa vanker-käru, Teutonia vanem mudel, riie tumesinine, veekindel (pole pleekinud), kaasa vankrikile, hüppetraksid, mängukaar. Hind 400 krooni. Tel Müüa akordion BARELORE (Weltmeistri toode, 120 bassi, 11-registriline, korralik) krooni. Tel Müün kivisütt ja turbabriketti. Tel Müüa puitbriketti. Tel Müüa Volkswagen Golf 3 1,8 kw, 66 KW, väljalaskeaasta 1994, läbisõit , elektrilised aknad, peeglid, katuseluuk, 2 korda turvapadi, reguleeritav rool, tagumise istme seljatugi allalastav, heas sõidukorras. Tel Müüa varuosadeks: Ford Transit 100, GAZ 53 ja mootorratas. Tel Müüa MB 200D. Väga heas korras, valge, kaasa talvekummid velgedel. Soodushind krooni. Tel , Müüa avariiline Ford Scorpio Turnier 2,3, 1996, Doch automaat ja 4 Fordi valuvelge 16 (originaal). Tel või Müüa Mitsubishi Colt 1,3, esmane registreerimine , kaasa suverehvid, all talvekummid, tagaklaasil soojendus, tagaistme tugi allaklapitav, roolivõimendi. Hind krooni. Tel , soovi korral pildid e- mailile. Müüa BMW 525 TDS TOURING 1994, heas korras, t. hall, CD box, palju lisasid, orig. valuveljed, läbisõit km. Tel Müüa Ford Escort 1,6 CLX, 1998, sn, km, luukpära, valge, manuaal, bensiin, kesklukk, signalisatsioon, roolivõim, turvapadi, el.iste, istmesoojendus, el.aknad 2X 3000 RDS orig stereo, veluursisu, heas sõidukorras krooni. Tel , Mati. Müüa Ford Mondeo Turnier 1.8, sn km, universaal, valge, manuaal, bensiin, ABS, turvapadi 4X, el. aknad 2 X, el. iste, regul. rool, konditsioneer, signalisatsioon, kesklukk, el. peeglid, 5000 RDS orig stereo, veokonks, udutuled, tulede korrektor, pagasikate, esikäetugi laekaga, suverehvid kaasa, heas sõidukorras krooni, tel , Mati. Müüa VW GOLF 1,6d töökorras kütusepump. Hind 1500 krooni ja plekkveljed 13 tolli, Golfile. Tel Ostan Saaremaal lauda vms hoone. Tel ja Ostan garaaži Kuressaare linnas. Tel Ostan maja Saaremaal, tel (Maarja), maarja433@hot.ee Töötav mees soovib üürida tuba. Nõus abistama. Tel Ostan vanema kivimaja Kuressaares või rõduga 3-toalise korteri oodatud on kõik pakkumised! Tel Korralik kahe lapsega perekond üürib korteri vähemalt viieks aastaks. Tel , Soovin üürida elamispinda Kuressaare linnas või lähiümbruses. Nõus abistama. Tel Müüa krunt linna lähedal maal (Upal), suurus 5000 m2, hind krooni. Tel Noor pere soovib üürida korterit Kuressaares. Tel Vahetada 3-toaline korter Kuressaares 2-toalise korteri vastu Tallinnas või müüa. Tel , Soovin osta ühe- või kahetoalist ahju- või keskküttega korterit otse omanikult. Tel Soovin osta 2-3-toalist ahiküttega korterit. Tel Müüa krunt Kuressaares Tulika 3, hind krooni, tel Soovin üürida 1-toalise möbleeritud korteri Kuressaares. Tel Ostan Tallinnas 1-toalise korteri. Oodatud kõik pakkumised. Tel Müüa Kuressaares rõduga 3-toaline korter otse omanikult. Tel Üürin toa Kuressaares. Tel Ostan metsamaad või vana talukoha. Raha kohe. Tel Ostan Kuressaares otse omanikult 1-2-toalise korteri. Tel Soovin osta 3-toalise ahjuküttega korteri. Tel , Perekond soovib üürida 2-4-toalise korteri või maja Kuressaares või selle lähiümbruses. Tel Töötav lasteta pere üürib 1- või 2-toalise korteri Kuressaares. Nõus hooldama vanainimest. Tel Vahetada kaks 3-toalist korterit (Kuressaares) maja vastu Kuressaares. Tel Üürile anda Kuressaares 1 tuba heas korras ahjuküttega eramajas õppivale või töötavale tütarlapsele või noormehele, kes saaks abistada ka vanainimest (osaliselt üüri eest). Tel Üürime lühiajaliselt kortereid, maju, suvilaid turistidele. com; kaja.virkebau@estcott.com Tel , Vahetada 3-toaline korter (72 ruutmeetrit + kompensatsioon) maja vastu. Tel Üksik naine otsib elamispinda Kuressaare linnas või linna lähedal. Nõus abistama. Tel veebruaril kell 14 päevakeskuses Tolli tn 9 loodusravi arsti Aino Kivistiku loeng südame- ja veresoonkonna haigustest. Hea ja halb kolesterool. Müüa garaaž Ida-Niidus. Tel Kuressaare päevakeskuses (Tolli tn 9) on võimalik tellida PEIELAUDA. Info tel Päevakeskuse saun (Tolli tn 9) avatud: E kell 9-17 (N), T kell 9-17 (N), K kell 9-17, N kell 9-17 (M), R kell 9-19 (M), iga kuu viimane laup. kell (N). Vajan abi korteri koristamisel. Tasu kokkuleppel. Tel , Janika. Armsad kutsikad otsivad kodu. Tel jaanuaril 2006 leitud Rae poest ese kaotaja teab, millega tegu. Võta ühendust pantheress@hot. ee Lõõtspillimehed ja teised rahvamuusikud, kui soovite koos mängida ja laulda või on kellelgi kasutamata (peremeheta) pille (kandled, toru-, põis- või muid pille), andke teada tel , Helga. Teade ei aegu! Otsin inimesi, kes sõidavad esmas-päeval Kuressaarest Tallinna ja reedel Tallinnast Kuressaarde. Kompenseerin praamisõidu+bron.rida. Kuulutus ei vanane. Tel , Ära anda kasutatud kušett (1-inimese). Tel õhtuti a naine tutvuks meeleldi mehega, kes on tark ja kelle peas ega taskutes ei vilistaks tuul. Tel Tänavalt päästetud u 5-6kuune, veidi pelglik kiisupreili otsib kodu. Hetkel viibib hoiukodus. Tel Kuressaare linnavalitsus teatab: Kuressaare linnavolikogu istungil kehtestati järgmised detailplaneeringud: Kuressaare lennujaama hoonestuse DP; Raekoja tn 1, Kitsas tn 4 ja Uus tn 16 DP; Tallinna tn 15 DP. Kuressaare spordikeskuses Laupäeval, 11. veebruaril maakonna meistrivõistlused korvpallis: kell 10 BC Käsa-Pihtla; kell Orissaare-Kuressaare ametikool, kell Tesman-SWE 7, kell SK Vesse II-Kaarma. Maakonna meistrivõistlused saalijalgpallis: kell 13 Valjala-Triple 5, kell Tafka pomm-leisi, kell ,5 Mhz-Oraaklid, kell Sarma-Salme. Kell 17 Eesti II liiga meistrivõistlused korvpallis: Kuressaare SWE 7-Kopernics. Pühapäeval, 12. veebruaril kell 10 maakonna meistrivõistlused korvpallis : Kaarma-SK Vesse I. Võtame tööle autojuht-komplekteerija, vajalikud B ja C1 (või C) kategooria autojuhiload. Vajalikud iseloomuomadused: kiirus ja täpsus. Elulookirjeldus saata aadressil: Tehnika tn 12 Kuressaare või toomas@rahvalemmik. ee seisuga 6. veebruar Kuressaare linnas: Elektroonik Kirjakandja Maaler Tehnik Lukksepp Keevitaja Kokk Füsioterapeut Õde Seadistaja-keevitaja Koristaja Administraator Müüja Küttepuude valmistaja Majahoidja Ettekandja-baaridaam Letiteenindaja Kastipesija Lihunik Pakendaja Laadija Taaralaohoidja-pesija Automaatseadmete hooldustehnik Basseinikoristaja Majahoidja-puhastusteenindaja Tankla müüja-operaator Maakonnas ja üle Eesti Õmbleja Mehaanik (õmblusmasinad) Med.õde Treial (dolomiit) Elukutseline sõjaväelane Juuksur Kosmeetik Karjak-traktorist Võrgurakendaja Sotsiaaltöötaja Logopeed Psühhiaater Eri-sotsiaalpedagoog Erinoorsootöötaja Kasvatusrühma kasvataja Aineõpetaja Laadurijuht-ekskavaatorijuht Lukksepp-elektrik Autojuht Autoelektrik Lukksepp Autoremondilukksepp Maaler Mehaanik Püüniste valmistaja Õmblusmasina mehaanik Lihvija- poleerija Valvur Noorkarjatalitaja Tisler Ehitaja Puusepp-palkmajade ehitaja Bussijuht Töökojameister Koristaja Hooldusosakonna juhataja Tehnika paigaldaja Ümber- ja täiendõpe: Tisleritöö Raamatupidamine algus Giid algus Ettevõtlus Maaelu arendamine loomakasvatuse kaudu algus Turismiteenindus algus märts 2006 Puhastus-korrastustöö algus 25 märts 2006 Hotelli toateenija Klienditeenindus algus 20 märts 2006 Koka täiendõpe Kitsas 3, Kuressaare Meie kodulehekülje aadress on www. tta.ee Ostan vallasvara ja aitan maade erastamisel. Tel